1. Mida kujutas endast külm sõda? Miks ja kelle vahel see toimus? Kuidas see avaldus (kriisid-konfliktid, võidurelvastumine, üksteise ületrumpamine jmt)? (vt õp. lk 10-16) Külmas sõjas ei toimunud rünnak füüsiliselt, vaid pigem poliitiliselt. See oli kõikehaarav poliitiline, majandusliku ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku leeri vahel (Lääne demoktraatliku (USA ja teised lääneriigid) ja Ida kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel (NSVL)). Toimus: ei oldud rahul teise leeri poliitika, majanduse ja ideoloogiatega. 1)NSV liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias. 2) Marshalli plaani käivitamine USA poolt (USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks).
NSV liit saavutas ülevõimu ida-euroopas ning aasia riikides. Nendes maades tehti kommunistlik diktatuur ja pääsesid võimule Moskva meelsed erakonnad ning neid üritada piirata raudse eesriidega eraldades muust maailmast Külm sõda: see oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate s.o lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks.vaenutsevad pooled ei olnud küll sõjategevuses kuid üritasid vastats üle trumbata kõikidel elualadel:relvade tootmises, maj.arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika maades. 1947. Aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika
maailmaks, kus vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USA- ga ning komministlike riikide leer, mida juhtis NSV Liit. Teise maailmasõja võitjate leer aga lagunes, sest USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et 1949. aastal puhkes külm sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate vahel. Üksteist üritati trumbata väga mitmetel elualadel. Juba Teise maailmasõja lõpul oli Saksamaa olukord lootusetu ning 08.05.1945 aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse väed alla tingimusteta kapituleerimise aktidele. Olukord peale Teist maailmadsõda ei muutunud sugugi paremaks ning 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes, sest Lääne- Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik ning Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik..
Maailma koloniaalne jaotus aastal 1914 pindala järgi iseseisvad riigid poolkolooniad koloniaalalad Impeeriumid enne I MS Briti impeerium Lisaks dominioonid · Kanada · Austraalia · Uus-Meremaa · Lõuna-Aafrika Koloniaalpoliitika tagajärjed · Lääne tsivilisatsiooni levitamine · Koloniaalrahvaste traditsioonide hävitamine ja purustamine · Kolooniate majanduse kasutamine 2 vastandliku leeri kujunemine Antant Inglismaa Prantsusmaa Venemaa Kolmikliit Saksamaa Austria-Ungari
Külma sõja põhjused : a)kahe vastandliku maailmavaate, demokraatia ja kommunismi vastasseis b)NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias c)Marshalli plaani käivitamine USA poolt d)Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine Milliste "relvadega" sõditi külma sõja ajal ? Üritati üksteist rohkem üle trumbata igal alal nt: majanduses ja relvastuses. Oli vastasseis kommunismi ja demokraatia pärast. Kõige rohkem vaenutsesid USA ja NSV Liit ja kartuses, teine võib igal hetkel rünnata hakkati tootma massihävitusrelvi, milleks olid ka ABC relvad (atomic , biological , chemical). Mõisted : Trumani doktriin -1947. USA presidendi seisukoht, kus toetatakse vabade rahvaste püüdeid sise- ja välissurve vastu. Marshalli plaan -1947. Nägi ette Euroopa taastamist USA abil. Berliini blokaad -1948. NSV Liit üritas blokeerida lääneliitlaste kontrolli all olevaid Berliini sektoreid. Saksamaa lõhenemine -1949. Lääne-Saksamaal moodus...
kadumine maailmakaardilt 1991.a. Asemele ilmus 15 iseseisvat riiki Euroopas: Venemaa FV, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina, Moldova, Taga Kaukaasias: Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan; Aasias: Kasahstan, Kõrgõztan, Turkmenistan, Usbekistan, Tadzikistan Euroopa poliitiline kaart 1991. aasta augustist: VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas “Teise rinde” avamise küsimustes jne. Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid:
11.Mille poolest erineb somaatiline närvisüsteem vegetatiivsest? Somaatiline - moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid, korraldab suhtlust välismaailmaga. Reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd, juhib organismi tahtlike liigutusi. Selle tegevusest oleme teadlikud, selle juhtimine toimub peaaju kõrgematest keskustest. Vegetatiivne - juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste, mitmesuguste näärmete talitust. Selle talitus on automaatne. Selles eristatakse kahte vastandliku toimega osa: üks võimendab, intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse, teine põhjustab rahunemist ja lõõgastumist. 12.Too 2 näidet tingitud ja tingimatute reflekside kohta. Tingitud valurefleksid, käitumisiseärasused, liigutusvilumused. Tingimatud imemisrefleks, neelamisrefleks, lihaste venitusrefleks. 13. Võrdle tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingitud omandatakse elu jooksul, ei pärandu järglastele. Tingimatud kaasasündinud, pärandatakse edasi. 14
MUINASJUTUD Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697. aastal. MUINASJUTTUDE SEADUSED ALGUSE SEADUS iseloomulik, rahulik algus (Ühes kohas elas üks vanamees, kellel olnud üks väike poeg...). KORDUSE SEADUS olulisust rõhutatakse tegevuste kordamise abil (hunt tuli akna alla ... mõne päeva pärast tuli hunt tagasi). KOLMARVU SEADUS eelistatakse arvu kolm ja selle kordusi -kuus, üheksa, kaksteis. (Kolm põrsakest, kolm venda jne). LAVALISE KAKSUSE SEADUS tegevuses on korraga vaid kaks tegelast. VASTANDITE SEADUS tegelased on vastandliku iseloomuga (hea kuri; rikas vaene). TAGAKAALU VÕI LÕPPKAALU SEADUS tähtsaim ilmub viimasena (viimasel lohel on kõige rohkem päid). LÕPU SEADUS rahulik, enamasti õnnelik lõpp, mis selgitab kangelaste edasist saatust. Muinasjutud võivad olla: Rahvapärased - autor on teadmata; Töödeldud teadaolev autor on rahvapärasele muinasjutule lisanud omapoolse nägemuse; Kun...
KAS TIINA OLI VÕITJA VÕI KAOTAJA? "Libahunt" kujutab kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrget ja käsitleb inimlikke probleeme läbi aegade: üldsuse ja inimese vastasseisu, kadedust ja konkurendi hävitamist laimuga, inimese nõrkust võidelda oma armastuse eest. Küsimusele, kas Tiina on võitja või kaotaja, ei saa minu arvates üheselt vastata, sest Tiina oli nii võitja, kui ka kaotaja. Tiina satub peale ema hukkamist Tammaru perekonda, kes on võtnud nõuks ukse tagant leitud külmunud ja nälginud laps üles kasvatada
Mis on külm sõda? Külm sõda on kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o. Lääne demokraatia ja kommunistiliku totalitarismi vahel. Lühendid: IBRD: Maailmapank. VMN: Vastasikuse Majandusabi Nõukogu IMF: Rahvusvaheline Valuutafond VLO: Varssavi Lepingu Organisatsioon · Heaoluühiskond: töötu- ja vanusetoetused, pensionid, stipendiumid · sotsiaalse turvalisuse kasv · Pidevalt suurenevad sissetulekud · arenenud riiklik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabi süsteem Pingelõdvnedus:
organismi tahtlikke liigutusi Liigutustest oleme teadlikud ning seda juhivad peaaju keskused. Mõned somaatilise närvisüsteemi närvid osalevad organismi tahtmatutes liigutustes o Autonoomne Juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. Talitus on automaatne ja seda tegevust me endale ei teadvusta Eristatakse kahte vastandliku toimega osa · Üks võimendab ja intensiivitab siseelundites toimuvaid protsesse · Teine põhjustab rahunemist ja lõõgastumist
Külm sõda Külma sõja põhjused: Kahe vastandliku maailmavaate, demokraatia ja kommunismi vastasseis NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias Külma sõja relvad: Majandus, poliitika, ideoloogia, propaganda Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, mis toetas vabu rahvaid nii välis- kui ka sisesurve vastu. Marshalli plaan USA välisministri George Marshalli kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ja USA abi sõjas kannatanud riikidele. Berliini blokaad NSVL-i katse sulgeda side lääneliitlaste ja Lääne-Berliini vahel. Saksamaa lõhenemine 1949. a. Kuulutati Lääne-Saksamaal Saksamaa Liitvabariik, NSVL-i okupatsioonis Saksamaa Demokraatlik Vabariik ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, loodi rahu ja julgeoleku säilitamiseks Euroopas. Korea 1950. algus olukord jäi samaks, Põhja-Korea kommunistlikuks, Lõuna-Korea demokraatlikuks Lähis-Ida 1956 Suessi kanal Egiptusele, Lähis-Idas kehtestati N...
o Vabanenud hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel. o Süsiniku- ja hapnikuringe; o Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas); o Puit Energia saamiseks organismid hingavad (ka taimed). Eluks vajalik energia vabaneb hingamisel. Hingamine on fotosünteesile vastupidine protsess Glükoos + hapnik → süsihappegaas + vesi+ energia Vabanenud energia kasutatakse organismide elutegevuseks Üldiselt sõltub orgaanilise aine toodang kahe vastandliku protsessi: fotosünteesi ja hingamise suhtest. Fotosüntees: • Toimub kloroplaste sisaldavates rakkudes • Orgaaniliste ainete moodustumine • Süsihappegaasi neeldumine Hingamine: • Hapniku eraldumine • Energia talletamine orgaanilistes ainetes • Orgaaniliste ainete lagunemine
Imetajatel organismisiseseks arenguks ja sünnijärgseks toitmiseks piimaga. Paljudel loomadel on varjevärvus või varjekuju, mis muudab nad keskkonna taustal märkamatuks. Osadel organismidel aga hoiatusvärvus. Loomade käitumiskohastumuste näidetest võiks nimetada kiskjate saagitabamisviise, lindude rännet, järglashoolet, terdemängu. Loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid ja nende kombinatsioonid. Igas keskkonnas on mitmesuguseid, tihti vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Keskkonnatingimused pole püsivad ja muutuvad tihti ebaregulaarselt. Osa kohastumusi on kasulikud isendirühmale (perele, karjale jm) aga ohustavad üksikisendeid. Lisaks kõigele tuleneb organismidevahelistest suhetest vastastikuse kohastumise vajadus. Liigiteke Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel. See on nn bioloogiline liigimääratlus.
asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teise maailmasõja võitjad olid USA ja NSVL. Teise maailmasõja lõpul alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid nii palju, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Võisteldi kolmes valdkonnas: 1) mõlemad pooled üritasid vastast edestada võidurelvastumises 2) USA ning NSV Liit soovisid saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas 3) mõlemad osapooled püüdsid laiendada oma mõjuvõimu kolmandas ehk riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Seda
3) Monoloog - kõne iseendaga v. kellegi kujuteldavaga 4) Remark märkus; selgitav, nõuandev märkus autorilt näitlejale, lavastajale v. lugejale 5) Repliik - ütlus, märkus v. vastus teise sõnadele. 6) Karakter - selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. 7) Intriig - kirjandusteose tegevuse kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel. 8) Konflikt - kokkupõrge, lahkheli vastandlike, erinevate seisukohtade, arvamuste v. vastandliku olemuse pinnal. 9) Stseen - lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste 10) Vaatus - lavateose suurim alajaotus, mis omakorda võib jaguneda piltideks ja stseenideks. 11) Komöödia - lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend (üks dramaatika zanreid). 12) Tragöödia - traagilise lõpplahendusega näidend (üks dramaatika põhizanreid), kurbmäng.
Liik on eri aladel elutsavateks asukondadeks ehk populatsioonideks. Populatsioon on mingi liigi isendid mingis piirkonnas (Nt Eesti). Populatsiooni genofond populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni geneetilise struktuur alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. Populatsiooni tasakaaluseisund: populatsioon väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valid Mutatsioon on populatsiooni geneetiline muutumine. Mutatsioon pole letaalne(surma põhjustav), siis pärandub see põlvest põlve. Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv alleeli- ja genotüübi sageduse juhuslikus suunas muutumine. Toime: vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides, suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Pudelikaelae...
harjuma keskkonnaga ja muutuvad otstarbekalt jällegi ümber, ehk kohanevad. Kohanemine on pöörduv ja sellel on mittepärilik muutumine, seevastu kohastumine muudab organismide ehitust ja talitlust pärilikult populatsioonides loodusliku valiku toimel, st kohastumus arenebki välja kohanemisest.Näiteks kõrbetaimed on kohastunud elama ainult kõrbetes ja neid ei saa viia kasvama antarktikasse. Kohastumused ei saa olla täiuslikud, st et, erinevates keskkondades on mitmeid vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Näiteks kaelkirjakul on pikk kael ja ta saab hästi toitu kätte, aga kummardades vett jooma on ta kerge saak lõvidele, sest püsti saamine on raskem. Ka näiteks jänes muudab talvel värvi mis aitab teda kaitsta kiskjate eest, aga lumetul talvel on ta hästi nähtav. [2] Kohastumustel on palju ühiseid tunnusjooni nagu värvus, kuju, käitumine, paljunemine jne. Näiteks osad mürgitud maod sarnanevad mürgisega, sest aegade jooksul on sarnase
1. Mida tähendab külm sõda? Külm sõda on kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o. Lääne demokraatia ja kommunistiliku totalitarismi vahel. 2. Millal ja millise sündmusega algas külm sõda? 1948-1949 Berliini blokaad 3.Milliseid vahendeid kasutatakse külma sõja ajal? Kõnesid; konfliktide, kriiside ülesässitamine, võidurelvastumine 4. Mida tähendab kahepooluseline maailm? Ida ja Lääne vastandumine, demokraatlikud lääneriigid ja kommunistlikud idabloki riigid. 5. Trumani doktriin(aeg, sisu)?
Milles seisnes külm sõda? Külm sõda oli NSV Liidu ja Idaploki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Eesmärgiks oli enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Tekitati konflikte ja kriise, ähvardati ja luurati. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas ja NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida- Euroopas. Osapoolteks olid NSV Liit ja talle alluvad marionettriigid Ida-Euroopas, Ameerikas,
Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises Maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (, , ja ). Nendes riikides valitsenud (vastavalt , , ja ) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks , seda eelkõige . Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda , toimus esimene massiivne pommitamine ning toimusid esimesed tsiviilisikute massimõrvad. ATENTAAT SARAJEVO 2 Esim...
Lenin võltsis vabadusmeelse sotsialismi teooria ja marksismi autoritaarseks riigikapitalismiks. Nõukogude Liit mõõdab end USA imperiaalsete pretensioonide varal. Reformid surub alla kas riigi- või erakapitalistlik reaktsioon. 3. Kes tahab demokraatlikku sotsialismi, selle jaoks ei tähenda riigikapitalism alternatiivi erakapitalismile, sest mõlemad võimustruktuurid väljuvad demokraatliku kontrolli alt ja eitavad tööliste kaasamääramisõigust, tehes seda küll ideoloogiliselt vastandliku märgi all, ent kui täpselt vaadata, siis ühel sihil: nad ei taha võimu jagada. [riigikapitalism (NL) ja erakapitalism (USA) on ühtemoodi halvad] 4. Kes tahab demokraatlikku sotsialismi, see on salliv oma poliitiliste vastaste suhtes, nõudes küll neiltki tolerantsi, demokraatliku enesemõistmisena; tema eliksiiriks pole vahelduvalt võimul olevad, vaid opositsioonilised parteid. Ühiskond, mis ei luba opositsiooni, takistab alternatiivset mõtlemist ja lõpuks
kilomeetrite kaugusele, et kohtuda inimestega või pidada töökoosolekuid. Seda kõike võimaldab internet reaalajas ja aega kulutamata. Siiski on internet ka ohtlik, sest seal on võimalik kaotada aja- või iseenda olemasolu taju. Arvutiekraani vahendusel on võimalik samastuda kellegi teisena ja kaotada isegi elu- ja surmavaheline seos. Näiteks, paljud netimängud annavad mängijale mitu elu, mis tegelikus elus võib probleeme tekitada. See on virtuaalmaailm, kus inimene võib luua endast vastandliku pildi, sellise kes ta tegelikult ei ole. Inimese fantaasia võimaldab kõike - muuta ennast kuulasks, targaks, ilusaks ja huvitavaks. Nimetatud paeluv võimalus on üks põhjustest, miks inimesed suhtlevad pigem jututubades, kui silamst-silma. Eriti ohustab reaalsustajuta keskkonnas rändamine või anonüümne suhtlemine lapsi ja noori. Paljudel juhtudel pole võimalik suhtluspartnerit määrata ja see ongi ohtlik.
ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Juba Teise maailmasõja lõpus alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga, kus kaks armeed võitlevad rindel. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi, vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Samal aastal pakkus tolleaegne USA välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele
· Hakkas näidendeid kirjutama 19. saj lõpul kohalike seltside tarbeks. Tema looming peegeldab eesti näitekirjanduse arenemist, alates vähenõudlikest jantidest kuni kunstiküpsete draamadeni. Kitzberg jäi truuks külamiljööle ja kogukohaainetele; talupoeglik elutunnetus kannab nii tema rahvalikke naljamänge kui tõsise sisuga ideedraamasid. · "Tuulte pöörises": ühtaegu armastus ja ideedraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning taluperemees Kaarli või(s)tlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiuna oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks:
Rahvademokraatlik Vabariik ● Riiki juhib diktaator Kim Jong-un ● Riik saavutas iseseisvuse 15. august 1945 ● Riigikeel: korea keel ● Elanikke: 24 051 200 (2009) 99% korealasi ● Pealinn: P'yŏngyang ● Rahvastiku tihedus: 198 in/km² Ajalugu ● 1887-1910 oli Korea okupeeritud Jaapani poolt ● Korea lõhenes Põhja- ja Lõuna-Koreaks Teise maailmasõja lõpus ● Korea jagunes kaheks vastandliku ilmavaatega riigiks ● 1950-1953 oli sõda Põhja- ja Lõuna-Korea vahel ● Rahulepingut pole tänapäevani alla kirjutatud Kim Il-sung 김일성 1912-1994 ● II maailmasõja ajal teenis punaarmees ● 1948 sai Põhja-Korea peaministriks ● 1950-1953 Juhtis riiki Korea sõja ajal ● 1972 sai presidendiks ● 1994 suri südamerabandusse ● Põhja-Koreas on üle 500 monumendi tema auks püstitatud ●
1. Mis põhjustas Külma sõja puhkemise? 1) Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. 2) Kahe vastandliku leeri kujunemine pärast IIMS: USA ja lääneriigid - NSVL ja kommunistlikud riigid Külmasõja avaldumisvormid, näidetega 1) võidurelvastumine nt USA termotuumapomm, sõja ajal täiustati kõiki massihävitusrelvade liike 2) vastandlike sõjaliste blokkide moodustamine nt NATO ja VLO 3) propaganda ja luure nt USA luuras kuubal. NL propaganda, et Stalin on parim 4) poliitiline vastasseis Euroopas nt USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3
Kas Inger oli tugev inimene? Knut Hamsuni teos ,,Maa ja õnnistus" käsitleb mitmeid elulisi teemasid inimese vahekorda maaga, rändureid ning hulkureid, aga ka lapsetapu teemat. Viimast vaatleb Hamsun läbi kahe, mõneski aspektis vastandliku, tegelase: Barbro ja Ingeri. Järgnevalt üritangi lahata Ingeri rolli ,,Maa õnnistuses" ning leida vastust kirjandi pealkirjas esitatud küsimusele. Esimese punktina võiks välja tuua selle, miks Inger üldse Iisaku juurde läks. Et tal oli kaasasündinud kehaline defekt, ei leidnud ta külas elades erilist mõistmist. Ta võis olla küll töökas, heatahtlik ning tubli, kuid välimusest põhjustatud eelarvamuste pärast ei vaadanud mehed tema poolegi
3.2. Missuguse sõjalise bloki põhikirja artiklist 5 on alljärgnev katkend? Blokk: NATO 3.3 Mis põhimõtet sisaldab viies artikkel? Et ollakse üks liit? 3.4 Kas Eesti liitumine nimetud organisatsiooniga oli õige otsus. Põhjendage oma arvamust. Jah 4. Mida tähendab mõiste "külm sõda"? külm sõda- demokraatlike lääneriikide ja kommunistliku riikide vastasseis peale II maailmasõda. 5. Nimetage külma sõja puhkemise põhjus. Põhjus: kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. 6. Milles seisnes külma sõja olemus? Tooge neli näidet avaldumisvormide kohta. 1) Vastastikune propaganda ja luure. 2) Vastandlike sõjaliste blokkide moodustamine (NATO ja VLO) ning võidurelvastumine. 3) Sõditi teise leeri liitlastega. 4) Pakuti üksteise vaenlastele sõjalist ja majanduslikku abi. 7. Mis sündmustega algas teie arvates külm sõda? Põhjendage oma valikut.
aastal Saksamaa ja tema pooldajate kaotusega. Saksamaa ja tema pealinna Berliini jagasid Liitlasriigid omavahel okupatsioonitsoonideks, mille eesmärk oli riigi, demokraatia ning kapitalismi taastamine. Nõukogude Liit kui totalitaarne sotsialistlik riik sääraste plaanidega päri ei olnud ning kasutas ära igat võimalust, et sotsialismi ja oma mõju maailmas laiendada. Vastukaaluks oli USA, kes kuulutas kõikjal demokraatia ja kapitalismi põhimõtteid. Sellest arenes välja kahe vastandliku maailma- kapitalistliku ja sotsialistliku leeri terav vastuolu ehk Külm sõda. Enne Teist maailmasõda olid Nõukogude Liit ja Saksamaa jaotanud ära terve Euroopa mõjusfäärideks, mis näitab seda, et Nõukogude Liidul polnud mingisuguseid kavatsusi lääneriikidega mingeid liitlaslepinguid sõlmida. Kuna aga Saksamaa hulljulgelt juba sõja algusjärgus lepingut rikkus ja Nõukogude Liitu ründas, siis otsustas Stalin, arvesse võttes
KÜLM SÕDA(1945-1989) Põhjus: Kahe vastandliku leeri kujunemine. · Külm sõda- ei toimu reaalne sõjategevus, vaid vastaseid survestatakse propaganda ja vastase luurega. Vastandlike sõjaliste blokaadide moodustamine ning võidurelvastumine. Lõpp: Külma sõja lõpuks võib pidada 1980-1990 aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. Osapooled: 1. NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid:
On ju teada, et inimene paremini saab ikka hakkama teiste omasuguste keskel. Zarathustra sai ka ju hakkama olles üksinda mägedes. Just sisemise dialoogi olemasolu pean ma üheks üliinimese eelduseks ja praeguse inimliigi puuduseks. Dialoog mina ja mind vahel, mis suudaks olla objektiivne ja arutlev teeks inimese väga lühikese ajaga palju targemaks. Selleks aga, et need kaks vaenupoolt saada koostööd tegema on vaja aega ja üksindust. Kõik aga ei suuda taluda nende kahe vastandliku poole dialoogi enda. See paneb inimarengule piiri. Hullus on see, milleni jõuab kogu areng, mis on inimesele liiga kiire või vale.
Külma sõja põhjused: -Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. -Demokraatlikke lääneriike ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsi Saksamaaga -Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud -Erimeelsused Saksamaa tuleviku suhtes Külm sõda seisnes: -vastastikuses propagandas -vastastikuses luuretegevuses -vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO 1949 ja VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni 1955) -konfliktides ja sõdades kolmandates riikides
Loeng 1. Mõjustamise teoreetilised eeldused I Käitumise vormimine Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) käitumise modifitseerimine 1.1 Sarrustamine/kinnitamine (reinforcement) · positiivne sarrustamine/kinnitamine (soovitava lisamine) · negatiivne sarrustamine/kinnitamine (mittesoovitava eemaldamine) · karistus (soovitava eemaldamine) 1.2 Primaarne ja sekundaarne sarrustamine/kinnitamine Eesmärk: omandada seos käitumise ja sellele järgneva tulemuse vahel · primaarne kinnitaja näiteks toit, vesi, hapnik, seksuaalne aktiivsus bioloogiliselt neutraalne/ mitteneutraalne · sekundaarne kinnitaja omandatud Iga neutraalne stiimul, mida assotseeritakse primaarse kinnitajaga, muutub sekundaarseks kinnitajaks Inimese käitumist kontrollitakse sekundaarsete kinnitajateg...
5. vee ja valkude omalaadne tagavara Lihaste liigid: Skeletilihased : organismis on kõige rohkem, talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ning väga kiired Südamelihased : sarnanevad ehituselt ja talitluselt skeletilihastega, ei allu meie tahtele, nad töötavad automaatselt, pidevalt ega ei väsi Silelihased : koosnevad silelihasrakkudest, tõmbuvad kokku aeglaselt ja meie tahtest sõltumata Peaaegu kõik skeletilihased töötavad vastandliku toimivate paaridena, kui üks lihastest tõmbub kokku, siis teine lõtvub. Inimese skeletilihased jagunevad pea-, kere- ja jäsemete lihasteks Lihased vajavad töötamiseks energiat, mida saadakse glükoosi lagundamsiel Lihaste töövõime sõltub lihaste varustamisest toitainete ja hapnikuga Lihaste töövõimet ja jõudlust saab suurendada, kui treenida järjepidevalt oma keha
Lennart Meri Marlen Ulrika Elisabet Kakkori 12B Kes ta oli? Eesti kirjanik filmirezissöör diplomaat poliitik Aastatel 1992-2001 Eesti Vabariigi president Elulugu Lennart Meri on sündinud 29. märtsil 1929 Tallinnas Aastal 1941 küüditati perekond Siberisse, Eestisse naasid 1946 Eestis astus ta Tartu Ülikooli, lõpetas 1953. aastal ajaloo eriala Lennart Meri leidis tööd Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina Aastal 1959 kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu "Kobrade ja karakurtide jälgedes" Tema film "Linnutee tuuled" sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali 1988. aastal asutas Lennart Meri Eesti Instituudi 12. aprillil 1990 nimetas rahvarinde liider Edgar Savisaar Lennart Meri välisministriks ning Lennart Meri moodustas välisministeeriumi Lennart Meri pidi esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel - CSCE konverentsidel, Läänemere maade Nõukogu asutamiskonvere...
Kylm s6da nimetatakse Ida ja Lääne poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku konflikti Pohjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasoda. Vahenditeks oli voidurelvastumine, kriiside yles2ssitamine, Algas Berliini blokaadiga 1948/49 ja loppes NSVL lagunemisega 1991. Moju laienemine Euroopas Poola,Eesti,Lati,Leedu,Ungari, Tsehhoslovakia,Rumeenia,Bulgaaria Aasias-Hiina,Pohja-Vietnam,Pohja-Korea,Mongoolia Sotsialismimaad alates 50ndatest. Siia kuulub NSVL, Poola, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari,
Läbivalt keskendub tõerääkimise ja silmakirjalikkuse, aususe ja harjumuseks saanud valetamise ning tõekartuse teemale Veljo Käsperi film "Viini postmark". Seda küsimust tõstatab ja puhtinimlikke dilemmasid avab eriti ilmekalt Jüri Järveti kehastatud Martin Rolli karakter tolles filmis. Jüri Müüri ja Grigori Kromonaovi filmis "Põrgupõhja uus Vanapagan" käsitletakse tõe ja õiguse temaatikat kahe vastandliku elukäsituse võtmes. Kaval-Ants õpetab Vanapaganat valetama, öeldes, et ega maa peal muudmoodi hakkama saagi, kui vaid valetades. Ausameelne Vanapagan ihkab üle kõige õndsaks saada ja rügab selle nimel terve elu tööd teha. Nii assotsieerub filmiga tervikuna ka Tammsaare (Valdur Mikita määratlust kasutades "sookuivendamise käsiraamatu") tuntuim tsitaat: "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Kuid eks märkab iga vaataja, et
reaktsioon- Lk 84-85 Hoiakud Hoiak on õpuitud, järjekindel, seotud soodsate või ebasoodsate reaktsioonidega, Hoiakud aiatavad tegevusteks inimesi ette valmistada, et nad sarnaselt teistega mõtleksid. Hoiaku kohta katseid tegi Lapiere, kes sõitis Ameerikas ringi ja tahtis panna sõpradest hiinlastele hotellituba kinni. Inimese käitumisest tuletatud hoiakud ei väljenda ilmtingimata isiklike uskumusi. Uskumuste ebakõla- kahe vastandliku hoiaku konflikt. Hoiaku kolm mõõdet: tunnetuslik, afektiivne ja käitumimõõde
lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid. Vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus. 8 Draamalooming I Draamaloomingu algus · Punga-Mart ja Uba-Kaarel (1894); · Pila-Peetri testament (1897); · Rätsep Õhk (1903); II Draamaloomingu kõrgpunkt 1906-1915 · Tuulte pöörises (1906) - Ühteaegu armastus- ja ideaaldraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning talumees Kaarli võitlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiu oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks: ta andestab
aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus). Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega. Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu (J.Stalin veebruaris; W
* 1905.a. revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule * erakondade (parteide) loomine; eestlastest poliitikute esilekerkimine * eestlaste osatähtsuse tõus maa- ja linnaomavalitsustes; kogemuste saamine poliitiliseks tegevuseks * ühistegevuse kasv majandusvaldkonnas, mis andis demokraatia ja koostöö kogemusi * Olulisimaks poliitiliseks eelduseks Eesti iseseisvumisel oli Esimene maailmasõda ning impeeriumite nõrgenemine selle tulemusena: * Sõda puhkes kahe vastandliku leeri- Antanti ja Keskriikide- vahel * Pikaleveninud sõja tulemusena algas paljudes sõjast haaratud riikides majanduslik allakäik; see omakorda süvendas sisepoliitilisi pingeid, tekitas vastuhakke, süvenesid nõuded demokraatia kehtestamiseks jne. * Mõlemad pooled püüdsid vastase nõrgestamiseks aidata kaasa rahvaste vabadusliikumisele (näiteks sakslased õhutasid poolakate iseseisvusliikumist, Antant omakorda tsehhide vabadusvõitlust Austria-Ungari
ANTON STARKOPF (20.04.1889 - 30.12.1966) Joonistaja,kujur ja pedagoog. Sndis Harjumaal Kohila vallas Ra klas ehitusmeistri perekonnas; oli abielus Lydia Meiga. ppis 1897-99 Lohu vallakoolis, 1899-1904 Jrvakandi (Purku) ministeeriumikoolis, 1907-09 Tallinnas G. Narusbeki kaubanduskoolis ja 1909-11 Peterburis krgematel kaubandus- tstuskursustel. Kunstihariduse omandas 1911-12 Mnchenis A.Azhbe kunstikoolis /H. Schwegerle juhendusel) ning 1912-13 Pariisis Academie Russe'is ja Academie de la Grande Chaumiere'is (S. Bulakvski ja E. A. Bourdelle'i juures), ppis seal joonistamist ja modelleerimist. Arreteeriti sgisel 1914 Dresdenis ja interneeriti Luna-Saksamaal Wehlenis. Ttas 1916-18 sjavangina Ratheni ja Dresdeni kiviraiumistkodades ning a-st 1917 htlasi Berliinis F. Metzneri ateljees. Naasis 1918 Eestisse, osales 1919 "Pallase" kunstikooli asutamises, oli 1919-40 selle ppejud (a-st 1934 prof.; skulptuuriateljee juhataja), 1921-23 ka direk...
Üliriigid Üliriikideks nimetati külma sõja ajal Ameerika Ühendriike ja NSV Liitu. Mõlemad olid suuremad kui Euroopa senised suurriigid, veelgi võimsamalt olid nad maailma teistest riikidest üle sõjaliselt. See asjaolu andiski põhjust neid üliriikideks nimetada. USA ja NSV Liit olid vastandliku ühiskonnakorraldusega riigid. Esimest iseloomustasid demokraatia, laiaulatuslik omavalitsus ja turumajandus. Teist aga demokraatia täielik puudumine, range tsentralism ja plaanimajandus. NSV LIIDU TUGEVNENUD POSITSIOON MAAILMAPOLIITIKAS. Vaatamata tohututele inim-ja materiaalsetele kaotustele Teise maailmasõja ajal tugevdas võit hitlerliku Saksamaa üle NSV Liidu positsioone maailmas. Vaieldamatu oli tema sõjaline võimsus. 1945. a. oli Nõukogude armee ridades 11,4 miljonit võitlejat
Külma sõja kujunemine lk.6-11; Korea sõda lk.25; Suessi kriis lk. 28-29; Berliini kriis lk.58- 59; Kuuba kriis lk.59-60; Vietnami sõda lk.60-61; pingelõdvendus lk.82-85; Afganistani sõda lk.117-118. Võidurelvastumine vihikust Külma sõja kujunemine:Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. Külma sõja vastandiks on "kuum sõda"- otsene sõjategevus
Samamoodi võib liigutuste kogumit jälgides jõuda otsusele, et üks liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste kogum pole vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab. Niisiis, eduka suhtlemise aluseks on kehakeele vastavus kõnega kui me ütleme üht, mõtleme aga teist, annab kehakeel vastandliku teate, ning kehakeelt tajutakse tõena ning peetakse kauem meeles . Mitteverbaalse kommunikatsioon etendab eriti tähtsat osa igasugust liiki läbirääkimistel, olgu see siis tipp-poliitikute kohtumine või müügiagendi tegevus. Kehakeele roll inimeste mõjutamisel Kuulajatele liialt lähedale minek võib mõjuda ründavalt või familiaarselt. Atraktsiooni või lõbusa sõbralikkuse korral on rohkem nihelemist ja jõulisust meeldiva isiku märkamisel
ameeriklase käitumist omamoodi piirsituatsioonis. Teose peategelane on tänapäeva tarbija musternäidis: igavat kontoritööd tegev eluvõõras mees, kes kulutab iga sendi luksuskaupadele. Peagi ta kaotab kõik oma maise vara ning kui tema tee ristub juhuse läbi salapärase Tyler Durdeniga, anarhistliku antimaterialistiga, võtab peategelase elu sootuks uue suuna: üha enam hakkab mees sarnanema selle veidra ja vastandliku isiksusega ning ütleb lahti kõikidest oma põhimõtetest ja senisest maailmavaatest. Hoopis teise nurga alt käsitlevad inimloomust eksistentsialistid, kes paigutavad oma tegelased piirsituatsiooni - äärmuslikku ja absurdsesse olukorda, mille abil selguvad ümbritsevatele inimestele ning ka lugejale inimese tegelikud iseloomuomadused. Väga osavalt on seda motiivi ära kasutanud prantsuse kirjanik ja filosoof Albert Camus oma romaanis ,,Katk"
*hääleõigus kõigil täisealistel kodanikel v.a kriminaalid *ühetaolised(võrdne häälte osakaal) *salajased(anonüümsus) Majoritaarne valitsemissüsteem igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik (Eestis 101). Plussid kontakt esindaja ja valimisringkonna vahel, valija arusaam valimissüsteemist (mõistab, et tema hääl on oluline), selgus ja lihtsus, stabiilne valitsemissüsteem. Miinused annab eelised juhtivatele suurparteidele, kaotsiläinud hääled, kahe vastandliku partei järjestikuse valitsemise jooksul tekivad järsud pöörded riigipoliitikas. Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt, mitmemandaadilised valimisringkonnad, valimiskünnis. Plussid hääled ei lähe kaduma, parteidel võrdsemad sansid, tagab pluralismi valitsuses paremini. Miinused häältelugemise keerukus, erakondade mõju valimistulemustele, vähem hääli saanud erakonnad võivad mõjutada ebaproportsionaalselt parlamendi tööd,
kuigi temalt oli võetud juhtimisõigus kolmeks aastaks ja kes ei oleks üldse tohtinud vanusest tulenevalt olla autorooliski üksi avarii hetkel. Laiksoo avariist ja kohtuteest on kirjutatud mitmeid artikleid. Mõned neist kujutavad teda kui hoolimatut huligaani ja ,,surmakutsarit", mõningad jätavad temast ka pisut inimlikuma pildi rääkides tema läbielamistest õnnetuse järel. Ideaalsuses ei peaks meedia erapooletu roll seisnema mitte mitme vastandliku seisukoha väljapakkumises, vaid ühtlases maksimaalselt neutraalselt teabe edastamises. Tähelepanuväärne on artiklite arvukus sellel teemal. Meedias üldiselt leiavad kajastust teemad ja juhtumid mis pakuvad lugejale erilist huvi. Laiksoo juhtum oli ilmselgelt üks sellistest. Üldiselt on võimalik öelda, et kui esineb suurenenud huvi, on seal ka peidus teatud probleem, mille erinev käsitlus hoiab alal seda huvi. Antud juhul oli see ebaõiglus Hillar
keemilisi protsesse, sademeid on aga eelduseks lahuse tekkele. Hästi lahustuvateks mineraalideks on naatriumi, kaaliumi ja kaltsiumi soolad (NaCl keedusool, CaSO 4 kips kui ka CaCO3), halvasti lahustuvad kvartsi (SiO 2), raua ning alumiiniumi ühendid. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise tekkekohast nimetatakse leostumiseks, mille tüüpiliseks näiteks on ka Eestis levinud karstumine. Lahustuvus kiireneb, kui omavahel reageerivad vastandliku reaktsiooniga keemilised ühendid, näiteks aluselised lubjakivid ja dolomiidid ning happelised sademed. Ühe keemilise murenemise alaliigina võib eristada ka bioloogilist murenemist, mis kaasneb elusorganismide vetikate ja samblike asumisega kivimipinnale. Nende mõju on eelkõige biokeemiline (ainevahetuse jääkained ja juureeritised). Mida suuremad on taimed seda rohkem eritavad nad keskkonda aktiivseid aineid (orgaanilisi happed jt.) ja seda tugevam on ka nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
