10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mart Leib
Õppematerjali autor
· Kahe närviraku jätked ei puutu omavahel kokku, nende vahel on pisut tühja ruumi · Närviimpulsside edasikanne ühelt närvirakult teisele toimub sellesse tühja ruumi vabanevate eriliste keemiliselt aktiivsete ainetega · Kui ülekandeainet on kogunenud piisav hulk, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi, mis mööda närvirakku väga kiiresti (kini 100 m/s) ja täpselt edasi levib Kehaline ehk somaatiline närvisüsteem · Selle moodustavad liikumis- ja meeleelundinärvid · Korraldab suhtlust välismaailmaga · Reguleerib eeskätt meie tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi · Selle juhtimine toimub peaaju kõrgematest keskustest Vegetatiivne närvisüsteem · Juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust · Reguleerib organismi ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse
Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Kehalise e. somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust väliismaailmaga. Som-närvisüsteem reg. eeskätt meie tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. See reguleerib organismi ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse. Selle talitus on automaatne ja seda me ei teadvusta endale. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel pärilikud, nt. imemisrefleks või neelamisrefleks. Need on tingimatud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, nt
Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused. Mälu kogetud info salvestamine, meenutamine, kasutamine Närviimpulss - närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust teise. Kahe närviraku vahel on pisut ruumi, kui ülekandeainet on kogunenud vabasse ruumi piisavalt, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi. vegetatiivne närvisüsteem - piirdenärvisüsteemi osa, mis juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste, mitmesuguste näärmete talitust. Selle talitus on automaatne. Selles eristatakse kahte vastandliku toimega osa: üks võimendab, intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse, teine põhjustab rahunemist ja lõõgastumist. somaatiline närvisüsteem piirdenärvisüsteemi osa, mille moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid, korraldab suhtlust välismaailmaga
Närvisüsteemi tähtsus ja ülesanded Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talituse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb org. väliskeskonna muutustega ja organismis eneses toim. protsessidega. ÜLESANDED: reguleerib elundite talitust kooskõlastab erinevate elundite ja elundkondade tegevuse talitust kooskõlastab organismi ja väliskeskkonna tegevust Närvisüsteemi osad NÄRVISÜSTEEM Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Peaaju Seljaaju Koosneb närvidest, neuroni pikkade jätkete kiudude kimpudest. Suuraju Selgrookanalis paik- Vaheaju nev nöörikujuline Keskaju närvirakkude kogum Piklikaju Väikeaju Refleksid Refleksid on närvisüsteemi talituse põhivaldused. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus välis
refleksideks. NÄRVID JA REFLEKSID Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss - närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks: kehaliseks ja vegetatiivseks. Kehalise e. Somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid. Juhib enamasti skeletilihaste tööd. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Refleks Organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organimsist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud e. Pärilikud (Tingimatud). Teine osa omandatakse elu jooksul(Tingitud) Refleksikaar Tee, mida mööda erutus kulgeb. 1) Erutust vastuvõtvatest närvirakkudest 2) Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi
Omadused: väga aktiivsed, erineva toimeajaga, igal hormoonil on oma kindel ülesanne Närvisüsteemi tähtsus - juhib ja reguleerib inimorganismi kõigi elundite talitlust. Närvisüsteem jaotub kaheks osakas: kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem (vegatatiivne,somaatiline). Piirdenärvisüsteem - moodustavad pea- ja seljaajust väljapoole jäävad närvirakud ja neid ühendavad närvikiud. Piirdenärvisüsteemi osad on somaatiline närvisüsteem, mis kontrollib tahtele alluvat lihaste ja meeleorganite tegevust ja autonoomne närvisüsteem, mis reguleerib organismi automaatset elutegevust siseorganites. Kehaline e. Somaatiline - moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga.Re Vegetatiivne - juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Seljaaju ehitus: 31paari närve, hallaine, valgeaine
Närvisüsteemi ehitus ja talitlus Heiko Kiis Tallinna Sikupilli Keskkool 9A klass Närvisüsteemi ehitus ja talitlus Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Seega juhivad organismi talitlust nii närvid kui ka hormoonid. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismi enese toimuvate protsessidega. Närvisüsteem jaotub kaheks osaks:Kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Peaaju juhib inimorganismi Kesknärvisüsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju, mis juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust. Peaaju juhib inimorganismi
kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel. Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga Närvirakud: jätketeks on neuriit(närviimpulss liigub rakust välja) ja dendriit(võtab impulsi vastu), närvirakkude jätked on närvikiud (ühed juhivad impulsid organitest pea- ja seljaajusse, teised kesknärvisüsteemist elunditesse). Närviimpulss ehk mööda närvirakku liikuv elektriline signaal. Somaatiline närvisüsteem on liikumis- ja meeleelundite närvide moodustatud kehaline närvisüsteem, mis reguleerib tahtlikke liigutusi. Autonoomne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja näärmete talitlust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärinevale ärritusele. Mööda REFLEKSIKAART liigub refleksi korral erutus ehk närviimpulss. MEELEELUNDITE abil tajume me ümbrust ning säilitame keskkonnaga kontakti. Inimesel
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid