Milles seisnes külm sõda? (0)

Milles seisnes külm sõda?
Külm sõda oli NSV Liidu ja Idaploki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda . Eesmärgiks oli enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Tekitati konflikte ja kriise , ähvardati ja luurati. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas ja NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas.
Osapoolteks olid NSV Liit ja talle alluvad marionettriigid Ida-Euroopas, Ameerikas, Aasias, Aafrikas ja USA teiste kapitalistlike riikidega (Inglismaa, Saksamaa Liitvabariik, Prantsusmaa).
Vastasseisu peamised valdkonnad olid võidurelvastumine ning võitlus mõjuvõimu pärast Euroopas ja maailmas. Osapooled üritasid vastaspoolt hirmus hoida, kuid samas kartsid mõlemad pooled vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Peamiseks argumendiks olid massihävitusrelvad, mille kasutamine põhjustab palju purustusi, nt tuuma-, keemia-ja bioloogilised relvad. SElleks et relvi täiustada, kasutasid mõlemad pooled tohutult ressursse. 1945. aastal võeti USA-s kasutusele tuumapommid ja mõni aasta hiljem loodi veelgi võimsam termotuumapomm .
Ohvrite ja purustuste poolest ületas teine maailamasõda esimest. Hukkunuteks olid enamasti tsiviilisikud ja surmade arv ulatus mitmekümne miljonini. Sõja pärast pidid paljud inimesed kodudest ka lahkuma . NSV Liidus küüditati terved rahvad , keda võimud süüdistasid koostöös vanelasega, näiteks tartlased, tšetšeenid ja ingušid. Pärast sõja lõppu oli majanduslik kahju hiiglaslik . Hävinud olid linnad, külad, tehased ja teed. Tagasilöögi oli saanud ka põllumajandus, kariloomade arv vähenes ja põllumaad olid suures osas hävinud.
1980. aastate keskel said Nõukogude juhid aru, et riik ei suuda enam USA-ga relvastumises võistelda. NSV Liit vajas uuendusi majanduselus, kuid ümberkorraldused ei suutnud enam seda üliriiki päästa. 1990. aastate alguses lagunes NSVL kui ka kogu idablokk ning sellepärast võib võitjaks võib pidada USA-d. Ta oli majanduslikult võimsam riik. Marshalli plaani elluviimise tõttu, said Euroopa maad miljardites dollarites USA abi.
Külmaks sõjaks võime nimetada NSV Liidu vastasseisu demokraatlike lääneriikidega. Relad hakkasid järjest võimsamaks muutuma , neid täiustati kogu aeg. Hukkunuid oli palju ja ka põllumaad olid enamasti hävinenud . NSV Liit lagunes kogu idablokiga ning võitjaks võib pidada USA-d.