Bioloogia Evolutsioon II (0)

Liik on eri aladel elutsavateks asukondadeks ehk populatsioonideks.
Populatsioon on mingi liigi isendid mingis piirkonnas (Nt Eesti).
Populatsiooni genofond – populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum.
Populatsiooni geneetilise struktuur – alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis.
Populatsiooni tasakaaluseisund : populatsioon väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valid
Mutatsioon on populatsiooni geneetiline muutumine. Mutatsioon pole letaalne (surma põhjustav), siis pärandub see põlvest põlve.
Geenivool – geneetilise materjali vahetus populatsioonide isendite migratsiooni ja ristumise teel.
Geneetiline triiv – alleeli- ja genotüübi sageduse juhuslikus suunas muutumine.
Toime: vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides, suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel.
Pudelikaelaefekt – populatsiooni arvukuse ajutine vähenemine.
Rajajaefekt – uue populatsiooni rajava isendirühma väikene arvukus.
Looduslik valik – populatsiooni isendite valikuline ellujäämine ja ebavõrdne paljunemine.
Olelusvõitlus – org. elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest.
Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi.
Stabiliseeriv valik – kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Keskkonnating. ei muutu, väheneb fenotüübiline muutlikus ja kohastumused säilivad
Suunav valik – tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine . Tekivad uued kohastumused, uue elupaiga asustamine NT: tööstuspiirkonna putukad lähevad tumedamaks
Lõhestav valik - kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine.
Keskkonnatingimuste mitmekesisus ja muutumine, uus liik ja uued kohastumused, mitu fenotüüpi
Kohastumus –populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus või tunnus mis soodustab nende elu
Kohanemine – isendite fenotüübi otstarbekas muutumine keskkonnategurite toimele.
Kohastumine – org. ehituse ja talitluse pärilik muutumine loodusliku valiku toimel.
Kohastumused avalduvad igas valdkonnas: lindudel kerged luud ja sulestik , kõrbetaimedel sügav juurestik ja kitsad lehed, paljudel loomadel varjevärvus või hoiatusvärvus.
Mimikri ehk sarnasus teise liigiga .
Kohastumuste (+ ja -) : Kaelkirjak saab hästi puu otsast lehti süüa(vastandliku toimega ökoloogilised tegurid), kuid juua ei saa hästi, metskitsed võivad erakordse külmaga hukkuda(ebapüsivad keskkonnatingimused), valged kaitsevärvusega jänesed hukkuvad kui pole lund