Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kohastumine kui bioevolutsiooni peamine protsess (0)

1 Hindamata
Punktid
Essee Carola Sulu
Kohastumine kui bioevolutsiooni peamine protsess: suhtelisus, erinevus kohanemisest.
Loomad ja taimed on muutunud pika aja jooksul palju, ning arenenud selliseks nagu nad praegu on. Selle käigus toimub kohastumine, ehk organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine, sealhulgas sobitumine uute elamistingimustega. [1] Individuaalsed kohastumused on teatud aja vältel ja keskkonnas kasulikud, aga mujal keskkonnas ei saa see nii olla või vajab harjumist.
Enamus loomad ja taimed on kohastunud ja muutunud just nii, et ainult oma keskkonnas suudavad nad ellu jääda, paljuneda ja vastu pidada, vastasel juhul nad surevad. Osad taimed ja loomad suudavad seda ka mujal, aga selleks peavad nad harjuma keskkonnaga ja muutuvad otstarbekalt jällegi ümber, ehk kohanevad. Kohanemine on pöörduv ja sellel on mittepärilik muutumine, seevastu kohastumine muudab organismide ehitust ja talitlust pärilikult populatsioonides loodusliku valiku toimel, st kohastumus arenebki välja kohanemisest.Näiteks kõrbetaimed on kohastunud elama ainult kõrbetes ja neid ei saa viia kasvama antarktikasse.
Kohastumused ei saa olla täiuslikud, st et, erinevates keskkondades on mitmeid vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Näiteks kaelkirjakul on pikk kael ja ta saab hästi toitu kätte, aga kummardades vett jooma on ta kerge saak lõvidele, sest püsti saamine on raskem. Ka näiteks jänes muudab talvel värvi mis aitab teda kaitsta kiskjate eest, aga lumetul talvel on ta hästi nähtav. [2]
Kohastumustel on palju ühiseid tunnusjooni nagu värvus, kuju, käitumine, paljunemine jne.
Näiteks osad mürgitud maod sarnanevad mürgisega, sest aegade jooksul on sarnase mustriga madusid kardetud. Kohastumisi on vaja näiteks lendamiseks, ujumiseks, öösel liikumiseks, enda kaitseks jne ning selleks on neil vastavad omadused (värvid, kuju, tiivad jm). See tuleb neile kasuks ellujäämisel.
Loomad ja taimed suudavad kohaneda paljude tingimustega, aga kui tingimused on liiga ebasobilikud, siis nad surevad. Nad on kohastunud aegade algusest siiani ja kohastuvad ka edasi, maailm muutub, tingimused muutuvad, elu, kõik on muutuv ning loomad ja taimed suudavad selleks valmistuda ja sellele vastu tulla.
Kohastumine kui bioevolutsiooni peamine protsess #1 Kohastumine kui bioevolutsiooni peamine protsess #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Astrid Strandberg Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Evolutsioon
4
doc

Evolutsioon

võrreldes nende hübriididega. Saab toimuda juhul kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Võib põhjustada uue liigi eristumise algsest liigist. 4.Kohastumine- populatsioonija liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid , mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist nimetatakse kohastumuseks e. Adaptsiooniks. Kohastumusi loob muudab ja säilitab looduslik valik. Kohastumine toimub organismirühmades põlvkondade vahetumise käigus ja viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises jms. Näited kohastumustest: *kõrbetaimed on kohastununud kuivuse talumiseks. Neil on sügav juurestik vee hankimiseks. *liblikõielistel on kujunenud sümbiooos lämmastikku siduvate mügarbakteritega.

Bioloogia
Bioloogia õpiku küsimused ja vastused-12-klass
25
docx

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused (12. klass)

Kohastumuste suhtelisus avaldub järgnevas: *ühe ja sama keskkonnateguri suhtes kujunevad erinevad, kuid konkurentsivõime seisukohalt samaväärsed kohastumused. *organismirühmale tervikuna kasulik omadus ei pruugi olla seda kõigi üksikisendite seisukohalt; *kohastumus töötab erinevates situatsioonides (kuigi teatud tingimustes ja teatud ajal) erinevate tagajärgedega. 6. Mis kujundab kohastumusi? Liigi uusi kohastumusi kujundab suunav valik olemasolevate. Kohastumine kui protsess on pidev ja kohastumise puhul üldiselt ei saa rääkida kindlast algusest ja lõpust. Seetõttu on ka kohastumise hindamine suhteliseks või absoluutseks alusetu. Suhtelised on kohastumused, mis tekivad kohastumise tulemusena. Kohastumine toimub organismirühmades. Üksikisend ei evolutsioneeru, järelikult ka ei kohastu. Pealegi algab kohastumine tavaliselt mingi kindla keskkonnateguri toimel. Konkreetne organismirühm ei suuda kohastuda lõputult

Bioloogia
Evolutsioon ja evolutsioonimehhanismid
5
doc

Evolutsioon ja evolutsioonimehhanismid

Keskkonna piiravad tegurid võivad olla biootilised (konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad) kui ka abiootilised (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus). Organismide sõltuvus kõigist neist tingimustest nimetas Darwin olelusvõitluseks. Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus: · kaitsevärvus, · suurem viljakus, · vastupidavus haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või kliimatiliste tingimustele, · kohastumine. Kui see kasulik tunnus on määratud geenidega, siis järgmises põlvkonnas on neid geene rohkem. Seega on muutunud populatsiooni geneetiline struktuur. Kui pop. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas, siis see viib evolutsioonilise muutuseni. Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused on kohastumused. Looduslik valik võib avalduda kolmel erineval viisil: 1. Stabiliseeriv valik 2. Suunav valik 3. Lõhestav valik Stabiliseeriv valik

Bioloogia
Bioloogia - evolutsioon
8
odt

Bioloogia - evolutsioon

ka nende muutused- · latimeeria ja taandarenemine (Kevad- ja odasaba sügisräim. Võilillede õitsemine juunis ja augustis) 7. Kohastumine (pärilik)­ pöördumatu, organismi ehituse ja taltluse pärilik muutumine. Popul. On mingite kindlate tingimustega kohastunud, st. Pika aja vältel on tekkinud muutused omadustes, mis tagavad organismide edukuse vastavates keskkonnatingimustes. (nt, kõrbetaimed ja-loomad on kohastunud eluga kõbes(sügav juurestik, lihakad varred-vee säilitamiseks, lehed taandarenenud, hoiatusvärvus, varjekuju) Kohastumused avalduvad organismide: 1

Bioloogia
Evolutsioon - Bioloogia KT
8
odt

Evolutsioon - Bioloogia KT

ka nende muutused- • latimeeria ja taandarenemine (Kevad- ja odasaba sügisräim. Võilillede õitsemine juunis ja augustis) 7. Kohastumine (pärilik)– pöördumatu, organismi ehituse ja taltluse pärilik muutumine. Popul. On mingite kindlate tingimustega kohastunud, st. Pika aja vältel on tekkinud muutused omadustes, mis tagavad organismide edukuse vastavates keskkonnatingimustes. (nt, kõrbetaimed ja-loomad on kohastunud eluga kõbes(sügav juurestik, lihakad varred-vee säilitamiseks, lehed taandarenenud, hoiatusvärvus, varjekuju) Kohastumused avalduvad organismide: 1

Bioloogia
Kohastumine
15
docx

Kohastumine

näiteks eluruumi ja toidu eest. Selles konkurentsis osutuvad ühed omadused teistest kasulikumaks, mistõttu nende omanikud elavad paremini ja saavad rohkem järglasi. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist. Evolutsiooniliste muutuste põhisuunaks peetakse kohastumist. Kohastumine Kohastumine on organismirühmade pöördumatu sobitumine uute elamistingimustega. Kohastumise tulemusel tekivad organismidel kohastumused. K ohastumine on mitmeastmeline protsess , mis algab muutustest isendi DNA struktuuris ja lõpeb organismirühmale kasuliku omaduse kujunemisega. Kohastumine jaguneb kahte protsessi: geneetiliselt määratud individuaalse muutlikkuse tekkimiseks(kujuneb välja materjal) ja individuaalse muutlikkuse valikuliseks kinnistumiseks organismirühmas

Bioloogia
Evolutsioon-liigiteke-kohastumus
16
pdf

Evolutsioon, liigiteke, kohastumus

Evolutsioon  Elu areng maal  Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4­3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ​ ainuraksed​  – tuumata  arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne  hingamine.   ­­­ Esimesed ​ hulkraksed​  (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. ​ Kambriumi plahvatus​  –  tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade  varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem  , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’.  Piiritleti ehitustüübid –  nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest.  ­­­ ​ Ordoviitsiumi​  ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal  leviva

Evolutsioon
Evolutsioon ja evolutsiooniteooria
8
pdf

Evolutsioon ja evolutsiooniteooria

Suguliselt paljunevate organismide puhul oluline sama geeni ja teiste geenide alleelide omavaheline kombineerumine ­ kombinatiivne muutlikkus. Selle muutlikkuse potentsiaal suur aga kalduvus minna tasakaaluasendisse ja evolutsioonilisi muutusi ta ei põhjusta (hah!). Teises populatsioonis tekkinud mutatsioonid siirduvad sisserände tagajärjel vaadeldavasse populatsiooni, võib muuta olemasolevate alleelide sagedust ­ geenivool (geenisiire). Peamine tagajärg soodsate alleelide levimine ja liigi ühtlustumine. Geneetiline triiv ­ puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide (ja seetõttu ka genotüüpide) sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. Olulisem, mida väiksem on populatsioon. Puudutab eelkõige mittekodeerivaid ja fenotüübis mitteavalduvaid osi. (geenivahemikud, pseudogeenid). 1) Vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides. St üks variant võib kaduma minna ulatusliku kõikumise tagajärjel

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun