Kriemhild on wormsi kuninga tütar, kellel on kolm venda Gunther, Gernot ja Gieselher. Nende ema oli Ute ja ise Dankrat. Ühel päeval nägu Kriemhild und, mille tõttu ta ei tahtnud enam kunagi abielluda, sest unenäo järgi pidi ta tulevane mees surema. Samal ajal aga sirgus üles Siegfried Xanteni kuningakojas. Tema isa oli Siegmund ja ema Sieglind. Temast kasvas võimas rüütel. Räägiti, et ta oli tapnud lohe ja selle veres suppelnud ning saanud endale sedasi läbistamatu soomusnaha. Kuuldused kaunist Kriemhildist levisid ja Siegfried ütles oma vanematele, et läheb talle kosja. Vanemad algul üritasid noormeest mõttest taganema sundida, rääkides, et tütarlaps saadab kõik kosijad tagasi
Inimesed otsustavad erinevalt ja see on hea. Elukutse on üks nendest kutsetest, mille igaüks elu jooksul saab. Tegelikult ei esita seda kutset elu, selle esitab endale igaüks ise. Iga inimene ka otsustab ise, millal see kutse esitada ja millal see vastu võtta. Tänapäeva maailmas on keeruline otsustada, mida oma eluga pihta hakata, sest üldine suunitlus on karjääri ja edukusse ning mõtlema peab paljudele erinevatele asjadele nagu raha, elukoht, tulevane töökoht, tulevased kolleegid...Suurim surve tuleb siiski teistelt. Paljud noored võivad tunda, et tegemist on isegi nii keerulise otsusega, et nad ei suudagi seda seda objektiivselt teha, kuna tunnevad pidevalt kedagi endale kuklasse hingamas. Mõjutusi tuleb igalt poolt ja ühiskond mõistab ka selles küsimuses hukka nagu alati. Kui sa ei vali õppimiseks ametit, mis on prestiizne ja majanduslikult tulutoov, mõistetakse
Valitses Lord protektorina kuni oma surmani 1658. 1658 PARLAMENTAARNE MONARHIA · Stuartite restauratsioon, koos parlamendiga valitsesid Ch I pojad Charles II ja James II Restauratsioon kukutatud dünastia või varasema poliitilise korra taastamine 1688-1689 PARLAMENTAARNE (KONSTITUTSIOONILINE ) MONARHIA · Kuulus revolutsioon · 1689aastal parlamendi poolt vastu võetud õigusakt, mille pidi enne kroonimist allkirjastama tulevane kuningas William III (õiguste bill) · Õiguste billi, kui põhiseadusliku dokumendiga määrati kindlaks parlamendi ja monarhi võimupiirid parlmendi kasuks Parlament koguneb regulaarselt. Parlamendil on õigus kehtestada seadused ja maksud. Kuningas riigipeana määras ministrid , kohtunikud. Kuninga moodustatud valitsus vastutas parlamendi ees, kes võis valitsusele umbusaldust avaldada. Kuningas nimetab ministrid. VALGUSTUS
Teise aasta lõpul 110 + 110 x 0,1 = 121 eurot Kolmanda aasta lõpul 121 + 121 x 0,1 = 133,1 eurot 100 euro tulevikuväärtus kolme aastase investeerimisperioodi ja 10 % intressimäära juures on 133,10 eurot. Intressiperioodide suure arvu puhul on eeltoodud lahendamisviisi rakendamine üpris tülikas, mistõttu üksiksumma tulevase väärtuse leidmisel on otstarbekam lähtuda valemist: FV = PV x (1 + i)t FV (future value) põhisumma tulevane väärtus t perioodi lõpul PV (present value) esialgselt investeeritud summa i konstantne intressimäär perioodil t intressiperioodide arv Nüüdisväärtus on tulevase rahahulga praegune ekvivalent. Tulevikus tekkiva tulu või kulu nüüdisväärtuse leidmist nimetatakse diskonteerimiseks ja vastavat intressimäära diskontomääraks. Nüüdisväärtuse arvutamise avaldame tulevikuväärtuse valemist: PV = FV/(1 + i)t Näide:
R. Kreutzwald. · Faehlmanni enda töödest on kõige enam tuntud lugu koidust ja hämarikust. · Suri tartus 22. aprillil 1850. aastal, maetud Tartu Jaani kalmistule. · Tema lemmiklauseks oli ,,Elu on lühike, ideaalid on igavesed." See on ka kirjas tema hauakivil. Friedrich Reinhold Kreutzwald · Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. 14. detsembril 1803. aastal. · Tulevane kirjanik õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis. · Pärast kreiskooli lõpetamist 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poistealgkoolis. · Sooritas 1823. aastal algkooliõpetaja eksami. · 1826. a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti arstiteaduskonna üliõpilaseks. · Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust. · Abiellus 18
Kulbi Kaie selle eest mõnikümmend valusat vitsahoopi. Pritsul oli teadagi väga vähe sõpru. Selles oli süüdi nii tema amet kui ka halb iseloom. Ainukesteks sõpradeks sai lugeda tõenäoliselt ainult tema oma perekonda. Vaenlasi leidus tal aga palju. Tal oli plaan kõigile neile kätte maksta, kes tema üle olid kordki julgenud naerda. Ainuke, kellele ta halba ei soovinud oli Huntaugu Miina. Ta külastas Miinat pidevalt ja lootis, et Miinast saab tema tulevane naine. Pritsu õnnetuseks puudusid Miinal mehe vastu tunded, Miina lausa vihkas Pritsu. Noormees tahtis aga Miinat väga ning üritas neidu iga hinna eest endale saada. Ta mõjutas suuresti Huntaugu Mihklit, et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas Prits vanamehele paremat talukohta. Huntaugu Mihklile see pakkumine meeldis ja ta hakkas seepeale oma tütart mõjutama, et ta kupjale läheks. Mõjutamisel polnud aga mingisuguseid tulemusi, sest Miinale meeldis hoopis Võllamäe Päärn
Friedrich Reinhold Kreutzwald 26./14. XII 1803 25./13. VIII 1882 ELU Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 1815-18 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a. algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama Tallinna kreiskoolis kui kavatsetava külakoolmeistrite seminari õpetajakandidaat. Lisaks koolituskursusele sai ta ka täiendavat pedagoogilist ettevalmistust. Pärast kreiskooli lõpetamist 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poistealgkoolis. Töö kõrvalt jätkas ta e...
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 13:45 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 14:16 Aega kulus 31 minutit 9 sekundit Punktid 25,7/27,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Küsimus 1 Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Valmis Hinne 2,0 / 2,0 pangaametnik töö printer kapital autoosad kapital laohoone kapital nafta leiukoht maa karjamaa maa Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. ...
..............4 Teosed....................................................................................................5 Kasutatud kirjanuds...............................................................................6 Sissejuhatus Järgneva töö teema põhineb prantsuse skulptori Auguste Rodini elulool, tema teostel ja skulptuuri olemusel. Elulugu Rodin sündis 1840. aastal Pariisis politseiametniku peres. 14-aastaselt astus tulevane kunstnik Pariisi Petite Ecole'i, mis oli mõeldud neile, kes planeerisid karjääri dekoratiivkunsti alal. Pärast kolme ebaõnnestunud katset astuda tollal prestiizikasse Kaunite kunstide kooli oli Rodin sunnitud elatist teenima skulptorite abilisena Pariisis, kuid peagi viis töö noore mehe Brüsselisse. Aastaid hiljem järgnes tegutsemine ja tunnustus naaberriigis Inglismaal. 1844 aastal oli ta ülesandeks teha monument, mille nimeks sai ,,Calais kodanikid"
oma autosid. See kogumik on ka sellepärast huvitav kuna , usun et mudelautosid on ikka rohkem erinevaid kui mõnda teist asja mida koguda ja ka sellepärast ei hakka ju mudelautosid kogudes kunagi igav , sest neid on vist lõppmatu palju erinevaid. Nagu tehakse ka maailmas koguaeg juurde autosid ernevaid , nii on ka mudelautodega , koguaeg tuleb juurde uusi detaile ja uute kujudega ja suurustega, mis annab ka kindlasti juurde talle tahtmist selle kogumikuga tegeleda. Tal on enda tulevane tuba juba kujunduse poolest välja mõeldud. Voodiks on tal mõttlemata autoraam, seiand on täis autopilte , ja oma isiklik riiul mudelautode jaoks , kuhu kohe kindlasti ei panda midagi muud peale nende. Ma olen kindel mis kindel et see kogumishuvi tal pooleli ei jää, ning oma suguvõsas ta saab veel selle kogumiga , kuulsaks kollektsionääriks kui mitte oma maakonnas isegi. Head ja Halvad küljed
Urmas Sisask Referaat Koostas: 2008 Elulugu Urmas Sisask, eesti helilooja ja laulja Siiri Sisaski vend on sündinud 9. septembril 1960 Raplas. 1980. Aastal lõpetas Ta Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis kompositsiooni Anatoli Garsneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Helilooja mäletab, kuidas ta kaheksa aastaselt kuulis vanaisa mängu talu hormooniumil. Tulevane helilooja püüdis samas noote lahti mõtestada. Vanaisa öelnud: "Sina neist nootidest küll veel aru ei saa." Esimest helitööd kirjutas Urmas Sisask neljateistkümneaastaselt. Ta on loonud 94 suurteost, sealhulgas mitu missat, tsükli tähistaeva muusikat jm. Jänedale asus ta elama 1985. aastal , kus on teinud tööd nii muusikaõpetaja kui ka koorijuhina, tegutsedes lisaks sellele veel harrastusastronoomina. Tema omapärane maailmanägemine ning siiras
1)Nim. 3 slaavlaste hõimu. 2)Nim. 2 munka ja nende loodud slaavi tähestikku. 3)Tähelepanuväärset seoses vürst Vladimiriga ja vürst Jaroslaviga. 4)William Vallutaja. 5)Ristisõdade eesmärgid 6)Nim. vaimulikud rüütliordud. 7)2 kerjusmungaordut 8)Canossas käik 9)2 kõrgkeskaja tugeva kuningavõimu riiki 10)Miks tekkis läänikord ja milles seisnes 11)Millised astmed tuli läbida rüütliks saamiseks. 12)Mida tähendas rendihärrus ja mõisahärrus. 13)Euroopa varaseimad linnastuvad piirkonnad. 1.*ida(antid)*lõuna(sklaviinid)*lääneslaavlased(veneedid) 2.Kyrillos ja Methodios olid vennad,kes töötasid välja 2 slaavi tähestiku variant.Need olid glagoolitsa ja kirillitsa. 3.Jaroslav vallutas 1030a. Tartu.Lasi koostadakirjaliku seadustekogu 'Vene õigus'riigi õigluskorra kindlustamiseks.Lasi Venemaal rajada arvukalt kirikuid.Vürst Vladimir lasi 998a.ennast koos kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. 4.William Vallutaja oli Normandia hertso...
19.sajandi lõpus hakkasid levima sepa valmistatud raudpulkadega äkked. Vili külvati käsitsi ja äestati mulda. Külvajaks oli tavaliselt peremees või mõni vanem vilunud mees, kes oskas ühtlase tihedusega külvata. Mõisnikel oli kombeks usaldusväärseid taluperemehi külvimeheks vannutada. Umbes 5-6 meetrine külviriba märgistati põllul joontega e. hitsmetega. Hitsme märkijaks oli tavaliselt isalt oskusi omandav tulevane taluperemees. Vili külvati külimitust või külvipõllest. Külimit Külviks kasutati puhast, küpset ja tuumakat tera, mis oli hea idanevusega. Külvamisel järgiti vastavatele kultuuridele sobivaimat külviaega. Siin oligi abiks külvikalender, kus olid kirjas vastavale kultuurile sobivad külvinädalad. Muidugi jälgiti looduse arenemist ja ilmastikunähtusi.
Millest lähtuda kutsevalikul? Valitud töö peab meeldima (lähtu oma huvialadest, hobidest jne). Valitud kutse peab olema jõukohane nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Hea oleks enne kutsevalikut n.-ö. lahtiste silmadega tööturul ringi käia ning uurida, milliste ametimeeste nappus kõige suurem on. Kus õppida? Kui amet välja valitud, tuleks teha taustauuringuid: kus seda eriala õpetatakse, milline on erinevate koolide kvaliteet jne. Loomulikult on tore, kui tulevane kool on kodumaakonnas, kuid sageli tuleb arvestada ka sellega, et tuleb Eesti teise otsa õppima sõita. Küsi endalt, kas oled pärast põhikooli selleks valmis või oleks targem enne gümnaasiumis "küpseda" ja siis edasi õppima minna (sageli võivad huvid selle 3 aasta jooksul ka muutuda). Tänases klassijuhatajatunnis teeme tutvust ühe populaarse kutsehariduskeskusega meie maakonnast TARTU KUTSEHARIDUS-
tagasi, vennad imestasid, miks ta küll nii väga seda poti tahab ning uurisid järgi, mis poti sees on. Nähes seal Lorenzo pead kartsid nad, et kogu asi võib päevavalgele tulla. Nad matsid pea maha ja lahkusid linnast. Tütarlaps, aga suri nuttes oma armastatut taga. V päev, V novell Agnesa- Giannole õde Guidotto da Cremona- Agnesa kasuisa Giacomino da Pavia- mees, kellele annab Guidotto Agnesa kasvatada Giannole di Severino- Agnesa vend Minghino di Mingole- Agnesa tulevane abikaasa Crivello- Giacomino teener Giacomino ümmardaja Bernabuccio- Giannole ja Agnesa isa Guidotto oli suremas ning jättis Giacominoi hoolde oma kasutütre, kes oli kümnene. Giacomino kolis koos tüdrukuga Faenza linna. Kui tütarlaps suuremaks kasvas oli ta väga ilus ning heade kommete ja austusega. Talle tekkis nii mõnigi austaja. Üheks oli Giannole ja teiseks Minghino. Mõlemad tahtsid tüdrukut omale naiseks, kasutades teisest kavalamaid nippe
Tõestatud, et kodustele tootjatele on tekkinud materiaalne kahju. Dumpinguvastaste meetmete puhul võib tavaliselt oodata teiste riikide vastumeetmeid, milleks on kõige sagedamini: ekspordi subsideerimine; antud riigi suhtes erimeetmete rakendamine; tootmise ülekandmine sihtriiki. Vastandlikud survetegurid: Poliitikud-otsustajad kahe tule vahel vabakaubanduses peitub teooria järgi tulevane majandusedu; tugev surve valijate poolt (töökohad, sissetulek) tänases situatsioonis. Staatilised argumendid (koduse turuhäired, eelarvetulude saamine, riigi julgeolek ja patriotism, maksebilansi probleemid, tulude ümberjaotamise vajadus, tööpuudus) Dünaamilised argumendid (tärkava tööstusharu argument, vananeva tööstusharu argument)
pilusilm, Marie Harry Morgani naine, õnnelik naine, kolm tütart, 45. aastane, suured käed, jalad, puusad, kaunis, valged pleegitatud juuksed, tüse, sinisilmne, tugeva kondiga, Frederick Harrison Üks mõjukamaid mehi administratsioonis, tulevane kindralkuberner, Washingtonist, Kapten Willie Adams Tubli mees, Edgar Hoover Avalikkuse tähelepanuga liialdaja Härra Simmons, Mesihuul Madu, jurist, kes müüks oma lihase ema maha, Juan Rodriguez Vaene haisev gallego, suuteline oma ema tagant varastama, kohtu all, Freddy Baarimees, harry usaldas teda Suure Lucie tütar Ei tohtinud õhtuti baaris käija
institutsiooni. Selleks sai Eesti Omavalitsus, mille eesotsas seisis kunagine vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe. Omavalitsus püüdis küll laiendada oma õigusi ja totles Eestile autonoomiat, kuid need katsed põrkusid berliini vastuseisule ning tegelikkuses jäi Omavalitsus pelgalt sakslaste käepikenduseks. Eesti kindralkomissariaat oli ajutine moodustis. Berliinis kavatseti tõmmata eesti tulevane idapiir laadoga järvest Ilmjärveni. MAJANDUSOLUD Saksa majanduspoliitika Eestis oli vastuoluline. Ühelt poolt allutati Eesti majandus Saksamaa huvidele ning peaülesandeks sai Saksa sõjaväe ja Saksamaa tsiviilelanikkonna varustamine. Samas hoiduti röövmajanduslikest sammudest. Pärast sõda oleks tõenäoliselt kujundatud eestist põllumajanduspiirkond, ehkki sakslastele pakkus suurt huvi ka siinne põlevkivi. Saksa võimud
saj olid eestlaste - venelaste suhted rahumeelsed, siis need halvenesid 1030 vallutas vürst Jaroslav Tark Tarbatu linnuse, mille nimetas Jurjeviks. See on Tartu esma- mainimine. Slaavlaste võim Tartus kestis ~30 aastat Suhted viikingitega Euroopas nim aastaid 800- 1050 viikingiajaks Viikingid tegid Eesti aladele korduvalt sõjaretki, veel rohkem käidi siin kauplemas Aastal 600 langes Läänemaal viikingikuningas Ingvar Saarlaste käes on vangis olnud tulevane Norra kuningas Olav Tryggvason Viikingite retked Laev ja kahe teraga mõõk olid viikingite edukuse peamised põhjused Viikingite teade Ingvari hukkumisest Ühel suvel, läks Ingvar Eestimaale ja korraldas samal suvel rüüstamise kohas, mis kannab nime Stein. Siis ruttasid kohale eestlased suure väega ja pidasid lahingu. Et kohaliku rahva vägi oli arvult ülekaalus, ei olnud rootslastel jõudu vastu panna. Selsamal paigal langes kuningas Ingvar, ta sõjamehed
esineb punktis, mis asub seespool võimaliku tootmise piiri toob kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumise väljapoole Küsimus 13 Mis alljärgnevatest on õige? Valmis Valige üks: Hindepunkte 1.0/1.0 Sellest, kuidas ühiskond jaotab oma ressursse tarbe- ja kapitalikaupade tootmiseks, tulevane majanduskasv ei sõltu. Mida rohkem tarbekaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Mida rohkem kapitalikaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Ükski pole õige. Küsimus 14 Ülikoolis õppimise alternatiivkulu mõõdavad/mõõdab kõige paremini
Pärast F II surma algab Hispaania allakäik, aadlikud hoiavad eemale majandustegevusest ja lahkuvad Hispaaniast, maalt sunniti lahkuma ka ristiusulised moriskid. 4. Ususõjad: põhjused(kas sõda usu või vabaduse pärast), tagajärjed. Madalmaad: pigem vabadussõda, sest Habsburgid nõudsid kiirelt arenevalt maalt kõrgeid makse ja kehtestas kauplemist takistavaid keelde. Kuna madalmaades levis kalvinism võtab tulevane ülestõus ka ususõja mõõtme. Ülestõusu saadeti maha suruma hertsog Alba, hukati 8000 inimest nende hulgas Oli ka palju katoliiklasi, 60 000 põgenes mujale euroopasse. Ülestõus aga jätkus ja 1576 kuulutas holland end sõltumatuks Inglismaa: Mary Tudor püüab katoliiklust taastada, protestante kiusatakse taga ja hukatakse. Kui MT sureb saab riigietteotsa Elisabeth I. Ta taastab anglikaani kiriku, kuid võitleb ka kalvinistide vastu, kes nõudsid täielikku usuvabadust
Kuidas on saab üldse miskit nii üllast piiritleda ühe leheküljega? See on ju ilmne, et ka minu mõistmisvõime, mälu, empaatiavõime jms on piiratud. Aga seda vaadelda, et jah, on tohutult palju asju, mida ma ei tea ja mida ma ei saagi teadma.Igal juhul mis puudutab minu hingeseisundit pärast selle teema käsitlemist, siis südamerahu on olemas ning ma võin käsi südamel vanduda, et sellest kõigest oli abi. Ma ei ole kindel, kas oleks õige väita, et sellest võib saada minu tulevane inspiratsiooniallikas või mitte, aga kindel on see, et sõnarava laienes märgatavalt. Kahjuks see teema ei pakkunud mulle väga huvi, sest minus ei tärka huvi selle vastu mis toimub teiselpool idapiiri, selleks on olemas ka selged põhjused. Samas oli omal ajal Venemaal väga palju andekaid kirjanikke ja luuletajad keda kindlasti peaks tundma. Õnneks oli see viimane luulevormis raamat ning seega otsustasin, ma ka oma kirja kirjutada luule vormis, eks vist see raamat siiski mind
NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss) saavutati just rahumeelsel teel. Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise pommitamise kontseptsioon ja hävitajad 'Spitfire'). Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930- ndatel aastatel. Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Katariina II Referaat Koostaja: Evelyn Reinov Juhendaja: Neeme Randrüüt Tallinn 2018 Päritolu Katariina II sündis 1729. aastal Preisimaal väikevürsti perekonda. Tema sünninimi oli Sophie Friederike Auguste von Anhalt-Zerbst-Dornburg. Ta oli hästi kasvatatud, kaunis, haritud ja heade kommetega tütarlaps. Tema isa oli Christian August, Anhalt-Zerbest'i prints, kes valitses territooriumi koos oma vendadega. Katariina II ema oli Joanna Elisabeth, Holstein-Gottorp'i printsess, keda iseloomustatakse, kui ambitsioonikat naist, kes proovis alati erinevate meetoditega kõrgemat positsiooni ühiskonnas saavutada. Katariina II oli viie-lapselises peres vanim laps. 1744. kutsus Venemaa keisririigi tsaarinna Jelizaveta I Katariina II enda juurde. Tsaarinna leidis, et Katariina II-st saaks hea naine oma...
I i= × 100% K0 Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina. Lihtintressi korral leitakse intress kogu investeerimisperioodi jooksul ainult põhisummalt ja seda võib väljendada I =K 0 ×i×m kus m arvestusperioodide arv. Liitintressi korral arvutatakse intress igal intressiperioodil uuest summast, mis koosneb põhisummast ja sellele lisandunud intressidest eelmistel perioodidel. Üksiksumma tulevane väärtus (FV) on investeeritud summa ja selle arvestusliku ajaperioodi jooksul akumuleeritud intressi summa. Üksiksumma tulevane väärtus (FV) leitakse FVi ,t =PV ×( 1 +i )t kus PV esimese aasta alguses investeeritud summa e algsumma (nüüdisväärtus), 29 Tallinna Tehnikagümnaasium
a) Turuosa ja turukasvu vahel b) Turu atraktiivsuse ja turupositsiooni vahel c) Toote ja turu vahel d) Tarbija pikaajalise heaolu ja tarbija kohese rahuldamise vahel 9. Mis on iseäralik juhikesksele ettevõtmisele? a) Töötajate kaasamine b) Juhi rahulolu c) Tarbija rahulolu 10. Uue ajastu turundusele on iseäralik võrreldes vana turundusega a) Lühiajalisus ja tänane müük b) Lühiajalisus ja tulevane müük c) Pikaajalisus ja tulevane müük d) Pikaajalisus ja tänane müük 11. Tõmbestrateegia toetussõnumid on suunatud a) Tootjale b) Vahendajatele c) Lõpptarbijale 12. Millist tarbijatüüpi esineb toote omaksvõtu kõveral kõige vähem? a) Liidertarbijaid b) Varajasi jälgijaid c) Varajast enamust d) Hilist enamust e) Mahajääjaid 13. Tarbija ostuotsustusprotsessi viimaseks etapiks on a) Ostmine b) Ostujärgne käitumine c) Uue ostu sooritamine 14
Nõudlusseadus mida kõrgem on hind seda väiksem on nõutav kogus. Hind rahasumma, millest tuleb loobuda kauba või teenuse omandamiseks. Väljendab kauba kasulikkust ostja silmis. Turu jaoks on tähtis ostujõuline nõudmine, s.o nõudmine, mis on rahaga tagatud. Nõudlust mõjutavad tegurid: · Kauba hind · Tarbija ostujõud (nõudlusate struktuur) · Teiste kaupade hinnad (asendus-ja täiendkaubad) · Tulevikuootused (tarbija tulevane sissetulek, tulevane hind. · Tarbijate arv ( mõju kogunõudlusele. · Tarbijate individuaalne maitse ja eelistused · Ostujõud nõudlus, mmis on rahaga tagatud. · Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes. · Väheneb isiklik väärtus · N: kui autokütus on väga kallis, msiis tehakse ainunlt hädapärased sõidud, kui kütus on odav siis tehakse lõbusõite · Kahanev piirkasulikkus
panna rüütleid teenima ka ristiusu ideaale, proovis panna piiri feodaalide omavahelistele sõdadele ning kehtestas mõningates piirkondades jumalarahu (e aeg, kui sõdimine on keelatud). Kui varakeskajal oli võimalik rüütliseisusesse tõusta teinekord ka madalamat päritolu meestel, siis kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest pärilik seisus aadel. Rüütliks saamine eeldas lisaks päritolule ka sõjalisi treeninguid ja seisusekohast kasvatust. Tulevane rüütel alustas teenistust paazina mõnes aadliperekonnas käitumist ja häid kombeid õppides. Umbes 15 aastaselt sai temast kannupoiss, kes omandas rüütlilt võitluskunsti ja kandis tema relvi. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikul tseremoonial mõõgaga õlga puutudes rüütliks. 2.3. Rüütlite relvastus ja võitlusviis; linnused: Keskaegne ühiskond KESKAEG 7
ideaale, proovis panna piiri feodaalide omavahelistele sõdadele ning kehtestas mõningates piirkondades jumalarahu (e aeg, kui sõdimine on keelatud). Kui varakeskajal oli võimalik rüütliseisusesse tõusta teinekord ka madalamat päritolu meestel, siis kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest pärilik seisus aadel. Rüütliks saamine eeldas lisaks päritolule ka sõjalisi treeninguid ja seisusekohast kasvatust. Tulevane rüütel alustas teenistust paazina mõnes aadliperekonnas käitumist ja häid kombeid õppides. Umbes 15 aastaselt sai temast kannupoiss, kes omandas rüütlilt võitluskunsti ja kandis tema relvi. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikul tseremoonial mõõgaga õlga puutudes rüütliks. 2.3. Rüütlite relvastus ja võitlusviis; linnused: Rüütlite ründerelvadeks olid pikk piik, millega üritati vastaseid sadulast maha paisata
*sõja korral relvastusid kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele *rikkamad sõdisid ratsaväes *vaesed olid vibulaskurid *riigiasjade ühine otsutamine ja tarvidus oma linna kaitsta tugevdasid kodanike ühtsust. Kreeka naise ja mehe seisund ühiskonnas *naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus *allusid oma abikaasale, isale,meessugulasele *abielus mees domineeriv pool *abielu otsustasid peigmees ja ta tulevane äi *tunded ei pruukinud abielus mingit rolli mängida,sageli polnd mees ja naine end enne näindki Olümpiamängud *Zeusi auks iga 4 aasta tagant*osalesid hellenid *barbaritele keelatud * naistele keelatud *Alad:jooks,maadlus,rusikavõitlus,kettaheide,hota kaugushüpe,nelja-hobusekaarikute võidusõit. *ohverdati jumalatele *olümpiarahu- ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sinna pääsu relva jõul takistada
tingimustel. Suurbritannia,Iirimaa ja Rootsi avasid om tööturu 2004.aastal liitunud liikmesriikidele 1.maist 2004. Alates 1.maist 2006 on Eesti kodanikel vaba juurdepääs lisaks ka Soome, Hispaania , Kreeka, Portugali ja Isalndi ning 27.juulist 2006 Itaalia tööturule.1.novembrist 2007 ei vaja Eesti kodanik töötamiseks tööluba ka Luksemburgis. Euroopasse tööle minnes peab seega arvestama,et kui tulevane töökoht asub mõnes piirangud kehtestanud Eli liikmesriigis, siis on ka praaegu seal riigis töötamiseks vaja tööluba. Lisaks vabade töökohtade sirvimisele pakub EUREse portaal võimalust avaldada veebilehel oma CV ,et tööandjad saaksid sellega tutvuda . Kokkuvõte Eesti ühe suurima probleemi töötuse arv on kasvamas ja selle vähendamiseks on mitmeid meetmeid ja seaduse muutmisi vaja teha. Abi saavad töötud otsida nii Eesti tööhõiveametitest
viima. Esialgu ilmub ta Faustile musta puudli kujul, kuid tema töötoas võtab inimese kuju ja pakub Faustile lepingut, millest viimane ei saa keelduda Faust saab endale kõik võimalused, mida Mefistoteles suudab pakkuda ja kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Saatan. Kuna Faustil on oma elust ja hingest selleks hetkeks juba täiesti ükskõik, võtab ta pakutava võimaluse rõõmuga vastu, hoolimata sellest, et tema tulevane õnn võib olla ühtlasi ka tema õnnetus, kuna siis läheb ta hing põrgusse. Traditsioonilise kolme veretilgaga kinnitabki ta lepingu ja saatanlikud vembud võivad alata. Mefistotelese kui saatana isiksus ja olemus on antud teoses tegelikult üsna omanäolised ja erinevad mõnevõrra üldisest ja eriti tolleaegsest ettekujutusest. Ta on väga tasakaalukas ja intelligentne, isegi mingil määral sümpaatne tegelane. Inimesi ta üldiselt põlgab, samas võib
ebaõiglaseks, natsionaalsotsialistiliku partei edu valimistel, mille atag oli loosungite julgus ja radikaalsus, reperatsioonide osas oldi valmis talle järeleandmisi tegema. Suurbritannia olukord: Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigo oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke. Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on mees kellega saab asju ajada. Prantsusmaa: Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata. Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitilne olukord 1930-ndatelaastatel. Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord Hispaania kodusõda 1936-1939, mille võitis
olulise poliitilise sammu, seades üles oma kandidatuuri Illinois' Üldassambleesse. Kandideerimise ajal liitus ta armeega, mis pidas sel ajal lahinguid indiaanlastega, kuid lahingutes ta ei osalenud. 6.augustil 1832.aastal toimunud valimistel ei osutunud ta valituks, kuid siiski oli esimene poliitiline kogemus omandatud. Samal ajal ei kulgenud asjad kuigi edukalt ettevõtluses - veel samal aastal pankrotistus tema kauplus ja 1833. aastal ka järgmine kauplus, mille järel asus tulevane president tööle New Salemi postiametnikuna.1834. aastal valiti Abraham Üldassambleesse. Saadikutöö kõrvalt alustas Lincoln õpinguid õigusteaduses. Kui ta 1.augustil 1836 Üldassambleesse tagasi valiti, oli 27-aastasest noormehest saanud juba Viigide Partei juht Illinois' osariigis. Sama aasta septembris sai ta peale kahte aastat õigusteaduse õpinguid loa praktiseerida juristina. 1837 osales ta Illnois' osariigi pealinna üleviimisel Springfieldija asus ka ise sinna elama
Puhja Gümnaasium KATARIINA II VALITSEMISAEG VENEMAAL Referaat Koostas: Eesnimi Perekonnanimi 11. klass Puhja 2014 Sissejuhatus - elukäik Katariina II sünninimega Sophie Friederike Auguste, sündis 2. mail 1729 Stettinis, Preisimaa kuningriigis, Anhalt-Zerbsti vürsti, endise Preisi kuninga sõjaväelase, polkovnik Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabeth tütrena. Saksamaa väikevürstiriigi printsessi valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna, oma õepojale abikaasaks. 1744. aastal kevadel, saabus Sophie Friederike Auguste, kes ei osanud üldse vene keelt, koos emaga, keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Pjotr Fjodorovitsi pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, millega sai ta nimeks Katariina ( ) ning 29. juunil toimus Jekaterina Aleksej...
Haavakivvi muudeti Haavakiviks talupoegade priikslaskmise ajal. Joosep Haavakivi (1836-1891) oli oma isa Jaagu seitsmest pojast eelviimane. Temast läksid mööda nii vanima kui ka noorima poja pärimistavad, kuid juba lapsena määrati ta Haavakivi talu pärijaks. 1858. aastal abiellus Joosep Sohvi Janastiga, kes oli pärit Punikverest. 1860. aasta näärikuul sündis neil esimene tütar Elisabet. Tüdrukuke oli viiene, kui sündis järgmine laps, tulevane luuletaja Anna Haava. 9. eluaastani jäi Anna maailmaks vana üksik talu oma võimsa looduse ja suure kogukonnaga. Mõis eraldas Haavakivi põlistalust kaks väiksemat kohta ja veski pärisid lähisugulased, jäi ta siiski "suureks asemeks" - siin peeti suurearvulist karja ja kasvatati kuni kümmet hobust. 1869. aastal osteti Haavakivi talu päriseks, makstes selle eest 700 rubla. Tööjõuks olid kodakondsed. Peavarju pakuti sugulastele ja võõrastelegi.
sajandil Liguuriast Korsikale asunud. Napoleoni isa nobile Carlo Buonaparte oli jurist, kes 1777. aastal oli määratud Korsika vabariigi esindajaks Louis XVI õukonda. (pildil) Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves oli tema ema Letizia Ramolino, kelle range distsipliin talitses ohjeldamatut last. • Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel Ajaccio linnas. Tulevane keiser ristiti Napoleone di Buonaparte nime all; kahekümnendatel eluaastatel vahetas ta selle välja prantsuspärasema . Isikuomadused • Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta oli ka sügavalt haritud
tugevdatakse rangide horisontaalosadele kinnitatavate pennidega. Postitaldmiku raketis Page 7 of 12 Tallinna Ehituskool Postitaldmiku valmistamine: *Raketise kilbid monteeritakse töölaual, kasutades raketise pinnana 22 x 100 lauda. Laudade asemel võib raketise pinnaks kasutada ka niiskuskindlat materjali, näiteks raketisvineeri. *Määratakse kindlaks taldmiku tulevane kõrgus, tasandatakse aluspind õigele kõrgusele ja tihendatakse võimalik täide. *Maasse kinnitatakse aluslauad ja kinnituspinnasesse tehakse kinnitusvaiadega kilbid. *Paigalduslaudadele märgitakse taldmiku keskjoon ja mõõdetakse välja põhjaraami keskkoht. *Valmis kilbid naelutatakse seestpoolt põhjaraami külge. *Paigaldatakse ülemine raam. Posti raketis Töölaual eelvalmistatud postitaldmike kilbid, rangid ja elemendid paigaldatakse puitkiilude abil õigele
langes (vastane) Rootslased üritasid eestisse tungida, kuid Lahing kaotati said lüüa o 1219 Sakslaste ja taanlaste vaheline Lindanisa lahing võiduristimine Lindanise ehk Tabelinus – vanim teadaolev kristlane eestis. tulevane Tallinn Poodi üles. Taani väed vs eestlased 1222 aastaks kogu eesti mandriosa Taani kuningas Valdemar II ristisõdijate käes o 1222 Eestlased tapsid piiskop Ülestõus Theoderichi
2) tekkisid uued riigid (Austria, Ungari, Eesti, läti, Soome jne) 3) suurriikide perre astus itaalia 4) demokraatia kriis ja üleminek diktatuurile paljudes euroopa riikides. 5) lääne tsivilisatsiooni põhiväärtuste ja moraali allakäik. 6. Nimeta vähemalt kolm uut riiki, mis tekkisid vahetult peale I maailmasõda ja selle tulemusena: Austria, Ungari, Eesti, Jugoslaavia, Poola jne. 7. Pildiülesanne. Versailles süsteem. Rahu ja tulevane kahuriliha. Tiiger (Clemenceau hüüdnimi): "Huvitav! Mulle tundub, et ma kuulen last nutmas!" Mida ennustab see 1920. a Inglise ajalehes ilmunud karikatuur rahu püsimajäämise kohta? Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versailles' diktaadiks? sest kaotajatele tundusid rahutingimused ebaõiglasena ja pealesurutuna, mida sooviti revideerida. Paljud sakslased tundsid, et sõda lõppes nende riigile "noa selga torkamisega"
Tootsi Lasteaed Põhikool Pärnu jõgi referaat Kaupo Klemmer 9.klass 2012 Tootsi Sisukord Paiknemine..........................................................................................................................3 Majandustegevus ja inimjõud............................................................................................. 3 Elustik................................................................................................................................. 5 Suurus..................................................................................................................................6 Aluspind......................................................................................................................
õpilasteni. Ka minu klass ja paralleelklassid võtsid algul teiste eeskujul sarnase hoiaku aga juba järgmiseks õppeaastaks oli see leebunud. Hariduse omandamine saab alguse maast madalast ning selleks, et õpilane saaks kasvades täisväärtusliku kogemuse ning parimad võimalused arenemiseks, on oluline luua selleks parim keskkond. Kuna haridussüsteem nagu ka kõik muu siin maailmas, on pidevalt arenev, julgen ma loota, et minu tulevane õpetajapanus on abiks loomaks rikkam ning avaramate vaadetega õpikeskkond. 3 Allikad: · Pedagoogid: õnnelikud ja haritud alternatiivkoolidest Eestis. 2008. Postimees · Haridus on valmisolek end elukestvalt täiendada ja toime tulla. Intervjuu Ülo Vooglaiuga. 2003. Pärnu Postimees · Eestikeelse gümnaasiumi vastaste murest. Mart Rannut. 2011. Õpetajate Leht
Koos Maybachiga leiutas Daimler 1883. aastal hõõgsüüte, mis aitas konstrueerida kergeid mootoreid. Tänu hõõgsüüte leiutamisele, said Daimler ja Maybach 1885. aastal ehitada kaherattalise sõiduki, mis oli tehtud puuraamile ning mille keskel oli mootor ja see töötas rihmveoga. [2] . Juba 1886. aastal pani Daimler oma mootori tõllale, millel oli neli ratast, luues sellega maailma esimehe auto [3]. Samal aastal patenteeris Daimleri konkurent, tulevane äripartner Karl Benz oma kolmerattalise sõiduki [4]. 5 3. DAIMLER 1.1 PS D EHITUS JA VÄLIMUS 1.1 PS D oli ehitatud hobuse tõllast.(Foto 1) Tõlla alla kinnitati mootor mille silindriläbimõõt oli 70 mm ja kolvikäiguga jõuallikas oli 120 mm. Mootori kõrguse tõttu ei saanud seda peita täielikult põhja alla- seetõttu tuli lõigata tagaistme ette auk
Paljunemine Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehetäide kolooniate lähedusse, et vastsetel oleks lihtne süüa leida. Lepatriinu munade arv sõltub ilmast ja toidurohkusest. Mida rohkem leidub toitu, seda viljakamad on emased. Keskmiselt muneb emane 200–400 muna, rekordiks on loendatud 1550 muna. Munad on piklikud ja umbes ühe millimeetri pikkused[. Hariliku lepatriinu munadest kooruvad vastsed 5–8 päeva jooksul. Pärast koorumist sööb tulevane lepatriinu kõigepealt ära munakesta. Ka lepatriinude teravate lõugadega vastsed eelistavad lihatoitu. Vastne sööb iga päev ära 350 kuni 400 Näljane vastne võib ette võtta kuni 10 m pikkuse toitumisreisi. Vastsed elavad taimedel täiesti avalikult. Nende kehal on kollakas või punakas joonis, mis on tumedal taustal hästi nähtav. Üsna kummalistena näivad need vastsed, keda katab kohev puudertäide eritist meenutav vahaeritiste kate . Vastsed kasvavad kiiresti ja juba 2–4 nädala
3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega abielluda. 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama junkur Georgiks ja Gabriel ta sulaseks. Kui nad pidid kohtuma kellegagi, kellel väge ja võimu ning kes sunnivad endi nimesid ütlema, siis on Agnes junkur Georg von Mönnikhusen ja Gabriel mõisa sulane nimega Gabriel
käsi oli tõrvikuga üles tõstetud. Kolossi pöiad, mis "ise juba ületasid paljusid kujusid", olid stabiilsuse mõttes tugevasti alusele toetatud. Kuju käes olev tõrvik süüdati ööseks, seega täitis ka koloss majaka funktsioone. Kuju seisis praeguse muuli lõpus. Purunenud koloss lamas kaua aega maas. Tuhat aastat hiljem, 653. aastal Rhodose vallutanud araablased oskasid selle riismete väärtust hinnata. Bütsantsi ajaloolase Zonarese sõnade järgi müüs tulevane Damaskuse kaliif Muavija I kolossi jäänused "ühele Edessa juudile" vanarauaks, kes selle "vanametalli" siis 980 kaameli turjal ka ära vedas. 1330. aastal Rhodose külastanud teine bütsantsi ajaloolane Nikephoros Gregorios ei leidnud kolossist enam kildugi. Nii kadusid kolossist kõik jäljed, kuid mälestus maailmaimest jäi. Kasutatud kirjandus: http://www.tmk.edu.ee/~nuku/rhodose_koloss/index.html
Valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsituse tulekutValgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Selle tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. Ta rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus." Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Valgustusajastu põhijooned Inimõistus; tulevane ühiskond pidi kujunema mõistuspäraseks; Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus; ideed muudavad maailma; eeskujuks loodus; uus humanism; esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega Voltaire Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees, kes inimkonnale on tuntuks saanud Voltaire'i varjunime all, kuid kelle teglik nimi oli Francois Marie Arouet. Ta oli mka kirjanik, poeet, dramaturg, jurist ja ajaloolane, võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks;
3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega abielluda. 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama junkur Georgiks ja Gabriel ta sulaseks. Kui nad pidid kohtuma kellegagi, kellel väge ja võimu ning kes sunnivad endi nimesid ütlema, siis on Agnes junkur Georg von Mönnikhusen ja Gabriel mõisa sulane nimega Gabriel
Johannes Käis (1885-1950) 30.september.2010 Elu ja tegevus 26. detsembril 1885. aastal sündis Võrumaal Rosma külakooliõpetaja Peeter Käisi peres tulevane pedagoog ja kooliuuendusliikumise juht Johannes Käis. Oma õpinguteed alustes Johannes isa käe all Rosma külakoolis, aastatel 1897-1899 jätkas õpinguid Põlva kihelkonnakoolis ja 1900-1903 Võru linnakoolis. 1903 sooritas Johannes Käis Pihkva gümnaasiumi juures kreiskooliõpetaja kutseeksami ning asus tööle Lätimaale Limbazi linnakooli (1903-1906). 1904. aastal lõpetas Käis eksternina Peterburi Õpetajate Instituudi. Järgnesid töökohad õpetajana Valmiera linnakoolis ja tütarlastegümnaasiumis (1906-1911), 1911. aastal Riia Peeter-Pauli linnakoolis ning 1912-1917. aastal Riia Aleksander I gümnaasiumis loodusõpetuse õpetajana. Johannes Käis pani aluse Eestis loodusõpetuse metoodikale ja koolifenoloogiale ning propageeris kooliaedade kujundamist. 1...
1559. aasta lõpus tegi Kettler veel ühe katse venelasi Tartu piiskopkonnast välja lüüa, kuid ka see ebaõnnestus. Gotthard Kettler Hertsog Magnus/Liivimaa kuningas Magnus. Magnus oli Taani kuninga Kristian III keskmine poeg, seega sünnilt Taani prints, kes kandis hertsogi tiitlit. Kuna ema oli Schleswig-Lüneburgi hertsogi tütar Dorothea, kõneldi kuningakojas saksa keelt. Magnus sündis 7.septembril 1540. Vanim vend Frederik ehk Friedrich, kes oli tulevane Taani kuningas Frederik II, Magnusest pidi aga saama Taani-Saksa piiril asuva Schleswig-Holsteini hertsogkonna valitseja. Magnus sattus Liivimaale seoses sõjaga. Kasutades Liivi orduriigi nõrkust, alustas Vene tsaar Ivan IV julm 1558. a. Jaanuaris rüüste- ja vallutussõda. Magnus oli viimane Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop. Hiljem sidus ta end enamiku maast vallutanud Vene tsaari Ivan Julmaga. Kui Ivan tema ootusi aga ei täitnud, siis sidus ta ennast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
