Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kollektsioon (0)

1 Hindamata
Punktid
Kollektsioon #1 Kollektsioon #2 Kollektsioon #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tjorn treu Õppematerjali autor
Teke
Head ja Halvad küljed

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
docx

Sissejuhatus materiaalse kultuuri uurimisse

loodud Õpetatud Eesti Selts ning järgmine oli Tallinnas asutatud Eestimaa Kirjanduse Ühing. Esemekogude kujumine Kogud ning esemed liikusid ajas edasi ning pärandati uutele seltsidele. Kõige esimesed olid Õpetatud Eesti Seltsi ning Tartu Ülikooli/Tallinna Ülikooli ajaloo instituut. Nendest kogudest on välja kasvanud Eestimaa Kirjanduse Ühing ning Eesti Aajaloomuuseum/Tallinna Ülikooli ajaloo instituut. Kolmas suur massiivne kollektsioon on Eesti Rahva Muuseumi kollektsioon, mis hakkas eraldiseisvalt kasvama. Lisaks on veel muud eraldiseisvad muuseumid. Õpetatud Eesti Seltsi muuseumikogu hakkas kujunema kohe pärast asutamist. Algselt koguti lihtsalt igasugu kola ning mingit järelvaadet sellel ei olnud, kollektsioonid said enda kuju ja korrastatuse 1842. aastast, mil nimetatu ametisse konservaator Friedrich Ludwig von Maydell, kellest sai kogude hoidja. August Wilhelm Hupel oli esimene, kellel oli juba olemas esimene

Kultuur
thumbnail
13
doc

Intervjuud kuulsate naistega

ning puudusid piisavad avada. Chanel üritas Arvan, et jään siiski ressursid, et kalleid pigistada süstalt, kui tal range ja viisaka riideid soetada. Esimene ei olnud enam jõudu. kontoritöötaja stiili kokkupuude Toatüdruk torkas süstla juurde, sest selline moeloomisega oli 1908. Gabrielle reide. Enne välimus on aegumatu. aastal, kui lõin esimesed nõela torget karjus Uus kollektsioon on kübarad. surma äärel olev naine, inspireeritud mu Mis on Teie suure edu et nad tapavad ta. Üritati vanadest, kuid siiski saladuseks? kutsuda hotelli arsti, tahan, et see tuleks Ma ei ütleks, et ma olen kuid pühapäeva õhtu üllatusena. väga edukas, kuid tõttu ei saadud teda kohe Te olete loonud väga saavutustele aitas kaasa kätte

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Minu kirjandite analüüs

Minu kirjandite analüüs I. Sisu Gümnaasiumis olen kirjutanud kokku 13 kirjandit. Põhilised teemad on tulevik, eluprobleemid, keskkonnasaaste, andekus, õnn. Hinded olid enamasti kolmed, kuid oli ka üks neli ja üks kaks. Kirjandid on järjest pikemaks muutunud, kuid ka kirjavigu on juurde tulnud. Punktid on enamasti kolmekümne-neljakümne ringis. Kirjanduslikke näiteid ei kasuta eriti. Olen toonud näiteid Sophoklese ,,Kuningas Oidipus", Nabokovi ,,Lolita". Tekstid on tavaliselt teemasse, kuid toodud väiteid ei aruta piisavalt. Mõttet jäävad tihti poolikuks. Pean rohkem oma väiteid tõestama ja järeldama. Ning küsimustele vastused leidma. II. Õigekiri Õigekiri on hinnatud rahuldavaks. Kirjandis on 8-11 kirjaviga. · Häälik Proffesionaaliks - proffessionaaliks · Kokku- ja lahkukirjutamine Keskkonna probleeme ­ keskkonnarobleeme, liiklus vahendid ­ liiklusvahendid, päikese energia ­ päikeseenergia, elektri energia ­ elekt

Eesti keel
thumbnail
2
odt

Vanaema mälestused Siberist

Mälestused Siberist Minu vanaema on sündinud 4.aprillil 1932 a. teise lapsena. tema isa Karl Liivak areteeriti 1945a. Kevadel 25.märtsil , siis areteeriti ta külast palju mehi, vist 14-15 meest. Hiljem sai ta isa neile saata kirja , et talle mõisteti 16a. sunnitööd Siberis. Ta oli Arhangelsis, neli km Valge merest. Et peeti talu Rakke vallas, Liigvallas, siis jäi ta ema (Anette-Therese Liivak, sündinud Kesküla) üksi talu pidama. Sel ajal olid ju suured maksud taludel peal ja ka vilja-kartuli-liha- ja piima normid. Ta õde Aino sünd. 1930 a. 30. juunil , oli Väike-Maarhas Keskkoolis, aga ta talus oli abi vaja , siis pidi tema koolist ära tulema.Vanaema ja tema vend Uno, (sünd. 23.märts 1934) õppisid siis Liigvalla Mittetäielikus Keskoolis. See oli 7.kl koolis, nad pidid ju selle kooli lõpetama. Vanaema lõpetas selle 1947.a. Aga edasi ei saanud ta õppima minna , talus oli abi vaja. Ka Liigvalla kool jäi 4.klassiliseks ja U

Ajalugu
thumbnail
26
doc

Postmodernism Contra luules

Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1...........................................................................................

Eesti keel
thumbnail
110
doc

Ristumine peateega

Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola

Kultuur
thumbnail
56
pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N?

Kirjandus
thumbnail
21
docx

Kuidas müüa lihtsama vaevaga rohkem?

Müügi põhitõed Kuidas müüa lihtsama vaevaga rohkem? [Type the author name] "Väikesed muudatused võimetes viivad suurte muudatusteni tulemustes." Sisukord Sissejuhatus 2 Millised omadused peavad olema heal müügiinimesel? 3 Klientide eripärad 5 Müügitsükkel 7 Ettevalmistus ja häälestamine 8 Kontakti loomine ­ ICE BREAKING 8 Vajaduste lahtiselgitamine 9 Toote esitlemine 10 Vastuväidetega tegelemine 11 Closing 13 Lisamüük ­ crossell 19 Kokkuvõte 20 1 Sissejuhatus Müügitöö on kahtlemata kõige huvitava

Müügitöö alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun