50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lota Aadla
Õppematerjali autor
Sellel oli terviklik disain ilma teiste komponentide kohandamiseta ja see sisaldas endas ka mõningaid uusi tehnoloogilisi elemente, et tekiks täiesti uus idee autost. Ta hakkas oma toodet müüma aastal 1888. 1879 aastal anti talle patent oma esimese mootori eest, mis disainiti aastal 1878. Paljudes tema teistes leiutistes oli kasutuses siepõlemismootor, mis suutis toita sõidukit. Tema esimene Motorwagen ehitati 1885 aastal ja ta sai selle jaoks patendi 29. Jaanuaril 1886. aastal. Benz alustas selle sõiduki reklaamimist 3 juulil, 1886. aastal ja umbes 25 Benzi sõidukit müüdi aastatel 1888 kuni 1893, kui tema esimest neljarattalist autot esitati, siis tehti see ka taskukohasemaks. Neid toideti tema enda disainitud nelja taktilise mootoriga. Prantsuse Emile Roger juba tootis Benzi mootoreid loaga, lisas nüüd Benzi auto oma tooteseeriale. Sellepärast, et Prantsusmaal olid juba liikvel mitmed varasemad autod, siis algselt hakati
(hübriidauto). Kaasaegse auto aluseks sai aga töökindla ja suhteliselt kompaktse kahetaktilise sisepõlemismootori loomine Karl Benz-i poolt 1879 ja nende tootmise alustamine 1883. 1885 a. sai aga Karl Benz valmis oma esimese auto. Kuigi see oli kolmerattaline, sai see aluseks kaasaegse auto kontseptsioonile. 5 Carl Friedrich Benz Benz Patent Motorwagon 2. Gottlieb Wilhelm Daimler (17. märts 1834 Schorndorf 6. märts 1900 Cannstatt Stuttgarti lähedal) oli saksa insener, konstruktor ja tööstur. Ta töötas koos Wilhelm Maybachiga välja esimese hõõgsüütega kiirekäigulise bensiinimootori. Samuti konstrueeris ta esimese neljarattalise sisepõlemismootoriga auto. Ta leiutas 1883 aastal süüteküünlad ja 1885 aastal bensiinimootoriga mootorratta. 1926 aastal ühendati Benz-i tehas Daimleri tehasega ja sai nimeks "Daimler-Benz A.G"
Mitte lastes sisseimetud gaasi silindrist väljuda, pööras Otto hooratast vastupidises suunas ja gaas suruti kokku. Seejärel lülitas ta sisse süüte. Säde süütas kokkusurutud gaasi, kolb sööstis järsku tavalisest tugevamani edasi 2 3 pöörde asemel tegi hooratas pärast plahvatust peaaegu 10 pööret (8, lk 119; vt lisa 8.). 1882. a. tekkis tüli Otto ja ühe tema tehase inseneri, andeka ja suurte teadmistega konstruktori Daimleri vahel. Insener Daimler tahtis konstrueerida neljataktilise mootori tõllale. Kuid Otto polnud nõus tegema midagi muud, kui ainult oma mootorit täiustama (8, lk 127). Gottlieb Daimler aga ehitas 1883. aastal ainult ühesilindrilise katsemootori ja konstrueeris selle juurde lihtsa aurustamisaparaadi karburaatori. Mootori, mida sai seada veokile, ehitas ta alles 1885. a. Selle mootori võimsus oli 12 hobujõudu. Novembris 1885. a. sõitis Daimler juba oma
Taktid: 1. SISSELASKETAKT 2. SURVETAKT 3. TÖÖTAKT 4. VÄLJALASKETAKT DIISELMOOTOR Diiselmootor raskem ja massiivsem. Küünlad puuduvad. Põlemiselt tekib rohkem tahma ja jääkaineid. MOOTORITE LEIUTAMISE AJALUGU 1769 N.J. Cugnot auruvanker 1805 I. De Rivaz I sisepõlemismootori patent 1860 J.E. Lenoir elektersüütega gaasimootor 1862 N.A. Otto neljataktiline gaasimootor 1877 Dugald Clerk kahetaktiline mootor 1885 Daimler ja Benz bensiinimootor 1892 R.Diesel diiselmootor 1929 Felix Wankel rootormootor 1950 gaasiturbiinmootor Rover 1963 diiselsõiduauto Rolls-Royce SISEPÕLEMISMOOTORITE KASUTAMINE Autod Bussid Mootorrattad Traktorid Lennukid Laevad Staatilised jõuallikad KÜTUSED Kütus aine, mis sisaldab salvestunud energiat sellisel kujul, et seda saab põlemisreaktsiooni abil sealt vabastada. KÜTUSTE LIIGID Tahked Vedelad Gaasilised KÜTUSTE TEKKIMINE
1870. Aastal pani Viinis Siegfried Marcus tavalisele kärule külge sissepõlemismootori, mis töötas bensiinil. See tegi temast esimese inimese, kes kasutas bensiini jõul töötavat mootorit. Seda käru nimetatakse tänapäeval ,,esimeseks Marcuse autoks". Üldiselt peetakse esimese tõeliselt praktilise sissepõlemismootoriga auto leiutajateks kahte ühel ajal töötanud sakslast: Karl Benzi ja Gottlieb Daimlerit. Karl Benzi ehitas oma auto 1885 Mannheimis, patendi sai ta 1886 aasta jaanuaris ja autosid hakati tootma 1888. Aastal, peale Bertha Benzi õnnestunud pikka sõitu Mannheimist Pforzheimi ja tagasi. Alates 2008. Aastast tähistab seda sõitu Bertha Benzi Mälestusrada Saksamaal. 1889. Aastal ehitasid Gottlieb Daimler ja Wilhelm Maybach auto, mis oli algusest peale mõeldud autona mitte mootoriga vankrina. Kuigi seda duot teatakse ka kui esimese mootorratta leiutajatena, ehitas 1882. Aastal
Paraku ulatus 1875. aastal valminud sõiduki tippkiirus vaevalt 6km/h ning seega ei loobunud inimesed mugavatest hobutõldadest. Kuigi "hobuseta tõlla" ajalugu algab kaugest minevikust, siis tänapäeva auto sünnipäevaks loetakse aastat 1885, kui Gottlieb Daimler, saksa insener, konstruktor ja tööstur, ning Karl Benz,kes oli saksa leidur ja Mercedes-Benz looja, ilmusid peaaegu üheaegselt oma iseliikuvate bensiinimootoritega sõidukitega avalikkuse ette. Daimler töötas koos Wilhem Maybach välja esimese hõõgsütega kiirekäigulise bensiinimootori. Samuti konstrueeris ta esimese neljarattalise sisepõlemisega auto. Karl Benz lõi esimese bensiinimootoriga auto ning tema nimest on tulnud ka sõna "bensiin". Aastal 1893 ehitati esimene bensiinimootoriga auto ka USA-s vendade Charles ja Frank Dureya poolt. Nende iseliikuril oli karburaatoriga 4-hobujõuline mootor ja jõu ülekandmiseks kasutati hõõrdülekannet
EAK sõlmis lepingud triptikutega tegelemiseks paljude autoklubidega: Läti, Rootsi, Saksamaa, Soome, Sveitsi, Taani, Inglise, Poola, Belgia, Bulgaaria, Itaalia, Hispaania, Leedu jt. · 1. jaanuari 1928 seisuga olid Tallinnas järgmised autod: 107 Ford, 104 Chevrolet, 66 Renault, 55 Citroen, 49 Fiat, 44 Essex, 25 Dodge, 24 Opel, 18 Aga, 17 Chrysler, 14 Benz ja Berliet, 13 White, 10 Oakland ja Oldsmobile, 9 Buick ja Overland, 8 Graham ja NAG, 7 Daimler, Garford, Horch, Mathis ja Mercedes, 6 Adler ja Steyr, 5 Dux, Hudson, Peerless ja Stoewer, 4 Laurien- Klement, Packard, Pontiac ja Protos, 3 Albion, Cadillac, Hansa-Lloyd, Ley, Metallurgique, Pierce-Arrow, Rover, Star, Studebaker ja Vomag, 2 Audi, Austin, Brennabor, Dixi, Elite, Federal, Grade, GMC, Liberty, Morris-Cowley, Peugeot, Podens, Selve, Singer, Skat, Talbot ja Willys ning 1 Amilcar, Apollo, Belanger, Bergmann, Bob, Büssing, Chandler, Continental, Camnick, Cubbit,
Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina Märt Reinhold tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: ........................................................................................................................ Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ..................................................................................................................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid