- suur keemiline püsivus - erakordsed mehhaanilised omadused - asendamatud sõja- ja kosmosetehnikas - silikoonkautsid on termiliselt väga püsivad, peavad vastu hapete, leeliste ja paljude lahustite toimele - hüdrofoobsed - kasutatakse kosmeetikas, olmekeemias, ehitustehnikas jm ORGAANILINE KEEMIATÖÖSTUS Orgaanilise keemiatööstuse kujunemine Inimene hakkas aineid muundama siis, kui ta oli õppinud tuld kasutama. Läbi aegade on töödeldud orgaanilisi materjale tõrvaajajad, värvalid, parkalid ja muud käsitöölised, kuid seda tegevust ei saa veel tööstuslikuks pidada. Tänu A.W.Hofmannile loodi terve rida uusi värvaineid, mille tooraineks oli kivisöetõrv. Tänu hofmannile ja Perkinile tekkis Inglismaal tugev keemiatööstus. XIX sajandi Euroopas oli indigo üks kallimaid värvaineid, seda toodi peamiselt Indiast.
Antiikkirjandus 1. Seitse maailmaimet: *Giza püramiidid *Halikarnassose Mauseoleum *Aleksandria tuletorn *Zeusi kuju *Artemise tempel *Rhodose koloss (Heliose kuju) *Babüloni rippaiad 2. Kreeka jumalad: *Zeus taeva-ja äikesejumal *Hera abielu kaitsja *Poseidon merejumal *Hades allmaailma ja surnuteriigi valitseja *Demeter musta mulla jumalanna, põllutööde kaitsja *Ares sõjajumal *Hephaistos tulejumal, lonkur, sepp *Athena sõja-ja tarkusejumalanna *Apollon valgusejumal, luule ja muusika eestseisja *Artemis jahujumalanna *Aphrodite ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna *Dionysos veini-ja sigivusjumal *Helois päikesejumal *Hestia kodukoldejumalanna *Hermes Zeusi käskjalg 3....
Tavaliselt kestab süttimise faas mõningaid minuteid Näiteks puit, mida tuleb natuke aega leegiga soojendada, enne kui see ahjus süttib. Paber vajab süttimiseks aga mõne sekundi. Tekkinud tulekolle võib ilma tulekahjuks arenemata iseenesest kustuda, kuid kui põlevmaterjali jätkub ning õhu juurdepääs ei ole takistatud, siis jõuab tulekahju põlemise astmesse. 2) Põlemise astmes hakkab süttinud ese järjest rohkem tuld võtma ning levitab seda edasi ka teistele materjalidele. Põlevatelt pindadelt hakkab toimuma suitsu eraldumine, mistõttu täitub ruum paksu suitsukihiga. Kuna suits on kuum, siis tõuseb see üles. Kinnises ruumis hakkabki suitsukiht tekkima kõigepealt lae alla ning paksenedes suureneb põranda poole. Kui põlemine on juba mõnda aega kestnud, siis on ruum kogu ulatuses kaetud paksu suitsukihiga, kuid põranda kohale jääb alles mõnekümne sentimeetri paksune õhukiht
tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada ning süüdimõistva otsuse korral said edasi kaevata. 15. Vana-Rooma ehitised. Termid avalikud saunad Akvedukt ehitati joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse Cloaca Maxima- suur äravoolukanal Forum Romanum turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist Panteon kõigi jumalate tempel Vesta tempel hoiti rooma kodukolde tuld, hoolitsesid selle eest vestaalid (Via Appia) - tähtsaim tee Roomast lõunasse Hagia Sophia katedral tänapäeva islamiusuliste pühakoda Circus Maximus suur ringrada, kaariku sõidu võistlus
eKr . Levis naaberriikidesse (Nepaal, Indoneesia, Malaisia, Tai, Hiina). 2. Mis on stuupa? Stuupa, mongoli suburgan, tiibeti tsörten, Buddha õpetust sümboolselt kujutav rajatis. Koosneb harilikult nelinurksest alusest ning kera ja koonusekujulisest ülaosast, mis sümboliseerivad vastavalt ürgelemente maad, vett, tuld, õhku ja eetrit. Stuupa teisendvorm on pagood. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid on peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. India templi kõige püham paik, kus asub jumala kuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks, paljude ruumidega ehitiseks. Saalide
Nagu terves Euroopas, nii ka meil oli see pühak talurahva hulgas väga populaarne. Rahvajutt väidab isegi, otsekui olnuks Laurentius Kuusalu kiriku ehitaja, kes hiljem kiriku lähedal teeäärsel kivil põletatud. Kivil olla tänase päevani põletusresti ning tuletangide jäljed. Need märgid raiuti muistsele kultusekivile, mida sestpeale Lauritsakiviks ehk Rajakiviks kutsuti, ilmselt 13. sajandil. Lauritsapäeval ei tohtinud tuld teha, sest sellest võinuks kujuneda tulekahju. Isegi piipu ei lubatud sel päeval tõmmata. Katusele heideti vett, ahjule või kerisekividele asetati veeämber ning saunaviht, et Laurits vihelda saaks. Nii lauritsapäeva pikne kui ka põud ennustasid sügsesi tulekahjusid. Vilja järelkuivatamine köetavates hoonetes tõi paratamatult kaasa tuleohu suurenemise lõikusajal. Rahvakalendris tähistab lauritsapäev ka rukkikülvi algust. Lõuna- Eestis ning Lätis kinnitati,
grammatika,dialektika, retoorika, aritmeetika,geomeetria, astronoomia ja muusika 27. colosseum- antiikaja suurim amfiteater roomas 28. hedonism- õpetus mille järgi ülim väärtus , seega igasuguse tegevuse ajend ja siht on lõbu 29. hippokrates- ..kreeka arst, teadusliku meditsiini rajaja ,kelle kutseeetika iga patsiendi tervise arvestamine- on ka tänapäeval arstivande aluseks 30. kimäär lõvi keha ja kitse peaga tuld sülgav koletis,kelle sabaks on madu 31. delfi- apolloni pühamu,milles asus kreeka kuulsaid oraakel 32. gaia - ..maajumalanna,teda austati kui eluallikat ja elukandjat , kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja, ürgema. 33. Heureka ! olen leidnud! Nii olevat hüüdnud Arichimedes,kui ta vannis olles avastas hüdrostaatika põhiseaduse. 34. gladiaatorid- kutselised võitlejad, peamiselt orjad ja sõjavangid 35
kirsaskirved. Kasutati ka nugasisd milleta hakkama ei saadud. Nagu tänapäevalgi kasutame me igapäevaselt nugasid ning ega sel ajal selle kohapealt teistmoodi polnud. Neid kasutati erinevateks protsetuurideks. Kasutusel oli isegi habemenoad, kuna ka selle aja mees hoolitses oma väljanägemise eest. Tarand kalmetest on leitud ka vedrukääre, mis tähendab, et sel ajal kasutati ka lambakääre. Kasutati ovaalseidtuluskive millega tegti inimesele surm vajalikku tuld. Selliseid tuluskive kasutati üle1000 aasta. Eesti aladelt on taoliseid esemeid leitud umbes 100 tükki. RAHUTU AEG 2. sajandi alguses kui Rooma riik oma valdusi hakkas jupp-juppilt kaotama, hakkas ka suur rahvaste rändamine. See osutus täpsemalt massiliseks naaberhõimude sisse rändeks, kuna 6.oktoober
endale tõmmanud ning teksti sisu oleks tagaplaanile jäänud. Näitlejate ja kujunduse kõrval tuleks kindlasti mainuda ka pianist Madis Muuli, kes terve vaatuse vältel klaveri taga mängis ning sellega etenduses valitsenud emotsioone ja tundeid edastada aitas. Lisaks muusikale poolele kasutati näitemängus ka palju eriefekte. Näiteks doktori Mefistofelese marionetiks saamisel tekkis hetkeks Fausti ümber elava tule ring ning tuld võis näha ka stseenis, kus Mefisto käes olev raamat järsku leekidesse puhkes. Just sellised ootamatud üllatused tõmbavadki publiku tähelepanu ning muudavad etenduse huvitavamaks. Läksin teatrisse arvamusega, et näen seal igavat tummfilmietendust, kuid ma ei osanud arvata, et mind midagi nii vapustavat ees ootab. Kõik näitlejad mängisidki tummetendusele kohaselt: ülepakutud emotsioonid, pantomiin ning pisut naiivseid käitumised, aga kõik see moodustas ühtse
Tumedad sinised toonid näivad kompaktsed ja lisavad stabiilsust. Näiteks tumeda lavendlitooni puhul punast lisades näib see külmem ja võib olenevalt olukorrast luua hubase õhkkonna. Seinte sinine toon loob looduslikust puidust mööbli soojade toonidega elava ja meeldiva kontrasti. Siniseid toone võib toon-toonis sobitada erinevate rohelise ja türkiisi toonidega, võimalik on ka kontrast kollase, punase ja valgega. Punane ruum-Punane värv sümboliseerib energiat, armastust, tuld, elujõudu, aktiivsust, domineerimist ja tundlikkust. Punane mõjub ergutavalt ja elustavalt. Soojad punakasoranžid toonid muudavad ruumi soojaks ja hubaseks. Sinakaspunane koos valge, halli ja mustaga tekitab elegantse ja kaasaegse ilme. Värvi küllastatusest ja kogusest olenevalt võib punane mõjuda ka kammitsevalt. Just seepärast kehtib avarate ruumide puhul reegel: kasutage punase varjundeid ettevaatlikult! Enamasti toovad külluslikud punased toonid seina lähemale või vähendavad seda
43. 44.Tuleohutuse nõuded kuidas tuleohu korral käituda, keda teavitada? teatama viivitamatult häirekeskusele, kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama valvetöötaja esitatud küsimustele; hoiatama ohtu sattunud inimesi; sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut; võimaluse piires asuma tuld kustutama. 45. 46.Päästemeeskonna vastuvõtmine tulekahju tekkekohast ja ulatusest; võimalikust ohust inimestele; muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid vms). 47.Põhilised päästevahendid Esmane tulekustutusvahend Tuleohutusmärk Tuletõrje-veevarustus Tulekahjusignalisatsioon Automaatne tulekustutussüsteem Suitsutõrje süsteem Turvavalgustuse süsteem Piksekaitsesüsteem 48
surematuid lapsi. Nende seas oli kaksteist titaani, kuus meessoost ja kuus naissoost. Titaanid olid väga hirmuäratavad jumalad. Üks titaan, Hyperion, ja tema naine, titaanita Thea, andsid maailmale veel kolm jumalikust soos olendit: Päikse, Koidu, ja Kuu. Noorim nende seast, jumal Kronos oli väga ahne. Uranose ja Maa lapsed olid ka kurjad kükloobid. Nad olid hiiglaslikud jumalad kellel oli ainult üks silm keset laupa. Nad elasid kõrgel mägedes ja ühel mäe tipul hoidsid nad tuld, mis põles igavesti, seal sepistasid kükloobid sõjariistu ja soomusrüüsi. Kõige hirmsamad Uranose lapsed olid kolm sajakäelist hiiglast. Nad olid väga võimsad ja tugevad. Uranos valitses maailma edasi. Tal oli tohutu võim, kuid kõigele tuleb ükskord lõpp. Ühel päeval vihastas Uranos oma laste peale, sest nad polnud küllalt aupaklikud ja sellepärast karistas ta neid karmilt. Täpsemalt heitis ta nad Tatarose pimedasse sügavikku
tekkinud paljud Eesti pinnavormid nii mõhnad, voored kui ka palju teisi pinnavorme. 2,5 aastat tagasi olid olemas osavad inimesed ehk Homo habilised, kellel oli suurem ajumaht, nad kasutasid kivist tööriistu, ning nad elasid Aafrika rohumaadel. Sellegi poolest ei osanud osavad inimesed veel kõneleda. Peale neid arenesid püstised inimesed ehk Homo erectused. Nendel oli ajumaht veel märksa suurem, nad kasutasid puidust ja kivist tööriistu, küttisid ja oskasid tuld teha. Vastupidiselt osavale inimesele oskasid püstised inimesed kõneleda. 300 000 aastat tagasi olid olemas nii nimetatud päris inimesed ja neandertallased. Nad matsid surnuid ja panid neile toitu kaasa. Koljud läksid aina suuremaks. Ning lõpuks alates 20 000 aastat tagasi on olemas kaasaegsed inimesed ehk Homo Sapiens sapiensid, kes on ka tänapäeval olemas. Suure paugu teooria käsitleb väga pikka aega, meie kõigi minevikust, mida vähemalt mina ei suuda hoomata
* 2. aprillil, Hans Christian Anderseni sünnipäeval,on rahvusvaheline lasteraamatute päev. * Siis antakse välja: Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia. Hans Christian Anderseni lastekirjanduse auhind. FAKTID H.C.ANDERSENIST * Oli 185 cm pikk. * Kandis kingi nr 47-50. * Vaimustus Napoleoni Bonapartest. * Armastas pikki jalutuskäike, lilli, ooperit ja õlut. * Õppis 33-aastaselt ujuma * Kasutas valehambaid. * Vihkas söögitegemist ja kartis tuld ja surma. PILDID HANS CHRISTIAN ANDERSEN ON KÜLL SURNUD,KUID LÄBI OMA MUIDASJUTTUDE ON TA ELAVAKS JÄÄNUD TÄNASENI! Aitäh, et kuulasid minu esitlust!
v Värvuselt on olemas valge,punane ja must. v Ei oma kindlat kuju. v Fosfori oksiidid on happelised. v On vesinikühendid, fosfaanid ehk fosfiinid, on tugevad redutseerjad. Ajalugu v Fosfori avastas Saksa alkeemik Henning Brand 1669 aastal Hamburgis. v Ta püüdis destileerida "Tarkade kivi" oma uriinist aga sellest ta sai valge aine ,mis pimedas helendas. v Fosfori põlemine toimub väga aeglaselt ja sellepärast Henning ei näinudki mingit tuld ega sädet ja selle tõttu ta ei tundnud ära põlemist. Fosfaadid v On fosfohapete soolad. v Koosnevad kahest ioonist.Metalli katioonist ja fosfaadtioonist.Omavahel seotud ioonilise sidemega. v Enamik fosfaate lahustuvad tugevates hapetes , leelismetallidega seondunud fosdaadid ka hästi vees. v Kasutatakse:väetistes ja pesupehmendajates. Fosfaat Fosforiringe Üldine Ø Fosforiringe on biogeokeemiline ringe,mis hõlmab endas fosfori
See toitumiskohastumus tõi kaasa algeliste tööriistade teadliku kasutamise. * Algelisi tööriistu valmistav inimese eellane – osav inimene Homo habilis ilmus Maale üle 2 miljoni aasta tagasi. Nende koljumaht oli mõnevõrra suurem lõunaahvide omast. Ja nad oskasid juba valmistada mõningaid kivist tööriistu. * Püstine inimene Homo erectus elas erinevates maailmajagudes ajavahemikul 0,2…1,6 miljonit aastat tagasi. Nad tegelesid jahiga, olid lihatoidulised ja oskas kasutada tuld. * Neandertali inimene Homo sapiens neanderthalensis elas umbes 30 000 – 150 000 aastat tagasi. Neil oli palju pärisinimese tunnuseid – piklik näokolju, ümar kukal, ajumaht 1400-1450 cm3 (nüüdisinimesel 1350-1500 cm3). Elasid jääaja algupoolel. Klassikalistel neandertali inimestel olid eriomased tunnused, mida pärisinimesel ei ole. Kasv oli üsna väike (155-165cm), suur, aga madal pea, laup tugevasti längus, suhteliselt suur nägu, suured
immuunsust H. sapiensi poolt kaasa toodud haiguste vastu) Leiud: pärinevad Euroopast, Lähis-Idast Homo floresiensis - 2003 a leitud kääbusinimlaste liik - esimesed leiud 50 000 a tagasi - surid välja ligi 12 000 a tagasi - jalad pikemad kui keha - väike aju, väikesed põsesarnad, libajas laup, suured hambad - prefrontaalsed alad proportsionaalselt sama suured, kui H. sapiensil - oskasid kasutada tööriistu ja tuld Homo naledi - 2013 avastatud Lõuna-Aafrikast uus inimlaste liik, kehaehituselt vahelüli Australipithecuse ja Homo perekonnas vahel - u 1,5 m pikad - kõndisid püsti - olid kohanenud ka ronimiseks - Peamisi tegureid, mis on suunanud aju ja intelligentsuse arengut evolutsioonis Darwin: looduslik valik: oskuste või omaduste juhuslik areng, mis annab kohanemiseelise seksuaalne valik Aju ja intelligentsuse areng evolutsioonis
ahtrituli – 2 miili; puksiirtuli – 2 miili; valge, punane, roheline või kollane ringtuli – 2 miili. d) Raskesti märgataval, veepinnatasa pukseeritaval laeval või objektil: valge ringtuli – 3 miili. Reegel 23. Käigus olevate jõuajamiga laevade tuled a) Käigus olev jõuajamiga laev peab kandma järgmisi tulesid: i) topituld eesosas; ii) teist topituld eesmisest tagapool ja kõrgemal; alla 50 meetri pikkune laev ei ole kohustatud seda tuld kandma, kuid võib seda teha; iii) pardatulesid; iv) ahtrituld. 13 b) Hõljuklaev peab veeväljasurveta režiimil liikudes lisaks käesoleva reegli punktis a ettenähtud tuledele kandma ka kollast plinkivat ringtuld. c) Lendlaev peab ainult lendutõusmisel, vettelaskumisel ja veepinna lähedal lennates kandma
Kesksekskombeks, mis on sälinud siiani, on ikkagi olnud lõkke tegemine jaanituli. Vanasti oli pere jaanituli olemuslikult erinev rohkem meelelahutuslikust ühisjaanitulest. Perejaanituli peetud mindi ühisjaanitulele lõbutsema. Paljud kombed on vajunud unustusehõlma, kuid nagu Eesti rahvas ikka, armastatakse vanarahva tarkust jõudumööda järgida ja järgmistele põlvedele edasi rääkida. Tahaks loota, et ka meie lapselapselapsed kunagi teevad jaaniõhtul keset küla tuld ning hüppavad üle lõkke nagu praegu, igal kahekümneneljandal juunil, teeme meie. 10 Kasutatud kirjandus: 1.)Pühad ja kombed, Piret Õunapuu "Jaanipäev". Koostanud M.Tamjärv. Tallinn, 1999. 2.)http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-jaanipaev.php 3.)http://images.google.ee/images?gbv=2&hl=et&sa=1&q=jaanip %C3%A4ev+vanarahva+moodi&aq=f&oq= 11
metssigu toiduks jahtida järgmine kord. Hiljem paigutati reegleid kuidas saab koosolekul rääkida jne. Siis kui Põssa ka Jack rääkisid omavahel ütles üks põnn oma hirmust koletiste ja maode ees. Jack aga ütles, et kui oleks selline koletis tapaksid nad koori salgaga selle ära. Ralphil tuli mõtte et nad võiksid ehitada signaal tule kohas kus nad eile olid mäe tippus. Rahvas aga ütles, et neil pole vahendeid, et teha tuld. Jackil tuli mõtte, et kasutada Põssa prille . Jack krabas Põssa prillid endale ilma luba küsimata . Pärast seda kui nad said tule andis Ralph prillid tagasi ja muutis oma plaani üritades teha suitsu tumedamaks ja poisid peavad alati hoidma tulekahju põlevana. Siis hakkas Jack demokraatiale austust näitama ja ütles, et nad on Britid ja Britid on alati parimad. Siis läks tulekahju kontrolli alt välja ja pool saart põles ära. Jack aga üritas sigu edasi jahtida . Üks
kustuma. Hapnik ise kuskile ära ei kao, vaid põlemise käigus muundub erinevateks põlemisgaasideks. Lahtise tule praktiline tähtsus inimese jaoks järjest väheneb ja tule funktsioone hakkab täitma mugavam ja mõneti ohutum elekter. Sellest tulenevalt peaks tuleõnnetuste arv samuti vähenema, kuid kahjuks see nii ei ole. Igal aastal hukkub tules palju inimesi ja hävib palju vara. Kuigi tehakse palju tööd ja valmistutakse põhjalikult ette tule laastava toime eest, ei suudeta iial tuld absoluutselt valitseda. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel. Selleks peavad olema põlev materjal (näiteks puit, paber, bensiin jne), hapnik (see on õhus olemas) ja süüteallikas (tikk, säde jne). Kõigi nende kolme piisav segu annab tulemuseks põlemise. Kui aga kasvõi üks nendest kuidagi kõrvaldada, siis põlemine katkeb. 5
See põhjustab pinnase erosiooni, mille tõttu tekivad üleujutused, mis ei ole kahjulikud ainult loodusele vaid ka inimestele. ,,Inimmälu on lühike ja metsakasvuperiood liialt pikk selleks, et iga asjaosaline võiks õppida oma vigadest," on öelnud vihmametsadekaitsja Illar Muul. Tuleb hoolikalt läbi mõelda, miks ja kuidas metsasid raiuda. Üheks suureks metsi kahjustavaks teguriks on metsapõlengud. Viimastel aastatel on olnud tohutuid katastroofe, kus tuld kustutatakse nädalaid, kuid sellest hoolimata ei suudeta sellele piiri panna. Metsatulekahjud ei ole kahjulikud mitte üksnes metsade hävimise näol, vaid see saastab ka õhku. Põlemisel eraldub palju erinevaid gaase, mis kõik on suuremal või vähemal määral mürgised. Atmosfääri paiskuvad gaasid on ka ühe aktuaalse globaalprobleemi- kasvuhooneefekti põhjustajateks. Siit võib järeldada, et metsi kaitsta, tuleb neid nii palju, kui
Experimentia docet kogemus õpetab Fabula docet 40 Lugu õpetab Factum est factum Fakt jääb faktiks Festina lente kiirusta aeglaselt Fiat lux Saagu valgus! Finis coronat opus lõpp kroonib tööd Flamma fumo est proxima 45Kus suitsu seal tuld gaudeamus igitur seega rõõmustagem Hannibal ad portas hädaoht on lähedal Historia est magistra vitae ajalugu on elu õpetaja Homo homini lupus est Inimene on inimesele hunt Ibi victoria, ubi concordia 50Kus (on) üksmeel, seal (on) võit Igorantia non est argumentum mitteteadmine pole argument
Ernst Enno Referaat Ernst Enno elulugu E. Enno sündis 9.juunil (uue kalendri järgi) 1875.aastal, tolle aja järgi 17.mai või 27.mail( kirikuraamatus) Tartumaal Valgutas kõrtsimehe pojana. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Soosaare oli paik, kus külarahvas hakkas Ennot Soosaare Erniks kutsuma. Soosaarel oli kohti, kuhu Ernst Enno kartis minna, näiteks savihaudade juurde. Seal tulid meelde kodukäijad ja kollid. Kolle ta kartis. Kõik suvevaheajad veetis ta Soosaarel. Seal sündisid tema esimesed luuleread, mida ta hiljem paberile pani. Rõõmsast lapsepõlvest pärinevad ka Enno lastelaulud. Enno käis külakoolis, kuna ta oli väga kärsitu poiss. Enno on öelnud, et ise ta ei mäleta sellest ajast eriti midagi. Edasi läks ta Treffneri kooli, kus teda peeti väga andekaks, kuid samuti vallatuks. Sel ajal ...
Minu peamine elektri tarbimine piirdub sülearvuti akulaadimise, telefoni akulaadimise, laualambi põlemise ning teleka mängimisega. Küll olen tähele pannud, et telekas mängib enamus ajast lihtsalt taustaks ning võtab elektrit, selle harjumuse peaks ära lõpetama. Üleüldse kodus meil pidevalt tuled ei põle, kahes toas mängib tavaliselt telekas ning mina tegelen arvutiga. Elektri osas on meie pere kokkuhoidlik. Viimasel ajal oleme hakanud isegi ees-esikust tuld välja lülitama, sest valge aeg on käes ning kellel vaja välja minna, teab hästi, kus lüliti asub. 7. Ohtlikud jäätmed Tallinnas on ohtlike jäätmete ladustamispunktid Lukoili tanklates, statsionaarsetes vastuvõtupunktides ja jäätmejaamades, mida on kokku neli tükki. Ohtlike jäätmetega tegelevad Ragn-Sells, AS Eesti Keskonnateenused ning OÜ Kesto.
juulil, kirikukalendris on see päev Maarja koduotsimisepäev. See püha oli populaarne 17.-18.sajandil. 17.sajandil käidi sel päeval Viru-Nigulas katolikuaegse kabeli juures palvetamas ja ohvritoite viimas, et loomadele ja endale tervist tagada. Kirikukalendris on see päev,kui Maarja kohtub Eliisabetiga. Selle päeva tähistamine pärineb 1263.aastast. 1568.aastast laienes päeva tähistamine kogu katoliku kirikule. Traditsioonideks oli maarjapuna joomine, peeti vahet heinateol ja tehti tuld. Inimesed puhasid sel päeval. Samuti korjati värviliste õite või lehtedega taimi, näiteks rukkilille ja kõrvenõgest. Inimesed värvisid nende taimedega lõnga. Korjati veel puudelt oksi ning okstest tehti saunavihtasid. Õhtuti tehti lõket, käidi saunas ja pidutseti. Heinamaarjapäeval ei tohtinud teha naistetöid, nagu näiteks käsitööd. Vanasti inimesed uskusid, et muidu läheb lammastel halvasti. Samuti oli keelatud kala püüda. Heinamaarjapäeva traditsiooniks oli leedutuli,
Tulemuste võrdlus: Põletuskatse. Katse tulemused vastavad kiu omadustega, kuna kiud ei kannata kuumust ja põlemist, siis lahvatas suure leegiga põlema. Eraldus kemikaalide lõhna ja järgi jäi natuke habrast tuhka. Märguvuskatse. Kiud on suhteliselt vett hülgav, sest elektriseerivus on suur ja kius endas on vähe niiskust. Akrüülkiu omadused: · Kerge · Kortsub vähe · Kuivab kiiresti · Kehv kuumus- ja tulekindlus · Ei talu tuld · Süttib kergelt, suure leegiga, eraldub kemikaalide lõhn · Põlemisjääk on must ja habras tuhk · Elektriseeruv MODAKRÜÜL (MA, MAC, PAM) Põletuskatse. Süttis kergesti ja põles ereda leegiga. Kui tulest eemaldasin, siis põles ikka edasi. Eralduv lõhn on keemiliste ainete ja villa lõhn. Märguvuskatse. Hakkas endasse suht kohe vett imama ja vajus anuma põhja. Veest välja võttes tundus märg. Tulemuste võrdlus. Põletuskatse
9. Telekas pane kinni tund aega enne uinumist. 10.Voodisse ei minda mure mõtetega. 11.Magama mine ja ärka ühel ja samal ajal ka nädalavahetusel. Unenägude põhjused 1. Magaja meeltele mõjuv ärritus. Nt: Meil hakkab külm, kui tekk on maha libisenud, siis me näeme unes, et kõnnime tänaval puudulikus rõivastuses või alasti, kui haigele pannakse jalataldade alla kuumavee pudel, haige näeb unes tuld purskavat vulkaani või maapind jalge all on tuline.Unenägu lendamisest, kui me kehaline olek on väga hea, hingamine kerge ja me ei tunne madratsi survet. Luupainaja, loom istub rinnal, hingamistakistusest tingitud.Und luupainajast näevad need, kes sellesse usuvad. 2. Tundmused.Orgaaniliste protsesside läbi on meis uneajal esilekutsutud mingisugne emotsionaalne seisund ja unenägu on selle põhjendus. 3. Rahuldamata jäänud soovid
Euroopasse 9. 200 000 aastat tagasi Aafrikas Homo Sapiens ehk nüüdis inimene. Kohanesid jääaja kliimaga ruttu, osutusid olelusvõitluses neandertaallastest edukamaks. Peale nenede väljasuremist olid ainukene hominiidide liik maalimas. Algselt sarnanes nende eluviis neandertallaste omaga. Kuid ajapikku suurenes rajatud asulate tähtsus. Elati puidust või mammutiluudest karkassiga onnides. Osati tuld hoida ja süüdata. Töiustus kivitöötlemise tehnika, hakati kasutama enam luud ja sarve,hakati valmistama käepärasemaid tööriistu. Tähtsaks sai ka kalapüük. 10. 60 000 50 000 a. Tagasi asustati Austraalia 11. 45 000- alguse sai nüüdisinimeste asustus Euroopas 12. 15 000 a. Tagasi levis inimeasustus Euroopa ja Aasia põhjaosasse 13. 8500 a, tagasi mindi üle põllumajandusele ja karjakasvatusele. Peagi ka kudumine ja savinõude valmistamine
* Kadripäeval ei tohtinud kedrata, õmmelda, kududa, lambaid niita, metsloomi küttida. * Kui kadripäeval tuleb võõras meesterahvas majja, siis lambad toovad oinaid, kui naisterahvas, siis uted. * Kadripäeval ei tohtinud kanasuppi keeta, siis kanad söövad kapsad ära. Andresepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev (30. november), mis saanud nime apostel Andrease järgi. §Tavaks oli teha öö läbi tuld. § Enne magamaminekut loitsiti, et näha oma tulevast unes: "Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest." Loitsu lausumise ajal tuli voodi ette heita peotäis viljateri või linaseemneid. Enne voodisse minemist tuli süüa soolast, veenõu asetada voodi alla, siis tulevane toovat unes vett juua. § Uinudes aga soovima: tahan oma tulevast unes näha. § Unenäos ei tohi aga midagi vastu võtta ega ära anda, mis tähendas halba, tõmbavat õnnetuse ligi
säilitamine“ Ilmumisaeg: 2003-2003 Eesti rahvakultuurialaseid e-väljaandeid - http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/ Nimi: Õpperühm: 5. Leidke andmebaasist BERTA materjale jüripäeva tähistamise ja traditsioonide kohta. Kuidas otsite ja mida leiate? Jüripäeval ei tohi vitsa pooleks murda, sest siis lähevad lambal jalaluud katki. Jüripäeval ei tohi tuua majja midagi uut asja ega majariista, siis tekib sel aastal majasse palju hiiri. Enne jüripäeva ei tohi metsa tuld teha, muidu tuleb hunt karja. Jüripäeva hommikul metsas püssiga lastes peletad hundid ära. Jüripäeval tuleb õmmelda, sest siis õmbleb hundi silmad kinni. Valisin vasakult ääres Andmebaasid ja siis loetelust Berta. Berta lehekülje otsing: Tähtpäev: jüripäev Märksõna: loomad või tegevus 6. Leidke „Vanasõnaraamatust” ütlusi Iseenda kiitmisest ja teise laitmisest. Kuidas ja mida leiate? Leidsin vanasõnu teemadel: „Igaüks kiidab ennast, oma
4. Tulekahju korral on kohustatud: viivitamatult teatama häirekeskusele või lähimale tuletõrje- ja pääsetkomandole, kus tulekahju on puhkenud, mis põleb, nimetama oma perekonnanime, telefoni numbri, millelt te räägite, ja andma vajadusel muud informatsiooni; hoiatama ohtu sattunuid, rakendama abinõusid inimeste ohutuse tagamiseks ning nende väljaviimiseks tulekahju kohalt; võimaluse korral asuma tuld kustutama esmaste tulekustutusvahenditega; kui on süttinud föön, siis selle kutsutamiseks ei tohi kasutada vett, sest see võib vooluvõrku lülitatud fööni puhul põhjustada elektritrauma. Selleks võib kasutada pulber- või süsihappekustutit. 1
kaal kasvas 15 kilost 25 kiloni. Tulirelvad muutusid varsti nii võimsaks, et turvisest tuli loobuda. Ratsaväe tähtsus lahingus vähenes ning seda kasutati pigem luureks. Uus rivikorraldus Selleks, et musketite (eest laetav tulirelv) tulejõudu paremini ära kasutada, võeti kasutusele uut tüüpi rivikorraldus. Kui keskajal paigutati jalaväelased nelinurksesse blokki, siis nüüd venitati musketäride (musketiga relvastatud sõdur) rivi pikaks, et korraga saaks rohkem mehi tuld anda. Esialgu seisid musketärid 6 reas. Esimene rivi andis läheneva vaenlase pihta kogupaugu ja marssis selg ees teiste vahelt kõige taha. Kui tulirelvad ja laskekiirus parnes vähenes ka ridade arv. Professionaliseerumine Uut tüüpi lahingutaktika andis suure eelise professionaalsetele sõduritele, kes olid kaua harjutanud, usaldasid üksteist ja pidasid auasjaks ka raskes seisus lõpuni võidelda. Lahingus sai sageli otsustavaks see, kummal poolel oli rohkem selliseid üksusi
PAUL KERES EKSAM Õppeaines: ANDME JA TEKSTITÖÖTLUS Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Rein Ruus Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................2 1. PAUL KERES..............................................................................................................................3 1.1. Elukäik..................................................................................................................................3 1.1.1. Pere................................................................................................................................4 ...
Keemiliste elementide nimetuste saamislood Koostanud Martin Saar Milliseid elemente tunti antiikajal ja keskajal? Mõne nädala eest rääkisime, et kreeklased pidasid oluliseks nelja algelementi: maad, tuld, õhku ja vett. Aristoteles süstematiseeris eelnevad teadmised ning lisaks viienda elemendi: eetri. Keskajal ja uusaja hakul tegutsenud alkeemikud pidasid algelementide tulemusena kehas esinevateks printsiipideks väävlit, elavhõbedat ja hiljem ka soola, millest olevat võimalik erinevates vahekordades teisigi elemente, näiteks metall, valmistada. Üldiselt tunti antiikajal ja alkeemia perioodil seitset metallilist elementi. Need olid: kuld, vask, hõbe, elavhõbe, tina, raud, plii
11) Mida nimetatakse elementaarosakesteks (näited)? Elementaarosake on meile tuntud vähim osake, millel puudud alamstruktuur. Nt: neutronid ja elektronid. 12) Selgita mõistet: planetaarne aatomimudel. See on suurendatud mudel, kus elektronid tiirlevad ümber aatomituuma analoogilislet nii nagu planeedid ümber päikese. Aatomi suurendatud mudel, kus elektronid liiguvad. 13) Milliseid elemente tundsid alkeemikud? Algelementideks peeti tuld, maad, õhku ja vett ning lisaks ka 7 metalli (kuld, hõbe, raud, vask, plii, tina, elavhõbe) lisaks ka 2 mittemetalli (väävel ja süsinik). 14) Keemilise elemendi mõiste ja mitu neid on tänapäeval teada maailmas? Keemiliseks elemendiks nimetatakse ühesuguse tuumalaenguga aatomite liiki. Tänapäeval tuntakse 118 keemilist elementi. 15) Kuidas tähistati keemilisi elemente vanasti ja kuidas tänapäeval?
Kes kahju kardab, see kasu ei saa. Kes kannatab, see kaua elab. Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab. Kes oma last armastab, see teda ka karistab. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Kes viimasena naerab, see paremini naerab. Kingitud hobuse suhu ei vaadeta. Kinnas kotti, pöial matti. Kuidas küla koerale, nii koer külale. Kuri keel on teravam kui nuga. Kus suitsu, seal tuld. Kõik, mis teed, tee hästi. Käbi ei kuku kännust kaugele. Laisal päev pikk. Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi. Mets vaese mehe kasukas. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Mis täna tehtud, see homme hooleta. Nagu ema, nõnda ka tütar. Naine mehe abi, mees naiste tugi. Nimi ei riku meest. Odav kala, lahja leem. Parem istu linaharja otsa kuikoduväime koha pääl. Pill tuleb pika ilu peale.
nime. Ta oli väga lühike, kerge ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. 19 Homo erectus Püstine inimene. Nad olid pikad ning nende aju oli suurem kui eel käijatel. Tundsid juba tuletegemist. Tänu neile hakkas kujunema kõnekeel. 20 Homo neandertalensis Neandertallane. Polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu. Nad Kasutasid tuld, tööriistu. Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühi kesekasvuline. Elasid koobastest ja matsid surnuid. 21 Homo sapiens Pärisinimene ehk tark inimene. Nende kolju oli suuruselt ja kujult sarnane tänapäeva inimese omaga. Neil oli ka mingisugune ühiskonnakorraldus. Valmistasid kunstipäraseid kivist tööriistu ja tegelesid kujutava kunstiga. 22 Homo sapiens sapiens Tänapäeva inimene. Oma eelas
Referaat VULKAANID Karin Kolomainen. Sõle Gümnaasium. 7b. Tallinn 2004 1.Vulkaanid 1.1 Mille järgi said vulkaanid oma nime? Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Kreeka kroonik Herodotos ( u 484 425 eKr ) kirjeldas Hiera saart, mil asetseva mäe tipus olevast avast paiskub aeg-ajalt välja suitsu ja tuld. Kreeka muistendites räägitakse, et see oli tulejumala Hephaistose sepikoja ava, kus jumal mäe sügavuses relvi sepistas. Roomlased nimetasid Hephaistost Vulcanuseks ja andsid saarele nimeks Vulcano. Selle järgi hakatigi tulemägesid vulkaanideks kutsuma. 1.2 Mis on vulkaanid? Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavat...
vulkaanid purskama. Diana jahinduse ja kuu jumalanna. Bacchus veini ja peojumalanna, üks populaarsemaid Rooma jumalaid. Mercury ta oli jumalate sõnumitooja, tema kiiver ja sandaalid lubasid tal väga kiirelt liikuda ükskõik kuhu mõni jumal ta saata võis. Ta oli reisijate ja kaupmeeste jumal. Vesta Kodu ja südame jumalanna, roomlastele väga tähtis. Tema templis hoiti kogu aeg tuld põlemas. Hiljem juurde võetud jumalad: Isis Egiptuse maa jumal. Tema kummardamine nõudis üksikasjalikke ja eksootilisi rituaale. Pan Kreeka mägede jumal, pooleldi kits, pooleldi inimene. Kandis alati kaasas torupilli Mithras Pärsia tulejumal. Teda kujutati alati surmamas püha pulli niimoodi Maale elu andmas. Tal oli rooma armees palju järgijaid, isegi nii palju, et teda peeti sõdurite jumalaks. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime
päraseid viskekive. Liha lõikamiseks kasutati tervaid kivikildusi. Sirgeinimene (Homo erectus) Ligikaudu 1,5 miljonit aastat tagasi arenes välja sirgeinimene. Tema rüht oli muutunud paremaks ja selgroog S-kujuliseks. Sirgeinimene oli 140-160cm pikk ja näo sarnasus ahviga hakkas kaduma. Ta oli esimene inimlane, kes rändas Aafrikast välja Euroopasse ja Aasiasse. Sirgeinimene hakkas kasutama tuld, mida ta ise veel teha ei osanud, kuid kasutas looduslikult saades. Sirgeinimene (Homo erectus) Sirgeinimese tööriistad olid rohkem arenenud ja võimekamad. Hakkasid tekkima algelised kirved ja odad. Kasutusele võeti ka Euraasia külmema ilmastiku pärast mõningad riided. Neandertaallane (Homo neanderthalensis) Euraasiasse rännanud sirgeinimesest kujunes ligikaudu 250 000 aastat tagasi välja
Et vesi ei saaks puidukihtide vahele 7. Mis määrab peamiselt katusekatte tsingitud teraspleki eluea? Just tsingikihi mass raual on kõige olulisem näitaja, kui argumendiks on katusekatte või -toote eluiga. 8. Millised peavad olema ohtlike vedelikega kokku puutuvate materjalide omadused? 9. Mis on tuletundlikkus? Tuletundlikkus on hoones kasutatud materjali omadus tulega kokku puutudes mitte – süttida, – levitada tuld, – eraldada soojust, suitsu, mürgiseid gaase või põlevaid või kuumi tilku. 10. Mis on tulepüsivus? Tulepüsivus on hoone konstruktsiooni või selle osa võime säilitada tulekahju tingimustes ettenähtud aja jooksul nõutud kandevõime, terviklikkus ja soojusisolatsioonivõime. 11. Mis on siseviimistlusmaterjalide kõige tähtsam üldine omadus? Siseviimistlusmaterjalid peavad olema ohutud inimese tervisele ja elule. 12
vajadusel eelnevalt niisutatud; 2) tule tegemise koht tuleb vajadusel ümbritseda mineraliseeritud tuletõkestusribaga või tagada muul viisil tule leviku takistamine; 3) tule tegemise juures peab tule suurust, ohustatud ehitisi või looduskeskkonda arvestades olema piisaval hulgal esmaseid tulekustutusvahendeid või muid tule kustutamiseks kasutatavaid vahendeid; 4) tule tegemisel ei tohi tuletegija jätta tuld valveta ega lahkuda enne, kui tuli on kustunud või tema poolt kustutatud. (5) Isik, kes avastab tulekahju, mida pole asutud kustutama, on kohustatud sellest kohe teatama päästeasutuse häirekeskusele. Kui tulekahju avastaja on võimeline selle ise kustutama, siis teatab ta tulekahjust häirekeskusele pärast tule kustutamist. (6) Metsas on keelatud tuleohtu tekitava tehnilise rikkega transpordivahendi kasutamine ning
See tõi omakorda kaasa inimeste ränded ja kohanemise. 2.2 Inimese kujunemine Lõplik lahknemine simpanside ja inimeste eellaste arenguliinide vahel toimus enam kui 5milj aastat tagasi Aafrikas. 5-2 milj aastat tagasi elasid Aafrikas australopiteekused, kes liikusid kahel jalal ja sõid taimetoidu kõrval ka liha. U 2.5 milj aastat tagasi õppisid australopiteekused kivist tööriistu valmistama. Arenes Homo habilis e. Osavinimene. Järgmine liik Homo erectus ehk sirginimene õppis arvatavasti tuld kasutama. Nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. U 700 000-600 000 a. Tagasi kujunes sirginimese järglasena Heidebergi inimene. Olid loomi küttivad jahimehed, vaimselt teistest üle. U 250 000 a tagasi hakkasid Euroopas Heidelbergi inimesest kujunema neandertallased. Olid kohanenud jääaja oludega. Eluasemetena kasutati koopaid. Hakkasid surnuid matma, hoolitsesid vigaste eest. Nüüdisinimene: Homo sapiens ilmus u 40 000 a tagasi
Priidu Beier Sündinud 16.10. 1957. Tartus Pseudonüümid: Matti Moguci, Pierre Bezuhhov Lõpetanud Tõrva keskkooli, õppinud TRÜs 1976-1983 ajalugu. Ta on õppinud Õru algkoolis, Tsirguliina Keskkoolis, Riidaja 8-klassilises koolis. Aastal 1976 lõpetas Tõrva Keskkooli, hiljem 1983 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal. Vanemad: Nad olid mõlemad EPA lõpetanud zootehnikud ja töötasid põllumajanduses, ema on ka õpetajana töötanud ja Palamusel paar aastat raamatukogus. Mõlemad olid väga tundelised inimesed, õnneks ema veel elab. Töökäik Aastatel 19841990 oli ta Tartu Kunstimuuseumi kunstipedagoogika sektori juhataja. Ta on toimetanud mitmeid väljaandeid. 19911993 Tartus ajaloo- ja filosoofiaõpetaja ning kultuurinädalalehe Kostabi ja ajalehe Postimees toimetaja, 19931994 Postimehe kultuuriosakonna juhataja Aastast 1994 on ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis õpetaja. ...
Nende sõrestik oli pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle, mille kohal valmistati toitu ja mis andis pimedal ajal valgust ning soojust ja kaitseb röövloomade eest. Öösel lõkke ümber istudes tundsid nad vähem hirmu tigedate kiskjate eest, kes saaki otsides ringi hulkusid. Öösel ei lastud lõkkel kustuda, ikka oli keegi lõkke juures valves, kes viskas aeg ajalt hagu tulle. Õppinud kasutama tuld eraldusid inimesed veelgi loomariigist. Inimesed panid tähele, et painutatud puu ajab end suure jõuga sirgeks ning seejärel hakksid painduvatest vitstest vibusid tegema. Vibu ja noolega võis kütt tabada loomi mitmekümne ja isegi mitmesaja sammu kauguselt. Korilased lõid kivi küljest killukesi, sedasi teritasid nad ühte kivi serva. Sellise terava kirvega sai raiuda laha ja konte, valmistada nuia ja teritada kepi otsa. Sellist teravat kivi nimetati pihukirveks.
· Normeeritud koormised asendati ,,vabade töölepingutega" Talurahvas sai omavalitsuse valla tasandil. Magasiait- talupoegade ühisomand(sai vilja laenata kui häda, kuid tuli hiljem tagastada) Mõisakoormised- Teotöö-teorent · Nädalategu · Rakmepäevad · Jalapäevad · Abitegu 19. saj. keskpaigast mingi üle raharendile Riigimaksud Pearahamaks(70 kop) Nekruti andmine- Vene sõjaväkke alguses 25. aastaks(enamus ei tuld tagasi) hiljem vähendati Kogukondlikud koormised · Teede korrastamine · Kool+ magasiait · Nõrkade eest hoolitsemine 1849 Liivimaa talurahva seadus · Vabaneti tööst mõisapõllul(tööle asusid mõisamoonakad, e inimesed, kellel tasuti moona ja peavarjuga) · Peremees pidi otsustama kuidas tulutoovamalt majandada · Mindi üle raharendile · Algas Talude müük 1856- taolised seadused Eestimaal 1865 Saaremaal 1865- kaotati kodukari õigus
tütred Graiade nimed olid Deino, Enyo ja Pemphredo Neil oli kolme peale üks silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised Kimäär Kimäär on vanakreeka Kimääri tappis Pegasose mütoloogias olend abiga müütiline kreeka Kimäär on pandud kokku kangelane Bellerophon lõvi peast, mao sabast ja kitse kerest Kimääri kirjeldatakse nt ka kahepealisena, kusjuures eespool on lõvi pea, keskel aga kitsepea, mis sülgab tuld Hydra Lerna hüdra ehk Hydra oli vanakreeka mütoloogias koletis, kes elas Argoses Lerna järve juures Ta oli Typhoni ja Echidna järglane ning seega Nemea lõvi ja Kerberose lähisugulane Lerna hüdra mürgine hingus hävitas kõik elava Tema tapmine oli Heraklese teine vägitöö Kerberos Kerberos oli vanakreeka mütoloogias Hadese kolmepealine koer Kerberose äratoomine Hadesest oli viimane Heraklese 12 vägiteost Minotaurid
Pagulaskirjandus. Tähtis oli eesti keele säilitamine, noorte kasvatus, eestikeelne haridus. 1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman. Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro. Luules teemadeks koduigatsus, Eesti okupeerimine, isiklik elu, eksperimendid, sürrealism, piltluule. Ristikivi 1. TALLINNA TRILOOGIA ,,Tuli ja raud" ; ,,Õige mehe koda" ; ,,Rohta...
pidada ühendust riigi eri osade vahel. Asehaldurid olid enamasti pärslased. Nad kogusid makse ja juhtisid kohapealset sõjaväge. Tänu kohalike tavade austamisele, oli riik haruldaselt püsiv. Pärslaste usu aluseks on pühad tekstid ja püha raamat Avesta. See avastati 18. sajandil Indias. Usundis on eristatavad kaks järku: 1) tulekummardamine. Siia kuulub esivanemate hingede ja pühade loomade austamine. Kujuneb maagide ehk pärilike valitsevate preestrite kast. Tuli alles hoida püha tuld ja vältida ebapuhast. Ebapuhas oli eelkõige surmaga seotu. Surnud pandi erilistesse laibatornidesse ja ei tohtinud kokku puutuda maa, vee ja tulega.. 2) Zarathustra õpetus valguse (Ahuramazda ,,tark isand") ja pimeduse (Ahriman ,,kuri mõte") maailm on teravalt eristatud. Selline eristatus on tolleaja religioonides ainulaadne. Pärast surma saavad Ahuramazda pooldajad taevariiki paradiisi (,,rohtaed"), patutegijad lähevad põrgusse. Kolm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
