Soojusnähtused tulekahjus (3)

Soojusnähtused tulekahjus
Põlemine toimuda vaid teatud tingimuste olemasolul . Hapniku olemasolu meid ümbritsevas keskkonnas on loomulik, mistõttu üks tingimus on täidetud peaaegu kõikjal. Samuti ei tule ei looduslikus ega ka tehislikus keskkonnas puudust põlevast materjalist. Niisiis otsustab igasuguse põlemise tekke peamiselt süüteallika olemasolu. On loodud spetsiaalsed süütevahendid – tikud , tulemasinad jne, kuid lisaks nendele on süttimiseks olemas veel mitmed muud võimalused – elekter, hõõrdumisel tekkivad sädemed, klaasikillud päikese käes jne.
Sageli ei mõista me tulekahju ohtlikkust, sest puudub ettekujutus selle kohta, kui kiiresti tulekahju areneb. Alati tuleb meeles pidada, et põlemine võib alguse saada igal ajal, sest meid ümbritseb väga palju erinevaid materjale, mis on tulekartlikud – puud ja puidust esemed, paber, bensiin, õlid, igasugused kemikaalid, paljud plastmassid jne. Nende süttimise võib põhjustada mõni tühine tikuke või elektrisäde, kuid tagajärjeks on sageli inimeste hukkumine või suured varalised kahjud.
1)Tulekahju arenemise esimeseks astmeks on süttimine. Mõningatel juhtudel toimub süttimine hetkeliselt (plahvatuse tagajärjel tekkinud tulekahjud), kuid see võib kesta ka päevi ja nädalaid pikaldase soojenemisprotsessi tulemusena (suured turbahunnikud, mille sees toimub niiskuse ja soojuse tõttu käärimine ja eraldub palju kuumust). Tavaliselt kestab süttimise faas mõningaid minuteid Näiteks puit, mida tuleb natuke aega leegiga soojendada, enne kui see ahjus süttib. Paber vajab süttimiseks aga mõne sekundi. Tekkinud tulekolle võib ilma tulekahjuks arenemata iseenesest kustuda, kuid kui põlevmaterjali jätkub ning õhu juurdepääs ei ole takistatud, siis jõuab tulekahju põlemise astmesse.
2) Põlemise astmes hakkab süttinud ese järjest rohkem tuld võtma ning levitab seda edasi ka teistele materjalidele. Põlevatelt pindadelt hakkab toimuma suitsu eraldumine, mistõttu täitub ruum paksu suitsukihiga. Kuna suits on kuum, siis tõuseb see üles. Kinnises ruumis hakkabki suitsukiht tekkima kõigepealt lae alla ning paksenedes suureneb põranda poole. Kui põlemine on juba mõnda aega kestnud, siis on ruum kogu ulatuses kaetud paksu suitsukihiga, kuid põranda kohale jääb alles mõnekümne sentimeetri paksune õhukiht. Mida kauem on põlemine toimunud, seda kõrgemaks tõuseb ruumis temperatuur. Tulekolde läheduses võib kuumus olla isegi 800°C ja rohkem. Ruumi keskmine temperatuur on umbes 300 – 350°C. Inimesed, kes ei ole põlevast ruumist selleks hetkeks pääsenud, seda kuumust tavaliselt üle ei ela. Võrdluseks võib tuua sauna leiliruumi, kus kraadiklaas näitab u 100°C. Paljudel hakkab seal väga ebamugav ning tekivad raskused hingamisel.
3)Järgmiseks astmeks on tulekahju vaibumise ehk jahtumise faas. Tulekahju loomuliku arenemise käigus hakkab ruumis järjest otsa lõppema põlevmaterjal. Tuli hakkab vaikselt vaibuma, kuni ta lõplikult kustub ning alles jäävad ainult tukid. Kui ruum on nii hästi suletud, et sinna kuskilt õhku juurde ei tule, siis võib tuli mingi aja möödudes kustuda ka hapniku puuduse tõttu. Põlemiseks kasutatakse sel juhul ära kogu olemasolev õhk ja leegitsev põlemine kaob ning selle asemel jääb hõõguv põlemine. Sellise seisundis on igasugune avade tegemine (akna avamine või lõhkumine, ukse avamine, muude avade tegemine) ruumi ülimalt ohtlik. Otsekohe, kui ruumi pääseb õhku, toimub uus plahvatuslik süttimine, mille käigus tulekahju olukord täielikult muutub.
Leegid ja temperatuur. Igasuguse tulekahju käigus on võimalik, et inimene saab põletushaavasid. Põletushaavu tekitab nii otsene kokkupuude leegiga, kui ka ruumi üldine kõrge temperatuur. Mida suurem on kuumus ruumis, seda lühema aja jooksul võib nahk kannatada saada. Kõrgel temperatuuril oleva õhu sissehingamisel saavad kahjustada hingamisteed ning üldjuhul on need vigastused ka jäädavad, mistõttu hingamise täielik taastamine on peaaegu võimatu.
Põlemiskollet saab jahutada, kui sinna juhtida tuldkustutavaid aineid (vesi, vaht jt).
Tuletõrjujavarustus:Tuletõrjuja saapad peavad pakkuma kaitset kuumuse, külma, leekide, sädemete, teravate esemete jne vastu- samas peab neid saama jalga mugavalt ja kiiresti. Kiiver ja kiivrisukk – kiivrisukk on töödeldud puuvillast ning kaitseb pead kuuma ja sädemete eest. Kustutamisriietus ehk rooba – see on tehtud spetsiaalsest kuumusele vastu pidavast materjalist. Rooba voodri vahel on täiendav fooliumit meenutav kahepoolne kuumust peegeldav vooderdis. Kuskilt ei tohi midagi ohtlikku nahale kahju tegema pääseda!