Mittemetallid (0)

Mittemetallid
Fosfor
Jane  Floren 
        Ev12
Rakvere 2013
Üldine
v
Fosfori keemiline sümbol on P .
v
Järjekorra nr. on 15.
v
On looduslik isotoop.
v
Massiarv on 31.
v
Värvuselt on olemas valge,punane ja must.
v
Ei oma kindlat kuju.
v
Fosfori oksiidid on happelised .
v
On vesinikühendid, fosfaanid ehk fosfiinid, on tugevad redutseerjad.
Ajalugu
v
Fosfori avastas Saksa alkeemik Henning  Brand 1669  aastal 
Hamburgis.
v
Ta püüdis destileerida “ Tarkade kivi“ oma uriinist aga sellest ta sai 
valge aine ,mis  pimedas  helendas.
v
Fosfori põlemine toimub väga aeglaselt ja sellepärast Henning ei 
näinudki mingit tuld ega sädet ja selle tõttu ta ei tundnud ära 
põlemist.
Fosfaadid
v
On fosfohapete  soolad .
v
Koosnevad kahest ioonist.Metalli katioonist ja 
fosfaadtioonist.Omavahel seotud ioonilise sidemega. 
v
Enamik fosfaate lahustuvad tugevates hapetes , leelismetallidega 
seondunud fosdaadid ka hästi vees.
v
Kasutatakse:väetistes ja pesupehmendajates.
Fosfaat
                 Fosforiringe
Üldine
Ø
Fosforiringe on biogeokeemiline  ringe ,mis hõlmab endas fosfori 
ühendite ringlust litosfääris , hüdrosfääris ja biofääris.
Ø
Fosfori oksüdatsiooniaste jääb kogu ringluses samaks.
Ø
Seda omastavad peaaegu kõik organismid.
Fosfor keskkonnas
Ø
Looduses seineb fosforimineraalid,  fosforiit  ja apatiit.
Ø
Osa fosforhappe soolad  lahustavad  vees hästi.
Ø
Seda leidub nii veest,mullast kui ka õhust.
Ököloogiline tähtsus
Ø
Fosfor on ioonsel kujul oluliseks toitaineks taimdele ja loomadele.
Ø
Fosfaatioone esineb fosfor organismides rasvades,nukleliinhapetes 
ja fosforüülitud süsivesikutes.
Ø
Fosfaatioonid jõuavad mulda tagasi,  orgaanilise aine lagunemisel.
Ø
Veeorganismidele on fosfor piiravaks toitainks.
Ø
Fosfor ei sisene atmosfääri ,vaid jääb peamiselt maapinnale ja on 
mineraalseteks  osadeks mullas ja kivides.
Ø
Kaevantatud fosfor läheb väetise tootmiseks ja lahjendatud fosforhapet 
kasutatakse karastusjookides.
Ø
Üleliigne fosfaatide sialdus võib viia  selleni ,et  kalad hakkavad surema kuna 
pole enam piisavlt hapniku vees ,sest bakterit kasutavad hingamiseks 
hapniku ja nii väheneb hapniku sisaldus vees.
Ø
Looduses esineb tavaliselt fosfor fosfaatioonidena.
Ø
Fosfaatioon koosneb fosfori aatomist ja neljast hapniku aatomist.
Ø
Fosfaate on leitud enamist ookani  setetest  ja kividest. 
Ø
Maismaale kanduvad nad edasi tuule või muude ilmastiku oludega.Taimed 
omandavad fosfaati maapinnalt.Edasi toituvad  taimedest   taimtoidulised  
loomad ,kes oma korda on toiduks lihasööjatele.Pärast looma või taime 
surma see laguneb ka ja tagastakse fosfaadid uuesti mulda.Sademeveed 
võib kanda fosfaadid tagasi  ookeani või siduda taas kivimitesse.
Bioloogiline tähtsus
Ø
Fosfaatide peamine bioloogiline tähtsus seisneb selles, et nad 
on nukleotiitide komponendid. 
Ø
Nukleotiidid toimivad raku sees energia salvestajatena (ATP) ning 
kokkuühendatult moodustavad nukleotiitidehappe  DNA ja RNA . 
Ø
DNA molekulis olev kaksikheeliks on võimalik vaid 
tänu fosfaattesrile.
Ø
 Fosfor etendab olulist osa inimeste ja loomade teatud anatoomiliste 
struktuuride ülesehitamisel.
Ø
Näiteks  luude ja hammaste tugevus tuleneb klatsumfofaadist. 
Ø
Samuti toimib fosfor puhverainena, säilitades inimorganismis 
happe-aluse tasakaalu.
Ringlus
Ø
Fosfaadid liiguvad läbi taimede ja loomade kiiresti.
Ø
Mulda või ookeani liiguvad väga aeglaselt.
Ø
Üks aeglasemaid biokeemia  ringe.
Ø
Fosforit  ei ole üldjuhul võimalik leida gaasilisel kujul.Fosfori ringlus 
käib läbi vee,mulla ja setete.
Ø
Tavaliselt  piirav   toitaine  jõgedes,järvedest ja 
mageveekeskkondades.
Ø
Atmosfääris võib leida tolmuosakestena.
Ø
Ringlust võib kaheks jaotada:Bioloogiliseks ja geokeemiliseks.
Ø
Bioloogilises ringes omastavad taimed või seotakse immobilisatsiooni 
teel ortofosfaadid  mikroobsesse biomassi. Taimejäänuste lagunemisel 
pinnases võivad fosforiühendid seonduda orgaanilise huumusainega või 
muutuda mikroobide biomassiks.
Ø
Geokeemilises ringes fosfaadid lahustatakse  mineraalidest  keemiliste või 
biokeemiliste protsesside vahendusel.
Inimtegevuse mõju
Ø
Toitainetel on tähtis roll  elusorganismide  kasvamisel.
Ø
Nad on elulise tähtsusega terve  ökosüsteemi arenguks ja 
säilitamiseks. Samal ajal on liigne toitainete hulk, eriti fosfori 
ja lämmastiku liiasus, kahjulik veeökosüsteemidele .  
Ø
Inimtekkeline   eutrofeerumine on vee saastumine , mis on 
põhjustatud liigsest toitainete hulgast ja mille tulemuseks on 
ülemäärane vetikate kasv. Pinna- ja põhjavee äravool ja 
fosforirikaste muldade  erosioon  võivad olla magevee 
eutrofeerumise peamisteks põhjusteks.
Ø
Inimtegevuse mõju fosforiringele on tingitud liigsest või hoolimatust 
fosforit sisaldavate väetiste kasutamisest, mis põhjustab 
veekogudes fosfori akumulatsiooni ja eutrofeerumist. 
Eutrofeerumine lõhub veeökosüsteeme.
Fosfori t
Kasutatud allikad:
Ø
  http://et.wikipedia.org/wiki/Fosforiringe
Ø
  http://et.wikipedia.org/wiki/Fosfor
Ø
  http://et.wikipedia.org/wiki/Fosfaadid
Ø
Google.ee (piltide jaoks)

Document Outline

• Slide 1
• Üldine
• Ajalugu
• Fosfaadid
• Slide 5
•                  Fosforiringe
• Üldine
• Fosfor keskkonnas
• Ököloogiline tähtsus
• Slide 10
• Slide 11
• Bioloogiline tähtsus
• Ringlus
• Slide 14
• Inimtegevuse mõju
• Slide 16
• Kasutatud allikad: