PAUL KERES (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Informaatika - Andme-ja tekstitöötlus

1 Hindamata

PAUL KERES
EKSAM
Õppeaines: ANDME JA TEKSTITÖÖTLUS
Transporditeaduskond
Õpperühm:
Juhendaja : lektor Rein Ruus
Esitamiskuupäev:…………….
Üliõpilase allkiri :……………..
Õppejõu allkiri: ………………
Tallinn 2015

SISUKORD

SISUKORD 2
1. PAUL KERES 3
1.1. Elukäik 3
1.1.1. Pere 4
1.1.2. Surm 4
1.1.3. Mälestuse jäädvustamine 4
1.1.4. Tunnustused 4
2. KIRJANDUS 5
3. VIIDATUD ALLIKAD 6

PAUL KERES

Elukäik

Ta sündis Narvas, kuid veetis oma lapsepõlve- ja noorusaastad Pärnus . Ta lõpetas 1934.a. Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ja õppis 1937–1943 Tartu ülikoolis matemaatikat. Oli alates 1936. aastast Üliõpilasselts Liivika liige. Juba noorukina võitis ta tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matši õiguse Aleksandr Alehhiniga (matši ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. 1939. aastal võitis Eesti võistkond, kuhu kuulus ka Keres, Buenos Airese maleolümpial pronksmedalid. 1948. aastal Haagis ja Moskvas peetud turniiril, mis selgitas maailmameistri pärast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandat- neljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20-st. Turniiri võitis Mihhail Botvinnik. Pretendentide turniiril, mille võitja sai MM-tiitlimatšile, oli Keres 1950. aastal Budapestis 4., 1953. aastal Zürichis ja Neuhausenis 2.-4. (jagas kohta Samuel Reshevsky ja David Bronsteiniga, 1956. aastal Amsterdamis 2., 1959 . aastal Bledis, Zagrebis ja Belgradis toimunud võistlusel 2. ja 1962. aastal Curaçaol 2. (Keres võitis temaga 2.-3. koha jaganud Jefim Gelleri vastu lisamatši, mis selgitas välja, kumb neist pääseb vahetult järgmise tsükli kaheksa pretendendi hulka.) Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletšempion (1947, 1950 ja 1951) ning kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu võistkonda, mis võitis maleolümpia. Kerese mängustiil oli erakordselt mitmekesine. Tema saavutused ja isiksus aitasid propageerida malet nii kodu- kui ka välismaal. Keres on kirjutanud maleraamatuid, sealhulgas püsiva väärtusega teoseid eriti lipu- ning vankrilõppmängust. Lõppmängu käsitlev "Praktische Endspiele" ( Hamburg 1973) kuulub maailma sellealase kirjanduse paremikku. Teoseid: "Malekool" I-III (1948-1955), "Maailmameistri turniir Haag-Maskva 1948" (1949), "Valitud partiid 1931 -1958" (1961), "100 partiid" ("100 партий"; ilmunud vaid vene keeles), "Maleaabits" (1969, Kereselt lõppmängude osa, raamatu avangu ja keskmängu osa Iivo Neilt ), "4x25" (1975, koos Iivo Neiga).

Pere

Füüsik Harald Keres oli tema vend. 1941. aastal abiellus Paul Keres Maria Konstantsia Rivesega (24. aprill 1917 – 30. oktoober 2014).

Surm

1974. aastal halvenes Kerese tervis ja ta ei osalenud enam suurtel võistlustel. Keres võitis viimase suurema turniiri 1975. aastal Tallinnas, kõigest mõni kuu enne oma surma. Paul Keres suri Helsingis , 59-aastaselt infarkti , kui ta oli naasmas turniirivõiduga Vancouverist Tallinnasse. Paul Kerese riiklikele matustele tuli üle 100 000 inimese, teiste hulgas Eesti NSV liidrid ja tollane FIDE president Max Euwe, kes oli Kerese vana sõber. Keres on maetud Metsakalmistule.

Mälestuse jäädvustamine

1969. valmis Keresest režissöör Ülo Tambeki portreefilm " Tuld kuningale ". Kerest on kujutatud NSV Liidu postiagentuuri poolt tema 75. sünniaastapäeval välja antud postmargil (1991). Paul Kerese portree oli ka Eesti Panga 5-kroonisel rahatähel. Tallinna kesklinnas Tõnismäel paikneb Paul Kerese monument . Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli ees asub Paul Kerese mälestusmärk (1996, skulptor Mare Mikof). Tema järgi on nimetatud tänav Tallinnas, Pärnus ja Narvas. Tallinnas tegutseb Paul Kerese Malemaja. 7. jaanuarist 2001 annab ESS Kalev välja Paul Kerese mälestamiseks "Ausa mängu auhinda".

Tunnustused

Eesti aasta sportlane 1959, 1962

Eesti NSV teeneline sporditegelane 1965

Kalevi auliige 1964

KIRJANDUS

Valter Heuer. Meie Keres (1977)

Mälestusi Paul Keresest. Koostanud Merike Rõtova (1983)

Jakov Neustadt. Paul Kerese maleülikool (1992)

Paul Keres photographs and games . Koostanud Hendrik Olde (1995)

Alexander Hildebrand. Paul Keres der Komponist/the composer. (1999)

Paul Keres. Igavene tuli. Valik kirjutisi. Koostanud Simo Runnel (2006)

Valter Heuer, Meie Keres (raamatu "Meie Keres: kujunemisaastad" täiendatud ja muudetud väljaanne). Saatesõnad: Ülo Tuulik ja suurmeister Genna Sosonko, Kirjastus Argo , Tallinn 2011, 656 lk; ISBN 9789949466177

"Malemeister Paul Keres GPU valve all". Meie Maa (Kuressaare: 1919-1944) nr.32, 19. märts 1942, lk 6,7.

VIIDATUD ALLIKAD

Vebisait:
https://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Keres
Jrk. nr.
Materjal
I kvartal
II kvartal
III kvartal
IV kvartal
Aasta
Kvartalikeskmine
1
Kuusk
6760
7156
7300
7490
28706
7176,5
2
Mänd
6900
7269
6200
7400
27769
6942,25
3
Kask
3750
3650
3890
4100
15390
3847,5
4
Tamm
5800
6000
6750
6770
25320
6330
Jrk. nr.
Materjal
Aasta
1
Kuusk
28706
2
Mänd
27769
4
Tamm
25320
3
Kask
15390
0

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 5 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Inven Õppematerjali autor

eksamitöö

keres paul keres turniir kvartal

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Keres

Sarnased õppematerjalid

txt

Paul Keres

Paul Keres(7.jaanuar Narva - 5.juuni 1975 Helsingi) Paul Keres oli eesti maadleja. Ta sndis Narvas, kis koolis Prnus ja ppis 1937-1947 Tartu likoolis matemaatikat.Oli alates 1936. aastast lipilasselts Liivika liige. Juba noorukina vitis ta thtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning plvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri vidu eest maailmameistri mati iguse Aleksandr Alehhiniga (mati ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakmneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. 1948. aasta Haag-Moskva turniiril,mis selgitas maailmameistri prast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandat-neljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20- st. Turniiri vitis Mihhail Botvinnik.

Sport/kehaline kasvatus