Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

William Golding - "Kärbeste Jumal" (9)

4 HEA
Punktid
Kärbeste Jumal
Lennuk koos Briti kooli õpilastega kukkus troopilise saarele , eeldatavasti lastud maha Teises Maailmasõjas. Ralph üks ellujääjatest ronib Põssaga läbi lennuki varemete ja metsaaluse randa . Pärast lühi tutvustust alustasid nad kahekesi arutelu mida edasi tuleks teha. Ralph oli esimese mulje järgi sõbralik Põssa suhtes,kes on ülekaalus ja kannab suuri prille oma näol. Põssa isiksus tundub olevat paranoiline. Ta kasvas ülesse oma tädi (kelle nimele ta regulaarselt tugineb „Minu tädi ütleb, et ....“ jne.) ja regulaarselt räägib, kuidas ta oli koolis naeruvääristatud ja kus ta sai endale hüüdnimeks Põssa. See juhtus siis kui Põssa ütles hirmunult : „Mind ei huvita, kuidas te mind kutsute nii kaua kui .... see ei ole mida nad tavaliselt kutsusid mind koolis ..... Nad kutsusid mind Põssaks!“ . Põssa räägib lakkamatult kuni pahameele punktini, seletades mõned oma sotsiaalsetest probleemidest. Seevastu , Ralphil on „ Kuldne Keha“ ja on tegelikult päris ilus. Tema isa oli mereväe ülem ja Ralph uskus, et ta isa tuleb neid päästma. Põssa ja Ralph jalutades natukene läbi laguuni kus Põssa nägi merekarbi, mille nad hiljem kasutasid, et kutsuda poisse kokku. Ralph hangib tolle merekarbi, et kasutada seda katkise palmi peal ja järsult kuulutas Põssa, et nad võivad selle merekarbi kasutada kokkutulekutel. Ralph puhus läbi ühe otsa Põssa suunas ja ükshaaval ilmusid teised lapsed varsti rannale kus Põssa ja Ralph asusid. Esimene tulija oli Johnny , järgmised tulijad oli väikeste rühm keda kutsuti põnnideks. Siis tulid kaksikud Sam ja Eric (Neid kutsuti Samneric), kes rääkisid peaaegu ühel häälel. Viimati ilmusid kooripoisid, kes tulid randa pikka reaga. Koori eesotsas oli Jack Merridew , kes oli koorijuht . Kooripoisid nägid ühtsed välja. Siis kui nad jõudsid Põssa ja Ralphini lubas Jack kooripoistel puhata ja pausi teha. Selle koori hulgas oli Roger ja Maurice. Kogumispunktis Ralph ja Jack arutasid olukorra puhul . Reegilid on loodud ja „ Pealik “, on demokraatlikult valitud. Kõik poisid olid Ralphi poolt , Jack oli aga koorijuht edasi, mis täitis armee funktsiooni. Tema külm, vankumatu käitumisviis ja korralduste andmine sobiks talle hästi sellisele vastutusele. Ralph arvas , et on tähtis, et nad uuriksid saart väikeste rühmadega valides ennast, Jacki ja Simonit. Piggy oli selle vastu ja Ralph ütles talle alandavalt „ Sa ei ole hea selle töö puhul“. Samas püüdis Jack tegutseda ähvardavalt ja lõi noaga puutüve sisse. Läbi laguuni jõudsid nad mäe nõlvale kust nad hakkasid ülesse ronima. Jõudes roosa graniidist kivideni tegid nad pausi ja üks tõukas rändrahni mis veeres nõlva alla ja tegi sellist pauku nagu pomm. Edasi mäkke ronides jõuavad nad mäe tippu, kust nad näevad oma õnnetuskohta ja laguuni. Jack ja Ralph seadsid dialoogi ja siis ütles Simon , et ta on näljane. Ja siis läksid nad tagasi alla. Teepeal püüdis Jack ühe metssea kelle ta sai ainult haavata ( Noaga kõrri). Jack vabandas ja ütles, et ta ei tee enam niimoodi . Samal päeval kutsus Ralph koosoleku . Ralph ja Jack rääkisid sellest, mida nad eile leidsid ja, et Jack oma salgaga võiks metssigu toiduks jahtida järgmine kord. Hiljem paigutati reegleid kuidas saab koosolekul rääkida jne. Siis kui Põssa ka Jack rääkisid omavahel ütles üks põnn oma hirmust koletiste ja maode ees. Jack aga ütles, et kui oleks selline koletis tapaksid nad koori salgaga selle ära. Ralphil tuli mõtte et nad võiksid ehitada signaal tule kohas kus nad eile olid mäe tippus. Rahvas aga ütles, et neil pole vahendeid, et teha tuld . Jackil tuli mõtte, et kasutada Põssa prille . Jack krabas Põssa prillid endale ilma luba küsimata . Pärast seda kui nad said tule andis Ralph prillid tagasi ja muutis oma plaani üritades teha suitsu tumedamaks ja poisid peavad alati hoidma tulekahju põlevana. Siis hakkas Jack demokraatiale austust näitama ja ütles, et nad on Britid ja Britid on alati parimad. Siis läks tulekahju kontrolli alt välja ja pool saart põles ära. Jack aga üritas sigu edasi jahtida . Üks tähtis vahe mis ilmus Jacki ja Ralphi vahel oli erinevus nende iseloomus . Ralph rääkis, et tuleks ehitada maja taolisi ehitisi eelkõige põnnide jaoks. Jack aga arvas, et tuleb püüda sigu ja tappa neid. Ralph rääkis edasi signaal lõkkest, et seda tuleb üleval hoida, et nad saaksid abi. Simon oli tavaliselt vaikne ja ta vaatles nende arutelu ja siis märkas, et kõik põnnid kardavad mingit koletist , et see oleks nagu tõene. Simon on kirjeldatud peaaegu üleloomulikus jõus, et isegi öösel hakkasid lilled tema kõrval avanema. Simon ei ole kunagi kartnud ja kui rahulik ja privaatne ta ka polnud , on ta näinud esimest korda teatud väge ja tarkust endas. Asjad aina muutusid haalvemaks. Eriti Jacki ja Ralphi vahel. Ühel päeval kolm põnni ( Percival , Johnny ja Henry ) tegid endale liivalossi. Roger ja Maurice jõlkusid mööda metsa ja nähes neid põnne hakkasid nad naerma ja lõhkusid lossi ära. Poisid hakkasid nutma . Hiljem maskeeris end Jack nagu sõjaväelane ja kutsus poisse metssiga tagaajama. Jack muutub seest kui ka juba lõppule liikuda oma primitiivseks muutuma . Jack hakkas tantsima ja tema naer muutus verejanuliseks. Siis kui Ralp ja Põssa istusid veeaugus mõtles Põssa, et võiks teha päikesekella. Järsku märkas Ralph laeva . Ta ronis mäetippu mõeldes miks laev pole peatanud. Mäetippu jõudes nägi ta, et lõkke pole põlenud. Need poisid kes pidid signaal tule valvama läksid koos Jackiga metssiga jahtima. Sealt tuli ka hüüdlause „Tappa siga . Lõika tema kõri. Loksuta oma verega“ Jack nägi siga olevat tähtsam kui laev. Põssa oli alati Ralphi poolt seepärast andis Jack oma hoolimatuse pärast Põssale molli seega purustades ühel prilliklaasil klaasi. Simon tuli ja üritas neid sõbralikuks ajada. Pärast seda olukorda mäe tulekahjuga põles signaal tule asemel röstitud siga. Sõprus Jacki ja Ralphi vahel oli sellest hetkest murdunud. Jack keeldus Põssale liha andmast seega andis Simon Põssale oma tükki ära. Jacki jaoks oli see pettumus. Sea tapmisest kujunes rituaal . Ralph kutsus kokku koosoleku . Ralph hakaks austama Põssat nagu enda sugust. Majakesed olid tehtud Ralphi ja Simoni abiga.Ralph mõtles, et signaal tuli peab põlema uuesti. Phil (Väike põnn) rääkis kõikidele, et ta nägi metsas suurt koletist . Koletis oli Simon, kes kõndis unes. Jack aga ütles, et „Ei ole vaja karta ühtegi olendit sellel saarel.“ Jacki külmus ja tundetus on muutunud veelgi intensiivsemaks pärast sõjaväe maskeeringu. Kõik poisid kes olid Jackiga muutusid metsikumateks. Simon üritas seletada, et koletist pole olemas vaid see on meie fantaasia. Anarhia ja kaos on hakkanud domineerima ja demokraatia mida nad on loonud on lagunemas. Ainult Põssa ja Simon toetasid Ralphi veel. Põssa kartis ,et ilma Ralphi võimuta saab Põssa haiget . Öösel kui poisid magasid nägid nad, et mingi lennuk lendab alla siis käis pauk ära ja nähti ainult piloodi langevarju . Elutu keha mis jäi mäe tippu kinni lendles nagu nukk tuule käes. Sam ja Eric arvasid, et see on koletis ja jooksi Ralphi juurde teda äratama. Ralph oli aga sügavs unes unistdes oma kodust. Siis kutsuti teine koosolek. Oli plaanis minna mäetippu. Ralph läks sest tahtis signaal tule uusti põlema panna . Jack aga sellepärast, et jahtida koletist. Põssa jäeti põnnide järele vaatama. Simon aga arvas, et koletis on ainult pilt . Kui need rühmad ronisid mäkke nägo Jack roosa kivi mis meenutas talle Lossi ja nad arvasid, et see võiks olla nende järgmine kindlustatud elu asukoht. Jack soovis jahtida ja tappa , Ralph aga soovis olla päästetud. Mõlemad olid nad unistajad . Ralph aga unistas edasi kodust kus olid ponid, raamatud, helbed suhkruga . Jack sai vigastada püüdes metssiga. Hiljem unustas Ralph oma eesmärgi ära ta oli nagu transis pärast rituaali. Kui tal tuli meelde mida ta tahtis teha kõik olid mõelnud ainult metsseast. Ralph oli ideaalne juht aga ta kõhkles nagu ta mängiks malet. Ralph ei tahtnud, et Jack võtta võimu üle. Lõpuks ometi ainult kolm läksid mäetippu (Ralph, Jack , Roger) . Tesied jäid maha, sest nad kartsid. Seal üleval nägid poisid elutut pilooti kiikumas tuule käes. Nad arvasid, et see on koletis viskasid odad sinnapoole ja hakaksid jooksma ranna poole. Ralph ütles, et koletisel olid hambad ja suured mustad silmad . Ralph kutsus Jacki kooripoisse „poisid pulkadega“ . Jack aga seletas vastu, et Ralph on muutunud samasuguseks nagu Põssa, argpüksiks. Ralph ei ole õige juht. Seejärel kutsus Jack oma uute ühiskonda kus on ainult jahimehed. Ralph tundis, et ta kaotab võimu ja et ta vajab rohkem Põssa toetust. Põssa mõtte oli tega signaal tuli varjupaigas laguunis. Põssa ja Ralph õpisid üksteise iseloomult. Põssa enam ei maininud oma tädist nii palju kui raamatu alguses. Poisid kes läksid üle Jacki ühiskonda olid Bill , Maurice, Roger ja teised. Isegi Simon läks Ralphi rühmast ära(mäkke ronimise põhjuse pärast.) Simon ronis mäkke üksinda. Vahepeal tapsid Jack ja tema salk naissoost metssea kus see siga oli peaaegu tapetud vägivaldselt seksuaalse iseloomuga . Pärast seda oli eetika piir väga ületatud. Jacki salk hakkas kasvama tumedamas suunas. Seal üeval istus Simon, et puhata. Lähedal oli metssea pea mille ümber olid kärbsed. Pea hakaks rääkima Simoniga ja kolju pole liikunud. Hääl tuli seest. Simon jõudes mäe tippu sai aru, et see pole koletis vaid piloot ja jooksis alla tagasi, et öelda teistele, et koletist pole olemas. Hiljem hakkasid Jacki salk jälle rituaali tantsu peetma. Kõik hakkasid unustama oma tsiviliseeritud algust(isegi Ralph ja Põssa). Tempo hakaks kasvama . Torm liikus nende saare peale. Neil polnud ega signaal tuld , ega varjupaiku. Samas kui Simon jõudis randa tuul tõmbas surnud keha mäetipust ära ja piloodi keha lendas kuhugi ära. Rannas visati Simonile oda . Nagu kärbsed ütlesid talle ta ei või neid hoiatada. Põssa ja teised tantsisid rituaalis juba kõik koos. Pärast tormi Ralph ja Põssa olid rannas. Ainult vähesed jäid originaalsest rühmast alles. Hiljem käis sõda Põssa prillide pärast. Jack, Maurice ja Roger tahtsid ühel ööl Põssa prille ära varastada. Signaal tuli oli kustutatud üheks ööks, sest poisid kartsid metsa minna. Hiljem öösel olid Ralphi rühm rünnatud Jacki rühma poolt. Põssa prillid olid varastatud ja Põssa arvas, et need vargad olid too sama koletis. Nüüd oli Põssa täiesti abitu ja pime. Jack võitis selle sõja jättes Põssa ja Ralphi ilma millegita. Hiljem süüdistasid põssa ja Ralph Jacki kõiges mis on toimunud saarel. Hiljem tehti plaan et Põssa prillid tagasi saada. Jacki salk oli asustunud ennem meentatud Lossis. Jõudes sinna ütles Roger, et nad läheksid tagasi. Hiljem seal hakkasid Ralph ja Jack kaklema . Hiljem lõpetati kaklus ja Sam ja Eric võeti vangi. Ralph sõimas Jacki ja nad olid valmsi uuesti kaklema. Siis tuli põssa ja seletas, et tal on merekarp , et ta võib rääkida ja teised peavad kuulama . Sama hetk tõukas Roger suure rändrähna alla Põssa peale . Põssa sai surma ja merikarp purunes tuhandeks osadeks . Põssa kehaga juhtus sama mis Simoni kehaga. Meri viis surnud laiba ära. Jack ütles oma salgale, et nad jahtiksid Ralphi. Ralph jooksis kõigest väest randa. Jacki salk oli taga. Ta peitis puu juures salk aga pani metsa põlema. Ralph jooksis randa veelgi kiiremini. Mere juures viskas ta pikali ja hakkas valjult nutma. Ees seisis mereväe juht . Ta seletas, et ta nägi põlevat saart ja tuli kontrollima.
William Golding --Kärbeste Jumal #1 William Golding --Kärbeste Jumal #2 William Golding --Kärbeste Jumal #3 William Golding --Kärbeste Jumal #4 William Golding --Kärbeste Jumal #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 515 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor daniil96 Õppematerjali autor
Sisukas kokkuvõtte William Goldingi Kärbeste Jumalast

Sarnased õppematerjalid

KÄRBESTE JUMAL
6
docx

KÄRBESTE JUMAL

2.Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda Vastused: 1. Seda kasutati koosoleku kokkukutsumiseks. See kukkus koos Põssaga alla, kui Roger kaljuharjal täie jõuga kangile surus. 2. Ta ütles Ralphile, et teda kutsutakse Põssaks. Ralph ei hoidnud seda. See (nimi Põssa) tuli avalikuks juba siis kui Jack Merridew, koor, väiksemad poisid ja Ralph ning Põssa esimest korda kohtusid. 3. Tule tegemiseks. Need peegeldasid päikest. 4

Kirjandus
William Golding--Kärbeste jumal
2
docx

William Golding , "Kärbeste jumal"

Kaksikud nägid ka koletist ja enamus suuremaid lapsi hakkasid koletist mööda saart taga otsima. Nad läksid kaljutippu, kuhu nad olid teinud tule. Sealt leidsid nad eest koletise ja ehmatusest jooksid minema. Osad poisid läksid Ralphi karjast minema Jacki karja. Kuna Ralph ja Jack ei saanud enam koos oldud, lahkus Jack ja osad poisid läksid temaga kaasa. Aga kuna Jacki karjal polnud tuld käisid nad seda Ralphi karjast võtmas. Simon käis üksi saarel ringi ja kohtas seal Kärbeste Jumalat. Simon nägi, et selle koletise asemel oli hoopis mädanev langevarjur. Simon läks tagasi mäe otsast alla ja ta tapeti kuina arvati, et tema ongi see koletis. Ralph sai pärast alles aru, et nad tapsid Simoni. Jacki kari käis Põssalt ta prille varastamas, et süüdata lõke, kus praadida sigu. Nemad sellest ei hoolinud, et kas nad saavad saarelt ära või ei saa. Ralph, Põssa ja kaksikud läksid Põssa prillidele järele, aga selle tulemusena Põssa tapeti

Kirjandus
KÄRBESTE JUMAL
3
docx

KÄRBESTE JUMAL

2.Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda Vastused: 1. Seda kasutati koosoleku kokkukutsumiseks. See kukkus koos Põssaga alla, kui Roger kaljuharjal täie jõuga kangile surus. 2. Ta ütles Ralphile, et teda kutsutakse Põssaks. Ralph ei hoidnud seda. See (nimi Põssa) tuli avalikuks juba siis kui Jack Merridew, koor, väiksemad poisid ja Ralph ning Põssa esimest korda kohtusid. 3. Tule tegemiseks. Need peegeldasid päikest. 4

Eesti keel
Kärbeste jumal
2
doc

Kärbeste jumal

Herman Vesiad 8B ,,Kärbeste jumal" William Golding Autorist Sir William Gerald Golding sündis 1911. aastal, 19. septembril Inglismaal. Ta oli Inglise kirjanik, kes sai 1983. aastal Nobeli kirjanduspreemia. Ta suri 1993. aastal 19. juunil. Sisu Raamatu põhitegevus toimub asustamata saarel. Sellele satuvad koolipoisid, lennuõnnetuse tõttu ja ellu ei jää ühtegi täiskasvanut. Kõigepealt tutvustab autor meile Ralphi, kes ühtlasi on ka peategelane ja Põssat, trullakat prillidega poissi

Kirjandus
Kärbeste Jumal Kokkuvõte
1
rtf

Kärbeste Jumal Kokkuvõte

Noored poisid satuvad lennuõnnetuses üksikule saarele, ilma ühegi täiskasvanuta, peavad noorukid ise hakkama saada. Poisid teevad üksteisega tutvust ning valitakse välja "pealik". Kuna pealikuks kandideerib kaks poissi (Ralph ja Jack) tekib Jackil väike viga Ralphi vastu. Jack on väljas jahtimise pärast. Poisid ostustavad moodustada lõkke suure mäeotsa, et mööda sõitvad lennukid näeksid nende signaali. Tule saamiseks, kasutatakse Põssa prille. Lepiti kokku, et tuli peab koguaeg põlema. Jacki vahetuse ajal, läks Jack osade poistega jahile. Loomulikult oli see neil edukas aga ajal mil, Jack jahil oli, sõitisin lennuk mööda. Tuli oli aga kustunud. Ralph jooksis küll mäetippu aga ei jõudnud siiski õigeks ajaks. Lõpuks jõudis Jack oma semudega tippu. Ralph ütles, et lennuk sõitis mööda ja täna Jackile kustus tuli ära. Jack ütles, et liha oli vaja. Ralph väitis, et kui tuli oleks põlenud, oleks lennuk seda märganud ja nad oleksid abi saanud. Jack vabandas

Eesti keel
W-Golding--Kärbeste jumal-
9
pdf

W. Golding '' Kärbeste jumal''

REFERAAT ,, Kärbeste Jumal'' Gustav Adolfi Gümnaasium Triinu Triibmann 7.a klass Juh.õp : Anu Kell 25.mai 2010 SISUKORD · Sissejuhatus - (lühike ülevaade teose autorist) · Sisukokkuvõte · Olulised tegelased ning nende iseloomustused · Teose põhiprobleemid,hinnang+minu arvamus · Kasutatud kirjandus ja viited William Gerald Golding William Gerald Golding sündis 19.septembril 1911.aastal Edela-Inglismaal Cornwallis. William õppis Oxfordi ülikoolis Inglise kirjandust(1930-35).Alates aastast 1939 õpetas ta inglise keelt ja kirjandust ning filosoogiat Bishop Wordsworthi koolis Salisburys.1940-45 teenis ta Briti sõjalaevastikus. Alles pärast sõda , kolmekümne seitsme aasta vanuses jõuab kirjanik lõpuks arusaamisele ,et on püüdnud

Kirjandus
Kärbeste Jumal
1
doc

Kärbeste Jumal

Kärbeste Jumal William Golding Raamat räägib lennuõnnetuse läbi asustamata saarele sattunud poistest. Alguses olid kõik õnnelikud, kuna ei olnud täiskasvanuid ja et nad saavad teha mida iganes nad tahavad. Nad valisid endale juhi, selleks sai Ralph ,kes puhus merikarpi ja kutsus kõik poisid kokku. Ralph püüdles sealt saarelt pääsemise poole ning ta asus korraldama poiste elu. Ta sai tänu Põssa prillidele tule, mida ta hoidis elu hinna eest. Põssa oli

10. klass
Kärbeste Jumal-William Golding
8
pdf

"Kärbeste Jumal" William Golding

Ralph pidi ennast metsas peitma ning tal õnnestus see väga hästi, seni kuni Jack pani kogu saare metsale tule otsa ning Ralphil ei jäänud muud üle kui põgeneda ranna poole. Samal ajal kui Ralph põgenes ranna poole, oli mereväeohvitser märganud saarel tulekahjut ja otsustas lähemalt vaatama minna, ega keegi ohus pole. Kui Ralph randa jõudis, nägi ta ohvitseri, kes pärast väikest jutuajamist poistega, päästis nad saarelt. Ainuke kord, kui raamatus tuli jutuks Kärbeste Jumalast, oli siis kui Simon oli veepuudusest viirastusi nägema hakanud ning ta arvas, et seapea, mis oli teiba otsas, rääkis temaga. Ta nimestas teda Kärbeste Jumalaks, kuna seapea oli paksult kärbseid täis. See raamat oli huvitav, aga samas ka üpris keeruline. Kogu aeg pidi olema mõttega kaasas lugemisel, sest muidu võis jääda olulisi detaile kahe silma vahele. Minu lemmiktegelane oli Põssa. Ta oli paks poiss, kes kandis prille ning tal oli astma

Kirjandus




Kommentaarid (9)

Brixuuh profiilipilt
Brixuuh: Materjal pole koostatud üleslaadija poolt.

See on tõlgitud võõrast keelest Eesti keelde otsetõlkena.

"Tapa siga! Veri välja! Kõri maha!" - selline lause oli tekstis tõlgitud nii:

"Tappa siga . Lõika tema kõri. Loksuta oma verega"....

Terve tekst paksult kirjavigasid täis ja raske aru saada.
21:16 07-12-2012
zarathustraa profiilipilt
Roland ..: vigased ja arusaamatud laused, aga midagi sai vähemalt aru..
01:23 01-12-2013
171 profiilipilt
171: Meeldis, et oli nii üldist juttu kui ka detaile.
16:36 07-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun