aastatel, autor maailmakirjand (nii kirjandusperioodi kui ka ajaloolist töötas selle kallal 13 aastat ja 2 aastat ootas uses/eesti tausta), analüüsitud selle mõju trükkimist, sest toimetajaid häiris Kertezsi keeleline kirjanduses teosele/autorile ning võrreldud loetud iroonia. See kõik sellepärast, et tegemist oli teost samasse ajajärku kuuluvate totalitaarse režiimi paljastamisega. See kuidas teostega. kuiuneb ühe noore inimese isiksus totalitaarses ühiskonnas. ● Teost saab võrrelda Leo Kunnase esikromaaniga “Kustumatu valguse maailm”, mis kirjeldab rängast
Ajalugu 25 1945. a algas hiinas taas kodusõna, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saartel. 1949. a kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. 1950. a muutus hiina majanduses juhtivaks riiklik sektoriks. Kommunistliku Hiina ajaloo perioodide kohta : 1949 Hiina Rahvavabariigi loomine- KP esimees Mao Zedong uue valitsuse tegevusplaan sotsialismi ehitamine- mauism, sp kommunistliku õpetuse Hiina suunda. 1958 Suur hüpe eesmärk : kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga tulemused : tööstustoodangu järsk vähenemine. 1966 kultuurirevulutsioon eesmärk : suruda maha rahulolematus- tulemus : tapeti kümneid tuhandeid inimesi. 1976 võimuvõitlus eesmärk : teha Hiina võimsamaks riigiks maailmas tulemus : näljahädast saadi lahti,tööstus hakkas pakkuma tooteid välismaal. T...
Esimese maailmasõja mõjud maailma majanduses Esimene maailmasõda, mis kestis 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva, ületas oma ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult kõik varasemad sõjad. See oli kõige kallim seni peetud sõdadest, mis sai peamiseks põhjuseks ka ülemaailmsele majanduskriisile. 11. novembril 1918. aastal kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule ning sellega lõpetasid kogu maailma rusuva sõja. Kuidas aga mõjutas I maailmasõda Euroopa riikide majandust? Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu. Kriisi põhjusteks võib mainida esiteks ületootmist. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta ja tarbida. Teiseks võib välja tuua vale majandamise. See tähendab seda, et riigi toel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda. Hiljem aga ei suudetud laene tagasi maksta. Hea näitena saab välja tuua Saksamaa. Ühendriikide rahandusministri Dawesi plaan s...
totalitaarne. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte, kellel on ühtne ideoloogia. Rahval pole õigust osaleda riigi juhtimises ja seadusi saavad muuta ainult valitsejad, nii kuidas neile parem on. Totalitaarne riigikord on veel ragem kui autoritaarne. Selles lisanub peale autoritaarsete tunnuste veel kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed, aga totalitaarse riigikorraga olid Venemaa ja Saksamaa. Demokraatlikes riikides on võim rahval. Riigi seadused on väga demokraatlikud ja valimisõigus oli nii meestel kui ka naistel , sõltumata nende varanduslikust seisundist. Demokraatlik riigikord oli nii Suurbritanias kui ka Prantsusmaal. Demokraatia säilimisele aitas kaasa nende riikide minek, sest nad võitsid esimese maailmasõja demokraatlike riikidena ja see suurendas rahva usku demokraatiasse. Neil oli ka pikem demokraatlik valitsemiskord.
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: *Lagunesid suured monarhiad- impeerimud(Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi) *Uute riikide hulgas oli rohkem vabariike , kui monarhiaid, paljudes riikides, kehtestati demokraatlik riigikord. *Laienes sisemine demokraatia- üldine valimis õigus naistele. Demokraatilikud ideoloogiad- A.Demokraatlikud: Parempoolsed: Liberaalid-vabadused, vaba turumajandus, Konservatiivid- (asusisd toetama vaba turu reforme) pereesksus. Vasakpoolsed: Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid- (tööerakond) sotsiaalsed õigust, suuremat riigi abi. B.Mittedemokraatlikud: Vasakpoolsed: kommunistid- klassivõitlus, tööklassi diktatuur. Parempoolsed:natsionaalsotsialistid ja fasistid- Rahva ühtlus, tugev võim mõju kasvas peale I maailmasõda. Sõja järgne kriis eriti Saksamaal. Suurbritannia- Probleemid majanduses:* ei olnud maailma esimene ja juh...
Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina. 1986 valis Helsingi Ülikool Lennart Meri oma audoktoriks. Juba varem, 1963. aastal oli Lennart Meri võetud vastu Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Kaheksakümnendatel aastatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks. Reiside vahel tõlkis Lennart Meri Remarque'i, Graham Greene'i, Vercorsi, Boulle'i ja Solženitsõnit. Meri kirjandus-, filmi- ja tõlkelooming aitas oluliselt säilitada eesti identiteeti totalitaarse venestamise ajal. Kõige tuntumaks sai tema "Hõbevalge", Eesti ja Läänemere ajaloo laiahaardeline rekonstruktsioon, mis kujutas eestlast kui avatud maailma aktiivset tegurit Põhja-Euroopas. Oodanud üle kahekümne aasta nõukogude administratsioonilt luba raudeesriide taha pääsemiseks, kasutas Lennart Meri Soomes avanenud võimalusi sihikindlalt, meenutamaks vabale maailmale Eesti olemasolu. Ta lõi usalduslikke ühendusi poliitikute, ajakirjanike ja
seista. Tegelt aidati kaasa totalitaarsete reziimide kuritegudele. sõja lõpul langesid kollaborandid üldise hukkamõistu alla, neid vahistati, silmapaistvamad hukati. Aktiivsete kollaborantide osakaal polnud suur, väike oli ka vastupanuliikumises osalejate arv. Enamik inimesi jäi toimuva suhtes passiivseks. Nii ei leidnud võõra võimu surve alla sattunud inimrühmad(nt juudid) piisavalt toetust ja abi. Eriti keeruliseks muutis otsustamise asjaolu, et võideldes ühe totalitaarse suurvõimu vastu, tuli demokraatlikel lääneriikidel kasutada teise totalitaarse suurvõimu abi. Mitmed riigid olid nt sunnitud võitlema võõraste ideede eest Paljudes maades tõi sõda naistele erilisi kannatusi. Neile langesid osaks ,,etniline puhastus", massilised vägistamised ning muu vägivald. Nii aitas II maailmasõda ühelt poolt kaasa naiste iseseisvumisele. Totaalse sõja osaks oli ka rassism(eriti tolitaarsetes riikides), Nt USA koonduslaagrites jaapani päritolu kodanikud.
1. Millised on totalitaarse ühiskonna tunnused? 1)Võimul ainult üks partei ja üks ideoloogia. 2)Juhikultus. 3)Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi. 4)Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest. 5)Rahvast hirmutatakse pidevalt sise ja välisvaenlastega 6)Valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks 7)Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala ja julgeolekuteenistused Kuidas need avaldusid? a) Itaalias 1) 1925. Aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine 2)Mussolinist sai duce, võimul oli ainult Benito Mussolini 3) Nt ajalooõpikuid oli ainult üks. Ajalehtedes võisid ilmuda vaid fasismi meelsed artiklid. 4)Kõik inimesed pidid teenima riiki, üksikisik ei olnud tähtis, tähtis oli vaid rahvus. Töölised jagati korporatsioonidesse 5)Inimesi hirmutati kommunistidega, i...
töötasu,organiseeris hädaabi töid. Diktatuuri tekke põhjused(kommunistlik,fasistlik). a)Euroopas levis demokraatia kriis; b)kõikides hädades süüdistati demokraatlikku riigikorraldust; c)loodeti ühiskonna kiirele arengule. *Kommunistlik diktatuur soovis hävitada kodanlust. *Fasistlik liikumine tähtsustas rahvust,üksikisikud olid tähtsusetud.Põlati rahvareetureid,teisi rahvaid ja kommuniste. Autoritaarse ja totalitaarse riigi tegevuspõhimõtted. *A.r.-sellised riigid tähtsustavad konservatiivseid väärtusi,ei propageeri vägivalda,ei nim. diktatuuriks,propageeritakse konservatiivseid väärtusi.Juhib üks isik või väikene rühm. *T.r.-kontrollitakse inimeste tegevust,mõtteavaldust ja isiklikku elu.Tagakiusamise abil loodud hirmuvalitsus.Rikutakse inimõigusi.Juhib üks inimene. Läänemeremaade riikide juhid ja riigikorrad. *Rootsi-kuningas Gustav V;sotsiaaldemokraadid.Oli demokraatlik ja mitmeparteiline
võisid olla ka riigijuhid. Kasutati propagandat, mille tõttu pidid inimesed omaks võtma kindla arvamuse. Tegutsesid julgeolekuteenistused, mis tegutsesid väljaspool avalikkuse kontrolli. Küüditati inimesi vangilaagritesse ja ka tapeti. Kaotati igasugune demokraatia. 6. Milline erinevus on autoritaarsel totalitaarsest diktatuurist? (lk 44) Totalitaarne diktatuur on suhteliselt sarnane autoritaarse diktatuuriga, kus on võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte. Kuid erinevus totalitaarse diktatuuri puhul on see, et selle puhul on ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. 7. Millised muutused toimusid Venemaal 20-30 aastatel? (lk 51-52) Venemaal õhutati maailmarevolutsiooni, taheti muuta kogu maailma võimalikult kommunistlikuks. Tekkisid mässuliikumised teistes riikides, mida toetas ka Nõukogude valitsus nii rahaliselt kui ka sõjaliselt. Maailmarevolutsiooniidee teenistusse rakendati ka sõjaväeluure ja Komintern. 8
Näited demokraatia laienemise kohta pärast I ms Laienes valimisõigus ja uued loodud riigid olid valdavalt demokraatlikud. Liberaalid Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid r iigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide arvates pidi riik toetama abivajajaid. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, miss järgi Saksamaa kuulutati demokraatlikuks vabariigiks. Mille poolest on sarnased kommunistide ja fasistide arvamused dem. kohta? Mõlemad leidsid, et demokraatia ei toimi ja diktatuur on parem valitsemisviis. Suurbritannia areng Riigikord: demokraatia, konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia. Majandus: 1920 algas majanduslik tõus, sisse veeti toiduaineid, muret tekitas suur tööpuudus, tehnika oli vananenud. Parteid ja poliitiline elu: seadusi võttis vastu parlament. Tööerakondlased muutusid konservatiividele tõsiseks vastasteks. P...
Ameerika Ühendriikidesse ja sai osaks New York´i elavast intellektide ringist. Tal oli mitmeid akadeemilisi positsioone erinevates Ameerika ülikoolides, kus ta õpetas kuni oma surmani. Arendt on põhiliselt teatud oma kahe töö pärast, mis on olnud mõjukad nii ülikoolides kui väljaspool õppeasutusi. Esimene teos ''The Origins of Totalitarianism'' on avaldatud aastal 1951, see on uurimus natslikest ja stalinistlikest reziimidest, see teos põhjustas laiaulatuslikke arutelusid totalitaarse nähtuse olemuse ja ajalooliste eelkäijate kohta. Teine teos ''The Human Condition'', avaldatud 1958, oli originaalne filosoofiline õpetus , mis uuris vita activa (tööjõud, töö, tegevus) põhikategooriad. Lisaks neile kahele tähtsale teosele avaldas Arendt veel mõjukaid esseesid teemadel nagu revolutsiooni, vabaduse, autoriteeti , traditsioonide ja tänapäeva olemusest. Enne oma surma aastal 1975, oli ta valmis saanud osa oma viimasest filosoofilest tööst ''the
Tunnustati ,et ida-euroopas võib sotsialism olla. Pluss oli see,et näiteks teadlased said hakata käima euroopas konverentsidel. 1980a. algasid massilised tööliste streigid Poolas. Töölised lõid sõltumatu ametiühingute ühenduse Solidaarsus, mille liikmete arv kasvas kiiresti 11-12miljonini. Võim hakkas poola ühinenud töölisparteil käest libisema. 1981.a kehtestati sõjaseisukord, arreteeriti Solidaarsuse juhid,keelustati nende tegevus. Poola kommunistid suutsid peatada totalitaarse süsteemi lagunemine. Kuid Solidaarsus ei lagunenud ning selle allorganisatsioonid jätkasid põrandaalust tegevust. 1980 a ilmnes kogu sotsialismileeri haaranud kriis. Totalitaarsed riigid oli lääneriikidest tunduvalt maha jäänud nii tööstuse,transpordi ning eluaseme poolest. 1959.a. toimus Kuubal revolutsioon. Osalevad riigid olid NSVL, Kuuba, USA. Selle tulemusena kehtestati riigis vasakpoolne Fidel Castro reziim, mis hiljem muutus kommunistlikuks. 1962.a
Diktatuuriks nimetatakse võimu, mis pole mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning jõule toetuv. Samuti on see autokraatlik valitsemisvorm, mille juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuri juhiks on diktaator. Diktatuur jaotatakse autoritaarseks ning totalitaarseks. Nende erinevuseks on see, et autoritaatses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või kindlate isikute kätte ning seadusi võetakse vastu vastavalt oma soovidele, samuti puudub inimestel sõnaõigus. Totalitaarse riigikorra tunnuseks on ülikarm juhtimine. Inimestel puudub mõttevabadus, rikutakse inimõigusi. Demokraatiaks nimetatakse poliitilise korra vormi, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatlikute vabaduste alla kuuluvad sõna-, trükivabadus, demonstratsioonide ja koosolekute vabadus, südametunnistuse vabadus ning elukoha valiku vabadus.
Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning haaras lääneriikide seas liidripositsiooni Millised otsused võeti vastu Saksamaa suhtes? 2. Külm sõda (mõiste seletus, osapooled, valdkonnad, ajaline piir). Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikalelevinud vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi Osapooled- Lääne demokraatliku ja Ida kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel Valdkonnad- Ajaline piir- Milles seisnes võidurelvastumine? (tuua ka näiteid õp. lk. 14). Võidurelvastumine- riikide püüd saavutada teiste riikide suhtes sõjaväe ja relvastuse üleolek, sellega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. NT: Tuumapommid (1945) Mõni aasta hiljem loodi veelgi võimsam, termotuumapomm Kaugmaaraketid (1950) Tankid, kahurid, lennukid jms. Selgita:
vabadusest, mis koosnes viiest osast: „Ebainimilikus“, „Eksiilis“, „Nõukogude Eesti“; „Taastamine“, ja „Vabadus“. Näituse osa „Ebainimlikus“, räägib näituse kõige tumedama ajajärguga meie ajaloost. Ajajärguga, kui inimlikust nappis suures osas Euroopas. Teine maailmasõda tõi Eestile kaasa iseseisvuse kaotamise ning okupatsioonid – sõja algul ja lõpus Nõukogude Liidu, sõja keskel Natsi – Saksamaa võimu. Kummagi totalitaarse riigi otsatut kurjust sümboliseerib ilmekalt loomade vedamiseks mõeldud vagun – Stalin kasutas neid miljonite inimeste saatmiseks Gulagi laagritesse ning küüditamiseks kodumaalt tuhandete kilomeetrite kaugusele; Hitler lasi neis transportida miljoneid inimesi koonduslaagritesse, millest mitu asus ka Eestis. Seal ruumis olid lood inimestest, kes olid need teekonnad läbinud, osa neist tuli tagasi, paljude teekond katkes igaveseks. Neist lugudest leiab sügavat nukrust, kuid ka lootust
tüdinenud. d) Ülemaailmselt tekkinud majanduskriis, millest demokraatlikud riigid ei suutnud kiiresti välja tulla. Järjest suuremat populaarsust hakkasid võtma radikaalid, kes lubasid, et võimule saades löövad nad korra majja. Enamikes Euroopa riikides hakati üle minema diktatuurile. 2. Diktatuuririikide tunnused võrdluses demokraatlike riikidega. Valdkond Dem.riigi tunnused Autoritaalse riigi Totalitaarse riigi tunnused tunnused Ühiskondlik 1) Võim kuulub rahvale 1) võim ühe isiku või väikese rühma käes , elu ja 2) Rahvas osaleb riigi reeglina kujuneb isikukultus poliitika valitsemises, valimiste ja 2) Sunniviisiline hääletamine või mingil muul rahvahääletuste kaudu, valitud moel valimisvabaduse piiramine, parlamendil
1919. aastal algas fasistlik liikumine, algsest 17 000 liikmest sai lõpuks 300 000. Toetuti rahvuslikkusele ning 1921 kuulutatakse välja Itaalia Rahvuslik Fasistlik Partei (IRFP), mille juhiks Mussolini. Fasistide tunnuseks oli must särk ning neil oli oma hümn. Samal aastal on Itaalia kodusõja lävel. 1922. aastal toimub marss Rooma, 28. oktoobril esitatakse kuningale ultimaatum, mille tulemusena saab Mussolini 31. oktoobril peaministriks. Algab totalitaarse riigi väljakujunemine, mida iseloomustuvad rahvuslikkus, suur võim, vallutussõjad. Eeskujuks võetakse Rooma riik. Kuningavõim jääb siiski alles, Mussolini austab kuningat elu lõpuni. 1929. aastal loodi Vatikani riik. Riigiusuks oli katoliiklus, vaimulikud vabastati maksudest. Keelati rasestumisvastaste vahendite kasutamine. Asutati Fasistlik Suurnõukogu, mis langetas parlamendi asemel otsuseid. Noorsugu kasvatati patriotismi vaimus
inimene oma elupäevade lõpuni võitlema. Paljudel juhtudel hakatakse suurtes kogustes jooma, et oma kriisist jagu saada, kuid lahendust see ei too ning hingevalu jääb alles. Hingelise kriisi ilmingud ei pruugi alati peale üleelatud ühiskonna probleeme tulla. Vahel mõistame juba selle käigus, et midagi on valesti. George Orwelli romaanis "1984" mõistis peategelane juba ühiskonna totalitaarse korra ajal, et see kõik on vale. See justkui tekitas ka tema hinges kriisi, mille tõttu omas mees suurt soovi selle riigikorra vastu võidelda. Tema püüdlustel aga ei olnud positiivset lõppu ning sellepärast ei saanud ka mees oma hingelisest kriisist vabaks, vaid pidi sellega leppima. Elades ühsikonnas, kus kodanike igat sammu ebainimlikult ööpäevaringselt jälgitakse, oleksime ilmselt ka ise hingelise kriisi omanikud.
Parteisid oli küll rohkem kui Suurbritannias ja need vaheldusid üsna kiiresti. Rahvarinde juhtimisel paranes elanike heaolu. Kuna rahval oli suur osa ühiskonna küsimuste lahendamisel ning kodanike vabadused ja õigused olid kehtestatud, siis nendes riikides ka demokraatlik kord säilis. 1930. aastate lõpuks oli enamikes Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Autoritaarsetes riikides ei ole rahval võimalust osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarse diktatuuri iseloomulikuks jooneks on ka inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Nii oli see Venemaal kui Saksamaal. Kõigis riikides oli ainuvalitsejaks üks partei, kelle eesotsas oli ainujuht diktaator, kes kontrollis kõiki eluvaldkondi ning otsustas kõiki küsimusi. Kõigis neis riikides oli juhikultus levinud. Valitsevale korrale igasuguse vastupanu osutamine oli karistatav ning inimeste hävitamine laialt levinud (Itaalias oli küll mõnevõrra tagasihoidlikum).
1. MÕISTED SUFRAZETT- Naisõiguslased Inglismaal, kes taotlesid endale valimisõigusi. MAJANDUSLIK LIBERALISM- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. KUIV SEADUS- 1920 aastal kehtestatud alkoholi keeluseadus, millega looddeti, et alkoholi tarbimine lõpetatakse Ameerikas. AUTORITARISM- Diktatuuri liik, kus riigi võim on koondatud ühe isiku kätte. TOTALITARISM-Diktatuuri liik, riigi võim on koondatud ühe isiku kätte, diktaatoril on kontroll inimeste mõtteavalduste üle. sellega kaasnes pidev hirm ja inimeste küüditamine või surmalaagritesse saatmine. DOMINIOON- Inglismaa autonoomne liikmesriik. ISOLATSIONISM- Ameerika ei sekkunud Euroopa poliitikasse vaid oli omaette. DUCE- Itaalias kutsuti Duceks diktaator Benito Mussolinit FÜÜRER- Saksamaal kutsuti Hitlerit führeriks KOMMUNISM- Mittedemokraatlik riigikord, kus ülistati töölisrahvast. SOTSIAALDEMOKRAATIA- Demokraatlik liikumine,...
Snavabadusest on saanud tnapeva inimeste seas ks tuntumaid inimigusi. Demokraatlikus riigis teab rahvas oma vabadusi ja igusi ning kasutab neid, et igustada (oma) teguviisi. Eriti thtsaks ja mjuvimsaks muutub snavabadus interneti keskkonnas, kus saab oma prisnime asendada kskik millise teise nimega ja sellega kaasneks just kui igus elda kik vlja, mis vhegi peas mlgub. Snavabadus muudab nii inimest kui ka riiki. Need, kes mletavad aega, kui Eesti oli veel nukogude totalitaarse korra all, kus puudus vabadus, tunnetavad kige enam elulist kontrasti. Nd saavad sna vtta kik ning avalikku infot on rohkem kui kunagi varem. Kuid kas snavabadus on siis lputu vabadus? Kas ka vabadusel peaksid olema piirid? Ammu tuntud tde on, et inimesed teadvustavad endale rohkem igustest kui kohustustest ja vastutusest. Kui tnaval ksida kelleltki, mis on snavabadus, siis vastuseks tuleb, et see on igus oma arvamusele. Aga vhesed teavad ja
rahval võimalik valitsuse tegevust jälgida ning kontrollida massimeedia tegevust. ·Kõik inimesed on võrdsed ja kohustatud täitma seadusi. Rahval on õigus kasutada kohtuvõimu oma õiguste kaitsmiseks. Näiteks kui keegi varastab teise inimese käest mingi asja siis on inimesel õigus pöörduda kohtu poole ja nõuda sellele inimesele karistust ja endale kompenisatsiooni. ·Inimesed on vabad ja nende väärtused ning õigused on kaitstud seadustega. Erinevalt totalitaarse valitsuskorraga riigist ei rikuta demokraatlikus riigis inimeste huve, ei piirata õigusi ja inimesed on kaitstud tagakiusamiste eest. Demokraatia negatiivsed küljed: ·Demokraatliku riigikorraga riigis on sageli miinuseks see, et inimestel kipub olema tihtipeale palju valikuvõimalusi. Ei suudeta otsustada, milline oleks neile parim. Näiteks ei hoolita valimistest. Iga demokraatlikus riigis elava kodaniku kohustus peaks olema valimine. Praegu, kui korraldatakse
Snavabadusest on saanud tnapeva inimeste seas ks tuntumaid inimigusi. Demokraatlikus riigis teab rahvas oma vabadusi ja igusi ning kasutab neid, et igustada (oma) teguviisi. Eriti thtsaks ja mjuvimsaks muutub snavabadus interneti keskkonnas, kus saab oma prisnime asendada kskik millise teise nimega ja sellega kaasneks just kui igus elda kik vlja, mis vhegi peas mlgub. Snavabadus muudab nii inimest kui ka riiki. Need, kes mletavad aega, kui Eesti oli veel nukogude totalitaarse korra all, kus puudus vabadus, tunnetavad kige enam elulist kontrasti. Nd saavad sna vtta kik ning avalikku infot on rohkem kui kunagi varem. Kuid kas snavabadus on siis lputu vabadus? Kas ka vabadusel peaksid olema piirid? Ammu tuntud tde on, et inimesed teadvustavad endale rohkem igustest kui kohustustest ja vastutusest. Kui tnaval ksida kelleltki, mis on snavabadus, siis vastuseks tuleb, et see on igus oma arvamusele. Aga vhesed teavad ja
inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal. Moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste (aga ka teisi moderniste mujal totaliteersetes riikides) kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse (www.pelgulinna.tln.edu.ee). Totalitaarsetes riikides oli kunst vägagi olulisel kohal, kuna kuulus väga hästi toimivate propaganda vahendite hulka. Siiski ei olnud nende riikide kunst mitte kunagi vaba, vaid oli alati läbinud tsensuuri ja pidi teenima diktaatorite huve. Samuti eelistati vana ja
b vasta Protseduuriline Liberaaldemokraatlik X Eestis on vabad valimised, kõik hääled on võrdsed, Substantsiaalne e X Kodanikel on võimalus osaleda ühiskondlikus ja sisuline poliitilises elus. 5. Too näide kas kaasajast või ajaloost mõne autoritaarse ja totalitaarse reziimi kohta ning leia eluline näide, mis illustreeriks antud valitsemisviisi olemust. AUTORITARISM RIIK: Eesti, Pätsi valitsemise ajal Tunnus Empiiriline näide Meelsus või pragmatism Rahvuslikkus Reaktsioon, reform või piiratud ,,vaikne ajastu" revolutsioon Eesmärgiks kodanike väline rahulolu Korraldas rahvahääletuse
Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Majandustegevust juhivad kombed ja tavad. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal. Iga majandusüksus otsustab, mida ja kui palju toota ning kuidas toodetud hüviseid jaotada, tööjõu spetsialiseerumise tase on väga madal. Plaanimajandus on majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim. Süsteem on iseloomulik totalitaarse reziimiga riikidele, sageli nimetatakse ka käsumajanduseks. Tavaliselt on ressursside omanikusk riik ning majanduse organiseerimise aluseks on plaanid, mis määravad , kui palju ja missugust toodangut toota ning kuidas ja kellele toodetud hüviseid jaotada. Iseloomulik on kõrvuti tootjate vabaduse piiramisega ka tarbijate vabaduse piiramine. Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal
Nii Stalini tegevus Teise maailmasõja vallapäästjana, Teise maailmasõja olemus kui ka Molotov-Ribbentropi pakti eesmärk kuulutati Nõukogude Liidu riiklikuks saladuseks. Tõde hakkas vargsi selguma alles 1980ndatel aastatel, suuresti aga alles pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Kiidulaule Stalinile lauldi pikka aega mitte ainult Nõukogude Liidus, vaid kogu maailmas. Sellele vaatamata hakati tema nime õige peatselt seostama mõistega türannia. Stalinismist sai totalitaarse võimu üks kõige täiuslikumaid väljendusi, mille eesmärgiks oli kõigi vahenditega, sealhulgas ka terroriga, enda kontrollile allutada mitte ainult ühiskonna ja riigi juhtimine, vaid ka inimeste elu kõigis selle ilmingutes. STALINI LASTE ELU: Pärast Stalini surma polnud tema kahe lapse Svetlana ja Vassili tulevik roosiline. Vassili arreteeriti kaks kuud pärast isa surma, vanglast vabanes ta 1961. aasta kevadel. Ta suri 19. märtsil 1962 Kaasanis asumisel olles alkoholimürgitusse
võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik :valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale ,kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes; reziim, mida iseloomustab diktatuur. Siirderiik :üleminekuriik ,kus viiakse ellu demokraatlikke diktatuure, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud (Kesk- ja Ida- Euroopa maad 1990.aastail). Siirdeperiood: periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks. Võimude lahusus ja tasakaalustatus: demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku ,täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Seadusandlik võim :organiks parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatev võim: organiks valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid.
Pr. : Võitjana liitis endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad,mis andsid majandusele kiire tõuke. Sõjas purustatud alade ülesehituseks investeeringud. Tööstusriigiks. Mille poolest 1920-1930 totalitaarsed reziimid sarnased, mille poolest erinesid? Riigikorraldus on diktatuur.Lisaks võimu koondumisele ühe juhi ja tema sõltlaste kätte iseloomustab totalitarismi kontroll inimeste mõttevalduste ning tegevuse, tegelikult kogu nende üle. Totalitaarse diktatuuri kõige eredamad näited on Hitleri diktatuur Saksamaal ning Stalini diktatuur NSV Liidus. Loetle põhjusid,mis aitasid kaasa diktatuuride tekkele. Tooge igaühe kohta konkreetne näide. Kellele oli NEP-i likvideerimine vajalik ? Stalinile.
Peateos: ,,KADUNUD AEGA OTSIMAS" (1913-1927) -inimese traagika õigluse otsingul Ülesehitus: koosneb piltidest, millel puudub kronoloogiline korrastus -unenäolisus, üleloomulikkus. (nagu päris aga pole ka) (Kafkat Eesmärk: Enda poolt läbi elatud lähimöödaniku jäädvustamine. Proustile nimetatakse maagiliseks realistiks) ei olnud olulised mineviku n-ö välised pinged, vaid üksnes see, mis oli -hoiatus totalitaarse ühiskonna ees. puudutanud tema sisimat olemust, hinge, ja kujundanud tema Kafka romaanidest: intiimteadvust. ,,Ameerika"- võõrandumine ilmneb ühiskonnasuhetes Mida olulist: Mineviku taaselustamises olid tema jaoks erakordselt tähtsad -kurvemaid olukordi leevendab Kafka huumo meelelised muljed, aistingud, taju ja seosed
Vabaduse ilmutamine toob endaga kaasa mitteennustatavaid muutusi. Vaba lend lõpeb kukkumisega, vaba eneseväljendus toob enamasti endaga kaasa ettenägematuid tagajärgi. Mitme sajandi jooksul olid, on ja jäävad inimesed, kes oma vabaduse tõestamiseks vastutusest keeldusid, just enda vastutamatuses näevad nad täelikku vabadust, mis seisneb võimalustest teha kõike, mida tahad. Nimelt niisugune vabadus võib langeda kuriteo tasemele. On olemas viirastuslik vabadus - totalitaarse ühiskonna vabadus, milles iga teisitimõtlemine on keelatud, igaüks selles ühiskonnas tunneb ennast vabana siis, kui ta on käskivast õiguspädevusest ilma jäädud. Sagedasti tahavad inimesed omada vabadust ja võimalust oma tegude mitte vastutada vastutamatusega eeltoidetud vabadus, kuid niisugust vabadus nimetatakse meelevallaks. Vabaduse määr on otseselt proportsionaalne enda peale võetud vastutuse määraga. Kui inimene loobub vastutusest, võtab ta vabaduse endast ära
Katrin Lang RA51/61 1. Mis on klassitsistliku linnaehituse kõige iseloomulikumad jooned/märksõnad? Tooge näiteid. ● Komponeeritud linnaehitussüsteem ● Linna avardumissüsteem ● Bulvarid, alleed, paraadtänavad, liiklusmagistralid, prospektid, laiad peatänavad ● Regulaarne tänavastik ● Tollipunktidega ekspressiivsuse ja pinge tekkitamine linnaehituses ● EKSPRESSIIVSUS, PINGELISUS, HIILGUS ● Ringikujuline plaan ● Keskpunktist kiirtena hargnevad tänavad ● Pariisis - impeeriumile omane POMPÖÖSUS ● Antiikarhitektuurist inspireeritud mälestusmärgid - triumfisammas, võidusammas, triunfikaar, võidukaar ● Avarad väljakud ● Sirged laiad tänavad (paraadide läbiviimiseks) ● Suurlinnades - väärilised ansamblid ● Ühtne ehitusjoon ● Rütmiline liikumine tänavaseintes - hoonete tagasiasted ● ESINDUSLIKKUS, KORRAPÄRASUS JA ANSAMBLILISUS ● Ehitised: esindushooned, paleed, residentsid, presidendiloss, ...
See on diktatuuri pehmem vorm. 1930. aastatel valitses autoritaarne kord näiteks Eestis, Lätis, Leedus, Poolas 2) totalitaarne diktatuur (ka: totaalne diktatuur või riik, totalitarism) See on diktatuuri karmim vorm. Võim on koondunud ühe isiku kätte. 1920.-1930. aastatel valitses totalitaarne diktatuur Nõukogude Liidus ja Saksamaal. Maailmasõdadevahelist Itaaliat on vahel käsitletud autoritaarse, vahel totalitaarse diktatuurina. NB! Diktatuuri puhul on inimene riigi jaoks! Totalitaarse riigi tunnused: · juhikultus · ühe partei ja ühe ideoloogia juhtiv seisund · kodanikuõigused on äärmiselt piiratud · represseeritakse teisitimõtlejaid · riik kontrollib majandust · ühiskonnaelu on ühtlustatud, allutatud jäikadele reeglitele
põhiõigused ja vabadused. 2. 1789- Prantsuse revulutsiooni algus. Võeti vastu inimese ja kodanikeõiguste deklaratsioon. 3. 1265- Inglismaal tuli kokku inglise parlament (kuninga õigusi hakati piirama) 4. 1920- Tekib rida uusi riike. Võeti vastu eesti esimene põhiseadus, mida peeti sel ajal kõige demokraatlikumaks üldse. 5. 1930 muutus olukord totalitaarseks ja autoritaarseks 6. 1991- totalitaarse ühiskonna kokku varisemine, kus enamus riike pöördus demokraatia teele, mis oli sel hetkel maailmas enimlevinud riigikorraldus. 7. 1990 alguses, totalitaarselt riigikorralduselt demokraatlikule üle minekut nimetatakse uue terminiga SIIRDEPERIOOD. (sinna kuuluvad enamik ida- euroopa riike, ka eesti) Kaks võimalikku siirdeperioodile üleminekut: · Kiire üleminek demokraatiale (eesti tegi seda)
aasta pööre oleks olnud vapsidele kasulik. Kuna eestil oli sellal kaks reaalset ohuallikat: Nõukogude Venemaa ja Saksamaa ning Eesti ei suutnud mõlemaga sõdida, tuli leida ühest neist liitlane. Vapside jaoks oli see Saksamaa. Seepärast nimetas Nõukogude Venemaa vapse fasistideks, kuigi vapse iseloomustas antimarkism, natsionalism ja proautoritaarsus, puudus neil juhikultus, militaarne allorganisatsioon, rassipuhtuse maania ja revolutsiooniline mentaliteet ning sihiks polnud totalitaarse dikatatuuri kehtestamine. Selline Nõukogude Venemaa suhtumine aitas, aga muuta rahvast vapside vastasteks ning oli suureks plussiks sotsialistidele. Ning jälgides edaspidiseid sündmusi, ei saanud Eesti riigile partneriks mitte Saksamaa vaid Venemaa, keda pooldasid sotsialistid. Samuti ei saanud olla 1934. aasta pööre vapside huvides, sest vaikival ajastul keelustatakse vapside tegevus üldse. Vapside vastane tegevus algab tegelikult juba märksa varem, 1933
võimas massiarmee. Järgmisel aastal asusid Saksa armeed toetama kindral Francot Hispaania kodusõjas. Samal ajal toimus SaksaItaalia ja SaksaJaapani lähenemine, mille tulemusena kujunes kolmikliit, mis kujutas suurt ohtu lääneriikidele. Sel hetkel ei pidanud Inglismaa ja Prantsusmaa seda ohtu veel liiga suureks ning lootsid Saksamaa agressiivsust järeleandmistega maandada. 1930.a lõpu sündmused aga näitasid, et sellisel lootusel polnud mingit alust. 8. Nimeta totalitaarse riigi tunnuseid Võimul on ainult üks partei ja üks ideoloogia. On juhikultus. Piiratud on demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi. Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest. Rahvast hirmutatakse pidevalt sise ja välisvaenlastega. Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks. 9. Kirjelda president Roosevelti sisepoliitikat Kriisist väljumiseks hakati kasutama 1933.a seadusepakketti, midakutsuti "uus kurss".
auaste). 24.juulil Punasel väljakul võiduparaad. 1946 1950 sõjajärgne taastamisperiood. Suurt tähelepanu pööratakse rasketööstusele. 1946 I tuumareaktor Euroopas 1949 I aatomipomm 1953 I vesinikupomm 1954 I tuumaelektrijaam 1957 jäälõhkuja ,,Lenin", 1957 I sputnik 1946 1953 paigalseis põllumajanduses võrreldes tööstusega. Tegeldakse talumajapidamiste lõpliku kollektiviseerimisega (see toimub ka okupeeritud Balti riikides). Ühiskonnas totalitaarse reziimi (stalinismi ) laastav mõju. Sunnitöö laialdane kasutamine. 1953, 5. märts Stalini surm. Võitlus võimu pärast. Juhtimine esialgu L.Beria kätte. Tekkis opositsioon. Juunis 1953 Beria arreteeritakse, detsembris lastakse maha. Beria oli olnud NSVL julgeolekuorgani NKVD juht. 3. Nikita HRUSTSOVI aeg 1953 - 1964 : ,,suur sula". - miljonite inimeste vabastamine vangilaagritest - Stalini isikukultuse paljastamine KP kongressil (lõplikku hinnangut stalinismile siiski ei antud)
nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed. puhuti lausa karikatuursed pildid väljendavad jõuliselt maailmavalu, ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu. Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933- 1945) ajal, kui keelustati kogu moodne kunst. Läbikukkunud maalijana oli Hitler avalikult vaenulik palju edukamate avangardistlike kunstnike vastu, olulisem on aga see, et moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste (aga ka teisi moderniste mujal Hitleri poolt vallutatud Euroopas) kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse. Muuseas, samasugune olukord valitses ka Stalini võimu all oleval Venemaal. Kasutatud kirjandus: "Üldine kunstiajalugu" - Jaak Kangilaski "Moodsa kunsti ajalugu" - Norbert Lynton Internetileheküljed: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism http://www.htg.tartu.ee/~merill/20s
muret Nõukogude laevu saatvad allaveelaevad. Sõjalist valmidust kõrgendati ja mindi üle tasemele DEFCON 2, mis oli kõrgeim eales kehtestatud tase USA ajaloos. 25. oktoober. ÜRO pakkus välja plaani pidada kriisis paus, ent Kennedy lükkas pakkumise tagasi. (põhjendusega, et Nõukogude Liit võiks selle aja jooksul raketibaasid valmis ehitada. ) Mis puutub aga NL-i ja selle elanikkonda, siis nemad suhtusid sündmusse palju stoilisemalt. Sellisel külmaverelisusel on ühene seletus totalitaarse süsteemi ajakirjandus neid sündmusi lihtsalt ei kajastanud ja nõukogude inimesed jätkasid sel äreval ajal rahulikult oma igapäevaelu toiminguid. Läänes aga, kus ajakirjandus kõike seda kajastas, pidasid inimesed sõna otseses mõttes hinge kinni: kõik ootasid õudusega tuumasõja puhkemist. Koolides korraldati õppusi, kuidas tuumalöögi korral käituda, inimesed ostsid kokku toiduaineid, aktsiate hinnad börsidel langesid. 26. oktoober. Kennedy mõistis, et ainult karantiin ei
Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina. 1986 valis Helsingi Ülikool Lennart Meri oma audoktoriks. Juba varem, 1963. aastal oli Lennart Meri võetud vastu Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Kaheksakümnendatel aastatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks. Reiside vahel tõlkis Lennart Meri Remarque'i, Graham Greene'i, Vercorsi, Boulle'i ja Solzenitsõnit. Meri kirjandus-, filmi- ja tõlkelooming aitas oluliselt säilitada eesti identiteeti totalitaarse venestamise ajal. Kõige tuntumaks sai tema "Hõbevalge", Eesti ja Läänemere ajaloo laiahaardeline rekonstruktsioon, mis kujutas eestlast kui avatud maailma aktiivset tegurit Põhja-Euroopas. Oodanud üle kahekümne aasta nõukogude administratsioonilt luba raudeesriide taha pääsemiseks, kasutas Lennart Meri Soomes avanenud võimalusi sihikindlalt, meenutamaks vabale maailmale Eesti olemasolu. Ta lõi usalduslikke ühendusi poliitikute, ajakirjanike ja okupatsiooni eest põgenenud
· Ei osatud võidelda sissisõjas, kus puudus kindel rindejoon. Looduslikud tingimused olid väga rasked. · Samal ajal tuli tegeleda sõjategevusega ja Lõuna- Vietnami riikluse ülesehitamisega. · Põhja-Vietnamil oli suur arvuline ülekaal. · Põhja-Vietnam ei olnud huvitatud kompromissist. · USA-l puudusid suuremad liitlased ja kardeti Hiina sekkumist. Ronald Reagani arvamus · Vietnami sõda oli Ronald Reagani arvates ainult üks sündmus vabaduse ja totalitaarse riigikorra vahelisest järjepidevast võitlusest. · Vietnami sõja tragöödia ei seisnenud Reagani meelest mitte ameeriklaste osalemises, vaid faktis, et USA lasi kommunistidel võita. My Lai veresaun · 16. märts 1968 · 300-500 relvastamata lõuna vietnamlase massimõrv, sealhulgas naised ja lapsed. · Massimõrva korraldamises süüdi mõistetud William Calley kandis vaid 3 aastat oma eluaegsest karistusest. Ho Chi Minhi rada
Maailm kahe maailmasõja vahel 1.Versailles rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) · Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailma...
Maailm kahe maailmasõja vahel 1.Versailles rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) · Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailmasõja...
tööle rakendada. D. 1. Selle kirjutisega lootis Buhharin säästa oma pere. 2. Kirja sisu ei ole siiras, see on pigem Stalinit moosiv. E. 1. Plakat on pühendatud Hispaania kodusõjale. 2. Konfliktis osalejateks olid Hispaania vabariiklased ja F.Franco pooldajad. Konflikti põhjuseks oli 3. Konflikti traagika seisnes selles, et miljon tsiviilisikut hukkus. 4. Konflikti peetakse II maailmasõja „peaprooviks“: katsetati relvi ja relvasüsteeme. Kontrolltöö B A. 1. Pöördepunktiks totalitaarse režiimi kehtestamisel kommunistide poolt Venemaal sai Asutava Kogu jõuga laialiajamine 6. jaanuaril 1918. aastal. Olulisemad märgid demokraatia puudumisest Nõukogude Venemaal väljendusid veel: a) üks partei; b) juhikultus(Lenin); c) kehtestati diktatuur. 2. Kodusõja ja interventsiooni ajal nõukogude võimude poolt rakendatud majanduspoliitikat nimetatakse sõjakommunismiks. Selle olulisimaks tunnuseks oli toiduainete andmise kohustus. 3
rahu, ja vabakslaskmist vähemalt sama palju. Huvitav on raamatust paistma jääv idee: Meister peab jääma Saatanaga, sest ta vajab ainult rahu. Kas siis paradiisis ei ole rahu? Kas Jumal ei suudaks seda pakkuda? Pigem tekib veider järeldus: kirjanik on Saatana tagasi taevasse tõstnud. Need igipõlised vastased tunnustavad samu väärtusi ja on rivaalitsemise lõpetanud. See võib olla nii ka sellepärast, et Bulgakovi tolleaegne maailm, totalitaarse korra all ägav Venemaa, on nii paigast ära, et Jumal üksi ei suuda seal enam midagi ära teha - oma maisuses kinnitatakse veendunult, et jumalat ei ole olemas. Kuid Saatana olemasolusse on neil inimestel mitmeid kordi lihtsam uskuda. Seega on inimmaailm siiski kõige enam piiratud sellesse uskumisega - mis on tegelikult olemas, mis mitte; mis on võimalik ja tõeline, mis mitte... Margarita mehest oli naeruväärne nõuda tõendit selle kohta, et ta orika näol Saatana ballil osales
huve ning viivad neid ellu. Monarhia on veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim, absoluutse monarhia puhul kuulub kogu võim ainult ühele valitsejale (kuningas, keiser), konstitutsioonilise monarhia puhul jagab monarh võimu rahva valitud parlamendi ning valitsusega. Vabariigis on riigipeaks president, kes valitakse 4-5 a. Autoritaarse diktatuuri puhul on võim koondunud ühe valitseja kätte, kodanikud on unarusse jäetud, totalitaarse diktatuuri puhul on rahvas muundunud kildkonna tööriistaks, üks juht, üks partei, võrdsus. Kommunikateerimine on suhtlemine, info levitamine. Kommunikatsiooni arengutase mõjutab vahetult majanduse edukust ning seob riigi ühtseks tervikuks. Massikommunikatsioon e. massiteave on laiade rahvahulkade informeerimine (ajakirjandus, televisioon, internet). Avalik arvamus on küsitluste koostamine teatud probleemide kohta. Massiteabe ülesanneteks on
Vabariik kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik valitsemise vormi või viisi vahetatakse. Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujunemine demokraatlikuks. 2. Võimude lahusus ja tasakaalustus. Demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõime vahel. 3. Kolm võimu. · Täidesaatev võim. · Seadusandlik võim. · Kohtuvõim. 4. Parlamentaarse ja presidentaalse vabariigi erisus. Parlamentaarne vabariik: Rahvas valib parlamendi. Parlament valib presidendi ja hääletab valitsuse ametisse
..." 2. Nõukogude delegatsioon väisab elevandikonverentsi ja levitab seal ettekannet, mis koosneb neljast punktist: 1) marksismi-leninismi-stalinismi klassikud elevantidest; 2)Venemaa elevantide kodumaa; 3)Nõukogude elevant maailma parim elevant; 4) Valgevene elevant Vene elevandi väike vend Kelle või mille üle naerdakse Anekdoodis nr 1? Breznevi Anekdoodis nr 2? Venemaa egoistlikus suhtumise üle Miks oli huumor (karikatuur, anekdoot jm) totalitaarse reziimi tingimustes üks peamisi protestivahendeid? Selle levitamine oli kõige lihtsam, enamus muid asju olid keelatud, oli lihtsam sõnumit ,,ridade vahele" kirjutada. 19.Karikatuuri analüüs. a. Mis sündmust karikatuur käsitleb? NSVL ja idabloki lagunemine b. Nimetage üks eeldus, mis tegi karikatuuril kujutatud sündmuse toimumise võimalikuks? Kriis majanduses c. Nimetage kaks muutust (üks majanduses, üks ühiskonnas), mis toimusid Eesti ühiskonnas pärast 1991. aastat.
ebaedu 1. MS'is. September oktoober 1917 okupeerisid saksa väed riia ja lääne-eesti saared. Enamlased vastukaaluks lubasid rahu, leiba ja maad. TOTALITAARNE DIKTATUUR (1985.a märts) ?Mihhail Gorbatsovi võimuletiulekuga demokratiseerimise algus ?1991 august - detsember Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ?24-26 oktoober enamlaste relvastatud võimuhaaramine pertrogrados Hinnang oktoobripöördele: 1) see tähistas venemaal demokraatliku arengu lõppu ja totalitaarse diktatuuri kujunemist ($14). 2) oktoobripööre muutis ka maailma ajalugu, kuna enamlaste välispoliitika eesmärgiks oli maailmarevolutsiooni teostamine. ? EESTI 20. SAJANDI ALGUL($25, 26) ?Iseseisvumise eeldused (Paljunduselt) ?1905. aasta revolutsiooni tulemused Eestile (lk 9-13) 1). 17. oktoobri manifesti alusel asutas Jaan Tõnisson Eesti esimese legaalse partei "Eesti Rahvameelne Eduerakond". 2). Eestlased said valida oma esindajad riigiduumadesse (lk 14). 3)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
