Mida tähendab sõnavabadus? (1)

Mida t�hendab s�navabadus? S�navabadus on �igus vabalt levitada ideid, arvamusi , veendumusi ja muud informatsiooni s�nas, tr�kis, pildis v�i muul viisil. S�navabadusest on saanud t�nap�eva inimeste seas �ks tuntumaid inim�igusi. Demokraatlikus riigis teab rahvas oma vabadusi ja �igusi ning kasutab neid, et �igustada (oma) teguviisi . Eriti t� htsaks ja m�juv�imsaks muutub s�navabadus interneti keskkonnas, kus saab oma p�risnime asendada �ksk�ik millise teise nimega ja sellega kaasneks just kui �igus � elda k�ik v�lja, mis v� hegi peas m�lgub. S�navabadus muudab nii inimest kui ka riiki. Need, kes m�letavad aega, kui Eesti oli veel n� ukogude totalitaarse korra all, kus puudus vabadus, tunnetavad k�ige enam elulist kontrasti. N��d saavad s�na v�tta k�ik ning avalikku infot on rohkem kui kunagi varem. Kuid kas s�navabadus on siis l� putu vabadus? Kas ka vabadusel peaksid olema piirid? Ammu tuntud t�de on, et inimesed teadvustavad endale rohkem � igustest kui kohustustest ja vastutusest. Kui t�naval k� sida kelleltki, mis on s�navabadus, siis vastuseks tuleb, et see on �igus oma arvamusele. Aga v�hesed teavad ja annavad aru, et sellele inimese p�hivabadusele kaasneb "Inim� iguste �lddeklaratsioonis" ka lause, mis � tleb , et seda � igust v�ib seadus piirata avaliku korra, k�lbluse, teiste inimeste �iguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. see t�hendab, et hoolimata s�navabadusest, peab j��ma piiridesse , m� tlema iga oma s�na �le, mitte lasta s�nadel, mis ei v��ri avalikustamist, voolata. Eriti agaralt peidavad oma suure suu s�navabaduse taha noored, kes on kindlad, et nende arvamust, mis on intelligentse inimese k�rvadele valus, peavad k�ik kuulma . Kui keelitada noorukit oma s�nu valima , siis vastuseks tuleb vihaselt ja r�hutatult, et siin valitseb s�navabadus. Harimatuse t�ttu ei taibata, et see s�navabaduse m�iste ei ole nii must ja valge, kui tundub. J�gides veebilehti, tuleb igas kommentaaride reas ette, kus kedagi s�imatakse ja laimatakse. Seal puudub k�ige r�ngemalt igasugune vastutus oma s� nade �le. Inimesele, kes tahab tahtlikult kellegile halvasti � elda , lootes, et tema p�ev l�heb n��d paremaks, on interneti v�ljaanded soodsad kohad. Igasuguse tsensuuri puudumine teeb lihtsaks j�rjekordse m�rkuse postitamine m�ne uudise alla. Nii saabki Pillest, kes tuttavatele on teada toreda koduperenaisena, interneti keskkonnas Vaarika -Klaarika, kes leiab, et m�ni edukas noor daam on tegelikult valelik, paks ja kole ning peale selle veel m�ttetu, kusjuures s�na "m�ttetu" on kirjutatud �he "t"-ga. Selline k�itumine esineb tavaliselt inimestel, kes on kadedad, kibestunud v�i kombetud. Muidugi suure tahtmise juures on v� imalik m�ne targa IT-mehe abiga leida IP-koodi abil postitaja �lesse, et too panna oma s�nade eest vastutama, aga kuna see on kulukas ja aegan�udev, siis tavaliselt neelatakse solvangud lihtsalt alla. S�na v�ib olla hea asi, millega kiidame ja tunnustame kaaslast, kuid v�ib olla ka relv, mis teeb haiget v�i lausa h�vitab. Me tahame saada enda k� rvale palju tublisid, tugevaid ja andekaid inimesi, kuid kahjuks tihti juba enne, kui nad midagi saavutada j� uavad , viivad salajased laimajad enesehinnangu nulli, millega kaob ka tahtej�ud. Usun, et � kski meist ei sooviks langeda solvangute ohvriks, kuid siin kohal unustavad paljud �ra �he vanas�na, mis �tleb, et �ra tee teisele seda, mida endale ei taha. N�ukogude v�imu ajal, mis oli totalitaarne, ei avanenud mitte kellelgi v�imalust �elda, mis tema asjast arvab . Kogu info oli riigile sobival viisil moonutatud. Riigi s�na ei saanud usaldada. Ainus s�navabaduse puudumise hea k�lg on see, et sellisel juhul ei ole v�imalust ise hakanud teadjal �ra solkida uudiseid ning kollales ajakirjanduses ei ilmu h�bituid lugusid, mille t�esuses ei saa kunagi kindel olla. Kuid nii v�i teisiti, demokraatlikus v�i totalitaarses riigis, ei suudeta saavutada t�iuslikku infokultuuri. V�ib-olla oleks lahenduseks see, kui inimesi teavitataks rohkem, mis on s�navabadus. Millised � igused ja kohustused sellega kaasnevad ning kui t�htis on oma s�na eest vastutada. Parema �hiskonna nimel ja vigade parandamisel tuleb oma arvamust �elda, kuid oluline on enne oma veendumuse avaldamist omada laia silmaringi ning tunda teiste kultuure, et isegi mitte tahtmatult solvata. Ei tasuks m�tlematu lause �tlemisel pugeda s�navabaduse taha varju. Interneti keskkonda peab j�udma arusaam, et vale nime all rumalat juttu ajada ei ole �ige. Inimene peab m�istma mida t�hendab s�navabadus.