Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõne eesti keeles (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tere kallid klassikaaslased ja õpetaja. Tahaksin teile rääkida ühe tänapäeval noorte seas väga levinud asjade kahjulikkusest – nimelt kõrvaklappidest.
Olen kindel, et igaüks teist on neid kasutanud, ning ilmselt on need ka praegu teil taskus või kotis olemas. Kõrvaklapid on väga kasulikud ja kompaktsed elektroonikaseadmed, kuid kuna need on nii levinud, ei tea paljud, et tegelikult on need meile üpris kahjulikud.
Kuna pikemal viibimisel liiga tugevate helide ­keskkonnas hakkab tekkima alguses kõrgete toonide kuuldavuse halvenemine, mida inimene ise esialgu ei taju, siis ei oska ta ise ka ohtu märgata,
Eelkõige mõjutabki selline mürafoon kuulmist kõrgsagedustel, inimesed ei kuule enam sosinat, linnulaulu."
kõrvaklappidega kuulamine võib tekitada ka tajuhäireid
Kõrvaklappide kasutamine suurendab ka mitmekordselt bakterite tegevust kõrvakeskkonnas, mis võib tekitada põletikku või löövet
Kõrvaspetsialistid näevad kõige suuremat probleemi selles, et noored kuulavad muusikat tavanormidest palju kõvemini. "Sageli kasutatakse kõrvaklappe taustmüra tingimustes näiteks tänaval, bussis, ja selleks, et müra foonil paremini kuulda, keeratakse ka muusika valjemaks ning ühel hetkel ületab see ohutu helitugevuse läve,"
 juba pool tundi valju muusikat päevas võib pikemas perspektiivis kuulmist kahjustada.
liigsest mürast tulenevaid kuulmiskahjustusi saab ainult ennetada, neid ravida ei ole paraku võimalik.
Kuid kõige traagilisemaks tagajärjeks on loomulikult see, et koolis kõrvaklappide kasutamine võib viia selleni , et õpetajad hakkavad selle kohta märkusi e-kooli kirjutama, nagu ka mul endal on mitmeid kordi juhtunud.
Seega jälgige, kui valjult te muusikat enda klappidest kuulate, sest tagajärgi saab vaid enneteda, kuid kahjuks mitte parandada.
Kõne eesti keeles #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karin Kirs Õppematerjali autor
Kõne 10.klassi eesti keele tunnis esitamiseks.

Sarnased õppematerjalid

Teenindussuhtlemine – kliendikesksus
59
doc

Teenindussuhtlemine – kliendikesksus

1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele Teenindaja võimalikud käitumisstiilid Teenindus mis see on? Hea teenindaja Teenindaja kõnekasutus Kliendi tüübid Sumomaadlejast klient või väljakutse Erilised kliendid Kaebustega tegelemine Eesti teeninduse head ja vead Lõpetuseks Lisaks Teenindaja välimus Põhimõisted 5sõrme meetod on üheks täpsustamise meetodiks kuulamise puhul. See meetod on seotud paksude sõnadega (udukeelega) Agressiivne käitumine on üks käitumisviisidest, mida inimesed võivad kasutada vastuolude situatsioonis. Sel juhul on inimese jaoks kõige olulisemaks tema enda mina, teised on ebaolulised.

Teenindus
DEPRESSIOON
132
doc

DEPRESSIOON

DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se

Arengupsühholoogia
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia
Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1
133
pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

võimalusi harjutamiseks, kolmas avastab, et tal on nii mõnegi suhtlemistehnika kasutamine automaatne. Mida aktiivsemalt selle õpikuga tööd teha, seda lihtsam on hakata harjutama ja järelikult muutuda järjest professionaalsemaks suhtlejaks. Selliseks, kelle kohta tõesti on õigus öelda, et "suhtleb vabalt" iga inimesega ja igas olukorras Arvesse võttes seda, et eesti keeles tähendab "sina" ühte inimest (ainsus), "teie" tavaliselt aga mitut (mitmus), olen teadlikult vältinud teie-vormi kasutamist. Lugejal on alati võimalik kõik "sinad" asendada "Teiega". Tekstis ettetulevad märgid: Näide või kommentaar Ülesanne individuaalseks või rühmatööks, arutlusteema Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 6

Suhtlemis psühholoogia
Mängud
102
doc

Mängud

KRIBINAL-KRABINAL · Liigu sõrmedega lapse kätt mööda üles ja siis tagasi alla, lugedes samal ajal järgmist salmikest: "Hiir läks tibinal-tabinal kribinal-krabinal mäele. Piiks-piiks! Tibinal-tabinal kribinal-krabinal mäest alla." · Korda sama lapse teise käega. · Ütle "piiks-piiks" väga ilmekalt - üsna pea püüab laps seda matkida. UURINGUTE ANDMETEL julgustab ilmekas kõne imikuid end emotsionaalselt väljendama. See omakorda aktiveerib ajus vabanevaid keemilisi aineid, mis aitavad juhtunut mällu talletada. Puudutuse ja hääle kombinatsioon selles mängus on lapse jaoks väga ergutav ja lõbus. JUTUTUNNID · Vestle lapsega. Kasuta lühilauseid, näiteks: "Täna on tore päev." · Kui laps reageerib, tee tema häälitsusi järele. Need lihtsad häälitsused muutuvad hiljem sõnadeks. Kui laps "räägib", vasta peanoogutuse või naeratusega.

Mäng
Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED
323
doc

Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................

Isiksusepsühholoogia
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks PILET nr. 2 1. NOOSFÄÄRI MÕISTE Noosfääri mõiste (kr. noos ­ mõistus + sphaira ­ kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 ­ 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus. Autori arvates sobib noosfääri vasteks eesti keeles mõistuskeskkond, aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas. Samuti teostati merekeskkonnaseiret Naissaare liivamaardlas seoses liiva kaevandamisega Muuga sadama idaosa laiendamiseks. Seireid teostasid pädevad eksperdid Tallinna

Tehnoökoloogia
Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat ­ Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun