polüsoomideks. MISSUGUSED ORGANELLID ON MEMBRAANSE EHITUSEGA? Tsütoplasmas leidub veel lüsosoome. Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Ühed lüsosoomid sisaldavad üksnes ensüümvalke, teised lagundavad eineid ja neid lõhustavaid ensüüme. Tsütoplasmevõrgustikuga on seot. ka Golgi kompleks, mille kaudu toimub valkude töötlemine ja milles moodustuvad lüsosoomid. Loomarakkudes on Golgi komplekse kuni kummekond, taimerakus võib aga nende arv ulatuda mõnesajani. Golgi kompleksi satuvad ainet tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Lisaks osaleb see ka rakumembraani uuendamises (taimerakkudes ka rakukesta moodustamises). MILLINE ON MITOKONDRITE EHITUS JA FUNKTSIOON? Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodust. arvukalt kurde ja sopistusi, mida nim
Anorgaanilised ained osalevad paljused biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH. Tsütoplasmas on hulgaliselt madalamolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahhariide, orgaanilisihappeid. Samuti mitmeid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Avastati taimerakus 1831.aastal. tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, RNA-d, valke jm madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuumas olulisemad. Tuumas võib näha ühte või mitut tuumakest- piirkonnad, kus kromosoomidely toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus
41. Kui suur on füsioloogilise lahuse osmootne rõhk? Füsioloogiline on 0.9% soolalahus, kus on 0.9g soola 100g lahuses. 1kg=1ltr lahuses on 9g soola. NaCl molekulmass on 23+35=58g/mool. 9g moodustab 9/58=0.155M. Arvestades, et Na+ ja Cl- dissotsieeruvad täielikult, annab kumbki ioon eraldi osmootse rõhu, seega on lahus ekvivalentselt 0.31M. Toatemperatuuril on niisuguse lahuse osmootne rõhk 24*0.31=7.44atm ehk 0.754MPa. 42. Kui suur on turgor-rõhk taimerakus, mis asetseb 10m kõrgusel maapinnast ja milles on 0.3M osmootselt aktiivsete ainete lahus? Seesama rõhk kui rakk oleks maapinnal? 0.3M lahus põhjustab toatemperatuuril osmootse rõhu 0.3*24 = 8atm. Turgorrõhk oleks niisama suur kui rakk oleks maapinnal. Kui see on 10m kõrgusel, väheneb turgorrõhk vee üles-surumiseks vajaliku võrra, mis on umbes 1atm. Seega, 10m kõrgusel on turgor-rõhk 7atm. 43. Kevadel voolab kasemahl, milles on lahustunud 120g sahharoosi liitri kohta. Kui
Sentrioolid kahestuvad, kromosoomid on lahti keerdunud, toimub DNA kahekordistumine, raku mõõtmed suurenvad, organellide arv suureneb, Profaas- on ettevalmistav faas. Sentrioolid liiguvad poolustele. Metasfaas- Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Anafaas- Kääviniidid lühenevad, Kromotiidid liiguvad poolustele. Telofaas- Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Toimub tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse . Taimerakus kujuneb vahesein. Kääbviniidid kaovad, tekkivad tuumakesed. Mitoosi tähtsus · Toimub kromosoomide võrdväärne jaotumine tütarrakkude vahel · Tütarrakkud on geneetiliselt identsed. · Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. · Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos I Interfaas Toimub Dna replikatsioon. DNA kahekordistumine. tsentrioolid kahekordistuvad I Profaas Toimub kromosoomide ristsiire ehk crossingover.
kõigis on pärilik nformatsioon rakkude toimimiseks ja geneetilise info edasikandumiseks järgmisele põlvkonnale. 25. Prokarüootsete ja eukarüootsete rajjude peamised erinevused. a) Prokarüotsel rakul puudub piiritletud tuum, eukarüoodil on membraaniga ümbritsetud tuum. b) Prokarüootsel on DNA ja geenide hulk väike, sisaldab üht rõngaskromosoomi. Eukarüootsel on DNA ja geenide hulk suur. c) Prokarüootsel puuduvad membraaniga rakuorganellid. Eukarüootsel on mitokondrid ja taimerakus ka plastiidid. d) Prokarüootsel on olemas rakukest, see sisaldab polüpeptiide. Eukarüootsetel taimerakkudel on rakukest tselluloosist, seenerakkudel kitiinist ja loomarakkudel rakukest puudub. e) Prokarüootsel rakul esineb tsütoplasmas vähesel määral ribosoome. Eukarüootsel on rakus palju ribosoome, mis asuvad peamiselt tsütoplasmavõrgustikul. f) Prokarüoodil pole vakuoole, eukarüoodil on, va loomarakkudes. g)Prokarüoodil puudub tsütoskelett. Eukarüoodil on olemas, va seenerakul
BIOLOOGIA 11c ELULE OMASED ISELOOMUJOONED Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Elu- loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organismiehituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised: üherakulised ehk ainuraksed (kõik bakterid) hulkraksed (taimed, kõrgemad loomad) Vastavalt talitlusele on: autotroofsed- ise sünteesivad orgaanilist ainet heterotroofsed- vajavad valmis orgaanilise aine komponente Ehituslik...
seenhaigustega võrreldes tunduvalt vähem. Puudub klorofüll ja elavad ainutl valmis orgaanilise aine arvel. 4. Viirused ehk viroosid on võikjal laialt levinud ja tekitavad põllumajanduskultuuridele suurt kahju. Üliväikesed rakulise ehituseta bioloogilised objektid, mida nüüdisajal ei peeta organismideks. 5. Viroid teadaolevalt kõige väiksem taimehaiguste tekitaja. Väiksem kui viirus ja on uus omaette rühm. On kerajad väiksed ribonukleiinhappe molekul, mis olelevad taimerakus ja rikuvad selle normaaselt elutegevust. 6. Mükoplasmad on lähedased viroosidele. Nad on rakulise ehitusega organismid. Neil puudub raku tuum. 4. Põhimõisted üldentomoloogiast ja taimekahjuritest 1. Nematoodid ehk ümarussid nad on lülistumata kehaga ja kaetud kolmekihilise nahklihasmõiguga. Mõnel liigil on nii isased kui ka emased usja kehaga (nt. maasika-närbuss), mõnel aga on suguküpsed emased keraja, sidruni- või pirnikujulise kehaga (nt. kartuli-kiduuss)
Lipiide talletatakse rakkudes ja nad talletavad ja vabastavad energiat. Lipiidid kuuluvad rakumembraani koostisse. Lipiidid ehk rasvad. 26. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus - Molekulaarstruktuur, mis koosneb lipiididest ja valkudest. Ümbritseb rakku ja rakutuuma (kahekihiline membraan), aga ka rakusiseseid organelle (nt. mitokondrid, kloroplastid kahekihilise membraanina; lüsosoomid, erinevad vesiikulid, taimerakus vakuool ühekihilise membraanina), rakusisese endoplasmaatilise retiikulumi kanaleid ja lamelle. Membraan eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja 27. Suhkrute lühiiseloomustus, milleks rakk vajab suhkruid? Kõik suhkrud on süsivesikud, see tähendab, et suhkur on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Süsivesikud on organismi esmane energiaallikas. Rakk vajab
fotosünteesi käigus, kasutades valgusenergiat; b)jäiga rakukesta olemasolu, mis takistab neil sellist laadi liikumisi, mis on iseloomulikud loomsetele organismidele. Taimed on seetõttu istuva eluviisiga. Samas tuleb tõdeda, et DNA replikatsioon, valkude süntees ja membraanide ehitus on sarnane loomarakuga (kui mitte ühesugune). Erinevalt loomarakust toimub taimeraku Golgi kompleksis mõningate maatriksi komponentide süntees ning taimerakus on GK tsisterne tunduvalt rohkem, kui loomarakus. Tselluloosi substraadid saadakse tsütoplasmast, tekivad tselluloosi ahelad, mis väljutatakse rakumembraani välispinnale kus nad ühinevad mikrofibrillideks. Iga uus mikrofibrillidest kiht tekib vanast sissepoole. Taime puhul peavad toitained ja jääkproduktid läbima rakukesta, kuna rakukest on poorne, siis madalmolekulaarsed (alla 20kD) ühendid difundeeruvad sealt läbi.
siduda süsihappegaasi fotosünteesi käigus, kasutades valgusenergiat; b)jäiga rakukesta olemasolu, mis takistab neil sellist laadi liikumisi, mis on iseloomulikud loomsetele organismidele. Taimed on seetõttu istuva eluviisiga. Samas tuleb tõdeda, et DNA replikatsioon, valkude süntees ja membraanide ehitus on sarnane loomarakuga (kui mitte ühesugune). Erinevalt loomarakust toimub taimeraku Golgi kompleksis mõningate maatriksi komponentide süntees ning taimerakus on GK tsisterne tunduvalt rohkem, kui loomarakus. Tselluloosi substraadid saadakse tsütoplasmast, tekivad tselluloosi ahelad, mis väljutatakse rakumembraani välispinnale kus nad ühinevad mikrofibrillideks. Iga uus mikrofibrillidest kiht tekib vanast sissepoole. Taime puhul peavad toitained ja jääkproduktid läbima rakukesta, kuna rakukest on poorne, siis madalmolekulaarsed (alla 20kD) ühendid difundeeruvad sealt läbi. Suuremad valgud läbi ei pääse,
I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku...
ATP adenosiintrifosfaat On universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Koosneb: adeniinist, riboosijäägist ja kolmest fosfaatrühmast. Moodustub: fotosünteesil, hingamisel, käärimisel, glükolüüsil. ATP molekuli salvestatakse energia, mis on vabanenud dissimilatsioonil ning mida hiljem saab kasutada assimilatsioonil. ADP adenosiindifosfaat Koosneb: adeniinist, riboosijäägist ja kahest fosfaatrühmast. NAD vesinikukandja. METABOLISM TAIMERAKUS FOTOSÜNTEES Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks, mida elusorganismid kasutavad raku tasemel. Toimub kloroplastides. FS: 6CO2+12H2O = C6H12O6+6O2+6H2O FS vajalikud ained: 14 1. Valgus (päike) 2. Anorgaanilised ühendid (H2O ja CO2) FS tulemus: 1. Glükoos (C6H12O6) 2. Hapnik (O2) eraldub atmosfääri FS etapid: 1. Valgusstaadium Valgus neeldub klorofüllimolekulides
kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge ANAFAAS- eraldumisfaas kääviniidid lühenevad kromatiidid liiguvad poolustele TELOFAAS- rekonstrueerimisfaas kääviniidid kaovad tekivad tuumakesed sünteesitakse uued tuumamembraanid toimub tsütokinees- tsütoplasma jagunemine loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb rakukest ( membraan+kest) MEIOOS suguline paljunemine ehk kahe raku ühinemine -> uue geneetilise materjaliga rakk (kromosoomide arv tütarrakus väheneb kaks korda 4n2n Meioosi etapid: I PROFAAS Toimub kromosoomide ristsiire ehk crossingover Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad I METAFAAS Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile.
Prokarüoot - organism (ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. rühma moodustavad bakterid. Promootor - DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiviiv ensüüm (RNA polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. Pronukleused - idupõiekesed, viljastuva munaraku emas ja isastuum enne nende ühinemist; paistavad põisjate moodustistena. Proplastiid - taimerakus esinevate plastiidide eellasorganell, millest moodustuvad uued kloro, kromo ja leukoplastid. Proteiid ehk liitvalk - moodustuvad valkude ühinemisel teiste orgaaniliste ainetega. Proteiin (valk) - aminohapetest moodustunud biopolümeer. Protozooloogia - teadusharu mis uurib algloomi. Pseudogeen - genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil
Suuri vakuoole sisaldavate rakkude tsütoplasma koos rakuorganellidega on tihedasti liibunud vastu plasmalemmi ja rakukesta. Taimeraku vakuoolid on ehituselt ja talitluselt lähedased loomse raku lüsosoomidele. Ka vakuoolid võivad sisaldada hulgaliselt hüdrolüütilisi ensüüme. Vakooli funktsioonideks on: 1) toitainete ja jääkproduktide säilitamine; 2) teatud ainete lagundamine (sarnaselt lüsosoomiga); 3) turgori reguleerimine. Tihtipeale on taimerakus mitu vakuooli, millest üks täidab näiteks säilitusfunktsiooni, teine aga talitleb lüsosoomina. Diktüosoomid on tuuma lähedal asuvad lamedad moodustised, mille põhiline ülesanne on rakukesta komponentide süntees ja nende sekreteerimine raku välispinnale. Loomarakkudel nimetatakse analoogilist organelli Golgi
tolmendajaid ja viljade levitajaid. Leukoplastid varuainete talletamine. (Amüloplastiidid tärklise säilitamine, elaioplastiidid rasvade säilitamine, proteinoplastiidid proteiidi säilitamine).Plastiidid saavad üksteiseks üle minna: Kloroplast -- ) kromoplastiks (vilja valmimisel, enne lehtede langemist).Kromoplast --) Kloroplastiks. Kloroplast --) Leukoplastiks (kui roheline taim satub pimedusse). Vakuool - Suur tsentraalvakuool paikneb ainult taimerakus. Vakuooli on ladestunud varueined. Samuti töötab vakuool kaitsjana sisaldades kibedaid ja mõrudaid lahustunud aineid ei taha loomad taime süüa, vastupidises olukorras aga aitab levitada. Rakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosist ja pektiinainest. Annab tugeva toese ja kaitse. II ELU KESKKOND VESI 1. Vesi taime sisekeskkonnana. Vesi moodustab taime sisekeskkonna, kus toimuvad keemilised protsessid. Vesi on organismi põhiliseks lahustiks
kahekordistumine, raku mõõtmed suurenvad, organellide arv suureneb, Profaas- on ettevalmistav faas. Sentrioolid liiguvad poolustele. Metasfaas- Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Anafaas- Kääviniidid lühenevad, Kromotiidid liiguvad poolustele. Telofaas- Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Toimub tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse . Taimerakus kujuneb vahesein. Kääbviniidid kaovad, tekkivad tuumakesed. 2. Toitumissuhted ökosüsteemides. Ökoloogilise püramiidi reegel Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Saab alguse taimedest omastavad ökotoobist anorgaanilisi ühendeid ja fotosünteesivad vajalikud ained. Taimi nim. toiduahelas tootjateks ehk produtsentideks. Lisaks kuuluvad siia rühma ka autotroofsed bakterid ja mõned protistid. Produtsendid on toiduahela esimene lüli.
Põhjuseks valgus- mikroskoobi kehv kvaliteet. Arusaamine nähtuist jäi küllaltki madalale tasandile. Klassikaline näide on rakutuuma avastamine. · 1784 a avastas Fontana angerja naha rakkudes tuuma Arvati, et raku puhul on kõige olulisemaks näitajaks rakukest. · 1827 a Dolland täiustas läätsede ja valgustussüsteemi ja mikroskoop muutus uurimise vahendiks. · Taasavastati rakutuum (See oligi eelduseks rakuteooria tekkele): 1. 1830 loomarakkudes Purkinje poolt 2. 1831 taimerakus Browni poolt 2. RAKUTEOORIA TEKE Kolm Saksa uurijat: Schwann, Schleiden ja Virchow. Kõige suurem roll oli Schwanni töödel. 1839 mikroskoopilised uurimused loomade ja taimede struktuuride vastavusest. Ta tõi esile 4 seisukohta: 1. Kõikide organismide koed koosnevad rakkudest; 2. Rakud tekivad ühesugusel viisil; 3. Rakk on autonoomne bioloogiline ühik ja üksus; 4. Hulkrakne organism on rakkude summa.
Põhjuseks valgus- mikroskoobi kehv kvaliteet. Arusaamine nähtuist jäi küllaltki madalale tasandile. Klassikaline näide on rakutuuma avastamine. 1784 a avastas Fontana angerja naha rakkudes tuuma Arvati, et raku puhul on kõige olulisemaks näitajaks rakukest. 1827 a Dolland täiustas läätsede ja valgustussüsteemi ja mikroskoop muutus uurimise vahendiks. Taasavastati rakutuum (See oligi eelduseks rakuteooria tekkele): 1. 1830 loomarakkudes Purkinje poolt 2. 1831 taimerakus Browni poolt 2. RAKUTEOORIA TEKE Kolm Saksa uurijat: Schwann, Schleiden ja Virchow. Kõige suurem roll oli Schwanni töödel. 1839 mikroskoopilised uurimused loomade ja taimede struktuuride vastavusest. Ta tõi esile 4 seisukohta: 1. Kõikide organismide koed koosnevad rakkudest; 2. Rakud tekivad ühesugusel viisil; 3. Rakk on autonoomne bioloogiline ühik ja üksus; 4. Hulkrakne organism on rakkude summa.
1. Suhkrute lühiiseloomustus. (CH2On) e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Lihtsuhkrud monosahhariidid. Liitsuhkrud *oligosahhariidid (2-10 kovalentselt seotud monosahhariidi jääki); *polüsahhariidid (sadu kuni tuhandeid monosahhariidi jääke). Monosahhariidid jagunevad: *C-aatomite arvu järgi (trioos, tetroos); *funk.ühma järgi (aldoosid, ketoonid); *tsüklilise struktuuri alusel (püranoosid, furanoosid). Polüsahhariidid: *homopolüsahhariidid (ühe monosahhariidi jäägid); *heteropolüsahhariidid (mitme monosahhariidi jäägid); *hargnenud või lineaarse ahelaga. Bioloogiline roll: *väga mitmekesine ja looduses laialt levinud org.molekulide klass; *päikese energia salvestatakse fotosünteetiliste organismide poolt süsivesikutesse; *paljude biomolekulide eelühendid; ...
enamikku rakuprotsesse. ) o Membraanil on lookused kromosoomi ja plasmiidide kinnitamiseks. Kinnitumine on vajalik nende replikatsiooniks ja jaotamiseks tütarrakkude vahel. o Viburite kinnitumine rakule basaalkeha abil ja viburi liikuma panek. RAKUKEST Erinevate rakkude kestades on kaks põhikomponenti: o Tugifibrillid (raudvarvad) o Maatriks (betoon) Taimerakus on tugifibrillideks tselluloos ja maatriksiks hemitselluloos ja ligniin. Seeneraku tugikesta moodustavad kitiin ja erinevad beetaglükaanid. Bakteriraku tugifibrillid on peptidoglükaanist. Rakukesta funktsioonid: Mehhaaniline kaitse ( raku sees on kõrge osmootne rõhk.- 2-5<... atm. ) Väliskuju säilitamine ( kui raku kest eemaldada võtavad kõik rakud kera kuju ) Viburi toestamine liikumisel Kleepumine pinnale. ( Adhesiinid on seotud kestaga ) Retseptorsaidid faagidele.
esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid Parafüleetiline rühm – selline ühisest eellasest kujunenud liikide rühm, millest osa taksoneid on välja jäetud Polüfüleetiline takson – liikide rühm, kuhu on ühendatud erinevatest esivanematest pärit organismid Loeng 9 19. Taimede, loomade ja seente võrdlus 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte 4)Taimerakul on plastiidid seenerakul aga mitte 5) Seenerakul ja taimerakul on ühised rakukest ja vakuool 20. Kõrgemad taimed KÕRGEMAD TAIMED ehk maismaataimed ehk embrüofüüdid ehk kormofüüdid ehk tüvendtaimed Siia kuuluvad: Sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed TUNNUSED: * sporofüüt on hulkrakne, esinevad koed, tipmine meristeem * keha (cormus) liigestunud vegetatiivseteks põhiorganiteks
Elus rakus rakumahl liigub. Eristatakse kolme liikumist: 1) Rotatsioon plasma liigub ühes suunas 2) Tsirkulatsioon erisuunalised liikumised 3) Voogamine raku sisu rütmiline liikumine Plastiidid esinevad taimedel 1) Kloroplastiidid 2) Kromoplastiidid punased, kollase, oranzid 3) Leukoplastiidid Kloroplastiidid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, ülesanne orgaaniliste ainete tootmine anorgaanilisest ainest valguse kaasabil. Tavaliselt on taimerakus kuni 50 kloroplasti. Paikneavd tsütoplasma seinmises kihis. Vähese valguse korral koonduvad välispinna lähedale paralleelseslt. Ereda päikese korral pöörduvad nad servaga valguse suunas. Tärklist, mis tekib kloroplastides FS produktina, nimetatakse esmaseks tärkliseks. Hiljem muudetakse ensüümide mõjul esmane tärklis glükoosiks ja transporditakse teistesse elunditesse. Kromoplastiidid sisaldavad värvipigmente. Mõõtmetelt on nad väiksemad, erineva kujuga
vajalikud orgaanilised ained iseseisvalt. Kõik fotosünteesivad taimed! Heterotroofne: toitumine, mille käigus organismid ei ole võimelised endale anorgaanilistest ühenditest ise vajalikke aineid sünteesima. Eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. Kõik loomad, enamik baktereid! · Taime- ja loomaraku erinevused Taimerakus esinevad plastiidid ja vakuoolid, mis on ümbritsetud tselluloosse rakukestaga. Loomarakus plastiidid, vakuoolid ja rakukest puuduvad. · Prosenhüümne ja parenhüümne rakk Prosenhüümne: taimerakk, millel on väga piklik kuju (esinevad juhtkoes). Parenhüümne: taimerakk, mis on nii pikkuselt kui laiuselt samasuguste mõõtmetega. Kandiline, ristkülikukujuline rakk (esinevad kattekoes). KOED · Mis on kude? Kudede liigitus
vajalikud orgaanilised ained iseseisvalt. Kõik fotosünteesivad taimed! Heterotroofne: toitumine, mille käigus organismid ei ole võimelised endale anorgaanilistest ühenditest ise vajalikke aineid sünteesima. Eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. Kõik loomad, enamik baktereid! Taime- ja loomaraku erinevused Taimerakus esinevad plastiidid ja vakuoolid, mis on ümbritsetud tselluloosse rakukestaga. Loomarakus plastiidid, vakuoolid ja rakukest puuduvad. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk Prosenhüümne: taimerakk, millel on väga piklik kuju (esinevad juhtkoes). Parenhüümne: taimerakk, mis on nii pikkuselt kui laiuselt samasuguste mõõtmetega. Kandiline, ristkülikukujuline rakk (esinevad kattekoes). KOED Mis on kude? Kudede liigitus
(veepotensiaal madalam) kui rakus. Vesi difundeerub rakust välja. Turgorrõhk on positiivne, kui taime rakus on vett, mis avaldab rakuseinale survet. Rakus on kõrgem ainete kontsentratsioon kui väliskeskkonnas. 6. Leidke turgorrõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on .... MPa ja osmootne rõhk ...MPa 7. Leidke osmootse rõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on ...... atm ja turgorrõhk ...... MPa. 8. Defineerige osmoos ja esitage konkreetne näide osmoosi kohta taimerakus. Osmoos on vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani difusiooni teel. Rakumembraan, läbitav vee jaoks, aga mitte vees lahustunud ühenditele. 9. Nimetage ja avaldage valemiga vedelikusammast kapillaaaris tõstev jõud ......... ja langetav jõud............ Tõstev jõud = pindpinevus * ümbermõõt = 2rTcos Langetav jõud = raskuskiirendus * pindala * vee tihedus * kõrgus = r2hg Kui need jõud on võrdsed, saab leida vedelikusamba kõrguse kapillaaris: h=14.9/r. 10
fotosüntees ja kaks 250 ml biokambrit hingamine 12 Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile taimerakus (kahe avaga),arvuti, kaal, sammal, samblik http://mudelid.5 (5). dvision.ee/rakk/i
Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Nendes lagundatakse ka makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure, samuti fagotsüteeritud aineosakesi. Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest. Kõik nimetatud osad on ümbritsetud membraaniga. Loomarakkudes on Golgi komplekse kümmekond, taimerakus aga mõnisada. Sinna satuvad ained tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. Golgikompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Lisaks sellele osaleb Golgi kompleks rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. Mitokondrid kujult ümar või lapik, ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukalt kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Organelli
Tsütoplasmas on hulgaliselt madalamolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid, nukleotiide, mono- ja 15 oligosahhariide, orgaanilisihappeid. Samuti mitmeid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuuma ehitus ja ülesanne. Avastati taimerakus 1831.aastal. tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, RNA-d, valke jm madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuumas olulisemad. Tuumas võib näha ühte või mitut tuumakest- piirkonnad, kus kromosoomidely toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse.
Mitokondrid on erineva kujuga: nad oma ümarad, ovaalsed või niitjad. Mida intensiivsem on raku elutegevus, seda rohkem on selles mitokondreid. Näiteks pidevalt töötavates südamelihase rakkudes on mitokondreid rohkem kui silelihase rakkudes. 4. TAIME JA LOOMARAKU VÕRDLUS ( Õ LK 10) Rakk on väikseim organismide iseseisev, ehituslik, talituslik üksus. Taimerakud ja loomarakud on päristuumsed. Taimerakul on vakuool, milles on aine mahuti. Loomarakul vakuoole pole. Taimerakus on kloroplastid, milles toimub fotosüntees. Mõlmaid rakke kaitsev rakumembraan. Mõlemas rakutüübis on tsütoplasmakanalid ja tuumas toimub raku elutegevuse juhtimine. Mõlemas rakus on ribosoomid, kus sünteesitakse valke ja mitokendrites on energia. Golgi kompleksis sorteeritakse rakus sünteesitud valgud. Mõlemas rakus on tsütoplasma aine. Mõlemal on rakumembraanis poorid. Loomaraku lüsosoomides toimub ülearuste ainete lagundamine. Mõlema rakutüübi rakumembraani ülesanne on raku
y toob näiteid käärimisprotsessi rakendusbioloogilistest valdkondadest; y analüüsib ja hindab teksti teadusliku meetodi rakendamisest glükoosi lagundamise tule- muslikkuse uurimisel; y seostab fotosünteesi valgus- ja pimedusstaadiumi lähteaineid ja lõpp-produkte energia ülekandega; y kavandab katse keskkonnategurite mõjust fotosünteesi intensiivsusele; y analüüsib fotosünteesi ja rakuhingamise vastandlikkust taimerakus ning toob välja prot- sesside vahelised seosed; y hindab fotosünteesi tähtsust taimedele ja teistele organismidele ning biosfäärile; y koostab ja analüüsib skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte fotosünteesi seostest bio- sfääriga; y uurib arvutimudeli abil eri tegurite mõju fotosünteesi või glükoosi lagundamise tulemus- likkusele ning lahendab vastavasisulisi probleemülesandeid; y seostab rakendusbioloogiat teiste bioloogiateadustega;
kinetohoor. Tsentromeer seob õdekromatiidid omavahel. - Kinetohoor – valguline kompleks, mis soestub kromatiidi tsentromeeri piirkonnaga ja tagab mikrotorukeste seostumise kromatiidi külge mitoosivärtna moodustumisel. Nimetage tsentrioolide funktsioone rakkudes lisaks mitoosile. - Osalevad eukarüootides ripsmete ja viburite moodustamises Nimetage 3 taimeraku mitoosi iseärasust võrreldes loomarakuga - Taimerakus moodustub raku jagunemistasapina fragmoplast Glogi kompleksi vesiikulitest ja neid transportivatest mikrotorukestest, mille kokkusulamisel tekib uus rakusein. - Taimedes tsentrioolid puuduvad. - Taimedes esineb preprofaasi riba. Kirjeldage kinetohoori ehitust. Kinetohoor on kihilise ehitusega, võib eristada sisemist (kromosoomi poolset) ja välimis (mikrotorukeste poolset) plaati, mis on omavahel teatud valkudega ühendatud. Kromosoomide liikumine anafaasis a ja b
kõik sellest kujunenud taksonid Parafüleetiline rühm – selline ühisest eellasest kujunenud liikide rühm, millest osa taksoneid on välja jäetud Polüfüleetiline takson – liikide rühm, kuhu on ühendatud erinevatest esivanematest pärit organismid 19. Taimede, loomade ja seente võrdlus 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte 4)Taimerakul on plastiidid seenerakul aga mitte 5) Seenerakul ja taimerakul on ühised rakukest ja vakuool. 20. Kõrgemad taimed KÕRGEMAD TAIMED ehk maismaataimed ehk embrüofüüdid ehk kormofüüdid ehk tüvendtaimed Siia kuuluvad: sammaltaimed,sõnajalgtaimed,paljasseemnetaimed,katteseemnetaimed TUNNUSED: sporofüüt on hulkrakne, esinevad koed, tipmine meristeem keha ( cormus ) liigestunud vegetatiivseteks põhiorganiteks (siit nimetus kormofüüdid)
Tsentromeer seob õdekromatiidid omavahel. - Kinetohoor valguline kompleks, mis soestub kromatiidi tsentromeeri piirkonnaga ja tagab mikrotorukeste seostumise kromatiidi külge mitoosivärtna moodustumisel. Nimetage tsentrioolide funktsioone rakkudes lisaks mitoosile. - Osalevad eukarüootides ripsmete ja viburite moodustamises Nimetage 3 taimeraku mitoosi iseärasust võrreldes loomarakuga - Taimerakus moodustub raku jagunemistasapina fragmoplast Golgi kompleksi vesiikulitest ja neid transportivatest mikrotorukestest, mille kokkusulamisel tekib uus rakusein. - Taimedes tsentrioolid puuduvad. - Taimedes esineb preprofaasi riba. Kirjeldage kinetohoori ehitust. Kinetohoor on kihilise ehitusega, võib eristada sisemist (kromosoomi poolset) ja välimist (mikrotorukeste poolset) plaati, mis on omavahel teatud valkudega ühendatud. Kromosoomide liikumine anafaasis a ja b
Samuti kiire transpiratsiooni korral võib kh minna negatiivseks 11. Leidke turgorrõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on .... MPa ja osmootne rõhk .....atm. veepot valem P= fii pii 12. Leidke osmootse rõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on ...... atm ja turgorrõhk ...... MPa. sama valem 13. Defineerige osmoos ja esitage konkreetne näide osmoosi kohta taimerakus Vee (lahusti) difusioon läbi selektiivse membraani. Osmoosi teel liigub vesi mullast taime ja ühest rakust teise. 14. Nimetage osmoosi toimumiseks vajalikud tegurid * rõhu erinevus- läbi kompleksi rakumembraan-rakusein *osmootse rõhu erinevus- raku siselahuse ja välislahuse vahel selgitus: Tugevalt neg. osmootse pot. ja maatrikspot. tõttu on veepot. rakus madalam kui välislahuse veepot. ja vesi siseneb rakku. 15
Topeltmembraaniga: ◦ sisemine membraan moodustab kristad ehk harjakesed ◦ Välimine membraan sisaldab palju transportvalku Paljunevad jagunemise teel, mis toimub tuuma jagunemisest sõltumatult Muundavad energia rakus kasutatavasse vormi, energia allikaks suhkrud, põhimõttelised lõppproduktid on CO2 ja NADH Vakuool Enamike taimerakkude suurim kompartment. Ühes rakus võib olla ka mitu vakuooli; Vakuool tekib noores taimerakus Golgi kompleksist pärinevate vesiikulite ühinemisel; Vakuoolil on palju funktsioone: ◦ säilitusorganell (nii toitainete kui jääkproduktide jaoks) ◦ sisaldab rakumahla – orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete vesilahus ◦ lüsosoom, s.t. lagundav kompartment ◦ turgori reguleerimine ◦ vakuooli arvelt võib taimerakk oma mõõtmeid suurendada. Sellele eelneb rakukesta nõrgenemine teatud kohtadest. Varuained taimes Tärklis – tärkliseterad; peamiselt juurtes
Golgi kompleksi funktsioonid: 1. Valkude kogumine ja keemiline modifitseerimine 2. Sekretoorsete graanulite tootmine ja eritamine (eksotsütoos) 3. Plasmamembraani regeneratsiooniks vakuoolide tootmine 4. Lüsosoomide tootmine 5. Mukopolüsahhariidide ja lima süntees (seda tehakse vaid GK-s) 6. Vee sisalduse regulatsioon rakus 7. Taimerakus pektiini ja hemitselluloosi süntees Peamised funktsioonid on valkude ja lipiidide modifitseerimine ja sorteerimine ja pakkimine. Need on omavahel tihedalt seotud, sest just valgu modifitseerimine on tihti eelduseks selle valgu õigele rakusisesele paiknemisele. Vesikulaartransport - Golgi kompleksi sisenevad karedapinnalise ER-i eksportpiirkonnalt punguvad sekreteeritavat valku sisaldavad põiekesed, mis ühinevad Golgi cis-tsisternide membraaniga
Ja need bakterid on kogu aeg erinevaid geene ringi vedanud. Bakterid omavahel on võimelised igat moodi geneetilist informatsiooni vahetama Nt. mulla patogeenne bakter Agrobacterium tumefaciens põhineb horisontaalsel geeniülekandel. Nakatab taimi ja põhjustab vähkkasvajaid, põhjustades taimeraku jagunemist kontrollivate hormoonide ületootmist. Need mullabakterid on võimelised taimeraku kromosoomidesse viima tükikese oma DNAst, misjärel nad hakkavad taimerakus paljunema ning moodustavad kasvaja. Praeguseks toodetakse juba selliseid Agrobacterium tüvesid, mis ei tekita kasvajat, kuid on siiski võimelised DNA taimeraku kromosoomi sisestama. Biotehnoloogid sisestavad soovitud omadusi põhjustavaid geene Agrobacteriumi tüvega bakterite sisse ning loodavad, et bakter viiks geenid taime. 56. Polüploidid, eu- ja aneuploidid. Euploidsus- haploidse kromosoomiarvu kordne suurenemine või vähenemine e
Eristas viimaseid inimorganismis 21. Kudesid iseloomustanuks tema arvates kaks üldist omadust kontraktsioon ja lõõgastumine. Bichat leiab, et haigused on kudede patoloogia (hiljem Virchow läheb sellest edasi, leides, et haigus on rakkude patoloogia.) 1805 arvab Lorenz Oken (1779-1851), et kõik elusolendid koosnevad ja pärinevad rakkudest (kuju hakkab võtma rakuteooria oma lõplikul kujul). 1831. a näeb Brown (seesama, kelle järgi tuntakse Browni liikumist) taimerakus tuuma ja üldistab selle detaili kõikidele (taime)rakkudele. Rakuteooria sünd paigutatakse aastaisse 1838, mil Matthias Schleiden (1804-1881) teatas, et kõik taimede osad koosnevad rakkudest, lisaks rakkude produktid. Rakuteket ennast seletas ta aga valesti, leides, et tuum kogub enda ümber elusainet. Kuigi veel 42 kinni natuurfilosoofias jms-s, Schleiden siiski konkreetselt näitab, et taim on elusate rakkude kogum (polypstock).
Teisisõnu, kuivem keskkond imab vett niiskemast ja nii satub mullalahus taimejuurte lähedusse. Mullalahuse taimedesse sisenemise üheks põhjuseks on osmoos. Osmoos on lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani väiksema kontsentratsiooniga lahusest suurema kontsentratsiooniga lahusesse. Üldjuhul on keemiliste elementide sisaldus taimerakkudes suurem kui mullalahuses, mistõttu vesi liigubki läbi rakukestade taimedesse. Mida suurem on erinevus ehk osmoosipotentsiaal mullalahuses ja taimerakus sisalduvate lahuste kontsentratsioonide vahel, seda kiiremini liigub vesi. Kui mullalahuse kontsentratsioon suureneb näiteks väetamise või mullas sisalduva tänavasoola lahustumise tõttu, langeb osmoosipotentsiaal ning koos sellega taimedesse siseneva vee hulk; seetõttu ähvardab neid füsioloogiline kuivamine. Põuaperioodil, mil veevarud mullas vähenevad, muutub mullalahus samasuguse sooladesisalduse
Ainevahetus väliskeskkonnaga või naaberrakkudega: nt munaraku lubikestas poorid, kust lähevad läbi gaasid, bakterid, väikse molekulmassiga muud ühendid; ainevahetus taimerakkudel plasmodesmidega Kestad annavad rakkudele kuju. Rakumembraan (plasmamembraan) o Koostis: Fosfolipiidne kaksikkiht Valgud Oligosahhariidid membraani pealispinnal Tsükliline alkohol (loomarakus kolesterool, taimerakus fütosteroolid jne). o Rakumembraan on dünaamiline. o Ülesanded: Transport Ei vaja energiat (ATP) Difusioon. Biosüsteemis näiteks gaaside difusioon kopsudes. Ka lõhnade levimine keskkonnas. Osmoos. Lahusti (vesi) liikumine lahjemast lahusest kangemasse kuni kontsentratsioonide võrdsustumiseni. Näited: Vee imamine juurekarvadega. Vedelväetised, mille kontsentratsiooni ei arvestata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
