Konformsus normide pärane käitumine + + Innovatsioon uute lahenduste leidmine + - Ritualism harjumuspärase käitumise jätkamine - + Retreatism (käegalöömine, tagasitõmbumine) - - Mäss +/- +/- Richard Cloward & Lloyd Ohlin kuritegelikud subkultuurid 1. Kriminaalne subkultuur organiseeritud kuritegevus, kogenud kurjategijad kasvatavad endale noortest järglasi. 2. Konfliktne subkultuur noorte meeste vägivaldsed grupid. 3. Retreatistlik (tagasitõmbunud) subkultuur narkomaanid, alkohoolikud, eesmärgiks naudingud. Sildistamise (labeling) teooria Kuritegelik karjäär saab tihti alguse sellisel moel: 1. Esmane deviantsus inimene rikub (pool)juhuslikult mingit normi 2
2). Läbirääkiv kood - tarbija nõustub tootja koodiga üldjoontes ja taastoodab selle põhiosa eelistatud kujul, kuid tõrjub või muudab seda ositi vastavalt oma kogemustele ja huvidele. 3). opositsiooniline/ hegemooniavastane kood - tarbija mõistab koodi, kuid ei nõustu sellega ja dekodeerib selle vastupidiselt tootja eelistustele Tarbija tõlgendust mõjutavad tema ühiskondlik positsioon ja klassihuvid. 40. Kuidas suhestuvad identiteediuuringud ja subkultuurid? [Kultuuriuuringud, lk????] Identiteeti ei saa uurida ühe kategooria alusel, nähtusi tuleb artikuleerida, samamoodi subkultuurilist identiteediloomet. Analüüsitakse milliste vahenditega loovad näiteks töölisklassi noorukid endale mitmesuguseid rühmaidentiteete, mis lubavad neil eristuda vanemast põlvkonnast ja kommertskultuurist. 16 POPULAARKULTUURI UURINGUD 41
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: ...
Sutherland'i teoorias ka valgekrae kuritegevus kõrge sotsiaalse positsiooniga seadusrikkujad. Aga need pole tavaliselt vägivaldsed. Enamasti valgekraelised kurjategijad vahele ei jää. 4. Robert K Mertoni struktuuri teooria. 5. Sildistamise teooria inimesele pannakse silt külge ja see võib näiteks noorele inimesel mõjuda. Inimene võtab sildi omaks ja hakkabki deviantselt käituma. · Deviantsed subkultuurid 1. Kriminaalne subkultuur organiseeritud kuritegevus. Selle näol on tegemist inimestega, kes tahavad saada kasumit. 2. Konfliktne subkultuur tegelevad peamiselt hängimisega. Võivad olla taimelavaks edasiseks organiseeritud kuritegevusele. 3. Ühiskonnast eemaldunud narkomaanid ja alkohoolikud. Kaptenisilla õlleks · Kuritegevuse paratamatus Emile Durkheim ütleb et kuritegevus on ühiskonnale
Uudo Pragi "Sissejuhatus inimgeograafiasse" KOKKUVÕTE Kolm põhiteemat: inimgeograafia olemus, ajalugu ja kontseptsioonid. Need on tihedalt seotud. I osa INIMGEOGRAAFIA OLEMUS, KOOSSEIS JA RAKENDUSED Inimgeograafia nimetused Inimgeograafia = ühiskonnageograafia (human geography). Eesti k kasutatakse ka majandusgeograafia, kultuurigeograafia, antropogeograafia, kuid need on tegelikult vaid inimgeograafia komponendid, mille tähendust ei saa võrdsustada. Ei soovita kasutada sõna "sotsiaalgeograafia". Loodus-ja inimgeograafia seosed ja erinevused Üldlevinud on arusaam, et geograafias eristatakse loodus- ja inimgeograafiat, kuid tegelikult ei ole paljude vaidluste käigus suudetud kokkuleppele jõuda, kas need kaks on eraldiseisvad. Peetakse sõsarteadusteks ja mõnes valdkonnas vajalik nendevaheline koostöö. Seosed: · Ühine ajalugu (üh...
omamist kvaliteeti Kindlustatuse tagamine on Kindlustatuse tagamine on üksikisiku probleem riiklik probleem Rahuldutakse pingutuste Rahuldutakse pingutuste nii kohese kui hilisema üksnes kohese kompenseerimisega kompenseerimisega Tarbijakäitumist ei mõjuta ainult kultuuriline keskkond, vaid ka sinna kuuluvad subkultuurid. Subkultuurid on kultuuri alamrühmad, mille kandjad pärinevad küll ühesugusest kultuurilisest keskkonnast, kuid erinevad spetsiifiliste väärtushinnangute poolest. Harilikult on subkultuurideks jagunemine seotud rassiliste, usuliste või rahvuslike erinevustega. Subkultuure moodustvad aga ka teismelised, pensionärid, hipid või punkarid. Üldjuhul kuuluvad kõik inimesed mingisugusesse subkultuuri. Turundus
ekspressionism. 5. Üldised muutused 90ndate proosa poeetikas. Selgelt muutub kirjanduse keel seotud mitmete mõjudega (prantsuse poststrukturalistliku filosoofia + kõnekeele mõjud). Tehnoloogia mõju keelele ja stiilile. Selgelt näha teemaderingi avardumist, hoopis teistsugune tegelane. Muutub kirjandusteoste sisu, temaatika. 80ndate lõpus/90ndate alguses kirjutatakse palju ajaloost, Euroopa-teemast. 90ndate lõpust hakkavad kirjandust mõjutama erinevad subkultuurid. Kuritegevusel suur koht eesti kirjanduses. Tabud nõukogude kirjanduses: poliitilisus, religioossus, seksuaalsus. Uutes oludes leiavad need teemad väga intensiivset kajastamist ja mõtestamist. Tähtsal kohal identiteedi analüüs (seksuaalne või rahvuslik kriis vms). Muutub ka vorm, uueks märksõnaks saab pluralism, mitmuslikkus. Katsetatakse palju (modernism, postmodernism), luules tähtis sürrealism. Lõhutud narratiiv. Hakatakse looma uusi zanre, nt ulmekirjandus.
o Mainstreami väline, imaginaarne, lahendus elu vastuoludele · Homoloogia o strukturaalne resonants sotsioloogilist tervikut moodustavate erinevate elementidega teatud elemendid on vastavad teistele elementidele · Kuidas riietus vastab riietusele. Taandame teatud elemendid omavahel. · Teatud esindusvormid on sobivamad erinevatele inimestele, teatud sotsiaalgrupile, nt tänapäeva töömees ei kuula klassikalist muusikat. · Wills: Subkultuurid on korraldatud ja subkultuur on eluviis. Populaarkultuuri teooriad loeng 11 Hebidge through rituals · Asub kultusele üle, et mingisugused objektid, mida subkultuurne objekt kasutab ense määrtalemiseks, on seotud selle grupi väärtuste, hinnagnuge ja põhimõtetega Resistance. · Subkultuurne grupp skinhead, kelle hoiakuid uuriti, nende stiilielemendid, oli maskuliilnsed.
osakonna töötajad põhjalikult käsitlenud Eesti ühiskonna sotsiaalse kihistumise teisenemist taasiseseisvumise järgsel perioodil. Viimastel aastatel on hakatud suurt tähelepanu pöörama elukestva õppe problemaatikale kui eluteed kujundavale ja sotsiaalset sidusust Eestis ning laiemalt kogu Euroopa Liidus tagavale tegurile. Teine uuem temaatika osakonna uurimistöös on seotud aktiivse vananemise küsimustega. Allaste subkultuuride sotsiaalteaduslikest käsitlusest (lk 27-56 raamatu Subkultuurid: elustiilide uurimused põhjal) Subkultuur: inimrühm kellel on ühised arusaamad elust, kindel stiil, maitse ja tegevus. Oluline on seltskonda kuulumine ja teiste endasarnastega koos viibimine ning ühised arusaamad ja väärtushinnangud. • Näiteks grafitijoonistajad ei moodusta oma subkultuuri, see on pigem osa hiphopi subkultuurist, kultuuripraktika, mida harrastatakse eri kontekstis. Nõukogude ajast
reeglite ja sanktsioonide rakendamise tagajärg. Hälvik (deviant) on see, kelle suhtes taolise märgi panemine on õnnestunud; hälbiv käitumine on käitumine, mida inimesed niimoodi nimetavad." • Beckeri peamine sõnum on, et deviantsus ei ole mingi isiku teo kvaliteet, vaid hoopis teiste poolt rakendatavate reeglite ja sanktsioonide rakendamise tagajärg. • See loob deviantse identiteedi, deviantse karjääri ja deviantsed subkultuurid. • Võttes uurimisobjektiks käitumise, mida tituleeritakse deviantseks, tuleb mõista, et me ei saa teada, kas antud tegu kategoriseeritakse deviantsete hulka seni, kuni teised pole sellele reageerinud. • Deviantseks märgistamisel on oluline mõju isiku edasisele sotsiaalsele osalusele. Indiviidi avalikus identiteedis toimub drastiline muutus. Primaarne ja sekundaarne hälbivus Edwin Lemert (1912-1996) •
eestlasega) Tuumperekond perekond, kus elavad vanemad ja nende lapsed (ideaalperekond meie kultuuri mõistes). Samuti on ühiskondi, kus isa ja ema elavad lahus. Massiühiskonna tekkimine enam ei ole niivõrd märgatavaid kultuuripiire; rahvused muutuvad sarnasemateks (levivad sarnased kultuurielemendid). See ei tähenda , et inimeste vaheline mõistmine areneks. Massiühiskonnaga seonduvalt mõjutatakse inimesi ühiskonna ideoloogiale alluma. Sellele vastanduvalt tekivad subkultuurid. MÕISTED Kultuurirelativism väärtustatakse kultuuride erinevusi. Äärmuslikus olukorras mingit ühiskonda/ kultuuri saab hinnata ainult selle ühiskonna enda väärtushinnangutega ühist mõõdupuud ei ole. Etnotsentrism tendents pidada enda kultuuri paremaks, hinnata teisi kultuure oma mõõdupuuga. Emic uurimisstrateegia, mis keskendub uuritavate inimeste endi seletustele, tähenduskategooriatele. Püütakse uurida ühiskonda seestpoolt, kuidas ise maailma tunnetavad
Sugu: enamasti mehed Joomisprobleemide algus: Tavaliselt lapse või noorukieas Alkoholi taluvus: ei ole määratud Tundeelu: Joomisega ei kaasne süütunnet ega ärevust Isiksuseomadused: Ei vaja tunnustust, ei väldi pahandusi, otsivad teravaid elamusi Pärilikkus: Sugulastel, eriti isaliinis on juba noorena polnud alkoholiprobleeme 16.Alternatiivne lähenemine uimastitarvitajate kultuurile Allaste (2005) põhjal Marginaliseerunud scene kriminaalse subkultuurid ja sellega seotud inimesed. Probleemne kasutaja veenisisene südtija, pikaajaline ja regulaarne opiaatide, kokaiini või amfetamiini tarbija. Tarbimisel negatiivne mõju ülejäänud elule Meelelahutuslik scene peamiselt klubikultuur, levinud ka väljapoole Meelelahutuslik tarbija töö välisel ajal, kontroll tarvitamise üle, ei sega argielu. 17.Uimastisõltuvuse väljakujunemise mudelid Th. Milhorn järgi
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloo...
( Antiik-, Kristlik,- Hiina-,maavälinetsivilisatsioon). Tähistab materjaalset kultuuri. • Kultuuride uurimine algas 1960-ndatel ja vastas tolleajastu sotsiaalsetele kultuurile, noorte vajadus oli kritiseerida kõrgkultuuri. Kultuuri uurimine tekkisid huvid subkultuuride vastu ja oli vajadus neid mõista. • Subkultuur on kultuur kultuuris- üks rühm inimesi, kellel on suure kultuuri omadused( punkarid, mentalistid) • Subkultuurid 60-ndatel olid Hipid, noored hakkasid teistmoodi riietuma, käituma. Hakati protesteerima kõrgkultuuri vastu st, et olla mässumeelne ja noored tahtsid olla vabad. • Kultuur jaguneb: vaimseks ja materjaalseks • Materjaalne kultuur on esemelis asjastatud kultuur( autod, masinad, tehnika). Teiseks sümboli ja märgi kultuur(raamatud, pildid, noodid, rahva looming). • Vaimne kultuuri hulka arvatakse, mis on loodud mingi ideaali, tõe, headuse või
1) Arnoldi kultuurianarhia kaks põhimõistet (rahva ja kultuuri suhe romantismis?). Leavis Kultuur - teadmiste varamu (parim, mis maailmas loodud) peab kindlustama Jumala mõistuse ja tahte valitsemise. Sellest tuleb välja, et kultuuril on teatud kasulik aspekt. Sa tead, mis on parim ja sa oskad seda rakendada õige eesmärgi nimel. Mõtlemise ja lugemise kaudu saab tunda, mis parim maailmas. Mida kultuur tähendab Arnold'i jaoks: võime ära tunda, mis on parim parim ise, mis inimene on loonud parima rakendamine igapäeva elus parima poole püüdlemine (!) Need neli aspekti käivad koos Arnoldi jaoks. Anarhia on popkultuuri vastand. Kultuur juhib, suunab ja distsiplineerib. Kultuur on viis mille kaudu on võimalik valitseda. Arnoldi käsitlus on seotud Suur Britannia klassikalise korraldusega - klassid peavad olema üksteisest eraldatud Romantismi kontseptsioon on harmoonilises tasakaalus, suunab kaost ja hullumeelsust (Turg = kaos). Kunsti üle o...
ametlike sanktsioonidega, mida viivad täide selleks volitatud organid politsei, kohtud, vanglad. 5.1.6. Erinevad kultuurid: Sotsioloogias räägime paljudest erinevatest kultuuridest: Industriaalne, massi-, materiaalne, poliitiline, vaimne, elitaarne. Aga räägitakse veel ka kultuuriareaalist, kultuuribarjäärist, kultuurikonfliktist, kultuurisokist, sub- ja kontrakultuuridest jne Kultuuride mitmekesisus: Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas.
olulisust, millest peale jäi viimane e kapitalistlik idee. Vähenes klasside olulisus, masstarbimise tõttu tuli peale tarbimisstiili olulisus ja isiklikud materiaalsed valikud, mis ei sõltunud enam klassikultuurist. Vähenes rassism, võeti vastu diskrimineerimisvastaseid seaduseid, samuti rakendati rassismivastase ideoloogia ette holokausti hukkamõistmist. Seoses individualiseerimisega muutus ka sotsiokultuuriline käitumine, arenesid eri subkultuurid ja emantsipatsiooniliikumised (naised, homod, hipid), toimus seksuaalrevolutsioon ja suurenes üleüldine liberaalsus enda ja teiste idenditeedi suhtes – ühiskond globaliseerus ka ühe riigi piires. Hüppeliselt suurenes ka haritud ja väärikat tööd tegevate inimeste hulk, seda ka teenindussektori laienemise arvelt. Samas ei olnud taoline identiteet omane mitte kõigile riikidele maailmas, vaid nii Aafrikas kui ka Aasias süvenes kohati siiski
Sissejuhatus regulatsioonisotsioloogiasse. Tartu, 2004, lk 107-125. 6. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengumaterjalid. Tallinn, 2005. (Sobib ka 2004.a. õpik). 7. J. Sootak. Kriminaalpoliitika. Tartu, 1997, lk 81 jj. 8. The Sociology of Law. Ed. By W.M. Evan. London, 1980, pp 60-69. Lekt S. Kaugia 03.04.07 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA V SEMINAR, 17.04.2007 1. Sotsiaalse grupi mõiste ja liigid. 2. Konformsed ja deviantsed grupid. 3. Kultuur ja subkultuurid. 4. Sotsiaalse identsuse teooria. 5. Sotsiaalne stratifikatsioon ja mobiilsus. 6. Marginaalne isiksus, marginaalne grupp. 7. Kollektiivse käitumise olemus, eripära ja sotsiaalne tähendus. 8. Hulkade psühholoogia. 9. Kontrolli transfereerimine. Grupp igasugune ühiste sotsiaalsete suhete võrgustikuga soetud inimeset kogum, milles valitseb ühtne liikmeksoleku ehk meie-tunne ja arusaam, et iga gruppi kuuluja käitumine mõjutab teisi grupi liikmeid
Me saame luua kultuuri ühiskonnaliikmena. On mingi põhivoolu kultuur e massikultuur. 20.saj hakati rääkima massikultuurist ja massiühiskonnast. Arenesid välja vastavad tehnologiad millega sai kommunikeerida suuri hulki korraga. Tähtis on et riigi kodanikud mõtleksid sarnased. Ja neid mõtteid esitatakse läbi vastavate tehnoloogaite ja üritatakse inimeste käitumist ja mõtlemist reguleerida. Peaksid tunnustama mingit tuumideoloogiat. Ühiskond ei muutu massiühiskonnaks, vaid tekivad subkultuurid ja kontrakultuurid. Kogu ühiskonna ja kultuuri areng on täis vastuolusid, need on sellised nähtused mida antropoloogid tänapäeval uurivad. Teine loeng Olulised terminid: Kultuurirelativism – seisukoht, milles väärtustatakse kultuuride erinevusi ja ühiskondade mitmekesisust. Ei minda uurima ühtegi ühiskonda, niiet on ette otsustatud, kas see on hea või halb, lähenetakse neutraalselt. See on selle vastu,et minna kõiki maailma ühiskondi mõõtma läänekultuuri mõõdupuuga.
iseloomulik. Tsenseeriti roppuseid, seda mis oli oletatavalt hilisem kultuuriline laen jne. Ka seda, mis ei sobinud kokku valitsevate teooriate ja arusaamadega rahvusest (jällegi nt. laenud!). - Kaasaegne, Britanniast levinud nn. Cultural Studies (kultuuriuuringud) on sellisest hierarhilisest lähtekohast püüdnud loobuda (nii 1960-70-ndatest alates. CCCS Birminghamis 1964???). Keeleteaduse, semiootika, antropoloogia ja sotsioloogia kaudu on tulnud uusi impulsse kultuuri uurimisse. Subkultuurid on huvitanud sotsiolooge juba 1930-ndatest (nn. Chicago koolkond). Populaarkultuur ka uurimise alla: kaubavormi tõttu on eesmgiks lai levik, ning on tihti ühiskonnas valitsevatele arusaamadele/ideoloogiatele lähemal, kergemini nähtavalt seotud kui kõrge kunst. Seepoolest huvitavam/viljakam uurimusaines kui eesmärgiks on mõista ühiskonda laiemalt, mitte ainult individuaalselt kunstiteost ennast. * üheks uurimise teemaks ongi nende kolme (subkult, popkult, kõrgkultuuri kaanon) vah. suhe
gu, vahel majapidamises kasutamiseks ka veiseid. Tööstust praktiliselt ei ole, eksisteerivad töökojad on orienteeritud kohalike vaja- duste rahuldamiseks. 61 Peatükk 15 Industriaalkultuurid: ülevaade Euroopa rahvastest. Lühiülevaade eestlastest jt soome-ugri rahvastest. 15.1 Euroopa kultuurid Euroopas on eristatud üle 100 kultuuri, jättes kõrvale kõikvõimalikud subkultuurid. Kultuuride eristamist raskendab asjaolu, et Euroopa kultuure hakati tegelikult uurima alles pärast II maailmasõda. Rohkem on uuritud majanduslikult vähearenenud karja- või põllumajanduskultuure nagu saamid, mägišotlased, iirlased, kreeklased jt. Iseseisev on kultuur, kui sinna kuulub • keel, • enesemääramine, • territoorium, • käitumislaadi eripära, • ajaloolised eripärad, • traditsioonid, • religioon.
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikase, teema „Vaesus“) Vaesuskultuur kui subkultuur Kuigi vaesus maal on statistilises mõttes ulatuslikum kui linnas, on ta linnas paremini nähtav. Subkultuur (Fisher ́i järgi) on uskumuste, väärtuste, normide, tarbimise kogum koos suhteliselt selgesti eristatava sotsiaalse subsüsteemiga ja kultuuriga. 1. Mida suurem ja tihedam on koht, seda suurem on subkultuuriline varieerivus 2. Mida suurem ja tihedam on koht, seda intensiivsemad on subkultuurid (institutsioonid, kommunikatiivne võrk jms) 3. Mida suurem ja tihedam on koht, seda kõrgem on mittekonventsionaalse (mittenormikohase) käitumise näitaja (selliste isikute suhtarv) Urbaanse sotsiaalpsühholoogia põhiküsimused 1.Millist mõju avaldab linn kui elukoht indiviidile – tema käitumisele, hoiakutele, isiksusele tervikuna 2. Millised on inimeste sotsiaalsed suhted suurlinnades, nende iseloom, baas (millel põhinevad), areng (mis suunas muutuvad) 3
Subkultuur - erinevused väärtustes, arusaamades, normides ja käitumistes, mida nimetatakse subkultuuriliseks kohandumiseks. Väga suure mitmekesisuse ühiskonna alagruppide elustiilis on tulenenud paratamatult erinevatest võimalustest, unikaalsetest kogemustest ja vajadustest. Olemuselt üldise kultuuri variatsioon, mis võimaldab ühiskonna alagrupi liikmetel elada ühiskonnas domineeriva grupi liikmetest erinevates tingimustes. Kontrakultuur - mõned subkultuurid on ennast paigutanud selgelt opositsiooni suurema ühiskonna väärtuste ja arusaamadega. Pakub opositsioonilist elustiili nendele, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. Subkultuur sisaldab katset integreerida oma liikmeid domineerivasse kultuuri, säilitades samas oma rassilise, religioosse, ametialase või etnilise identiteedi. Kontrakultuur erineb subkultuurist oma vastuseisu poolest kehtivatele sotsiaalsetele mustritele. 3
- sotsiaalne õppimine (Bandura, Rotter, Mischel, Seligman)- info omandamisele keskendutakse- kuda inimene õpib, normativne käitumine ka. Agressiivse käitumuse eeskuju jääb külge. Arvutimängud, animafilmid jne. See põhjustab agressiivsema käitumise neid indiviidides, kes rohkem puutuvad kokku nendega. Omandatakse see teadmine, et nii saab ja nii tohib teha, et teised võivad nii teha, järelikult see pole hälve vaid norm. Nii on kergem seda omandada. Lubatavus ja normatiivsus. On eri subkultuurid, mõnes on ühed normid ühesugused kui teistes jne. Rotter- inimesed, eriti lapsepõlves, kujunevad sellisteks, kes tunnetavad, et asjad juhtuvad nendega millegi(kellegi teise tõttu, nad kaasa ei räägi, ta sõltub maailmast, seetõttu on passiivne. Teised- asjad juhtuvad just tema tõttu- suur roll kiitustes ja karistuses jne lastele- õpetatakse edu tundma, et just temast sõltuvad asjad. -kognitiivne stiil (Witkin, Gardner, Klein)-
ärahoidjatega jäi vähemaks, sest tööpuuduse kasvu tõttu elamupiirkonnas märksa rohkem oli töötuid indiviide, kes olid ärahoijateks. Eriti hästi läheb ta kokku uuema ruutinsete tegevuste vaatlusega, mis ütleb, et koguaeg on motiveeritud kurjategija olemas. SUBKULTUURI TEOORIA Uuritud on kuritegelike subkultuure ning on vaadatud kuritegelike subkultuuride võimaliku mõju selle kaudu, et kuritegelikud subkultuurid võivad põhjustada kuritegelikku käitumist. Subkultuuride all mõeldakse kultuurinormide osa, mis on osaks võetud väiksemate kuritegelike kultuuride poolt. Kuritegelik subkultuur ei oma seost mingisuguse konkreetse territooriumiga üldiselt. Ta on omane konkreetsetele piirkonnas tegutsevatele kurjategijatele. Tuleks mõtelda ka selle peale, et kuidas vaadata neutraliseerimisteooriat ja subkultuure, et need liiga konfliktsed vastastikuses toimes ei oleks
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ...
Isiku sotsialiseerumise protsessi kestuvus. Sotsialiseerumine kestab mitte kuni inimese pensionileminekuni, vaid kuni surmani, sest norme, teadmisi, väärtusi, uuendusi on inimesel ühiskonnast ammutada terve elu jooksul. Sotsialiseerimisagente on võimalik järjestada inimese eluea etappide järgi. Esimene sotsialiseerimisagent on perekond, ema ülesandeks kasvatus, areng, mina-kontseptsiooni kujundamine. Järgmine on eakaaslaste grupid mängu- ja lasteaiakaaslased, subkultuurid. Järgmine on haridussüsteem, kool kui primaarne grupp, pinnas, kust isik peaks saama teadmisi ja mis kujundab meie suhtumisi ja hoiakuid. Haridus kui stardiplats, mis loob edasisi võimalusi. Determineerib, kes või mis saab järgmiseks sotsialiseerimisagendiks. Kes õpib edasi, selle järgmine sotsialiseerimisagent on kõrgkool. Peale seda töökollektiiv. Nende kõrval on olemas 1 universaalne sotsialiseerimisagent, mis sünnist surmani meie kõrval käib massikommunikatsioon
20. sajandi alguses uuriti sündmusi, suuri süsteeme ja inimeste kohta nendes süsteemides, isikukeskset ajalugu. annaalide koolkonna ajaloolased uurivad ajalookonteksti, inimese igapäevast elu, mikroajalugu, umbisikulist ajalugu. Ajaline skaala on teine. Uuritakse päevikuid, päevaraamatuid, õpikuid, teatmikke jne. uuritakse ajaloolise alateadvuse jälgi. c) subkultuuride uurimine. Subkultuur on ühiste normide või käitumismallidega sotsiaalne grupp. Subkultuurid tekivad: 1) vanuse või soo järgi, 2) tegevuse või eriala järgi. Neid iseloomustab sageli salakeel: keskajal arstide ja kaupmeeste keel; 3) religioon (lahkusulised), 4) etniline subkultuur: ungarlased Transilvaanias. Subkultuuridel on sageli oma keel, kirjandus ja folkloor. Tegevuse järgi võib eristada vanglafolkloori ja varastefolkloori. d) kunsti ja kirjanduse institutsioonide ja vahendajate uurimine. 1) kultuuri ja kunsti kontrollivad struktuurid: riik, kirik, akadeemia
tunnet kogeda. (Bauman 2001, 144). Kogukogukonnas (Gemeinschaft) on inimesed koos hoolimata kõigest, mis neid eristab, kuid ühiskonnas (Gesellschaft) ollakse seevastu eraldi, isegi hoolimata kõigest, mis inimesi ühendab. (Tönnies 2001, 52). Sotsiaalteaduslikult on kogukonna mõiste tõusnud mitmete uurijate huviorbiiti seetõttu, et modernistlikus ja postmodernistlikus ning globaliseerunud maailmas on tekkinud mitmeid huvitavaid kogukondlikke protsesse: subkultuurid, globaalsed virtuaalkogukonnad, 14 ökokülade liikumine, erialaliidud, rahvusvahelised huvigrupid (nt keskkonnakaitsjad, veganid, toortoitlased, loomakaitsjad jne). Paljud neist huvigruppidest ei oma enam seost otseselt füüsilise asukohaga. Seevastu ökokogukondade liikumist võib pidada liikumiseks, kus inimgrupid hoolimata suhtelistest väärtuslikest, maailmavaateliselt või kultuurilistest
ära ülaltpoolt. 5. Kõiki neid kohustuslikke toiminguid tehakse üheainsa ratsionaalse eesmärgi nimel, milleks on asutuse ametlik eesmärk (paranemine, ümberkasvatamine, distsiplineerimine jne). Totaalne institutsioon jätab inimese ilma individuaalsest minast ja isikupärast kasutades selleks tegevust ja nivelleerivaid rituaale. Mõnikord arvatakse, et subkultuurid niisugustes asutuste tekivadki vastusena totaalse institutsiooni mõjule. Samas kasutab juhtkond reeglina ära subkultuuri mõju, et paremini oma eesmärke täita (kapod nt). Vangla sisemist organisatsiooni ja koostööd ning vanglakogukonda on kriminoloogias suhteliselt vähe käsitletud. Üks tuntumaid sellealaseid töid on Donald Clemmeri 1940 aastal ilmunud uurimus " The Prison Community". Clemmer kasutas selleks diferentseeritud assotsiatsiooni ja kuritegelike subkultuuride teooriat
kavatsetava muutuse suhtes. Näiteks võib olla suur mõju projekti edukusele organisatsioonikultuuril uskumuste, väärtuste ja baasarusaamade kogum, mis mõjutab kuidas inimesed näevad muutusi organisatsioonis. Organisatsioonikultuur areneb töö käigus, kui töötajad püüavad hakkama saada töiste probleemidega ja kujundavad nii jagatud baasarusaamad organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna kohta. Organisatsiooni kasvades tekivad subkultuurid. Töötajad on positiivselt meelestatud projektide suhtes, mis sobib organisatsioonikultuuri või nende subkultuuriga. Vastuseisu on oodata projektile, mis on vastuolus valitseva organisatsioonikultuuriga või esitab sellele väljakutse. Joonis 3. Organisatsioonikultuuri tüübid. Olulist rolli organisatsioonikultuuris omavad töötajate poolt jagatud väärtused. Quinn et al. (1996) järgi on väärtused need, millest inimesed lähtuvad võttes seisukoha kahe
Grupiline – ühiskonna alagruppide mitmekesisus ja gruppide omavahelised mõjutused, subkultuuriline kohandumine. Perekondlik – eri perekonnatüüpide mõjutused. Individuaalne – indiviidide mõjutused. Kõik need kultuurilise kihistumise tasandid on omavahel keerulises hierarhilises ja horison- taalses vastastikuses toimes. Suurtes ja keerukates ühiskondades kujunevad ka eristatavad poliitilised subkultuurid: regionaalsed; etnolingvistilised; sotsiaal-majanduslikud; religioossed; vanuselised. Poliitiline subkultuur on üldise poliitilise kultuuri osa, mis paneb märkimisväärse osa inimesi mõtlema ja käituma poliitiliselt erilisel viisil. Eriline subkultuur on kontrakultuur (vastandkultuur), millel võib olla kaks tähendust. Valitseva kultuuri põhiprintsiipidele vastanduvad sotsiaal-kultuurilised hoiakud.
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
