Intervalli stardisignaali ning selle hetke vahel, mil sportlane stardipakult lahti tõukab nimetatakse reageerimis ajaks. Stardipaugu kõlades hingab sportlane välja ning annab energiliselt hoogu nii käte kui ka jalgadega, tõugates oma keha 45-kraadise nurga all seni, kuni tagumine jalg on täiesti välja sirutatud. Sportlane jõuab jooksuasendisse viienda ja kaheksanda jooksusammu vahel. Sprinter jookseb varvastel, kannad rada ei puuduta. Finisijoonel seisatakse ajamõõtja, kui sportlase rindkere mingi osa ületab finisijoone. Sellepärast kallutatakse ka keha finisis ette. Tippmarki ei saa rekordiks registreerida, kui taganttuule kiirus ületab 2 m/sek. Cooperi test Cooperi testi on välja töötanud USA arst dr. Kenneth Cooper, inimeste kehalise töövõime hindamiseks. Testis tuleb joosta järjest 12 minutit tasasel pinnal (staadionil), soovitatavalt mitte võtta kurve teisest rajast kaugemalt, kuna igas kurvis tekib sel juhul lisa meetreid mida tegelikult ei arvestata.
Sport ei ole aga kõigi jaoks äri. Mõned sportlased on kategooriliselt selle vastu ning ei lase ennast rahast mõjutada. Korruptsioon teeb selle aga raskeks ning väikesel sportlasel on ilma rahata raske tippu jõuda. Ain-Alar Juhanson on üks Eesti sportlane, kellel rahast sooja ega külma pole, tema tahab vaid tulemust. Paratamatu on aga see, et tulemuseni jõudmiseks on igal sportlasel vaja teha väljaminekuid. Majandussurutis on samuti sportlase suur vaenlane, mis hoiab saavutust tagasi, sellest sai ka Ain-Alar aru, kes pidi erinevatel meetoditel endale uut sponsorit leidma. Kõik maksab ja sport ainuüksi ei tooda raha, vaid tihtipeale ka vajab raha. Kulusi on mitmeid: reisikulud, hotell, söök. Ka võistusmaksud on tänapäeval absurdelt kõrgele aetud, tervisesportlane maksab hingehinde, et saaks kõigest joosta võistlusel. See on üks asi mis tundub mulle mõistmatu.
Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda ja Torinos 1.koha 15km klassikas. 23
Referaat Võimlemise vigastused Vigastused on võimlemise ning gümnastika juures möödapääsmatu osa, mille hulk ning tõsidus kasvab koos sportlase tasemega. Gümnastika on ala, mis kurnab ning kulutab kõiki kehaosi ning võib põhjustada seetõttu kroonilisi haigusi ning vigastusi. Statistika kohaselt on oht end võimeldes vigastada sama suur, kui jalgpalli mängides. Kuidas aga ära hoida vigastusi? Vigastused on üks gümnastika osa ning täielikult ei saa seda ära elimineerida. Kõige tähtsam on aga teada, mida sa võimeldes teed. Võimleja ei tohi proovida selliseid asendeid või
aastal Euroopa sisemeistrivõistluste võitmisele keskendunud Tõnu Lepik hüppas kevadel veel 8 m ligi, edasi aga vorm kõigi püüdluste kiuste langes. 1975. aasta rahvaste spartakiaadil tõi hõbemedali Tõnu Lepik. Tõnu Lepik Võib öelda, et Tõnu Lepik on end spordiajalukku jäädvustanud mitmekordselt. Alustame sellest, et 20-aastase noormehena ületas ta esimes eestlasena kaugushüppes kaheksa meetri piiri. See juhtus 2. oktoobril 1966. aastal Leninakani uuel staadionil. Noorukese sportlase tagajärg üllatas paljusid, värske rekordimehe seeria aga viitas sellele, et tulemus polnud juhuslik. Tõnu Lepiku õnnestunud hüpped olid: 7.80 7.93 7.77 7.50 8.03. Teatmeteos "Olümpiamängud" võtab sportlase tipp-perioodi kokku järgmiselt: "Olümpiamängudel 1968 kaugushüppes 5. koht (8.09) ja 1976 kvalifikatsioonivõistlustel tulemus 7.49. Em-võistluste pronksmedal 1969 ja sisemeistrivõistluste kuldmedal 1970. NSV Liidu meistrivõistluste hõbemedal
rakendada. Lisaks saime me teada mida vastupidavus inimese organismis arendab ja mida ta hoiab korras. Uurimistöö tegemiseks uuriti materjali internetist ning loeti vastavt sporditeemalist kirjandust ja teisi meedia väljaandeid. Meie eesmärgiks oli uurida välja mis tähendab termin vastupidavus ning milline on üks vastupidavustreening, mida see sisaldab ning milline on selle treeningu ülesehitus. Vastupidavustreeningu osas tõime välja mõningaid harjutusi mis aitavad arendada sportlase vastupidavust ning ning millejaoks on need harjutused mõeldud. Kokkuvõtteks võib öelda et see töö täiendas meie enda teadmisi mis tulevad meile spordis väga kasuks ja et vastupidavust peaksid treenima ka harrastussportlased mitte ainult tipus olevad sportlased. 3 Summary In our research program, we are investigating endurance training. We examined how endurance training takes place and how it's carried out. We chose this topic because we
teemakohast kirjandust, Loit Laidna kohta käivaid dokumente, fotosid ja ta oma üksikuid märkmeid. Nii suudeti luua veel eksisteerivatest infokildudest võimalikult terviklik pilt Loit Laidna elust. Loit Laidna elu on imeline näide, kuidas Teine maailmasõda ja äärmuslikud poliitilised võimud mõjutasid inimeste elusid. Pered lahutati, varad konfiskeeriti ja seni saavutatud tulemused vaikiti maha. Tippvormist sportlase karjäär lõppes Siberi vangilaagrisse saatmisega, sest ta oli oma kodumaale jäänud. Ülirängast vangistusest Magadani vangilaagris pääses Loit Laidna eluga ainult tänu oma tugevale füüsilisele vormile ja tahtele oma peret uuesti näha. Magadanist naasis vaid 10% sinna jõudnuist. Nõukogude Liit suutis hävitada miljoneid inimelusid ja mälestused neist saata ajaloo prügikasti. Tänu uurimistööle on vähemalt üks inimene, Loit Laidna, vaatamata
Doping Tavakäsitluses nimetatakse dopinguks enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemilisi ühendeid, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. On teada, et esimesi dopingulaadseid erguteid kasutati juba antiikajal. Kuid laialdasemalt hakkasid dopingut kasutama arvatavasti ujujad 19 saj. teisel poolel. KEELATUD AINETE KLASSID SPORDIS a) stimulaatorid b) narkootikumid c) anaboolse toimega ained d) diureetikumid e) hormoonid, nende analoogid ja mimeetikud KEELATUD MEETODID a) veredoping b) kunstlike hapnikukandjate ja plasmaekspandrite manustamine
· Sellegipoolest võib paljudel juhtudel väikesed kõrvalekalded ideaalist arvestamata jätta ning liikumist siiski ühtlaseks sirgjooneliseks pidada. Lihtsustuste tegemine tähendab füüsikas mudeli kasutamist. Ühtlane sirgjooneline liikumine on lihtsaima liikumise mudel. Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumise lihtsaim mudel. Ühtlane sirgjooneline liikumine · Nii võib sirgjoonelise liikumise mudeli abil kirjeldada sirgel maanteel kihutava auto, ujuva sportlase ja laskuva langevarjuri liikumist. Kontrollküsimus Vastus Tänan tähelepanu eest !
Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. Kahel järgnenud MM-il leppis Veerpalu neljanda kohaga, kuid uus tähetund saabus 2006. aastal Torinos. 17. veebruaril tihedas lumesajus sõidetud 15 km distantsi järel tõusis Veerpalu kahekordsete olümpiavõitjate klubisse..2009. aastal tuli Veerpalu 15 km distantsil Liberecis taas maailmameistriks .
Spordi funktsioonid Tervistav- Informatiivne Võistlus- - Humanistlik taastav prognostiline funktsioon Funktsioon funktsioon funktsioon Prognostiline Inimese Sotsialiseeriv fun.- fun.- Lülitab noore Normatiivne tervise kaitse luuakse ja inimese uuritakse inimese fun-Sportlase ...
Kreatiin on maailmas kõige müüdavam toidulisand. Eesmärgid, miks toidulisandeid tarvitatakse Kehalise töövõime parandamine. Keha rasvavaba massi kasvu soodustamine Keha rasvamassi vähendamine Tervise tugevndamine. Toidulisandite kasutamine võib olla ka väga ohtlik, kui ei osata piiri pidada. Lisandite kasutamisel on palju reegeleid : v Enne toidulisandi kasutamist tuleb enda toitumist hinnata v Vajalik on sportlase treeningu ja võistluskoormuste analüüs v Usaldusväärse info saamine kindla toidulisandi kohta Toidulisandeid on VÄGA palju erinevaid. Mõned neist on sportlastele keelatud. Mõned lisandid : Kofeiin Parandab kehalist töövõimet ja ergutab. Glutamiin Tugevndab immuunsüsteemi, glükogeenivarude taastumine Inosiin Suurenav ATP hulka lihastes. Suurendab jõudu ja jõutreeninguid. Kroom Stimuleerib lihasmassi kasvu Keelatud toidulisandid
(1) See on tõstnud treenerite huvi spordipsühholoogia õppimise ja arusaamise vastu, kuid eriti veel võistlusärevuse valdkonnas. See huvi on keskendunud tehnikale, mida saaksid atleedid kasutada võistlussituatsioonis, et säilitada rahu ja maksimaalseid tulemusi sooritada. Sellised tehnikad võimaldavad sportlasel lõõgastuda ja keskenduda positiivsel viisil ja teel ning valmistuda eelseisvaks võistluseks. Psühholoogiline tugevus on üks paljudest relvadest sportlase arsenalis, et teenida suurem võidueelis teiste ees. (1) 7 2. 4 C-d 2.1. 4 C-d Keskendumine, enesekindlus, kontroll ja pühendumus (4 C-d) on peamised vaimsed omadused mis on tähtsad, et olla edukas paljudel spordialadel. (2) · Keskendumine võime säilitada keskendumist. · Enesekindlus uskumine oma võimetesse. · Kontroll võime säilitada rahu olenemata situatsioonist.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5
bioelektrilist aktiivsust (EMG), Liigeste nurki ja nurkkiirusi, KRK ja kehaosade liikumistrajektoore Testide rakendamine annab võimaluse (V.Kalam, A.Viru) : Üldise ja erialase treenituse selgitamiseks. Sportliku saavutusvõime arengu dünaamika selgitamiseks mitmeaastases treeningprotsessis. Pidepunktide leidmiseks treeningu planeerimise ja treeninguplaanide korrigeerimiseks. Andekate noorsportlaste väljaselgitamiseks. Treeningu ratsionaliseerimiseks. Sportlase iseseisvuse, teadlikkuse ja enesekontrolli arendamiseks. Teoreetiliste seisukohtade õigsuse kontrollimiseks praktikas. Tervisliku seisundi määramiseks ja ületreenituse fikseerimiseks. Eri treeninguetappide jaoks kontrollnormatiivide leidmiseks. Üksikute sportlike võimete määramiseks kasutatavad testid: 1.maksimaalne jõud- kämbla dünamomeetria, selja dünam., kükkimine tõstekangiga turjal, rebimine, tõukamine. 2
püstitas Thompsoniga võidu maailmarakordeid. Maailma parima tulemuse saavutas Roman Sebrle 2001. aastal. Punktide kokku arvestamiseks koostatakse tabel ja sinna mär-gitakse tulemus ja siis punktid ning siis liidetakse punktid kokku ja võrreldatakse teiste tulemustega, sedasi saadaksegi teada, kes on võitjaks. Võistlusalade kirjeldus 100m jooks Kümnevõistluse algus. Stardiaeg pannakse tava-liselt varahommikusele ajale. Sportlase kontsen-treeritud vaimse seisundi saavuta-miseks on olu-line kohe alguses hea tulemus kirja saada. Küm-nevõistleja ei tohi endale lubada rohkem kui ühe valestardi,kuna teise puhul järgneb diskvalifit-seerimine. Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sport-lased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele.35 kuni 50 meetrisel hoovõturajal tuleb võistlejal saavutada maksimaalne kiirus,ent samas peab sportlane võimalikult täpselt tabama äratõuke-pakku, mille
Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MMi järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MMilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda.
tervisesportlased. Tänapäevased tehnilised vahendid on teinud muusika kuulamise sportides imelihtsaks – sportlasel on vaja vaid kõrvaklappe ning tehnilist seadet, millega muusikat kuulata. Selleks seadmeks on enamasti nutitelefon, mille kaudu on lihtne ning mugav muusikat kuulata. Kuid miks treeningu ajal muusikat kuulatakse? Paljud uuringud on kinnitanud, et muusikal on sportlikku sooritust parandav mõju. Tänu helidele saab muuta sportlase erksust, muusika kuulamine muudab sportimise meeldivamaks. Muusika tõstab motivatsiooni ning paneb sportlase pingutama. Võib öelda, et see on üks väheseid seaduslikke dopinguid, mis aitab sportliku soorituse paranemisele kaasa. (Karageorghis ja Priest 2012: 46 – 47) Karageorghise ja Simpsoni poolt läbiviidud uuringus „Sünkroonse muusika efektid 400 meetri jooksus“, jooksid harjutuse ajal muusikat kuulanud inimesed neljasadat meetrit tunduvalt
Doping Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. Tavakäsitluses nimetatakse dopinguks enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemilisi ühendeid, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. On teada, et esimesi dopingulaadseid erguteid kasutati juba antiikajal. Kuid laialdasemalt hakkasid dopingut kasutama arvatavasti ujujad 19 saj. teisel poolel. Berliini müüri langedes tulid ilmsiks Ida- Saksa spordilaboratooriumide nn. "võltstsempionid", kellest paljudele tuleb pigem kaasa tunda. Riigijuhtide teadmisel süstemaatiline steroidide tarvitamine laastas noorte inimeste tervist
sooritusi. Töö eesmärk on teada saada rohkem dopingu kohta Eestis, kui laialdaselt levinud see on ja kuidas selle vastu võideldakse. Mis on doping? Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel oma soorituse võimendamiseks. Doping võib olla keemiline aine (sagedamini anaboolne steroid vms), mis on vastavate spordiorganisatsioonide reeglites keelatud ainete nimekirja kantud ning mille kontsentratsioon sportlase organismis ei tohi ületada teatud piiri. Dopinguainete nimekirja võivad kuuluda ka tegelikku dopingut maskeerivad ained. Sõna "doping" ilmus esmakordselt tõenäoliselt 1889. aastal ühes inglise sõnastikus. Terminiga nimetati oopiumi ja teiste narkootikumite segu, mida kasutati hobuste ergutamiseks. Dopingu kasutamine on keelatud, sest see annab võistlejale teiste üle ebaausa eelise. Tänapäeva spordis kasutatakse dopingut laialdaselt ja teadlikult. Sageli ei kasutata dopingut
Sellesse gruppi kuuluvad harjutused, mis tagavad noorsportlase üldettevalmistuse. Nende koostis võrreldes teiste harjutuste gruppidega on tunduvalt mitmekesisem. Üldarendavate harjutustega valikul tuleb silmas pidada: · noore üldettevalmistus peab tagama igakülgse kehalise arengu. Õige oleks kasutada selliseid harjutusi, mis mõjustaksid efektiivselt kõigi kehaliste võimete arengut ja laiendaksid eluks vajalike oskuste ja vilumuste ringi; · noore sportlase üldettevalmistuses peavad kajastama sportliku spetsiaalsuse iseärasusi. Üldettevalmistuse vahendeid tuleks valida (spetsialiseerida), pidades silmas treenituse ülekande efekti, viies miinimumini negatiivne ülekande efekt. Sporditreeningu üldarendavad harjutused täidavad järgmisi funktsioone: · oskuste ja vilumuste formeerimine, mille baasil, kasutades positiivse ülekande efekti, luuakse antud spordiala tehnilis-taktikalised vilumused;
Ringtreening keskmaajooksjale Tervise ja harrastusvõimlemine Selle ringtreeningu eesmärgiks on 20-25. aastaste noorte naiskeskmaajooksjate jõuvastupidavuse arendamine. Jõuvastupidavus on jõuvõime liik (mitte vastupidavuse eriliik). Selle all mõistetakse võimet, säilitada jõunäitajate kõrge tase kestva tegevuse puhul. Jõuvastupidavuse tase ilmneb sportlase võimekuses ületada väsimust suure korduste arvu ja vastupanuga tegevuste korral. Jõuvastupidavusel peaks jääma intensiivsuse tsoon 50-65 % (maksimaalsest südame löögisagedusest) piiresse, kus kordusi on 8- 15 ja ringe 3- 4. Iga harjutuse vahel on 1 minutiline puhkepaus ja iga ringi järel on 3 minutiline puhkepaus. Ringtreening toimub ringmeetodil, kus harjutusi sooritatakse 10 jaamas. Hantlite raskus on 3 kg ja kangiraskus 8-10 kg. Harjutused 1. Harkseis:
Energia saamiseks AH-d kõigepealt desamineeritakse ehk aminorühma eemaldamine ja see toimub peamiselt maksas. AH lämmastikuvaba jääk oksüdeeritakse, aminorühmast moodustub aga mürgine ammoniaak ja sellepärast sünteesitakse sellest kohe urea ehk kusiaine, mis pole enam mürgine ja eemaldatakse organismist neerude kaudu. Süsivesikute seedimine ja imendumine. SV-d on inimesele tähtsamaks energiaallikaks , sõltumata sellest, kas tegemist on sportlase või kehaliselt väheaktiivse indiviidiga. Toidus põhiliselt tärklis, aga ka glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos, laktoos, mitteseeduvad SV-d ehk kiudained. SV-te seedimine algab suus sülje toimel. See protsess jätkub mao ülemises osas sülje amülaasi toimel ja katkeb, siis, kui toidumass segunenud happelise maonõrega distaalses maoosas. Peensooles jätkub SV-te seedim peensoole ensüümide toimel.
laevaehituse tavade ja rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. Purilend ehk purilendamine on mootorita vabalend õhust raskemal lennuaparaadil purilennukil, kasutades selleks kõiki tõusvate õhuvoolude liike. Ka linnud, sagedamini röövlinnud, kured ja kajakad, lendavad energia kokkuhoiuks purilennu põhimõttel, kattes niiviisi pikki vahemaid. Purilend on mitmekülgne huvitav harrastus. Purilennus peetakse võistlusi, ka purilennu maailmameistrivõistlusi. Taganttuul aitab suurendada sportlase kiirust aladel nagu 100/200 m jooks, 100/110 m tõkkejooks, kolmikhüpe ja kaugushüpe. Kergejõustike aladel maksimaalne tuulekiirus võib olla 2 m/s. Kui tuul ületab selle kiiruse, siis ei saa neid rekorditesse registreerida. https://en.wikipedia.org/wiki/Wind_assistance https://et.wikipedia.org/wiki/Golf https://et.wikipedia.org/wiki/Purilend https://et.wikipedia.org/wiki/Purjetamine
See on seletatav asjaoluga, et jooksukiirust Kindla absoluutse (töö intensiivsust absoluutsel skaalal) on võimalik suurendada veel pärast hapni- intensiivsusega kutarbimise maksimumi saavutamist, kuna lühikest aega saavad lihased töötada kehaline koormus ka olukorras, kus hapnikuvajadus on tunduvalt suurem kui hapniku hulk, mida võib kõrge organism otseselt töö ajal tarbida suudab. treenitusega sportlase jaoks osutuda võrdlemisi KEHALISE KOORMUSE MÕJU ORGANISMI TALITLUSELE tagasihoidlikuks pingutuseks, tree- Inimese organismi reaktsiooni kehalisele koormusele määrab eelkõige selle suhte- nimata inimesele line, mitte absoluutne intensiivsus. Seda on võrdlemisi lihtne mõista, kui võrrelda talle omasel suh- näiteks tippklassi pikamaajooksjat kesise treenitusega mehega kujuteldavas telise intensiivsuse treeningueksperimendis
Elu ilusaimad hetked Hetked tunduvad meile kordumatud. Ka ise oleme seda. Inimesi mäletatakse samamoodi kui möödunud hetki, kuid ka unustatakse samavõrd kergelt. Niisiis on kõik ajutine. Eriti veel kaunid momendid, mis tunduvad alguses igavesti meelde jäävat, kaovad ruttu. Aeg muudab maailma. Oma kõrghetked on kõigil. Olgu nad siis majanduslikku, perekondlikku või töist laadi. Sportlase jaoks on tõenäoliselt elu ilusaim hetk olümpia medali võitmine. Ilmselt peab palgamõrvar mõne tähtsa inimese edukat atentaati oma elu suursündmuseks. Riigikokku valitu võib mõelda, et nüüd on tema tähetund saabunud. Seda muidugi juhul, kui tal ei õnnestu ministriportfelli saada. Mõni õpetaja tunneb isegi rõõmu selle üle kui saab kellelegi halvema hinde panna. Loteriil võites suurema summa, võib muutuda isiksus täielikult. Tekivad uued võimalused ja uued väljavaated, tahe elada oma kunagiste unistuste järgi. Sõber ei...
Vettehüpped said veespordina alguse 17. Sajandil Saksamaal ja Rootsis. See ala nõuab tehnilisi ja füüsilisi oskusi. Vettehüppeid saab sooritada kas hüppetornist või hoolaualt hüpates. Enne vette sukeldumist peavad sportlased sooritama õhus võimalikult täiuslikult kindlaksmääratud elemente. Kohtunikud hindavad hüppe juures elemendi kergust ja meisterlikust. Vette tuleb sukelduda võimalikult aikselt ja kergelt. Iga üksikasi ja järjestus pannakse enne sportlase poolt kirja ja esitatakse võistluste alguseks kohtunikele. Esimest korda olid vettehüpped olümpiamängudel 1904. aasta olümpiamängudel Saint Louisis. Naised hakkasid olümpial võistlema 1912. aasta olümpiamängudel Stockholmis. Vettehüpped on pealtvaatajate seas üks kõige popullaarsem olümpiamängude ala. Sukeldumine Sukeldumine on harrastus või elukutse, mille puhul inimene läheb vee alla, hingates
Erika Salumäe ,,Jääda ellu" Lugesin Erika Salumäe elulooraamatut ,,Jääda ellu". Raamatut valides tahtsin lugeda mõne sportlase lugu ja Erika Salumäe raamatut soovisin lugeda veel ka seetõttu, et hiljuti oli uudistes informatsioon, et ta müüb oksjonil ära oma medalid ja meened. Ta on teinud nende pärast väga suurt tööd. Aga kuna tervis vajab ravi, siis ei jää tal teist valikut. Tervis on ikka kõige tähtsam. Erika Salumäe on kahekordne olümpiavõitja, lisaks mitmed-kümned meistrivõistluste medalid ja karikad. Selleks, et seda saavutada on ta pidanud tegema väga palju tööd. Ta on väga tugev, samas aga väga kinnine ja sissepoole elav inimene. Ta ei ava end naljalt kellelegi ja oma muredest räägib vähe. See raamat on aus ülestunnistus kõiges, ta julgeb rääkida oma elust väga avameeleselt nii nagu ta on olnud. Erika Salumäel oli ja on tahet ning usku endasse. Mind üllatas, kui raske oli tema lapsepõlv, et tal ei olnud kedagi...
Kergejõustik II 1. Jooksualade biomehhaanilised aspektid ja liigutuste struktuur - Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, ta tehnikast ja koordinatsioonist. Iga jooksusamm koosneb toe- ja lennufaasist. Toefaas jaguneb eestoeks ja äratõukeks. Lennufaasi esimeses osas kõverdatakse hoojalg põlveliigeses ning seejärel rebitakse ette. 2. Vead, mida vältida jooksualadel - tähelepanu kontsentreerimist vaid mõnele üksikule harjutusele või võttele; väsimust maksimaalse kiiruse arendamisel; täistallal jooksmist sprindis. 3
Kristina Smigun Vähi. Valesüüdistus mõjutas Kristina psüühikat tugevalt ning arvatavasti ei läinud just seetõttu tema edaspidised sõidud sel võistlusel nii hästi, kui ta emsalt arvestanud oli. On esinenud ka juhtumeid, kus sportlane on sattunud dopingust lausa sõltuvusse. Inimene hakkab igatsema eneseusaldust ja jõudu, mida ta tundis dopinguaine kasutamise ajal. Dopingust võõrutamise protsessid võivad mõjutada raskesti sportlase karjääri. Näiteks võivad esineda füüsilised muutused, väsimus jms. Kuna organism pole dopingu kasutamise ajal pidanud tootma nii palju hormoone kui tavaliselt, siis võtab kehal tükk aega, et minna tagasi oma hariliku hormoonide tootmise süsteemi juurde. Püühilistest probleemidest võib ilmneda näiteks depressioon. Olen veendunud, et mina ei hakkaks kunagi dopingut kasutama, sest sport peaks siiski jääma puhtaks ja ausaks. Ning pole ju mõtet riskida oma tervise ja karjääriga
Pingutusel, mis kestab üle kahe tunni, viib kehalise töövõime tõusule, kui tarbida veidi enne koormuse algust või koormuse ajal süsivesikuid. · Kiudained--aedvili, kaer, oder, must rukkileib, täisterasai, sepik, tanud, täisterahelbed Kiudained seovad vett, aitavad vältida kõhukinnisust, samuti ka kõhulahtisust, soodustavad kolesterooli väljumist organismist, tekitavad täiskõhu tunde. Kiudainete sisaldus sportlase toidus 25-30 grammi päevas. Kiudained leiduvad kuivatatud aprikoosides, hernestes, ploomides, viigimarjades. · Valgud 1 gramm valku annab 4 kalorit energiat. Loomne valk--liha, kala, piim, piimatooted, munad jne. Klaas piima annab 7-8 grammi valku.7-8 grammi valku annab ka 30 grammikala või liha. Taimne valk---sojauba, riis, rukis, kaer, kartul jne. Taimse valgo osakaal peaks olema võrdne loomse valgu osakaaluga.
Aus Mäng näitab suhtumist ja käitumist spordis, mis on kooskõlas uskumusega, et sport on eetiline toiming – see ei sisalda vägivalla, pettuse, medikamentide kuritarvitamise akte või ükskõik milliseid teisi väärnähtuste vorme, mis on ette võetud selleks et võita. Kui mainitud elemendid kaasnevad spordiga, kaob tõsine võitlusvaim ja spordile ei jää alles mingit eesmärki. Aus mäng ei tähenda vaid kirjapandud reeglitest kinnipidamist vaid pigem kirjeldab sportlase, treeneri, kohtuniku, spordijuhi, pealtvaatajate jt spordis osalejate õiget suhtumist ja õiget vaimsust, milles nad end teostavad, näidates üles austust teiste vastu ja hoolt omavabaduse säilitamisest, kaitstes seda füüsilise või psüühilise kahjustamise eest. Ausus on püüd asetada iseend teise asemele ja käituda vastavalt. Aus mäng on eelkõige inimese isikliku kohustumise küsimus. Olümpiamängude avatseremoonial annavad üks sportlane ja üks kohtunik
Tänapäeval võib märgata, et paljud noored ja treenerid ei tea lihtsamaidki põhitõdesid hüppevõime ja selle arendamise kohta. Ei olda teadlikud kuidas tekib treenitus või kuidas oma võimeid õigesti arendada. Noorte korv-ja võrkpallurite peamiseks mureks on alati olnud kehv hüppevõime, samuti ka teadmatus kuidas seda arendada. Miks ikkagi on vertikaalne hüppevõime nii oluline? Hüppevõime on sportlase suutlikkus hüpata vertikaalses tasapinnas võimalikult kõrgele. Võrkpallur kasutab hüppamist väga paljudes mänguelementides- ründelöök, blokk, olenevalt mängijast ka serv on punkte toova tähtsusega ning seega kõige olulisemad elemendud, milles kasutatakse hüpet. Samuti kasutatakse hüppamist ka kaitsemängus. Plahvatuslikku kiirust vajavad liigutused nagu sprindid ning kiired külgedele liikumised, millest küll pole võimalik punkte
Seetõttu on võimalik, et kofeiin mõjub kesknärvisüsteemis adenosiini antagonistina, kuid võib mõjutada ka substraadi metabolismi ja neuromuskulaarset funktsiooni. Teadusuuringud kofeiinist laienevad kõigis valdkondades. On oluline mõista, et kofeiinil on laiaulatuslik mõju organismile, mis võib aga ei pruugi mõjutada tulemust. Kofeiini täiendav kasutus võib parandada sportlikku jõudlust, kuid see sõltub erinevatest asjaoludest sportlase seisundist, treeningu tüübist ja kofeiini annusest. Lisaks nimetatutele veel paljudest asjaoludest. Kofeiin ja kognitiivne võimekus Kofeiin võimaldab mitmeid erinevaid viise kuidas harjutust sooritada, sealhulgas suurendab see kõrge intensiivsusega meeskonnaalade aktiivsust ning jõusooritusi. Lisaks on uuritud kofeiini kasulikkust sooritades erilisi jõuharjutusi, mis on tavaline sõjaväelastele raskete perioodide ajal kus nõutakse valvsust ja ärkvelolekut
Tuleb arvestada sellega, et keha lihasmassi kasv ning jõu suurenemine ei toimu jõusaalis, vaid 2-7 päeva jooksul pärast treeningut, kui inimese keha vaikselt taastab kahjustunud lihaseid, kõige paremini teeb ta seda siis, kui inimene on toitunud tervislikust ja valgu- ning vitamiinirohkest toidust ja võtab piisavalt aega puhkamiseks. See aeg mis kulub lihaste parandamiseks ning üldiseks keha tervenemiseks, sõltub sportlase treenituse astmest. Tublimad sportlased kes oma keha hästi tunnetavad ja treenivad seda efektiivselt, võivad oma lihaseid niimoodi kahjustada, et need taastuvad 5-7 päeva, algajad sportlased, kes ei tunneta veel oma jõulise efektiivsuse tippu, taastuvad tavaliselt kiiremini 2-3 päeva jooksul. Sel põhjusel jõuab inimene spordialaga alustades ka näha kiiremaid tulemusi, kui pärast seda juba väga heas vormis näha võib.
seitsmekordne Tour de France'i võitja, kuni 2012. aasta oktoobrini. Siis tühistas Rahvusvaheline jalgratturite Liit kõik need Tour de France'i tulemused, kuna USA Dopinguagentuur esitas enam kui 1000-leheküljelise raporti, mis sisaldas 26 inimese tunnistusi ning muid tõendeid Armstrongi dopingutarvitamise kohta. Kus oli tõde peidus 7 aastat ning kuidas oli Rahvusvahelisel Jalgratturite Liidul üldse õigus võtta juba karjääri lõpetanud sportlase tiitlid? Kui tõde ja õigus satuvad elus vastuollu, on põhiline jääda ausaks ning kindlameelseks. Sest nagu öeldakse: ,,valel on lühikesed jalad" ning iga vale tuleb lõpuks välja. Kahjuks ei olnud see põhimõte kajastatud küll Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus", kuid kindlam on alati rääkida tõtt. Seega peaksid kõik inimesed mõtlema just selle peale, et kuigi alati ei pruugi õigus kajastuda just tões, siis on enda jaoks ikka kõige õigem jääda ausaks.
Mis on õnn? Õnn on sõna, mis iga inimese jaoks tähendab erinevat asja. Mõne jaoks on õnn see, kui tal on palju raha või palju ilusaid ja kalleid asju. Mõni inimene on õnnelik siis, kui tal on koht, kuhu ööseks jääda või lähedased, sõbrad, kellega aega veeta. Näiteks on kodutud õnnelikud siis, kui leiaksid endale peavarju või sportlase jaoks on õnn võita mingi medal. Seega, õnne kui mõistet on raske defineerida. Mis on õnn minu jaoks? Sellele on juba lihtsam vastata, sest kes teaks mind paremini kui ma ise? Mulle ei tähenda õnn kohe üldsegi palju raha ja kalleid asju. Muidugi ,eks need ole ka vajalikud, kuid mitte peamised. Peab tunnistama, kui ikka võita loteriiga mõni suur summa, siis teeb see õnnelikuks küll, kuid ainult hetkeks, sest raha saab ükskord otsa. Mina olen
1. Lagundatakse energeetilistel eesmärkidel 2. Säilitatakse maksas varuainena glükogeenina 3. Kuuluvad antikehade koostisse st. kaitsefunktsioon, rakupinnaretseptorid. 4. Rakkude ehituses paiknevad membraanide koostises 5. Hormoonide koosseisus osalevad regulatoorsetes protsessides 6. kuuluvad (riboos ja desoksüriboos) nukleiinhapete koostisse, need on RNA ja DNA struktuuriüksused. 7. Süsivesikute ainevahetuse vaheühenditest sünteesitakse rasvhappeid ja aminohappeid 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui tavainimese toidus, kui siis millises vahekorras peavad sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 20-35%, süsivesikutest 55- 65% ja valkudest 15-20%. 10. Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga saama, kui ta päevane energiavajadus on 2000 kcal? Arvuta, kui 1g süsivesikuid annab 4 kcal.
Sissejuhatus Mitmekesine toit ja organismi vajadustega kooskõlas olev toitumine on tugeva tervise ja hea enesetunde aluseks mitte üksnes sportlasele, vaid kõigile inimestele. Samas on ilmne, et sportlasele on optimaalne toitumine edu saavutamise seisukohast märgatavalt suurema tähtsusega faktor kui enamiku muude elualade esindajatele. Toit ja toitumine mõjutavad oluliselt treeningu efektiivsust ning seeläbi sportlikku saavutusvõimet. Tänapäeva spordis on toitumise osatähtsus sportlase elus väga oluline ning see mõjutab sportlase tulemusi, füüsilist vastupidavust, vigastuste ennetamist ja nendest taastumist. Kõrge tasemega sportlaseks ei ole võimalik saada ilma toitumist reguleerimata. Sportlased peavad tarbima piisavalt energiat intensiivsetel ja pikaajaliste treeningute perioodil, et kas säilitada, hoida või tõsta kehakaalu, hoida tervist ja maksimeerida treeningu mõju. Vähene energia tarbimine võib viia lihasmassi vähenemiseni.
Kui otsus tehtud, saab näha selle efektiivsus ehk mõju hinnata. Praegusel juhul Adidas kaotas suure osa turuosast konkurentidele. Nike-i läbimurre toimus tänu innovatiivsete ja uudsete lähenemiste leidmisel spordijalatsite tootmisel. Nike lõi oma kõiki konkurente kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamisel toote arendamisel. Tänu mitmekesisele stiilide ja mudelite valikule oli Nike sammu võrra teistest ees. Hea tunnustus oli 300 sportlase kaasamine toote arendusfaasis, mis jättis Nike-st professionaalse ja usaldusväärse mulje. Kahjuks sama turuosa enam tagasi saada pole võimalik. Adidas-l jääb üle võtta mingis uues tootegrupis liidriroll, milles olla tuelvikus suuna näitajaks. Ilmselt tuleb valida kindlad tootegrupid, milles saada teistes tehnoloogiliselt paremaks. Hea soovitus Adidas-e juhtkonnale oleks, et kui soovivad tulevikus olla teistega konkurentsis, siis kuulake inimeste soove
5) 2012. aasta seisuga töötab firmas üle 44 000 töötaja ning firma aastakäive on 24.128 miljardit USA dollarit. 6) Teadus ja arendus – disain – tootmine – turundus – müük ja teenindus Antud firma puhul on kõige olulisematel kohtadel teadus ja arendus, disain ning müük ja teenindus. Teadus ja arendus on kõige tähtsam just jalanõude tootmisel. Näiteks on Nike + välja töötanud sellised jalanõud, mis kontakteeruvad nutitelefoniga ning saadavad sinna andmeid sportlase hüppekõrgusest, kiirusest ja läbitud vahemaast. Samuti on disainile suurt rõhku pandud. Näiteks on võimalik Nike kodulehel endale ise jalanõud erinevatest värvidest kombineerida. Valikuid ja võimalusi on tohutult. Nike toodete tootmine toimub odava tööjõu tõttu Hiinas, Vietnamis, Indoneesias ja Mehhikos. Disainime ja arendus toimub USAs. 7) Kohalik majandus on üldjuhul huvitatud välisinvesteeringutes, seega on kohalikule
See võib põhjustada ka tõsiseid tervisekahjustusi. Kui vererakkude arv on liiga kõrge, muutub veri paksemaks ja südamel on seda 9 raske ringi pumbata. Paksem veri võib ka veresooned ummistada ning niimoodi südameinfarkti esile kutsuda. Dopingukasutamine ei heida varju mitte ainult seda kasutavatele ja vahele võetud sportlastele. Iga uue rekordi või suurepärase saavutuse juures leidub inimesi, kes kahtlevad sportlase aususes. Nii muudavad dopingukasutajad tippspordi kõigi jaoks räpaseks ja mõttetuks. 10 Kasutatud kirjandus 1.http://www.antidoping.ee/?cat_1=3&cat_2=49&ID=49 2.http://www.greengate.ee/?page=4&id=3199 3.http://www.kalev.ee/est/?news=910384&category=2&Doping 4.http://www.amazon.ee/main.php?main=artikkel&com_view=1&textID=918 5.Doping spordis / [koostanud Mihkel Mardna]
ODAVISE Referaat 1. ODAVISKEST ÜLDISELT 1.1 MIS ON ODAVISE? Odavise on kergejõustikustaadionil harrastatav heiteala, kus visatakse ligikaudu 2,5 meetri pikkust oda. Odaviske võistlused toimuvad nii naistele, kui ka meestele. Samuti on odavise ühe alana kavas nii meeste kümnevõistluses kui ka naiste seitsmevõistluses. Katse sooritamisel on sportlase kasutuses hoovõturada, mille lõppu on märgitud mõõtesektori algust tähistav joon. Sellest joonest üle astumise korral katse mõõtmisele ei lähe. 1.2 REEGLID 1.2.1 O DA Oda suurus, kuju, minimaalne kaal ning raskuskese on rangelt määratud IAAF (International Association of Athletics Federations) seadustega. Rahvusvahelistel võistlustel peab meeste oda pikkus jääma vahemikku 2.6 2.7 meetrit ning kaaluma vähemalt 800 grammi. Naiste oda pikkus peab jääma vahemikku 2
(jõuettevalmistus) tõstab enesehinnangut ja võimaldab tunda ennast psüühiliselt kindlalt. (Loko: 70- 71) 6. Treeningplaani koostamine Selleks, et midagi teha, peab inimene teadma, mis seisundis ta on ja mida tahab saavutada. Olles testitud ja saanud hinnangu võimekuse kohta, saab püstidada eesmärgid spordis ja spordispetsiifilises tegevuses (treeningud). Testimine (lähtetaseme väljaselgitamine) annab aluse igale inimesele vastava plaani koostamiseks. Selle käigus selguvad sportlase nõrgad küljed, mis takistavad jõuvõimekuse arengut. Saadav informatsioon võimaldab treeninguplaanide koostamisel ja eesmärkide püstitamisel arvestada individuaalsete iseärasustega. Jõuharjutuste sooritamise peamiseks tingimuseks on keha lihaste stabiilsus liigeste liikumisel. Liigutustugevuse üldise stabiilsuse tagab tugev baastreening, millel baseerub võimsus. Olles stabiliseerinud kõhu-, selja- ja õlavöölihased, saavad sportlased kui ka inimesed püstitada uusi
kõigest 20 cm. Võimalik on teha kolm katset. Hea sprindivõimekus avaldab positiivset mõju eesmärgiks seatud hüppe pikkusele. Esimene katse hüpatakse tihti "kindla" peale. Kuulitõuge Sportlased tõukavad 7,26 kilost kuuli, mille läbimõõt on 110 kuni 130 mm. Tõuge toimub 2,135 meetrise läbimõõduga tõukeringist. Kümnevõistlejal on kasutada kolm katset. Reeglite kohaselt tohib kasutada ainult libistamis või pööramistehnikat. Kõrgushüpe Kõrgushüppe juures on sportlase kurnatuseaste veel väike. Kümnevõistlejate puhul tulenevad probleemid suhteliselt suurest kehakaalust. Hüpatakse peamiselt Fosbury Flop tehnikas, harva ka Straddle tehnikas. Straddletehnikas saavutas aga Christian Schenk Söuli olümpiamängudel legendaarse tulemuse 2,27 m. Iga kõrguse ületamiseks on atleedil maksimaalselt kolm katset. On oht alguskõrguse mitteületamisel null punktiga lootusetult konkurentidest maha jääda. Kõrgust tõstetakse 3 sentimeetri kaupa. 400m jooks
..............................................12 6. AKROBAATIKAKAVA...................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................14 1. PAINDUVUS Painduvus on tugi-liigutusaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab liigutuste liikuvuse ulatuse, sõltudes liigese ehitusest ning lihaste ja kõõluste venitatavusest. Painduvus näitab sportlase võimet ja omadust suuta sooritada laiaulatuslikke liigutusi omal jõul või väliste jõudude mõjul ühe või mitme liigesega. Üksikute liigeste suhtes oleks õigem rääkida nende liikuvusest, mitte painduvusest. Liigeste liikuvus on efektiivse tehnilise täiustumise möödapääsmatuks tingimuseks. Hea painduvus on väga oluline õigete liigutuste õigeks teostamiseks erinevatel spordialadel, olles seotud nii erinevate kehaliste võimetega kui sporditehnikaga. Kui
äratõuge, on sirge. Äratõuge Sportlane tõukab end äratõukejalalt tugevalt üles. See võimaldab tal valmistuda pöördeks, mille ta sooritab jalgade, puusade ja õlgadega. Hüpe Äratõuke jätk. Sportlane lõdvestab oma keha, et keskenduda asendile, ja jätkab pööramist, tõstes vaba jala äratõukejala kõrvale, et valmistuda horisontaalse asendi võtmiseks, selg lati poole. Kaar Viies õlad taha ja tuues kannad puusade alla, kaardub sportlase keha nii, et puusad kerkivad üle lati. Sportlase raskuskese võib samal ajal olla allpool latti. Maandumine Kui puusad on üle lati, painutab sportlane tugevalt puusi, mis tõstab rinna ja jalad kiiresti. Moodustades kehaga sellise nurga, väldib ta latipuuded ning valmistub maandumiseks õlgadele. Olümpiamängude medalivõitjad Mehed: 1952. aastal: I koht - Buddy Davis 2.04 II koht - Ken Wiesner 2.01 III koht - José Telles da Conceição 1
.................................................5 Üleminekuperiood:......................................................................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 2 Sissejuhatus Treeningprogramm terveks aastaks on treenerile kõige tähtsam, et planeerida sportlase edasist arengut. Treeninguprogrammi koostamisel peab treener lähtuma treeningu põhiprintsiipidest ja periodiseerimise kontseptsioonist. Treeningu planeerimine nõuab kindlaid teadmisi, mida soovitatakse saavutada ja kuidas selleni jõuda. Tänapäeva võrkpallur peab olema kõrgel tasemel tehnilis-taktikalises, psühholoogilises ja kehalises plaanis. Vastasel juhul ei olda piisavalt konkurentsivõimeline, et tippvõrkpallis läbi lüüa
energiahulk sõltumata sellest, kas see vabaneb valkude, rasvade, süsivesikute või alkoholi oksüdatsioonil. Kuna toitainetel on organismis aga ka muid olulisi funktsioone peale energeetilise rolli, ei ole siiski sugugi tähtsusetu, millises proportsioonis nimetatud ained meie toidus esinevad. Vastupidi, rasvade ja süsivesikute omavaheline vahekord on äärmiselt oluline nii inimese töövõime kui tervise seisukohast. Optimaalne vahekord sportlase ja tavainimese toidus · Eelolevalt tabelilt võis tõdeda, et nii tavainimene kui ka suurte koormustega töötav sportlane peab oma toidulaual kasutama u. 15% valke.Tavainimene peaks süsivesikuid tarbima u. 50% ulatuses, kuna see on hulk mida ta suudab muundada energiaks.Ning rasvu peaks tavainimese toidulaual olema u.35% ulatuses. · Sportlane aga peab süsivesikute arvu suurendama kuskil 65- 70 %-ni, ning seda rasvade arvelt, kuna sellisel juhul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
