Erika Salumäe "Jääda ellu" (0)

Erika Salumäe „Jääda ellu“
Lugesin Erika Salumäe elulooraamatut „Jääda ellu“. Raamatut valides tahtsin lugeda mõne sportlase lugu ja Erika Salumäe raamatut soovisin lugeda veel ka seetõttu, et hiljuti oli uudistes informatsioon, et ta müüb oksjonil ära oma medalid ja meened. Ta on teinud nende pärast väga suurt tööd. Aga kuna tervis vajab ravi, siis ei jää tal teist valikut. Tervis on ikka kõige tähtsam.
Erika Salumäe on kahekordne olümpiavõitja, lisaks mitmed-kümned meistrivõistluste medalid ja karikad. Selleks, et seda saavutada on ta pidanud tegema väga palju tööd.
Ta on väga tugev, samas aga väga kinnine ja sissepoole elav inimene. Ta ei ava end naljalt kellelegi ja oma muredest räägib vähe. See raamat on aus ülestunnistus kõiges, ta julgeb rääkida oma elust väga avameeleselt nii nagu ta on olnud. Erika Salumäel oli ja on tahet ning usku endasse. Mind üllatas, kui raske oli tema lapsepõlv, et tal ei olnud kedagi, kes oleks temast tõeliselt hoolinud. Ja kui koledad olid selleaegsed lastekodude tingimused, kuidas kasvatajad neid lausa kiusasid, neid lapsi, kelledel ei olnud niigi peret ega toetajaid. See raamat näitab, et ka kõige lootusetumana tunduvast olukorrast on võimalik välja tulla. Vaatamata sellele, et ta elas lastekodus ja kasuperes, ei ole ta kibestunud.
Ta on maksimalist, ta ei tee asju poolikult. Kui talle see asi ei sobi, siis ta seda ei tee. Näide poliitikasse astumisest. Talle ei sobinud need vaated ja ta nägi, et ei saa seal midagi kasulikku teha ning loobus poliitiku karjäärist.
See lugu on väga õpetlik. Erika lugu näitab, et on võimalik saavutada väga vähestes tingimustes maksimum tulemus. Tuleb ainult väga tahta, Erikas oli see jonn ja tahe näidata, et ta on suuteline saavutama kõige paremat tulemust.