50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
inimene14
Õppematerjali autor
Eesti kuulus sportlane. ANDRUS VEERPALU Sinimustvalge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MMi järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MMilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra
veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning lapsed Andreas, Anette, Anlourdees ja Anders. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995
Andrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit.Ta õppis Rääma põhikoolis ja Otepää spordiinternaatkoolis. Trennikaaslased imetlesid Veerpalu meelekindlust Umbes kakskümmend suve tagasi, kui Pärnu suusapoisid Jõulumäe spordibaasis pooleteisekilomeetrisel metsaringil suusatamise imitatsioonijooksu tegid, tabas keegi neli tiiru enne lõppu raja ääres herilasepesa. Herilased läksid maruvihaseks. Kõik poisid said nõelata. Mispeale kõik tegid treeningkorraga lõpparve. Peale ühe. Veerpalu hiilgas treeningusemude sõnul juba noorena tohutu tahtejõu ja töövõimega
Valgamaa Kutseõppekeskus KVK II Erge Ilja Andrus Veerpalu Referaat Juhendaja: Anneli Taul Valga 2009 Sisukord 2.Sisukord 3.Andruse elust 4-9.Ekskursioon suusastaari noorusmaile 10.Kasutatud kirjandus 11-14.Lisad Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ) on eesti suusasportlane , kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja . Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Nimi: ANDRUS VEERPALU Hüüdnimi: Antu Sünniaeg: 08.02.1971 Sünnikoht: Pärnu Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel
02.1980 Eestlastest võttis osa Fjodor Koltsin, kes saavutas individuaalses suusa kahevõistluses 15. koha. Saraevo 08.02. - 19.02.1984 Connor Olev Martin O'Brien saavutas mäesuusatamise kiirlaskumises 33. koha. Calgary 13.02. - 28.02.1988 Allar Levandi saavutas individuaalses suusakahevõistlus 3. koha. Albertville 08.02. - 23.02.1992 Eesti koondisesse kuulusid: Allar Levandi, Ago Markvardt, Toomas Tiru, Peeter Heli (kahevõistlus), Piret Niglas, Elmo Kassin, Urmas Välbe, Jaanus Teppan, Andrus Veerpalu, Taivo Kuus (murdmaasuusatamine), Krista Lepik, Eveli Peterson, Jelena Poljakova, Urmas Kaldvee, Hillar Zahkna, Kalju Ojaste, Aivo Udras, Kristjan Oja (laskesuusatamine), Olga Vassiljeva (iluuisutamine), Aare Tamme (sööstlaskumine). Parima koha saavutas Allar Levandi 6. koht individuaalses kahevõistluses.9 8 http://www.eok.ee/est/olympiamangud/innsbruck_1964 9 http://www.eok.ee/est/sportlased/sportlased_om-del/olympiamangudel_1992_-_2000
Maratonil osalejate arv tõusis 10 000 juurde ja sellest osavõtt kujunes lausa prestiizi küsimuseks. 10. novembril 1991 taastati ka Eesti Suusaliidu liikmelisus Rahvusvahelises Suusaföderatsioonis. Albertville'i taliolümpiamängudel 1992. aastal võttis Eesti pärast 56- aastast vaheaega olümpial osa oma lipu. Olümpia tulemusteks olid Allar Levandi jõudmine esikuuikusse, Krista Lepiku tänaseni püsiv tippkoht laskesuusatamises või noore Andrus Veerpalu üllatussõit 10 km. Krooniks olümpiatalvele oli Novosibirskis peetud laskesuusatamise MM-il Eesti neliku (Aivo Udras, Hillar Zahkna, Urmas Kaldvee, Kalju Ojaste) poolt saavutatud pronksmedal 20 km meeskonnasõidus. Sama aasta 11. novembril loodi iseseisev Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon (ELSF), mis järgmisel aastal sai rahvusvahelise organisatsiooni IBU liikmeks. Ramsaus toimunud MM-il (1999) jõudis Eesti juba medaliriikide hulka
rahvas rõõmustas koos temaga. Ta oli juba väikeset peale soovinud saada olümpiavõitjaks. ,,Mäletan, lamasin lapsena lumes ja kui täht kukkus, soovisin, et minust saaks olümpiavõitja," räägib Kristina lapsepõlve meenutades (Press 2006: 77). Pärast Torino olümpiat võtsid koju saabunud Kristina ja Anatoli Smiguni Tallinna Lennujaamas vastu Eesti Meestelaulu Selts, Piirivalve orkester, Audentese spordikooli ja SOS Lasteküla lapsed. Varem Torinost naasnud Andrus Veerpalu ja Mati Alaver liitusid Smigunidega lennujaamas ning ühiselt sõidutati nad politseieskordi saatel Vabaduse väljakule. Vabaduse väljakul üles seatud laval ehiti olümpiavõitjad loorberipärgadega ning neid tänasid president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Raivo Palmaru, samuti Tallinna linnavalitsuse ja sponsorite esindajad. Austamistseremoonia lõppes ilutulestiku ning Ivo Linna ja Anti Kammiste esinemisega. (Eesti
Allar Levandi, Ago Markvardt meeskondlikus kahevõistluses neljandad. Eesti olümpiadelegatsiooni koosseisus võistles 26 sportlast, kuid seekord medalit koju ei toodud. XXVI suveolümpiamängud, Atlanta 1996 Seekord võttis osa 44 Eesti sportlast, poodiumile nad ei pääsenud. Tublimad olid seekord Erika Salumäe, Erko Nool, Imre Tiidemann. XVIII taliolümpiamängud, Nagano 1998 22 eesti sportlast võistles medalite eest, medaleid ei tulnud. Tublilt esindasid meie vabariiki Jaak Mae ja Andrus Veerpalu. XXVII suveolümpiamängud, Sydney 2000 Taas võisime rõõmu tunda meie medalivõitjate üle. Tublid olid ka ühesüstal võistelnud Hain Helde. Andrus Värnik saavutas Sydney olümpiamängude odaviskevõistlusel viieteistkümnenda koha. Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit said meeskondlikul epeel 9. koha. Aleksander Tammert sai kettaheites samuti 9. koha. Maadluses oli tublid Valeri Nikitin 4. koht ja Toomas Proovel 9. koht. Andrei Silin ja Leonid Gulov saavutasid kahepaadil 9. koha
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid