50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marju Zupsmann
Õppematerjali autor
Uuritakse kuidas neid peaks kasutama. Käsitletakse mõndaid populaarsemaid lisandeid mida inimesed kasutavad. Räägitakse mida nad sisaldavad ja kuidas töötavad. Teema oli valitud autori huvide tõttu fitnessi vastu ning on väga aktuaalne seoses spordi populaarsuse kasvuga. Põhiliseks allikaks oli veebileht www.fitness.ee. Empiiriline osa koosneb ainult kirjanduse analüüsist. On võetud teemaks ,,Massi lisamine" ning selleks enim kasutataimad Eestis toidulisandid internet poest www.fitshop.fitness.ee ja räägitakse mis nad endas sisaldavad ja kuidas töötavad. 1.MIS ON TOIDULISANDID? Toidulisandid on spetsiaalselt tehtud ained nendele kes aktiivselt tegelevad spordiga. Need on ained mis on suunatud sellele, et suurendada vastupidavust, kehamassi, kiirust, jõudu, tervist või lihtsalt hoida ennast heas vormis, saledana ja ilusana. (Mango 2009) Tänapäeva tipsport ei oleks võimalik toidulisanditeta. Ükski sportlane ei saa jõuda
...............................................................................3 2.1. Naised...............................................................................................................................3 2.2. MEHED........................................................................................................................... 4 3. JÕUTREENING..................................................................................................................... 5 4. TOIDULISANDID................................................................................................................. 6 5. JÕUSAALI REEGLID........................................................................................................ 11 III. KOKKUVÕTE....................................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................13
· 10% 450kcal · 20% 900kcal · 15% 675kcal · KOKKU 4500kcal Toitumine jõualadel · Spordialadel on kesksel kohal lihasmassi arendamine, siit suurem valguvajadus · Suurem valgutarbimine võib põhjustada vajaduse teatud vitamiinide (B6) järgi, samuti võib suureneda erituva uriini hulk. · Väga oluline loomse ja taimse valgu tasakaal (1:1) · Optimaalse valgu ja aminohapete koguse tagamiseks on sageli vajalikud vastavad toidulisandid · Efektiivseimad toidulisandid jõu arendamiseks on hargnenud ahelaga aminohapped (BCAA) ja kreatiin. · Vajalik süsivesikutevajadus on 5 8g/kg Toidu kalorsus jõualadel, maadluses, judos · 1. hommikusöök · 2. hommikusöök · Lõunasöök · Õhtuoode · Õhtusöök · Hiline oode · 25% 1250kcal · 5% 250kcal · 25% 1250kcal · 10% 500kcal · 20% 1000kcal · 15% 750kcal · KOKKU 5000kcal Toidu kalorsus kiirusjõualadel ja sportmängudes
oluliselt mõjutatud tema kutsetöö iseloomust. Reeglina jääb üldine energiatarve vahemikku 1,4 - 2,4 põhikäbe ühikut. I. grupp vaimne istuv töö APK=1,4 (arvutioperaator). Ii. grupp kerge keh töö APK = 1,6 (üliõpilane, müüja). III. grupp keskmise raskusega töö APK=1,9 (koristaja, autojuht). IV. grupp raske keh töö APK=2,2 (ehitus-, metsatööline). V. grupp- väga raske keh töö APK=2,4 (kaevur, põllumajanduses). Energiavajaduse sõltuvus spordiala iseloomust: . Sportlaste puhul on märkimisväärne ka spordiharrastuse mõju inimese organismi üldisele energiavajadusele. Samas on see suuresti individuaalne, sõltudes nii harrastava ala spetsiifikast kui ka treeningutele ja võistlustele kulutatavast ajast ja seal sooritavate harjutuste intensiivsusest. 1. vastupidavusalad APK=2,6 3,3. 2. sportmängud APK=1,8. 3. jõualad APK=1,6 1,7. 3
Paraku viib algajatel umbes pooleaastane paus vastupidavusvõime lähtetasemele, st treeningutega saavutatud kasu kaob ära. Sarnaselt vastupidavusega on ka jõu vähenemine seotud sportlase üldise treenituse ja varasema treeningu ülesehitusega. Nii algajatel kui ka hästitreenitud sportlastel algab maksimaalse jõu langus umbes neljandast tegevusetuse nädalast. Kolm kuud treeninud algajad kaotavad 6–10-nädalase pausiga kogu juurde treenitud lihasjõu. Treenitud sportlaste lihasjõud aga jääb pärast sama pikka pausi tavainimese omast oluliselt suuremaks Kordamisküsimused Lk 129 -162 1.Milliste spordialade tippsportlased paistavad silma suurima toiduenergiavajadusega ja millest on see tingitud?Vastupidavusalade tippsportlastest paistavad kõige suurema energiavajadusega silma jalgratturid, triatleedid ja murdmaasuusatajad. Tingitud sellest, et nende alade sportlaste treeningud/võistlused kestavad pikalt (jalgratas nt 3-7h)
keha erinevad vajab inimene toiduvalkusid. Täiskasvanu vajab päevas ligikaudu 0,8–1,0 grammi struktuurid on üles ehitatud. valkusid kilogrammi kehakaalu kohta. Sportlasele on oluline teadvustada, et tree- Täiskasvanud ningukoormuste suurenedes kasvab ka valguvajadus. Veidi enam kui kümne aasta inimese päevane tagustele teadmistele tugineb ekspertide soovitus, mille kohaselt vastupidavusalade valguvajadus sportlaste toidus peaks valkusid olema 1,2–1,4 g/kg päevas, peamiselt kiirus- ja on 0,8 – 1 g kilogrammi ke- jõuvõimete arendamisele suunatud spordialade sportlastel aga 1,2–1,7 g/kg päevas. hakaalu kohta. Viimaste aastate uurimistöö tulemused aga näitavad, et väga suurte treeningukoor- Regulaarselt muste puhul, mis on omased kaasaja tippspordile, võib optimaalne valgukogus
kolmpealihase ja motoorse arengu uurimiseks kontraktiilsete omaduste ja EMG aktiivsuse määramiseks. · Mütonomeetria on lihaste toonuse uurimise meetod, mis põhineb lihaste mehhaaniliste omaduste määramisel. · Goniomeetria = meetod liigeste liikuvuse määramiseks; · EMG kasut inimese närvi-lihasaparaadi funktsioonide uurimisel: · Optilis-elektroonilised uurimisseadmed 9.Treeningu tulemusena tekkivad biomehaanilised muutused kiirus- ja jõualade sportlaste organismis Optimaalse treeninguga luustik tugevneb: kasvab surve ja toime tugevus, löögikindlus ja vibratsiooni taluvus. Treening tugevdab ka kõõluseid, millega lihased kinnituvad luude külge, samuti sidekoelisi sidemeid, mille ülesandeks on liigeste tugevdamine. Täiustub liigeste ehitus, sõltuvalt treeningu iseloomust, suureneb või ka väheneb liigeste liikuvus liigestes.
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid