Mütoloogias avaldub inimeste maailmapilt, see on seotud usukumuste ja religiooniga. Mütoloogia tähendusrikkaimad osad ongi müüdid; 2) mütoloogia kui teadus müütidest, nende kujunemisest, olemusest, tõlgendustest, suhestumisest jne 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana- Kreekas käsitleti müüti pigem kui väljamõeldist. Müüte üritati seletada. Euhemeristlikud, sotsioloogilised, psühholoogilised, allegoorilised seletused, loodusnähtustel ja vaimsetel väärtustel põhinevad seletused. Homeros ja Hesiodos kui mütograafid 7-8 saj eKr. Theagenesmüütide allegooriline tõlgendamine, müüt kui mõistukõne. Euhemerosmüütides toimub ajalooliste tegelaste, vallutajate ja kangelaste jumalikustamine, moonutatud ajalugueuhemerismpooldajateks enamik antiigi ja keskaja ajaloolastest. Aristotelesmüüt kui kunstiteos, kirjanduslik väljamõeldis kui fiktsioon
korrastavad valimisnimekirjad; o valimiskampaania periood - algab sellest hetkest, kui valimised on välja kuulutatud. Kampaania eesmark on tugevdada oma parteid või valimisliitu organisatsiooniliselt ja koguda endale valijaid. Parteid koostavad valimisprogrammi, otsivad vajaduse korral 8 liitlasi, et moodustada valimisliit, ja alustavad valimispropagandat. Selle hulka kuulub ka logode valmistamine, sotsioloogilised küsitlused ja nende tulemuste avaldamine ajakirjanduses. Riigi ametiasutuste ülesanne on jälgida, et kõik parteid peavad kinni valimisseadusest; o hääletamine - on lühietapp ning kestab umbes nädala. Siia mahub nii hääletuspäev kui ka eelhääletus. Hääletustulemused näitavad, milline on uus parlamendi koosseis. Stabiilsetes riikides on valimisest osavõtnute arv 65-70%. Mida kõrgem on valijate protsent, seda seaduslikum on parlament
Selline tähendab sageli elukestvaid protsesse. Mitteformaalne kasvatus (nonformal education). See tähendab enamasti täiskasvanute täiendkoolitust ning seda iseloomustab asjaolu, et siin pole eesmärgiks diplomide või tunnistuste saamine. Perekond kasvatuskeskkonnana Mis on perekond? Perekonna all mõeldakse eri kontekstis vägagi erinevaid asju. Laps võib perekonda arvata lemmikloomad, aga ema uus abikaasa ei ole tema jaoks perekonnaliige. Perekonnauurimused olnud on enamasti sotsioloogilised, sotsiaalpoliitilised või psühholoogi- lised. Perekonda on traditsiooniliselt käsitletud ka regiooni vaatenurgast. Perekonna määratlemise katsed Sotsiaalseadusandluses on sageli lähtutud nn külmkapiteooriast: perekonda kuuluvad samasse majapidamisse kuuluvad inimesed ehk need, kes käivad ühe ja sama külmkapi kallal. Siiski näiteks ühes majapidamises ilma vanemateta elavad õed-vennad või tudengikorteri elanikud ei moodusta perekonda
Sotsiaalset konstruktivismi. 9. Kas sotsiaalkonstruktivism ja sotsioloogiline konstruktsionism on (1) sünonüümid või (2) erinevad mõisted? Erinevad mõisted. SotsiaalkoNSTRUKTIVISTid näevad õppimist, kui inimeste suutlikkuse täiustumist osalemisena teistega ühistegevustes, millel on (oluline) tähendus konkreetses kultuuris. Sotsioloogilised koNSTRUKTSIONistid tunnevad huvi, kuidas konstrueeritakse avalik teamine sellistest distsipliinidest nagu loodusteadused, matemaatika, majandus või ajalugu. 10. Kas sotsiaalkonstruktivistlikelt positsioonidelt, võrreldes õppimise nägemisega individuaalkonstruktivismi positsioonidelt, on kujunev teadmine ( ) valdavalt situatiivne või ( ) valdavalt üldine? 11
o Keele variante: dialekt ehk murre, släng, sotsiolekt, allkeel (kirjakeel, ühiskeel, argikeel jne), idiolekt · Laias mõttes sotsiolingvistika o Kõneetnograafia ja konversatsioonianalüüs (vestluse struktuur uurimine) o Keele varieerumine (stiil, sugu ja sotsiaalne kuuluvus jms) o Kakskeelne ühiskonrd · Praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsimused keelega seotud teemadel. hõlmab hariduspoliitikat näiteks. Sellel suunal on peamine meetod küsitlus uuring. · Kitsas mõttes sotsiolingvistika (Labov jt) ehk kvantitatiivne sotsiolingvistika: keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. (Labov uuring häälikutest. Ta otsustas, et New Yorgi erinevate sotsiaalsete klasside keel varieerub ja seda on kõige lihtsam uurida häälikute muutumiste kaupa. Ta viis oma uurimuse läbi erinevate
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratl...
- M.Hircheld (1869-1935) sakslane. Oli homoseksuaal. Hästi produktiivne kirjutaja. Ilmutas paksu raamatu "Homoseksuaalsus meeste ja naiste hulgas" 1000 lk. Esimest korda ütles, et homoseksuaalsus pole patoloogia, see ei ole ebanormaalne. Arvas, et homoseksuaalsus on kolmas sugu. Esimene seksuaalsust puudtav ajakiri(?). Tema peamine teene oli, et mõjutas seksuaalvallas homoseksuaalsuse kajastamist. Hukati koonduslaagris. - Morton Hunt sotsioloogilised uuringus seksuoloogia vallas. "Seksuaalkäitumine seitsmekümnendatel aastatel". Esimest korda representatiivne valik: 20000 meest ja naist juhuvaliku (telefoniraamat) alusel. Küsimustikule vastas vaid 1/5. Nendele, kes vastasid koostati 1000 küsimusest koosnev küsimustik. Neid inimesi kasutati ka hiljem longituuduurimuste käigus. - S.Hite lähtus feministlikust printsiibist. Fokuseeris tähelepanu seksuaalsusele naiste elus
Üldised põhimõtted on võrreldes lepingutega laialivalguvamad ning mõeldud eelkõige lünkade täitmiseks. Kohtuotsused Kohtuotsused on siduvad ainult vaidlevatele osapooltele endile. Kohtuotsuste roll on erinev kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemil. See instinkt, et kui kohus midagi 7 ütleb, siis on sel suurem kaal P. Burdeau sotsioloogilised uurimused kohtunikud on ka ikkagi kallutatud oma maa poole rahvv kohtus. Juriidiliste autorite kirjutised Mõjukate õigusteadlaste arvamustel on vb suuremgi tähtsus kui ÜRO Rahvusvahelise Kohtu Statuudi art 31 nimetab kui abiallikast. Just õigusteadlastele antakse sõna erinevate juriidiliste põhimõtete formuleerimiseks. Ka ÜRO peaassamblee otsused on soovituslikud, ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon on täitmiseks kohustuslikud
toodet või teenust pakkuva firma klientidel sageli raske rahulolu uuringute raames negatiivset vastust anda. Selle tulemusena satuvad nende rahulolu puutuvad vastused tüüpiliselt viiepallilise skaala ülemisse otsa oma rahulolu toote või teenusega määratletakse näiteks hinnetega 4 või 5. Põhiline dilemma lojaalsusküsimuses on see, kas lojaalsus on korduvost käitumuslik arvuliselt mõõdetav objektiivne suurus või sisalduvad lojaalsuses ka psühholoogilised ja sotsioloogilised aspektid. Käitumuslik korduvost võib olla aheldatuse või piiratud konkurentsi tulemus, seega võib olla tegemist pseudo-, võlts- või resignatiivse lojaalsusega või päris ehtsa lojaalsusega (Vijar). Nende eristamiseks ei piisa vaid käitumuslike näitajate analüüsimisest, vaid kaasata tuleb ka muud kriteeriumid. Üheks nendest on ka rahulolu mõõtmine. 1.4. Kliendirahulolu ja selle olulisus Valdav osa lojaalsuskäsitlusi seostab kliendilojaalsust tugevalt kliendirahuloluga.
Sõltub kiirusest, neuroloogilistest ja füsioloogilistest protsessidest, muutused hakkavad ilmnema juba varajases täiskasvanueas. 2. kristalliseeruv konkreetset liiki teadmiste ja kogemuste kogunemise põhjal. Strateegiad, mis on omandatud voolava intelligentsuse kasutamise kaudu. Sõltuv formaalsest haridusest ja igapäevasest elukultuurist. NOORUKIIGA Noorukiikka võib sisse lugeda ka murdeea. . see on seotud psühholoogiliste, sotsioloogilised ja bioloogiliste muutustega. Murdeea bioloogilised muutused algavad 2 aastat enne kui sekundaarsed muutused ilmnevad. 8-9 eluaasta on eelpuberteet. - Suurenenud tundlikkus lõhnadele, mõningased muutused kehakujus (pikkus, laius). Bioloogilised muutused toob esile hormonaalne muutus- suguhormoonid. Tüdrukutel naissuguhormoonid ehk östrogeenid, poisslastel meessuguhormoonid ehk androgeenid aga mõlemad hormoonid on mõlemil olemas, vastavalt üks juhtiv. - 10-11..
Valitsus määrab kindlaks valimisõiguslike kodanike arv ja kohalikud valimiskomisjonid korrastavad valimisnimekirja. Valimiskampaania periood - algab kui valimised on välja kuulutatud. Kampaania eesmärk - koguda valijaid, tugevdada oma parteid või valimisliitu. Parteid koostavad valimisprogrammi, otsivad vajadusel liitlasi, et moodustada valimisliit ja alustavad valimispropagandat. Selle hulka kuulub logode valmistamine, sotsioloogilised küsimused ja nende tulemuste avaldamine ajakirjanduses. Riigi ametiasutuste ülesanne on jälgida, et kõik parteid peavad kinni valimisseadusest. Hääletamine - kestab umbes ühe nädala, sinna mahub hääletuse päev kui ka eelhääletus. Hääletustulemused näitavad, milline on uus parlamendi koosseis. Häälte lugemine - kui hääletamiseks ettenähtud aeg on lõppenud, avatakse valimiskastid sõltumatute vaatlejate
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmenta...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon.
käsitlustele, on neil kõigil ikkagi põhiprobleemiks üksikisisku ja ühiskonna, era- ja avaliku huvi vahekord. Rääkides kahe esimese suurest süsteemist, siis nende raames erinevad käsitlused kardinaalselt nii õigusest kui ka riigist ja riigi rollist. Kontinentaalõiguse süsteemis 2 valitsevat doktriinide suunda: 1) Loomuõiguslik 2) Positivistlik 3) Normativistlikud doktriinid I maailmasõja eel ilmnema Anglo-Ameerika süsteemis: 1) Sotsioloogilised doktriinid ja konseptisoonid 1.1.1. Kontinentaal ehk romaani-germaani õigussüsteem Tekkis 12-13. saj. Mandri-Euroopa keskosas. Juured Rooma õiguses. Õigusnormide ülesandeks oli korra tagamine ühiskonnas. Õigusnorme mõistetakse eeskätt kui üldisi käitumiseeskirju, mis peavad tagama üldise õigluse, moraali ja prognoositava käitumise ühsikonnas. Õigusnormid on peamiselt kirjutatud ehk sätestatud õiguse normid
Kultuuriajaloo konspekt TLÜ 2017 Eksam: mõistete määratlemine + arutlevad küsimused. Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast:nt m...
saavutuste ja masside võõrandumise vahel kontrollist rikkuse üle, mida ta on loonud. Marxi kriitika: Liialt suur rõhk “klassiidentiteedil”. Propageerib majanduslikku determinismi, aga ühiskonna poliitiline struktuur, perekonnakorraldus ja religioon võivad areneda ja muutuda suhteliselt sõltumatult majanduslikust baasist ning isegi mõjutada majanduslikku süsteemi ennast. Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: Materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus (kultuurimaterialism). Klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest (Dahrendorf). Kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta (Frankfurdi koolkond). 14. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Frankfurdi koolkond. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Cramsci ja Althusseri ideoloogiateooria. Habermas.
Kultuur algas egiptusest ja levis sealt edasi. Akulturatsioon (Kroeber) - akulturatsioon muutused kultuuris teise kultuuri mõjul (pigem moodne difusionismi kohaldus) Assimilatsiooniteooriad:- assimilatsioon: inimene suudab siseneda domineeriva ühiskonna sotsiaalmajanduslikesse, majanduslikesse ja hariduslikesse positsioonidesse. E.Durkheim (1858-1917) Prantsuse sotsioloog, üks kaasaegse sotsioloogia rajajaid - huvitus ennekõike kaasaegsest ühiskonnast - Peamised sotsioloogilised tööd: - The Division of Labor in Society (1893) - Rules of the Sociological Method (1895) - Asutas ajakirja L'Annee Sociologique (1896) - Suicide (1897) - Primitive Classification (1903) - Elementary Forms of Religious Life (1912) - Kirjutas seaduste mõjust, religioonist, haridusest, teadmise sotsioloogiast, moraalsusest, sotsiaalsest kihistumisest jmt nähtustest ühiskonnas. Struktuurfunktsionalismi pooldaja - positivistliku sotioloogia edasiarendaja
- Perekonnaseis: abielu vähendab riski, lahutus või lesestumine suurendab - Hõivatus tööga: mida kõrgem sotsiaalne seisund seda suurem oht, hõivatus tööga kaitseb suitsiidi eest - Kliima: enesetapuoht suurem kevadel ja sügisel - Kehaline tervis: eelnev arstiabi on positiiselt seotud enesetapuohuga - Psüühikahäire: 95% isikutest kes enesetapu või katse tegid - Eelnev suitsidaalne käitumine - Psühhiaatrilised patsiendid Etioloogia - Sotsioloogilised tegurid: durkheimi teooria o Egoistlikud o Altruistlikud o Anoomilised - Psühholoogilised tegurid o Freudi teooria – agressioon enese vastu o Menningeri teooria – ümberpööratud mõrv o Kaasaegsed teooriad – kättemaksusoov, võim, kontroll, karistamine, pääsemine o Beck – lootusetus on kõige kidlam pikaaegse enesetapuohu indikaator - Bioloogilised tegurid
Teiseks annab rahvastiku kasv seletuse sellest, miks osad riigid on rikkad ja osad vaesed. Seega prognoosib Solow mudel, et kõrgema rahvastiku kasvuga riikidel on RKP inimese kohta madalamal tasemel. Kolmandaks mõjutab rahvastiku kasv kapitali akumulatsiooni kuldse reegli taset. Tarbimine töötaja kohta oli avaldatav valemiga c = y - i. Paljud majanduskasvu allikad on peamiselt demograafilised, poliitilised või sotsioloogilised ja me peame tunnistama neid olulisteks majandusanalüüsi valdkonnast väljaspool olevateks mõjuriteks. Kuid mida tähtsamad need välised ehk eksogeensed muutujad kasvu suhtes on, seda vähem kasulikud meie puhtalt majanduslikud mudelid on. Seepärast otsitaksegi võimalusi analüütilise raamistiku laiendamiseks, et seletada, miks ja kuidas sisendid muutuvad. Mida rohkem muutujaid me suudame põhjendatult muuta mudeli jaoks endogeenseteks, seda suurem
Sõjalise vapruse ülistamine luulekogudes III Naturalism = äärmuslik realism (1870-1880. aastatel) Prantsusmaa eeskujul kompromiteerivate faktide kiretu ,,objektiivne" esitamine ja ühiskonna varjukülgede lahkamine ja variserliku valelikkuse paljastamine. August Strindberg (suri 1912) Põhjamaade kuulsamaid kirjanikke. Põhjamaine võitlev realism, piinatud geenius, suur enesepaljastaja. Produktiivne: romaanid, draamad, luuletused, aforismid, autobiograafiad, ühiskondlikud pamfpletid, sotsioloogilised uurimused. Põhimõttelises opositsioonis oma keskkonnaga (kohtuprotsessid). Tegelased vaimselt lõhestatud. Hiljem arenes naistevihkajaks ja luuludega. Sai mõjutusi Nietzschelt. Kõmuline esikromaan ,,Röda rummet" (1879), võrratu satiir Stockholmi elust. Oluline draamakirjanik - ,,Preili Julie". Tema realistliku perioodi teosed kuuluvad Rootsi kirjanduse kullafondi. Realism Taanis (1864-1890) Peale Slesvig-Holsteini kaotusest ühiskonna kriitiline ümberhindamine
Juhul, kui mineviku abil olevikku mõista ei saa, siis milleks ajalugu üldse vaja on? Juhul, kui isegi üritada minevikusünd- muste abil olevikku seletada, siis on see potentsiaalne konflikti allikas. Seda on küll üritatud teha, aga sisuliselt on see alati õigustusena töötanud (Hitler; kõik mis ei toeta töörahva revolutsiooni, on halb.) Tegelikkuses ei õigusta paratamatus ju mitte midagi.4 Õigustus on vajalik ainult siis, kui meil on mingi valikuvabadus. Sotsioloogilised uurimused tõestavad siiski, et mingid inimestevahelised seosed on universaalsed. Sellisel juhul nagu ajaloo jaoks kohta ei oleks. . . Üks 20.»sajandi väljapaistvamaid filosoofe Carl Popper väitis, et sellist spet- siifilist protsessi nagu “ajalugu” olemas ei ole. Tegelikkuses on ju ajalugu kõikide inimeste tegude kogu. Ajalookirjutuse idee on hulga ajaloo üksik- juhtude kirjeldamine. Iga inimkonna ajaloo kirjutaja valib välja sellest mingi tüki
isiksus kujuneb õiguskuulekaks ja tema sotsialiseerumises ei teki väga suuri tõrkeid. Kui aga mingil eluetapil tuleb ette olukord, kus korraga kõik sotsialiseerimisega tegelevad institutsioonid pole oma ülesannete kõrgusel ja tekib lünk sotsialiseerimise protsessis, on oht, et inimese õigusteadvus jääb väga madalaks ja tema sulandumine ühiskonna õigussüsteemi on raskendatud ja isik võib kalduda õigusvastase käitumise teel. Seadusloome sotsioloogilised probleemid Vajadus seadusandluse järele tõusetub ühiskonnast endast, sest ühiskonnas tekivad ühiskondlikud suhted ja neid tekib pidevalt juurde, mis vajavad õiguslikku reguleerimist. Selleks, et neid õiguslikult reguleerida, on vajalik seadusandlik tegevus. Kui läheneda sellele küsimusele normatiivse poole pealt, siis seadusandlus on ainult riiklike organisatsioonide koostöö, kus vastavad riiklikud institutsioonid fikseerivad kirjalikult käitumisnormid ja
kui ühe keele erinevaid väljendusi. Sõnad, paralingvistilised vahendid (hääl, intonatsioon, paus, rütm), näitleja kehaline eneseväljendus (miimika, zestid, liikumine), näitleja välimus (grimm, nägu), lava (dekoratsioonid, ruumi- kontseptsioon, s.o lava ja vaatajate paigutus, helitaust). Teatris ei kasutata fikseeritud tähendusi. Tool võib mingil hetkel olla ka hobune · Publiku-uuringud. o Sotsioloogilised. Kes käib teatris? Pole tänapäeval enam populaarne. Teatripublik enamuse jaoks on teatriskäik osa elustiilist. o Retseptsioonilised. Inimeste arvamused, hinnangud, emotsioonid, samastumis- ja kaasaelamisefekti uurimine. Seotud psühholoogiaga. Igapäevaelus me väldime negatiivseid emotsioone, kuid kunstis me elame läbi estetiseeritud tundeid ja saame oma emotsioone kontrollida. · Teatrisotsioloogia. Eestis sellega ei tegelda
Valitsus määrab kindlaks valimisõiguslike kodanike arvu ja kohalikud valimiskomisjonid korrastavad valimisnimekirjad. ·Valimiskampaania periood algab sellest hetkest, kui valimised on välja kuulutatud. Kampaania eesmärk on tugevdada oma parteid või valimisliitu organisatsiooniliselt ja koguda endale valijaid. Parteid koostavad valimisprogrammi, otsivad vajaduse korral liitlasi, et moodustada valimisliit, ja alustavad valimispropagandat. Selle hulka kuulub ka logode valmistamine, sotsioloogilised küsitlused ja nende tulemuste avaldamine ajakirjanduses. Riigi ametiasutuste ülesanne on jälgida, et kõik parteid peavad kinni valimisseadusest. ·Hääletamine on lühietapp ning kestab umbes ühe nädala. Siia mahub nii hääletus päev kui ka eelhääletus. Hääletustulemused näitavad, milline on uus parlamendi koosseis. Stabiilsetes riikides on valimisest osavõtnute arv 65-70%. Mida kõrgem on valijate protsent, seda seaduslikum on parlament
Filantroopiline suhtumine. - Mõni, kes alustab sotsioloogia õpinguid tahab ,,tegeleda inimestega". * aga mida see tähendab? Sotsioloogia võib olla abiks nii inimeste kui indiviidide aitamisel kui nende kontrollimisel. ,,Inimestega tegelemine" võib tähendada, et neid porist välja aidata või et neid vanglasse panna, propagandat neile sisse sööta, aidata neid valmistada paremaid autosid või teha nendest paremaid sõjalendureid (P. Berger 1963: 13). - Sotsioloogilised teadmised võivad olla praktiliseks abiks sotsiaaltöötajatele, aga ka müügiagentidele, usutegelastele või poliitikutele, kelle eesmärkide hulka kuulub inimeste mõjutamine. Sotsioloog kui poliitik - Sotsioloogiat õppiv inimene võib tahta muuta oma ühiskonda paremaks, inimlikumaks jne. (=> sotsioloog kui vabadusvõitleja/viriseja) - tugev ühiskonna muutmise/parandamise katsete traditsioon. Comte: tuleviku ühiskond on rajatud teaduse alusel, valitsevad sotsioloogid
eiratakse, või ühistegevuse algatamises ohtlikul viisil käitujate ohjeldamiseks (sotsiaalse integratsiooni tegurina: tänu hälbekäitumisele püsivad ning edenevad sotsiaalsed normid); · hälbed on teatud kombel uuenduste allikaks. Hälvete see funktsioon on eriti oluline siis, kui normid on ühiskonna muust arengust tugevasti maha jäänud. Hälbekäitumise sotsioloogilised käsitlused keskenduvad esmajoones normidega mitte kokkukõlava käitumise kui sotsiaalselt tähenduslike toimingute analüüsile nende sotsiaalses kontekstis. Hälbekäitumise sünnitab vastuolu ühiskonnas kõrgeleasetavaid sihte sisaldavate väärtushinnangute ning nende saavutamise institutsionaliseeritud vahendite (mitte)kättesaadavus, s.o inimeste tegelike võimaluste vahel nende sihtideni küündida.
Valitsus määrab kindlaks valimisõiguslike kodanike arvu ja kohalikud valimiskomisjonid korrastavad valimisnimekirjad. ·Valimiskampaania periood algab sellest hetkest, kui valimised on välja kuulutatud. Kampaania eesmärk on tugevdada oma parteid või valimisliitu organisatsiooniliselt ja koguda endale valijaid. Parteid koostavad valimisprogrammi, otsivad vajaduse korral liitlasi, et moodustada valimisliit, ja alustavad valimispropagandat. Selle hulka kuulub ka logode valmistamine, sotsioloogilised küsitlused ja nende tulemuste avaldamine ajakirjanduses. Riigi ametiasutuste ülesanne on jälgida, et kõik parteid peavad kinni valimisseadusest. ·Hääletamine on lühietapp ning kestab umbes ühe nädala. Siia mahub nii hääletus päev kui ka eelhääletus. Hääletustulemused näitavad, milline on uus parlamendi koosseis. Stabiilsetes riikides on valimisest osavõtnute arv 65-70%. Mida kõrgem on valijate protsent, seda seaduslikum on parlament
valimiskomisjonid korrastavad valimisnimekirjad Valimiskampaania periood algab sellest hetkest, kui valimised on välja kuulutatud. Kampaania eesmärk on tugevdada oma parteid või valimisliitu organisatsiooniliselt ja koguda endale valijaid. Parteid koostavad oma valimisprogrammi, vajaduse korral otsivad endale liitlasi, et moodustada valimisliitu ja alustavad valitsemispropagandat. Propaganda hulka kuulub ka logode valmistamine, sotsioloogilised küsitlused ja nende tulemuste avaldamine ajakirjanduses. Riigi ja ametiasutuste ülesandeks on jälgida, et kõik parteid peavad kinni valimisseadusest. Hääletamine see on lühietapp ning kestab u ühe nädala. Siia mahub nii hääletus päev kui ka eelhääletus. Tähtsuselt on see aga valimiste tipphetk, sest selle tulemused näitavad, milline on uus parlamendi koosseis. Stabiilsetes riikides on valimisest osavõtnute arv 65-70%
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
erinevat vormi. Need on: filosoofia, teoloogia, teaduslik-teoreetiline maailmamõistmine. Eelpool on kasutatud Andrus Tooli konspekti "Sissejuhatus filosoofia ajalukku". Tänud! 4 *** Sissejuhatuse lõpetuseks eelnevat arvesse võttes võimegi öelda, et kultuurifilosoofias tegeletakse inimese olemisviisi mõtestamisega mingi kultuuri sees. Seega jäävad kõrvale analüütiline, epistemoloogiline jne filosofeerimisaines. Selle distsipliiniga haakuvad ja põimuvad läbi pigem kultruuriteooriate sotsioloogilised lähenemised, mis samuti tegelevad maailma üldiste printsiipide tuvastamisega ja nende analüüsiga. Oluline eristus ilmneb arusaamises, et kultuuril on omad, autonoomsed seaduspärad, mis ajaloos vääla hargnevad. Kultuurifilosoofia. Kultuuri mõistmine ja saksa filosoofia Itaalia filosoof ja ajaloolane Giambattista Vico (1668-1744), oli üks esimesi, kes sõnastas oma keskses teoses ,,Uus teadus" (Scienza nuova, 1725) kultuurilise ja looduskeskkonna erinevuse
· Meile tundub loomulikuna toidu pakkumine siis, kui soovime ise luua häid inimsuhteid & tundub loomulikuna saada kostitatud, kui teised suhete loomise nimel meie poole pöörduvad 5. KIRG, ARMASTUS & SEKSUAALSUS Inimlik seksuaalne erutus ehk kirg · Ilukirjanduslikult kireks nimetatava seksuaalse erutuse olemuse kohta polnud enne Mastersi & Johnsoni (1966) uurimusi suurt midagi teaduslikku öelda · Kinsey sotsioloogilised uurimused inimese seksuaalsuse kohta eraldi meestel & naistel tekitasid XX sajandi keskel USA avalikkuses vaidluste & süüdistuste tormi: Kinsey näitas meeste & naiste küsitluste alusel, et mõlema soo seksuaalsuses on palju sarnast & ka naised otsivad seksuaalsuhtest naudingut & mitmekesisust nagu mehedki. Need seisukohad tundusid paljudele kriitikutele ennekuulmatute & lubamatute mõtteavaldustena
Eluga rahulolu on seotud ka sõpruskonna olemasolu ning kuuluvusega klubidesse, ühendustesse, kirikusse. Väga oluline on anne tunda rahulolu – ehk sünnipärane päikeseline meel. Mõningate uurijate hinnangul sõltub inimese rahulolu eluga ligikaudu 50 protsendi ulatuses pärilikkusest. Inimese õnn on seotud ka kultuuriga. Jaapanlased on rahulolematud, keskameeriklased aga pigem rõõmsad. Mõned sotsioloogilised küsitlused on näidanud, et kõige halvemaks peavad oma elu rikaste lääneriikide elanikud. Ja kõige õnnelikumaks kuulutavad ennast vaesed hindud (vähemalt oli see nii seni, kuni nad pole telerist arenenud riikide elu-olu näinud). Rotterdami Erasmuse ülikooli sotsioloogiaprofessor Ruut Veenhoven ei pea õigeks, kui sotsiaalset ebavõrdsust hinnatakse vaid sissetuleku alusel. Sest see ei arvesta tõsiasja, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
