LTT suunale, 2017-2022“ Katse 2 - tuublennuki ehitamine 2.1. Lõika joonisel olevate andmete järgi välja paberriba, mille lõikad keskelt vastavalt joonisele pooleks. 2.2. Seejärel kasuta kääre, et need ribad krussi läheksid: 2.3. Kleebi ribad kleeplinti kasutades joogikõrrele ja lennuta seda: Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Vormista töö paberile: Tee skeemid propellerlennuki liikumiskäikudest: Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Tee skeemid tuublennuki lennujoontest: KOOSTAJA Mai-Liis Vähi Tartu loodusmaja [email protected]
leiaks. Proffessor rööviti ka samamoodi ära. Proffessor oli väljatöötanud kergmetalli ja nende skeemid maksid 100000 krooni, just seda röövlid tahtsidki. Neid viidi ühte majja ja seal taheti osta neid skeeme aga proffessor ei ütle neid mitte mingi hinna eest. Rasmus teadis et need asuvad raamaturiiuli taga ja ta kogemata ütles välja. Kalle ja Anders läksid ruttu proffessori majja ja nuputasid välja millise raamaturiiuli taga skeemid on ja võtsid need ja läksid. Nicke oli Rasmusega lahke tegi talle laevukesi ja vibusid. Kord palus Eva- Lotta luba suplema minna ja Rasmus moosis Nicke ära. Kui olid ära supelnud läksid nad põõsa taha riidesse panema ja siis panid nad metsa jooksu, neid otsiti aga ei leitud. Metsas kohtasid nad Kallet ja Andersit ja läksid nende onni sööma ja jooma, Kalle oli kodust süüa kaasa võtnud. Nad olid valmis juba põgenema aga nad saadi viimasel hetkel kätte
· Teenuste finantseerimise mahud on piiratud ning võrreldes toetustega väikesed; · Teenuste eest makstav hind ei vasta tegelikele kulutustele ega võimalda nõuetele vastava kvaliteediga teenuste osutamist, spetsialistide töö on alatasustatud; · Teenuste sihtgrupid ühe KOV piires (eriti maal) on sageli nii väikesed, et teenuste väljaarendamine ilma KOV-te koostööta on majanduslikult ebaefektiivne. Kuid valmidus koostööks on väike. Pensionisüsteemid- ja skeemid · 1993.aastal soovitas Maailmapank riikidel kasutusele võtta 3-sambalise pensionisüsteemi. · P x N = (S + T) x Y x W P pension aastas N pensionäride arv S keskmine säästumäär T keskmine maksumäär Y tootlikkus (kaupade teenuste hulk) W palgasaajate arv 1 elaniku kohta Pensionisüsteemid- ja skeemid · Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard
Ta passiveerub ka kontakti korral vase, fosfori, arseeni ja CO-ga. Ammoniaagi tootmine koosneb 6 astmest: 6. Ammoniaagi Tehnoloogilised skeemid· Sünteesgaasi tootmine·Gaasi puhastus ·Komprimeerimine·Katalüütiline reaktsioon· Ammoniaagi eraldus · Ärareageerimata gaasisegu retsirkulatsioon. Toodetud ammoniaagi omahinda mõjutavad tugevalt kasutatud rõhk, temperatuur, katalüsaator ning sünteesgaasi saamise meetod. Kõik skeemid on jagatavad 3 gruppi: madalrõhu, keskrõhu, kõrgrõhu skeemid. Kuna sünteesi reaktsioon on küllalt eksotermiline, siis tuleb reaktorit kaitsta ülekuumenemise ja kõrge rõhu eest. Soojusvahetus lähtegaasi ja äratöötanud gaasi vahel peab tagama optimaalse temperatuuri. Kolonni ülemises osas asub restil katalüsaatori kiht. Kolonni alumises osas on soojusvaheti. Gaasi liikumine kolonnis on organiseeritud selliselt, et kindlustada optimaalne temperatuur (~ 500°C) katalüsaatori kihis. See saavutatakse soojusvahetuse abil värske
Turundus 6 Triinu Kask Mainori Kõrgkool 2009.05.18 Uurimustöö juhend J Ettekanne : 1. ja 8. juunil Reaalselt eksisteeriv äriettevõte(piisavalt suur, min ~5) Aega ettekandeks ca 15 min. Uurimise eelduseks turundusmõistete ja peamiste turundusideede valdamine Kasutada illustratsioone(pildid, diagrammid, skeemid jne) Slaidid esitada 6 kaupa lehel Ei soovita a la transpordi ettevõtet. Uurimustöö juhend 2 Transpordi klassikalist turundustegevust eriti pole. Tekst, mida räägin nt kõnekaartidel Kasutada rohkelt illustratsioone Kuidas infot saada? Ettevõtte koduleht Usutlused töötajatega(juht, turundusjuht jne) Ettevõtte dokumentatsioon(äriplaan, turundusplaan, rahataotlused(EAS), Meedias ilmunud materjalid (reklaamid, artikklid jms.) Sissejuhatus Logo Nimetus
suurendada tarbija usaldust kodumaiste toodete kvaliteedi vastu. Näitab, et toote põhitooraine pärineb Eestist. Annab välja ja kontrollib EPKK. Tootegrupid: liha-, piima-, kala-, pagari-, kondiitri- ja teraviljatooted, aedviljakonservid, kastmed, mittealkohoolsed ja alkohoolsed joogid. ,,Öko Märk" Ökomärk mis see on? Ökomärk jõudis laiema avalikkuse ette 1990. aastate esimesel poolel. Eri andmetel on maailmas praegu kokku kuni 40 ökomärgiskeemi. Tavalisemad on rahvuslikud skeemid, millega võivad ühineda ka teiste riikide tootjad või teenuse pakkujad. Ökomärk kinnitab, et märgistatud toote kasvatamisel ei ole kasu-tatud mineraalväetisi, mürkkemikaale, kasvustimulaatoreid ning muid sarnaseid ühendeid. Märk tagab ka, et toode ei sisalda geneetiliselt muundatud organisme ja on kasvatatud loodussäästlikult. Märki kasutavad ettevõtted läbivad kord aastas riikliku kontrolli.
Integraallülituse kest on ette nähtud baaskristalli kaitsmiseks välismõjude eest ja lülituse monteerimiseks viikude abil. Viikude samm on 1/10 või 1/20 tolli. Viikude arv võib olla 2 ... 32 reas. Talitluse järgi jaotatakse: · analooglülitused; · digitaallülitused; · vastavalt tellija soovile valmistatakse ka selliseid, mis sisaldavad nii analoog- kui digitaalkomponente. Skeemid: Elektroonikaseadmete valmistamisel kasutatavad skeemid: · struktuuriskeem näidatakse põhielemendid ja nendevahelised seosed · talitlusskeem selgitab seadme tööpõhimõtet ja selles toimuvaid protsesse. Elektroonikaseadmete valmistamisel kasutatavad skeemid: · põhimõttekeem Põhimõtteskeemil kujutatakse kõik elemendid, mis on vajalikud ettenähtud elektriliste protsesside toimumiseks, samuti nendevahelised ühendused. Jõuelektroonika lülitustel eristatakse energia- ehk jõuahelaid ja info- ehk juhtahelaid.
1. Transistorvimendusaste hise emitteriga. Koostada ja pingestada skeem kollektorvooluga ca 1 mA,kollektorvooluga 6V, toitepingega 12V, pingevimendusteguriga 10,kasutades tpunkti stabiliseerimiseks ka emittertakistust. 2. Transistorvti - selle koostamise alused. 3. Kahetaktilised skeemid. 4. Diferentsiaalvimendi omadused. 5. Tagasisedestatud vimendi vimendustegur. Koostada tagasisedestatud vimendi plokkskeem pingevimendusteguriga 100, kui tagasisideta vimendi enda vimendustegur on 1000000. Leida sama tagasisidestatud vimendi vimendustegur kui vimendi enda vimendus muutub 1000000st poole viksemaks. Palju muutus siis tagasisidestatud vimendi vimendustegur %-des? 6. Tagasisidestatud vimendi sageduskarakteristikud erinevate tagasiside sgavuste (?) korral. 9
STRUKTUUR INTELLEK- KAEMUSLIK- UUS INFO - TUAALNE MOTOORNE SKEEMID MÕTLEMINE (0-3 a) KONKREETSED KAEMUSLIK ÕPPIMINE TEADMISED, KUJUNDLIK (4-7 a)
· Teaduslikus psühholoogias: teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel · Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otseselt vaadelda · Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid) · Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine, teadmiste organiseerimine, probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine KUJUND Kujund, figuur ehk kujutis on konkreetses vormis väljendatud üldistus. SÕNA- Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt. MÕISTE - Mingi ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus. Sõnade või teiste sümbolitega märgitud kategooriate kirjeldused.
- uudne ja funktsionaalne - loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktueerimine või ka analoogiline mõtlemine ARVUTITE JA INIMESTE VÕRDLUS - kas inimesed ja arvutid lahendavad probleeme sarnaselt? - Newell & Simon (1972) eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid ALGORITM – protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult HEURISTIKUD – lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareeglid, mis on varem töötanud ja edule viinud ARENGUPSÜHHOLOOGIA - algne keskendumine ainult sellele, kuidas lapsest saab täiskasvanu MOTOORNE ARENG - vastsündinu poos - 1 kuu: lõug üleval - 2 kuud: rind üleval - 4 kuud: istumine kui vaja - 7 kuud: ise istumine - 9 kuud: seismine mööbli najal - 10 kuud: roomamine - 11 kuud: toetusega astumine - 11 kuud: seismine - 12 kuud: kõndimine - 1,5 aastat: trepist üles-alla - 2
hertzides. OK 2. Transistori A, A tiustatud, B ja F klassi treziimid. Seletus graafiliselt. OK 3.Koormusahel. Eesmrk. he vnkeringiline koormusahel. 4. Skeemitehnika. Joonistada resonantsvimendi aseskeem, signaalisagedusel selle vljundahela raliseerimine koos toiteahelaga. Seletada kuidas signaali ja toiteahelad on ksteisest lahtisidestatud. OK 5. Sageduskordistid. Skeem varaktorite kasutamisega 100 MHz sageduse neljakordistamiseks, seletus. 6. Vljundvimsuse tstmismeetodid. Skeemid, seletus (v.a. sillad) OK 7. Snfaasne sild. Silla phiomaduse seletus. OK 8. Kvadratuurne sild. Kasutusnide. 9. Vimenduselementide probleemid KS diapasoonis. 10. Vimendite lineaarsuse tstmine- 3varianti.
Tagasiside on seotud sotsiaalse keskkonnaga - > operantne tingimine o pos/neg kinnitamine /karistus o (sarrastus = kinnistus) o Pos: kiitus jne /tõstab käitumise tõenäosust o Neg: tõstab käitumise tõenäosust /peavalu -> tablett -> hea olla o Karistus: käitumise tõenäosus langeb - Operantne õppimine stiimul -> reaktsioon -><- kinnistus * Operantne tingimine * Sarrustuse skeemid - Ajavahe sarrustus : tagasiside kindla ajatagant- täpne teadmine, millal saan kinnituse - Suhte sarrustus : kinnistus aja tagant - Juhuslik sarrustus : ei tea, millal tagasisidet saab kõige lihtsam viis, et inimese käitumist muuta - Inimene algselt neutraalne; kogemused teevad halvaks/heaks - Organism reageerib keskkonnale ja modifitseerib seda ka ise -> vastasmõju - Sõltuvushäired, foobiateravis - > sarrastuse skeemid
Pingutuse väiksem. Siirdeist-tekib kui võlli ja ava toleranstide kontrollimine. …………… ++ väljade asukohad kattuvad.Olenevalt võlli ja ava Pingutuskruvi abil, pingutusrattaga, raskusjõuga, automaatselt. tegelikest mõõtmetest võib tekkida kas pinguga või Kontroll toimib rihma läbirippe mõõtmise teel. lõtkuga ist. SKEEMID 32 Hammasülekande iseloomustus. 10 Kuidas tähistatakse tolerantse ja iste joonisel ………………………………………………. + (näide)? ……………………….. ++ + 11 Mis on liide? Klassifikatsioon. + kompaktne, töökindel, ülekandearv on püsiva suurusega, hõlpsasti
.............................................................................lk 7 1.4 Töö käik...............................................................................................................lk 7 2. Praktiline osa.......................................................................................................lk 9 2.1 Reaktsioonivõrrandid...........................................................................................lk 9 2.2 Aparatuuride skeemid..........................................................................................lk 9 2.3 Arvutused.............................................................................................................lk 9 2.4 Märkused töö käigus............................................................................................lk 11 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus...........................................................................lk 11 3. Kokkuvõte..
Graafika MS Office joonestusvahendid J usvahendid Kujude lisamine Võrgu määramine Põhitegevused kujunditega Grupeerimine ja degrupeerimine Kujundite paljundamine Jooned Vabakäejoon Baaskujundid Kihid Pööramine Peegeldamine Joondamine Jaotamine Tekstikastid Tekstikasti sidumine lahtriga Harjutus. Kujundite skeemid Joonistamine VBA abil Ülesanne omal valikul Konnektorid Inimene Harjutus. Word'i dokument Harjutus. Pangaautomat. PIN-koodi kontroll Tegevusskeemide näited. Ruutvõrrand, arvu arvamine Objektide lisamine, redigeerimine ja vormindamine Jooniste ja skeemide tegemiseks on peamisteks vahenditeks süsteemis olevad erinevate graafiliste kujundite (Shapes) malllid: sirgjoone lõik, kõverjoon, nooled, ristkülik, kaar, ovaal, hulknurk jm. ning failidest
Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine· Teaduslikus psühholoogias: teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta. Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel · Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otselt vaadelda · Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid) · Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine,teadmiste organiseerimine, probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine Mõtlemist iseloomustavad dimensioonid: 1. Teadlikkus. Inimesed on enamasti teadlikud mõtlemise tulemusest, samas võib protsess olla alateadlik 2. Suunatus. Enamasti on mõtlemine suunatud mingile eesmärgile, Ülesanne omakorda võib olla hästi defineeritud (well-defined) või halvasti defineeritud(ill-defined) 3. Kasutatavate teadmiste hulk
SPIKKER 1. Mis ülesanne on ripil ja kuidas mõjutab ripi seadistus trükivaliteeti? RIP on spetsiaalne moodul: värvilahutuseks rasterdamiseks plaadifailide genereerimiseks 2. Nimeta põhilised parameetrid, mida ripis seadistatakse. Peamised seadistused: 1. Valitakse lahutuse mootor (renderdaja) 2. Määratakse plaadi resolutsioon, mis sõltub plaadiprinterist või kasutatud filmidest. 3. Valitakse rastri tihedus vastavalt kasutatavale paberile või trükimasinale. 4. Valitakse plaadi suurus või trükimasina plaat. Plaadiprinteri haldustarkavarast saab genereerida nn ipr faili, kus on kõikide sisestatud plaatide parameetrid. Antud ipr faili kasutamisel RIP-is tulevad automaatselt kõik plaadipinteri plaadivalikud RIP-i plaadi valikusse. 5. Kui mingi põhjusel on vaja plaatidel punktide suurusi korrigeerida, siis ripis on võimalik nn plaadikorrektsioon. 6. Värvilahutuse valik. Kas lahutatakse kõik sisestatu...
Elektronkihid: 1. kiht 2 el. 2. kiht 8 el. 3. kiht 18 el. 4. kiht 32 el. Orbitaale tähistatakse väikese tähega, mille ees on kihinumber: 1 el. k. s 2 el. k. s, p 3 el. k. s , p, d 4 el. k. s, p, d, f s - ringikujuline p - Kaheksa kujuline d - Topelt kaheksate kujuline Kui element liidab elekrtone siis on ta OKSÜDEERIJA Kui element loovutab elektrone siis on ta REDUTSEERIJA · Elektron skeemid : Mg +12 | 2 ) 8 ) 2) · Elektronvõrrandid : Mg -2è -> Mg ² · Iooni elektonskeemid : Mg ² +12 | 2 ) 8 ) · Ruutskeemid : 1s ; 2s ; 2p ; 3s ; 3p ; 4s ; 3d ; 4p ; 5s ; 4d ; 5p ; 6s Max indeksite arv: s -> 2 p -> 6 d -> 10
seotud või sarnased Kategoriseerimine lihtsustab tajumise protsessi, grupeerides sarnaseid kogemusi 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 13 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 14 Skeemid Stereotüübid Skeemid kognitiivsed struktuurid, teadmiste Stereotüübid (tunnetuslik kategooria süsteemid, mis sisaldavad informatsiooni inimeste, rahvuslikud, soolised, vanuselised) sündmuste, paikade jne kohta Negatiivsed stereotüübid (eelarvamused) Mööbel
PRAKTIKAARUANNE · Praktikaaruanne on kokkuvõte praktikandi tegevusest ettevõttes. Aruande koostamisel tuleb lähtuda allpool esitatud struktuurist. · Praktikaaruande soovitav maht on umbe 10 masinkirja lehekülge Praktikaaruanne vormistatakse vastavalt kooli kirjalike tööde vormistamise juhendile. Praktikaaruanne sisaldab järgnevat andmestikku: 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 3.1. Praktika toimumise aeg ja koht. 3.2. Ettevõtte valiku põhjendus. 4. Aruande sisu 4.1. Ettevõtte tutvustus · Ettevõtte nimetus ja põhitegevus(ed), töötajate arv · Töö organiseerimine objektil. Ettevõttepoolsed eeskirjad, juhendid · Tööohutuse alane juhendamine. 4.2. Praktikandi tegevus ettevõttes · Individuaalses praktikakavas püstitatud eesmärkide täitmise hinnang (näiteks: minu eesmärkideks olid iseseisvalt toime tulla uues töökeskkonnas, ...) · Eneseanalüüs: m...
väljendusrikkus. 2. Astmetaju arendamine. Astmete tabamine astmetabelil: noodinimedega, vabalt valitud silbil, astmenumbritega ja/või astmenimedega. Laulmine noodijoonestikult rändnoodi järgi. 3. Heliredeli laulmine: tervikuna, tetrakordide kaupa, erinevates taktimõõtudes, rütmiseeritult, kaanonina. 4. Solfedzeerimine. Harjutuste laulmine sõnadega ja/või noodinimedega. Õpitud harjutuse transponeerimine. Õpitud harjutuse laulmine peast. Tundmatu harjutuse laulmine. Taktiviipamise skeemid. 5. Mitmehäälsuse arendamine. Eelharjutused õpitud astmetega. Heliredelid intervallides (terts, sekst jne.). Intervallide laulmine kahehäälselt. Akordide laulmine 3-4-häälselt. Järgnevuste laulmine. Mitmehäälsed harjutused (sh. kaanonid). Saatega laul. II.Rütm Rütmis liikumine. Rütmisilpide omandamine. Rütmiharjutused ühele ja kahele käele. Rütmi koputamine koos taktiviipamisega. Ostinato rütmid - laulusaatega. Saaterütm laulule. Rütmikaanon. Lihtsamad rütmipartituurid.
Rahapesul on nii otsene kui kaudne ja ka rahaline mõju ettevõtlusele, riigi majandusele ja poliitikale (maksudest saamata jäänud tulu, riikidevahelised suhted ja välispoliitika, korruptsioon, seadusandlus) ning kuritegevusele (sh terrorismi rahastamine, massihävitusrelvade levik jmt). Maailmas toimuva globaliseerumise ning elektrooniliste seadmete arengu tõttu on rahapesu võimeline saavutama mastaapsemaid mõõtmeid. Mida rohkem arenevad tehnilised vahendid, seda rohkem arenevad rahapesu skeemid. Erinevate osapoolte kaasatuse või keerukate skeemide tõttu on küllaltki raske hinnata rahapesu mõju ulatust ja majanduslikku kahju ning selle avastamine raske. Uurimistöö temaatikana käsitlen rahapesu kui piirideüleselt toimuvat kuritegu ning sellest kasusaaja asukohamaaks ei pruugi olla rahapesu toimumise riik. Samuti tugineb rahapesu tõkestamine tugevalt rahvusvahelistele standarditele ja korraldustele ning ka kontrollile. Töö
. . 450°C, 550°C, - 650°C. . 14. Rankine`i ringprotsessi termilise kasuteguri sõltuvus algparameetritest. . t0=const , ,, . p0 t0 ... , ... . p0=const ... , . ... . 15. Auru vaheülekuumendus: miks kasutatakse. () 30- , p0=8 MPa. . , , . 16. Auru vaheülekuumendus: rõhu optimeerimine. , 10%. , ..., ... . 17. Auru vaheülekuumendus: võimalikud skeemid. , . . , 2-3%, , , , ... noi. : . . , 1-2% . 18. Miks kasutatakse toitevee regeneratiivse eelsoojendust? . : - ( ), ; - ( ); - ( ). 19. Toitevee regeneratiivse eelsoojenduse skeemid. . , , , . 8.4a. : h´1, , , p2. p2, . , . 20. Miks kasutatakse toitevee regeneratiivsetes soojusvahetites auru- ja kondensaadijahuteid? , . , ... ... , , . 21
2 p-Bromoatsetaniliid....................................................................................10 2.3 Arvutused..........................................................................................................11 2.3.1 Atsetaniliid.................................................................................................11 2.3.2 p-Bromoatsetaniliid....................................................................................11 2.2 Aparatuuride skeemid.......................................................................................11 2.4 Märkused töö käigus.........................................................................................12 2 2.4.1 p-Bromoatsetaniliid....................................................................................12 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus...............................................................
visuaalset kuristikku (klaasist lauapinna all on sügav ja väike kuristikud). Väikelaps ei hakka roomama sügava kuristiku üle. Sellega Gibson selgitas kaasasündinud sügavuse tunnetuse ja kukkumise ohu vältimise. Teised teadlased töötasid välja alternatiivse teooria selle teooria suhtes. R. Gregory arvas, et tajumise pildid on konstruktsioonid, mis pärinevad osaliselt sensoorsetest andmetest ja osaliselt mälus säilinutest. U. Nayser'i arvates on lülitatud tajumise protsessi skeemid, uuringud ja stiimulid. Tajumise skeemid (sisemine esitlus) suunavad uuringud oluliste stiimulite järgselt ümbritsevasse keskkonda. Gregory selgitas Mueller-Layer'i illusiooni. Kujutades ette vasakut joont nagu toa sisemist nurka, aga paremat joont nagu hoone välisnurka, st vasakule ribile pilt on eemaldatud meilt, nii et liin tundub pikem. Veel üks alternatiivne teooria on seotud katsega modelleerida kognitiivseid inimprotsesse arvutis. D
Tekstis kirjeldatakse käsitletavaid probleeme, kusjuures välditakse laialivalguvat käsitlust, tehakse analüüse ja omapoolseid probleemide lahendamise ettepanekuid. Töö lisasse paigutatakse suuremad tabelid, 6 Helen Vaku shokolaadi tooted diagrammid, skeemid, pildid, joonised (ka niisugused, mis ei ole tekstiga otseselt seotud, kuid on olulised ülevaate saamiseks ja sisu paremaks mõistmiseks). Tekstis tehakse lisade olemasolu kohta vastavaid viiteid. Töös olevad tabelid, diagrammid, pildid, skeemid, fotod jms nummerdatakse ja pealkirjastatakse ning neile viidatakse tekstis (nt vt pilt 3) KOKKUVÕTE Kokkuvõttes sõnastatakse järeldused kursusetöö teema kohta, esitatakse lühidalt (maht ei
Õppejõud: Marju Laasik Tallinn 2011 Sisukord: 1. Kirjanduslik osa 1.1 Sissejuhatus.Sünteesiskeem. 1.2 Reaktsioonide iseloomustus.Reagendide ohtlikkus. 1.3 Füüsikaliste konstantide tabel. 1.4 Töö käik. 2.Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid. 2.2 Aparatuuride skeemid. 2.3 Arvutused. 2.4 Märkused töö käigus. 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus 3. Kokkuvõte 4.Kasutatud kirjandus 1. Kirjanduslik osa 1.1 Sissejuhatus. Sünteesiskeem. Etüülbensoaat lähtudes bensoehappest on kaheetappiline süntees. Esimene etapp on bensoehape süntees, teine etapp on etüülbensoaati süntees. Benseenkarboksüülhape sünteesitakse tolueenist, KMnO4-st ja veest. Süntees on kaheetappiline
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Automaatika ja energeetika erialaosakond Kelly Olvi SELV, PELV ja FELV Referaat ELEKTRIOHUTUS JA ELEKTRIALANE SEADUSANDLUS AA-15 Tallinn 2018 Sisukord 1.Väikepingesüsteemid SELV, PELV ja FELV................................................................................3 2.Kaitseväikepinge süsteemid..........................................................................................................3 3.Kasutusalad...................................................................................................................................4 4.Vooluahela ehitus......
• Identiteet ja kommunikatsioon • Küsimuste esitamine • Peegeldamine Identiteedi peegeldumine kommunikatsioonis - saadetud sõnumid kirjeldavad isikut (sh. kes soovitakse olla) - teemad, sõnad, eneseväljendus, rõhuasetused jne - enda esitlemine, mulje loomine, (viisakus kui strateegia) - enda ja teiste defineerimine (kes olen mina X-ga suheldes, kes on X) Kommunikatsiooni suunamine/kujundamine Teadmine (skeemid – sisaldavad organiseeritud teadmist) iseenda, rolli, põhjuste kohta, skriptid, kategoriseerimine Motiivid – kommunikatsioon on suunatud eesmärgile Hoiakud Isiksus Emotsioonid Vanus (nt lihtsustamine, selgitamine, “pudikeel”) Sugu (nt ekspressiivsus) Kultuur Küsimuste esitamine Vestluse juhtimise tehnika Küsimuste esitamise funktsioonid: - info kogumine - kontroll interaktsioonides - huvi loomine teema vastu - huvi väljendamine - vastaja teadmiste kaa...
, . , , , . , , . , , . , , . , . , . . , , . , . . 6.2 Tekstist välja - , , , : , , . . , . , , , 7 Sümbolid ®TM - , , , : , , . . , . , , , - , , , : , , . . , . , , , - , , , : , , . . , . , , , - , , , : , , . . , . , , , 8 Skeemid 9 Viitamine ; . (, 1924) , , (, 2000) 10 3Osho , . - . - , , . , . . , . , , , , - . - . , , , . . -, . , , , , . , . , . , . , . "" . , , . , . - , - , - , . - ? - , - . . . : - , , , . ,
KOHAD ÜKSUSED KOMIS- JONID Siseehituse vormistamine ALL- SISE- PROTSE- AMETI- ÜKSUSTE TÖÖ- TEGEVUSE SKEEMID DUURI- JUHENDID PÕHI- JUHENDID KÄSI- REEGLID MÄÄRUSED RAAMAT TÖÖJAOTUS Tööjaotus on organisatsiooni eesmärkidest tulenevate tegevuste ja ülesannete määramine üksikisikuile ja nende rühmadele Tööjaotuse tähtsus organisatsiooni siseehitusele avaldub selle eraldatuse ja
3) Halogeen + alus sool + 4) Halogeen + sool sool + hape TASAKAALU MUUTUMINE EKSOTERMILISES REAKTSIOONIS, MÕJU REAKTSIOONIKIIRUSELE eksotermiline 1) t° (eksotermilise suunas?) kiireneb 2) p (väiksema moolide arvu suunas) aeglustub 3) lähteaine konsentratsioon kiireneb TASAKAALU MUUTUMINE ENDOTERMILISES REAKTSIOONIS 1) p ei muutu 2) t° 3) lähteainete konsentratsioon KEEMILISTE SIDEMETE LIIGID + SKEEMID POLAARNE KOVALENTNE SIDE 2) IOONILINE SIDE 3) MITTE POLAARNE KOVALENTNE SIDE AINETE LAGUNEMINE a) magneesiumnitraat b) ammooniumkarbonaat c) vask(I)hüdroksiid d) plii(IV)nitraat
in-h / mas-h Kilpide ja sarrusvõrkude tõstmine kraanaga 1 tõste 0,9 / 0,3 Kilpide määrimine ja montaaz 1 m2 0,15 Sarrusvõrkude montaaz 1 tk 0,90 Joonised Kõigi töös esinevate illustratsioonide (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, fotod jne) nimetusi võiks võimalusel koondada ühe nimetuse alla näiteks joonised. Juhul, kui erinevaid illustratsioone on palju, võib osutuda otstarbekamaks neid eraldi nummerdada, nt Joonis 1.1, Joonis 1.2, Foto 1.1 jne. Iga joonis peab olema alati nii selgelt esitatud, et seda oleks võimalik iseseisvalt (st ilma põhiteksti lugemata) kasutada. See eeldab sobivaid ning arusaadavaid legende ning märksõnu, graafikute puhul aga ka
9) torude materjal; 10) torude läbimõõt; 11) torude absoluutkõrgused (kanalisatsiooni-, drenaazi-, sadevete kanalisatsioonitorude põhja kõrgused; vee- ja gaasitorudel kõrgus toru peale; soojatorudel trassi telg; sidevõrgu kaablikanalisatsioonil ja elektrikanalisatsioonil alumise torurea põhja kõrgus ja ülemise torurea lae kõrgus). 27. Kaldu olevate kaevuluukide kõrgused mõõdistatakse kaevurandi kõrgeimas punktis. 28. Maa-aluste torustike skeemid koostatakse juhul, kui plaani tihedus ei võimalda esitada kaevutabelite lugemiseks vajalikku torude numeratsiooni. 29. Kõik uuritud kaevud nummerdatakse. 30. Skemaatiline kaevude numbrite kujutamine: 31. Truup läbimõõduga 5000mm, materjal plast, väljuva toru kõrgus 3.52 sissetuleva toru kõrgus 3.67 , maapinna kõrgus 5.12 32. 5 kordne ühiselamu 33. Asfaltkattega tee A Munakivi tee Mk Soojatrass T Õueala õu Lillepeenar lill
................... Rindlasue: ................................................................................................ ........................................................................................................ Põimlasue: ............................................................................................... ......................................................................................................... 3. Lõpeta järgmised põimlaused. Tee lausete skeemid. (6p) Kui .......................................................................nägin nägin hämmastavat vaatepilti. Otsustasin,et .........................................................,sest..................................................... .................................................................................. Esineja ootas , kuni..............................................................ja jätkas siis slaidiprogrammiga. 4. Moodusta lauseühendiga lasued
resmee- kokkuvte siisevttest ja kokkuvttest. t sisuline osa-vib olla jagatd peatkkidesk, need alapeatkkideks, need oma korda viksemaks. Viksemaks ei sooovitata. kokkuvtte jrel tuled kasutatud materjalid, ts viidatud asjadele. Kikide materjalide kirjutamine peab olema viidatud. Allikad peavad olema autoriteetsed. allikate juures peavad olema t autorid vi organisatsiooni/sutuse lehekljed. Intrneti lehekljele peab panema taha ka allika vtmaise kuupeva Lisadesse lheb: skeemid, mis pole otseselt vajalikud, tabelid, seadusmrus, struktuuri osad: tiitelleht, sissejuhatus, peatkid, kokkuvte, lisad. -------------------------------------------------------------------------------- ------------------ erinevad pealkirjad on erineva thtsusega. Tiitellehed on normaaltekstis, ei kasutata pealkirja laade. 3 laadi, P1-kige thtsamad pealkirjad, struktuuriosade pealkirjad, sisu thtsaimad pealkirjad. p1-le pannakse ka lisaks number ette. P2-teistsusgune laad
sümptomid, st mitte (Hankin, 2006) · See riskirühm hiliemale depressioonile (Cuijpers, de Graff, & van Forsselaer, 2004) · Nooremates klassides vähem, lasteaias väga vähe · Algklassides poisse-tüdrukuid võrdselt, hiljem naisi rohkem Seletused · Psühhodünaamiline lähenemine · Kognitiivsed mudelid täiskasvanutel Kognitiivsed näitajad interaktsioonis väliskeskkonnaga · Mitteadaptiivsed kognitiivsed skeemid, mis kujunenud negatiivsete kogemuste interpreteerimisel · Sündmusi interpreteeritakse negatiivselt depressiivsed sümptomid · Atributsioonid: negatiivsete sündmuste põhjused seesmistele, üldistele ja püsivatele omadustele Positiivsete sündmuste põhjused välistele juhuslikele näitajatele Seletused 2 · Negatiivne suhtumine (Beck) Endasse Maailma Tulevikku · Negatiivsed enesekohased skeemid · Näidatud ka lastel
väävelhappe lahust (akuhapet) müüakse tavaliselt etanool C2H5OH 33,0%-lise lahusena. Cr2O3 A. Leia graafikult akuhappe tihedus. B. Arvuta, mitu g akuhapet tuleks IV. Järgnevalt on antud reaktsioonivõrrandite skeemid ainete võtta, et see sisaldaks täpselt 100 g puhast väävelhapet. nimetustega. Kirjuta vastavad võrrandid valemite abil! C. Mitu cm3 on võetud väävelhappe lahuse ruumala. a. hõbe + hapnik hõbe(I)oksiid PE 2011. Lauaäädikas on äädikhappe 6,0%-line lahus. Lauaäädika tihedus on 1,01 g/cm3. b. raud + hapnik raud(III)oksiid A
Aastaarv võib olla ka rea lõpus. AJALEHE JA AJAKIRJA ARTIKLID: märgitakse töö autor, artikli pealkiri, ajakirjandusväljaanne, artikli ilmumisaeg, ajakirja puhul leheküljenumbrid. INTERNET: märgitakse autori nimi, lehekülje pealkiri, täpne aadress. Materjali analüüs ja kokkuvõtte tegemine * Kogutud materjali sorteerimine ja ülevaatlik esitamine. * Materjali analüüs: oluliste seoste ja seaduspärasuste sõnaline või pildiline esiletoomine (joonised, skeemid, tabelid). * Järelduste tegemine. * Kokkuvõtte kirjutamine, kus esitatakse lühidalt kõige olulisem ja antakse hinnang oma tööle. Materjali esitamise võimalused *Tabel. Näitajad kirjutatakse tabeli veergudesse ja ridadesse. Võimaluse korral esitatakse tulemused ka protsentides. * Diagramm. Diagramm täiendab sageli tabelit: arvud, suurused, suhted esitatakse võrdlevalt sektorite, tulpade, joonte abil. * Skeem
Narva Eesti Gümnaasium Loovtöö Puust kast 8. klass Autor: Erik Sever ja Martin Männe Juhendaja: Aleksandr Putškov Narva 2013/14 Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................... 3 2. Skeemid: ..........................................................................................................4 Kast ......................................................................................................................4 Uks........................................................................................................................5 Embleem...............................................................................................................6 4. Lisa .............
Eesnimi Kuupäev Perekonnanimi Rühm Töö nr. 1 Töö eesmärk Mõõtmine jne. Kasutatavad seadmed RT-030 Skeemid: Joonis 1 joonis 2 Joonis 1. 1. Kompressor 2. Kompressori ja El. Klapi singaallambid 3. Väljavoolu klapp 4. Elektriliselt opereeritav klapp 5. Surveandur 6. Manomeeter 7. Surveanum Joonis 2 1. Manomeeter 2. Juhtseade 3. Mootor 4. Rõhumõõtja 5. Kompressor 6. Surveanum 7. Elektriliselt opereeritav klapp 8. ---"---- 9. Takisti Sissejuhatus
LOENG 7 Andurid: o Traatandur o Magnetkontakt o Liikumisandurid o Vibratsiooniandur o Signaalmatt o Aktiivsed infrapunakiirte katkemise andurid o Klaasi purunemise andurid LOENG 8 Hõõglambid on enimkasutatavad valgusallikad. Halogeenlambid on oma ehituselt hõõglampidega sarnased. LOENG 9 Projekti koosseis: *seletuskiri, *välisvõrgu plaan, *elektripaigaldise üldskeem, *sisevõrgu plaan, *jaotuskeskuste skeemid, * maanduse/potentsiaaliühtlustuse skeemid, *materjalide loetelu, *tingmärkide seletus, *lisad SEMINAR 2 TN-S neutraal- ja kaitsejuht eraldatud, viimase pinge maa suhtes 0. töökindel, elektromagnetiline ühilduvus tagatud, liigpingekaitse ja lisapotentsiaaliühtlustuse lisamise võimalused. Igal pool kasutusel. TN-C - lihtne ja odav, PEN-juhi väike töökindlus, elektromagnetilise ühilduvuse probleemid.
4. Formaalsete operatsioonide periood Laps kui väike teadlane, ise katsetab oma piire. Kuidas areng toimib? Assimilatsioon – on olemas olemasolev tegutsemismuster, mille abil ma üritan keskkonda tõlgendada. Nt väiksed lapsed kombivad asju suuga, topivad kõiki asju suhu. Nad ei oska seda veel sõrmedega teha. Sisendinfo peab tulema olemas oleva infoga samamoodi. Kohandamine – skeemid muutuvad keskkonna mõjul. Kui kujutad endale laua peale pastakat, kruusi ja õpikut ja kujutad, et hakkad ükshaaval neid asju laua pealt üles tõstma. Kujuta ette, mis asendis on su käsi või käed, kui neid tõstma hakkad. Kui sa seda ette mõtled, siis mõistad, et su käeasend on iga protsessiga erinev. Oled kohandatud võtma seda nii, nagu õppinud oled. Tasakaal – teadmised ja reaalsus saavad kokku. Sensomotoorne periood Algab sünniga.
• Venivaks teevad selle dekstriinid, magusaks aga suhkrud (glükoos, maltoos). • Võrreldes maisitärklisega on kartulitärklisel mõned paremad kvaliteediomadused: hea kleepevõime ja viskoossus, suurepärane võime moodustada kilet, madal pundumistemperatuur. • 5. Millised on põhilised tärklise tootmise kultuurid? • Kartul, mais. • 6. Kartulist ja maisist toortärklise tootmise tehnoloogilised skeemid (etappide lühiiseloomustus) • Põhilised tärklise toorained on kartul ja mais. • Kartuli toortärklise tootmine koosneb järgmistest tehnoloogilistest operatsioonidest: 1. Kartulite ettevalmistamine töötlemiseks- Kartulite etteandmine, lisanditest puhastamine, pesemine, kaalumine. 2. Kartulite rakkude maksimaalne purustamine- Kartulite purustamise (e. riivimise) tagajärjel väljub tärklis rakkudest. 3
Induviduaalkompenseerimise puhul paikneb kompenseerimis seade tarbija vahetus läheduses või selle klemmidel. Grupilise kompenseerimise puhul paigutatakse kompenseerimisseade võrgu sõlmedesse (nt. Grupikilpidesse). Tsentraliseeritud kompenseerimisue puhul paigutatakse kompenseerimisseade alajaama madalpige lattidele. 15. VÕIMSUSTEGURI PARANDAMINE KOMPENSEERIMISSEADME ABIL 16. VÕIMSUSTEGURI PARANDAMINE SEADMETE RATSIONAALSE KASUTAMISEGA 17.VÄLISE ELEKTRIVARUSTUSE SKEEMID (toide enda elektrijaamast või energiasüsteemist pingetel 6...20 kV ja 35...220 kV) Toide enda elektrijaamast 1 1 1 1 ~ - elektrijaama sünkroongeneraatorid 6-10 kV J
ees. 2. Õpilane avab oma kaitsekõnes töö sisu, milles on toodud: 2.1. Teema valiku põhjendus. 2.2. Hüpotees, töö eesmärk ja ülesanded. 2.3. Kasutatud allikmaterjalid. 2.4. Töö struktuur, järeldused ja ettepanekud. Uurimistööde kaitsmise kord Tallinna Tehnikagümnaasiumis 3. Soovitav on töö sisu paremaks lahtimõtestamiseks ja näitlikustamiseks kasutada illustreerivaid vahendeid (diagrammid, skeemid jm) kaasaegsel esitlustehnikal. 4. Uurimistöö kaitsmisel kehtivad teatud protseduurireeglid. 4.1. Kaitsekõne alustamine. (Töö esitlemine algab esitleja pöördumisega komisjoni ja kuulajate poole.) 4.1.1. Austatud uurimistööde kaitsmise komisjoni esimees, komisjoni liikmed, retsensent, juhendaja ja kaasõpilased. Uurimistööde kaitsmise kord Tallinna Tehnikagümnaasiumis 4.1.2
1968 Moore ja Noyce teevad Inteli 1625 Schickard 1969 AMD 1640 Blaise Pascal-aritmeetiline masin 1970 esimene mikroprotsessor ->Intel 4004, esimene SQL andmebaas 1646-1716 Leibniz. Leibnizi arvuti(1671)liitis, lahutas, korrutas, jagas 1971 ARPANET ->interneti eelkäija, PASCAL, Kenback-1 1714 Kirjutusmasin, Henry Mill, 1972 Inteli 8008, 5 ¼ Disketid, esimene e-mail, SMALLTALK, PROLOG, esimene 1800 Perfokaardid, Jacquard, ...
................................................6 1.4. TÖÖKÄIK (ORIGINAALEESKIRJAD)..................................................................................................6 2. PRAKTILINE OSA.............................................................................................................................7 2.1. REAKTSIOONIVÕRRANDID...............................................................................................................7 2.2. APARATUURIDE SKEEMID...............................................................................................................8 2.3. ARVUTUSED....................................................................................................................................9 2.4. MÄRKUSED TÖÖ KÄIGUS (KÕRVALEKALDED EESKIRJAST)...........................................................10 2.5. SAAGIS JA PRODUKTI ISELOOMUSTUS..........................................................................
Analoogsüsteem-andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt.( termomeeter, vinüülplaat, foto) Digitaalsüsteem-andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi.( CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena) Põhiprotsessor - teeb pea kogu töö Põhimälu - hoiab aktiivses kasutuses olevaid programme ja andmeid Välismälu - pikaajaliseks säilitamiseks (kõvaketas, flopid jne) Välisseadmed - monitor, klaviatuur jne 1939.a. Alan Turingi idee, milline võiks olla lihtne universaalne arvuti: suudaks arvutada/järeldada kõike!! Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga arvutada/järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada. Pidevad ehk analoog-asjad Komaga arvud, murrud jms Trigonomeetria Matemaatiline analüüs Klassikaline füüsika Mõõtmised, tugevus jms klassikaline insenerivärk Katkevad ehk diskreetsed asjad Täisarvud Loog...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
