Test 2 küsimused (0)

Sarnased õppematerjalid

32

doc

Skeemitehnika konspekt

Skeemitehnika. SS-98. 1. M.Tooley “Everyday electronics data book” 2. Hessin “Impulsstehnika” 3. Horowits “The art of electronics” Skeemitehnika põhilised mõõtühikud Nimetus Tähistus Sümbol Kirjeldus Amper A I Voolutugevus juhtmes on 1A, kui juhtme ristlõiget läbib elektrilaeng 1 kulon 1. sekundi jooksul Kulon C Q Elektrilise laengu ühik e. Elektrihulk Farad F C Mahtuvus on 1F, kui potensiaalide vahe 1V tekitab mahtuvuse elektroodidel laengu. Henry H L Induktiivsus on 1H, kui voolumuutus kiirusega 1A sekundis tekitab induktiivsusel pinge 1V. Jaul J E Energiaühik. Oom  R Takistuseühik. Siemens S G Juhtivuseühik. Sekund s t Ajaühik.

Telekommunikatsionni alused

197

pdf

Elektroonika

Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimend

Elektroonika ja it

42

doc

Raadiovastuvõtuseadmed

Väikestelahkuhäälestuste  puhul : 2  2 f   2 f  Se  1     1    Q   f0d   f0  Raadiovastuvõtjad kontrolltöö küsimused 1. 1) OtseVV 14  Raadiovastuvõtjad 2) RegeneratiivVV 3) SuperregeneratiivVV 4) SuperheterodüünVV *Plokkskeemid koos võnkeringide asukohtade äranäitamisega (kooshäälestatud võnkeringid näidata kriipsjoonega) *Vali vv-tav sagedusala, jaga 4-ks ja anna tabeli kujul kõik sagedused. Nt: 5…12MHz 2

Raadiovastuvõtuseadmed

7

doc

Spikker

1. Elektromagnetväli materjalis. Levimine vabas Peegelduspinna ebaühtlaseks lugemiseks on järgmine kriteerium: ruumis. Elektromagnetväli materialis Pt Vaba ruumi kadu L0 on defineeritud kui tingimusel J = 0 kirja panna Maxwelli teise võrrandi saab juhul Pr 0 Gt = Gr = 1 . L sõltub ainult laine sfäärilisest levimisest × H = jE +E = j 0 - =

Mobiilsete juurdepääsuvõrkude plaanimine

3

doc

Test 2. kokkuvõte (lubatud spikker)

3.VASTUVÕTJA INFORMATIIVNE TRAKT- Informatiivse trakti struktuur sõltub: projekteerimise lähteandmetest (mida on eelnevalt teada signaalist, müradest), optimaalsuskriteeriumitest. kirjanduses on palju tuntud optimaalseid lahendusi teatud tüüpsituatsioonide kohta. Samas on need tüüpsituatsioonid suhteliselt lihtsad ning ei pruugi tegelike vajadustega kokku langeda. sellegipoolest taandub informatiivse trakti optimaalse projekteerimise lähtelahendused suurel määral lihtsustatud optimaalsete tüüpstruktuuride leidmisele. Informatsioonitraktis lahendatakse klassikalisi signaalitöötluse ülesandeid, milledeks on mürade, häirete taustal oleva signaali:Demodulatsioon (detekteerimine);Regeneratsioon (signaali taastamine ­ tavaliselt impulss-kood modulatsiooni korral; Otsimine (sageduse, amplituudi, modulatsiooni liigi, faasi järgi); Avastamine; Sünkronisatsioon (sageduse, faasi, kandevlaine viiteaja, alamkandesageduse, taktsageduse, koodi järjestuse järgi); Parameetrite (a

Kõrgsageduslik signaalitöötlus

3

doc

Analoogelektroonika

Analoogelektroonika 1.Transistori kasutamine võimenduselemendina. 2.Analoog- ja digitaalelektroonika erinevus. 3.RC-sidestus transistori reziimvoolude isoleerimiseks sisendsignaali allikast ja tarbija ahelast. 4.Trafosidestus samaks otstarbeks. 5.Balansslülitus (galvaaniline sidestus) samaks otstarbeks. 6.Bipolaartransistori ja MOP-transistori põhierinevused. 7.Operatsioonvõimendi ja selle parameetrid. Automaatikaseadmetes pidevsignaalidega sooritatavateks arvutusteheteks kasutatav suure võimendusteguriga alalispingevõimendi. Parameetrid: võimendustegur 8.Milleks on vajalikud operatsioonivõimendi balansseerimine ja korrigeerimine? 9.Võimendi sageduskarakteristik. Alumiste, keskmiste ja ülemiste sageduste mõisted. 10.OV mitteinverteeriv lülitus. 11.OV järgurina. 12.OV inverteeriv lülitus. 13.OV summaatorina. 14.OV diferentsiaalvõimendina. 15.Bipolaarvõimendi OV-l. 16.Integraator OV-l. 17.Diferentseeriv võimendi OV-l. 18.Miks peab OV ta

Elektroonika

5

doc

Spikker elektroonika eksamiks

Digitaalelektroonika 1.Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust ­ 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut ­ 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI. 6.HiZ otstarve, kasutusnäide, HiZ realise

Elektroonika

9

docx

Elektroonika vastused

1? 0.03 (XC= 1/(C;f=50 Hz) 16. Millega võrdub tavalise toiteliini reluktants (ligikaudselt), kui induktiivsus on 0.1? 30 (XL=L;f=50 Hz) 17. Milliseid andmeid kirjeldab tavaliselt elektroonikaseadiste kasutegur? 18. Millega võrdub kasutegur, kui Ploss = PL? = PL/ Ps*100%; Ploss = Ps- PL= PL*(100/-1);=50% 19. Millega võrdub kasutegur, kui Ploss = Ps ? 0% 20. Millega võrdub kasutegur, kui Ps = PL? 100% 21. Millega võrdub kasutegur, kui Ploss = 0.1? Pin-Ploss/Pin=1-0.1/1=0.9(90%) 5.2. Küsimused pooljuhtidest 1. Millistel tingimustel tekitab aine elektrilise efekti? Pinge 2. Mis on voolu allikad? Elektroonid, 3. Millisele arvule vastab aatomi number? Elektronide arv 4. Millega võrdub neutroni elektriline laeng? Elektriliselt neutralne 5. Millest sõltub prootonite arv? Elektronilist arust 6. Millal on aatom elektrilisest tasakaalus? Protonid = Elektronid 7. Millised on elektroni omadused? Laengu kandjad 8. Millega on elektronil vastastikune mõju? Aukidega 9

Elektriahelad ja elektroonika alused

Kommentaarid (0)