RIP (0)

SPIKKER
1. Mis ülesanne on ripil ja kuidas mõjutab ripi seadistus trükivaliteeti?
RIP on spetsiaalne moodul :
värvilahutuseks
rasterdamiseks
plaadifailide genereerimiseks
2. Nimeta põhilised parameetrid , mida ripis seadistatakse. Peamised seadistused :
1. Valitakse lahutuse mootor (renderdaja)
2. Määratakse plaadi resolutsioon , mis sõltub plaadiprinterist või kasutatud filmidest.
3. Valitakse rastri tihedus vastavalt kasutatavale paberile või trükimasinale.
4. Valitakse plaadi suurus või trükimasina plaat. Plaadiprinteri haldustarkavarast saab
genereerida nn ipr faili, kus on kõikide sisestatud plaatide parameetrid. Antud ipr faili
kasutamisel RIP-is tulevad automaatselt kõik plaadipinteri plaadivalikud RIP-i plaadi
valikusse.
5. Kui mingi põhjusel on vaja plaatidel punktide suurusi korrigeerida , siis ripis on
võimalik nn plaadikorrektsioon.
6. Värvilahutuse valik. Kas lahutatakse kõik sisestatud osavärvid või konverteeritakse
CMYKi värviruumi.
7. Lisaks värvilahutusele ja plaadifailidele on võimalik väljastada rippimise käigus ka
paberist väljatrükid või PDF-id ja JPEG failid .
8. RIP-i failide kontrolli seaded
3. Mida on vaja teada poognamontaažiks:
a) trükimasina tehnilistest parameetritest .
1)Plaadi mõõt
2)Paberi suurus
3)Toote formaat
4)Montaažiskeem – kujutiste paigutused
plaadil, sõltuvalt järeltöötluse vajadustest
5)Montaažile vajalikud märgid
6)Minimaalne ja maksimaalne paberi suurus.
b) paberi ja toote parameetritest?
Paberite tehnilised näitajad:

Valgesus

Pinnasiledus ja pinnakaredus

Läbipaistmatus

Paberi grammkaal e. Pinnakaal

Paksus

Erikaal e. Mahulisus
Ajalehepaber – 95-115 LPI = 190-230 DPI
Ajakirjapaber – 130 LPI = 260 DPI
Katmata poognaofsetpaber – 135-150 LPI = 270-300 DPI
Kaetud poognaofsetpaber – 150-175 LPI = 300-350 DPI
Mitmekordselt kaetud paber (valupaber) – 200 LPI = 400 DPI
4. Poognamontaaži programmi ülesehitus, milliseid peamisi parameetreid seadistatakse
programmis ?
Poognamontaaži tehakse tänapäeval spetsiaalsete programmide abil. Tuntumad on:
Signastation ( Heidelberg ), Preps ( Kodak )
. Poognamontaaži tarkvara on tehtud selliselt , et programmi on juba integreeritud
enimkasutatvate trükimasinate parameetrid. Nende puudumisel on üsna lihtne
vastavaid trükimasinate konfiguratsioone ise teha. Enamasti on kõige olulisemaks
parameetriks trükiplaadi mõõt ning veel mõned trükimasinate erilised parameetrid.
Järgmisena on maksimaalne võimalik trükipind – trükitav ala. Kunagi ei ole võimalik
kasutada trükkimisel kogu trükiplaadi pinda. Maksimaalne trükipind sõltub
trükikummisilindri läbimõõdust ja laiusest. Edasi peab teadma, milline on paberi
kaugus plaadi serva suhtes. Harilikult on see kirjas trükimasina tehniliste
parameetrite manuaalis või siis ära märgitud eelpool mainitud millimeetrikile peal.
Järgmisena tuleb arvestada greiferit ehk ala, kuhu veel trükkida ei saa. Seejärel on
oluliseks parameetriks minimaalne ja maksimaalne paber, mida antud trükimasinas
kasutada saab.
Poognamontaaži programmid koosnevad omavahel seotud moodulitest. Erinevate
programmitootjate tooted on üsna sarnaselt üles ehitatud, sest poognamontaaži
põhimõtted on üldjoontes samad. Poognamontaaži moodulid on: Trükiplaadid
Selles moodulis konfigureeritakse kõik kasutusel olevad trükiplaadid koos oma
parameetritega. Trükiplaatide konfiguratioonis on ära määratud: trükiplaadi suurus,
greifer , paberi kaugus serva suhtes, maksimaalne lubatud trükipind ning vajalikud
märgid. Märgid on kahesugused – ühed, mis on seotud trükkimisega ning teised, mis
on seotud järeltöötlusega. Trükkimisega seotud märgid on registrimärgid
(kokkutrükimärgid), värviskaalad, “raiemärk” (rullimasinatel), autoregistrimärgid (juhul
kui trükimasinal on seade, mis ise ajab kokkutrükimärgid paika), marke märk (näitab
võimalikku kujutise kõikumist paberi paberi suhtes trüki ajal), plaadi kvaliteedikontrolli
märk, osavärvi nimetuse ning toote nimetuse märk. Vastavalt trükimasinale võib neid
olla erinevaid. Järeltöötlusega seotud märgid on lõike- ja voltimismärgid. Liimköite
puhul selja ehk kollektsioonimärgid. Tavaliselt lisatakse need märgid montaaži
käigus. Plaadi konfiguratsioonis lisatakse plaadile sellised märgid, mis antud
trükimasinaga trükkides peavad igal trükisel olema. Vastavalt programmi
võimalustele on võimalik siduda märke kas plaadi, kujutise või paberiga. See
tähendab, et märk liigub kaasa või on paigal kas plaadi, kujutise või paberi suhtes.
Näiteks marke märk on alati täpselt paberi servas . Paberi mõõdu muutumisel liigub
märk kaasa selliselt, et jääb alati serva. Registrimärgid seotakse aga kujutisega
selliselt, et need jäävad kujutise suhtes alati ühele ja samale kaugusele. Samuti on
võimalik seadistada märke nii, et need tulevad kahepoolse trüki puhul mõlemale
poole või ainult ühele küljele. Näiteks rullitrüki puhul skaalad tulevad mõlemale poole
trükisele, kuid raiemärk on ainult esiküljeplaadil.
Skeemid
Skeemid on kujutiste paigutused plaadile vastavalt järeltöötluse vajadustele. Kõikides
programmides on kaasas nn standardskeemid, mida saab montaažis kasutada. Kuid
alati on võimalik sobivaid ise teha. Skeemide konfiguratsioonis on võimalik
seadistada lehekülgede arvu, paigutust ja orientatsiooni. Samuti on võimalik
genereerida teise külje skeem automaatselt esimese järgi kas pööratuna ümber
horisontaalse või vertikaalse telje. Rullitrükis ja ühepoolse masina trükiplaatidel
valitakse pööramine ümber vertikaalse telje (kasutatakse väljendit “ümberviskamine”)
ning pöörajaga poogna trükimasinate puhul valitakse pööramine ümber horisontaalse