Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mittemetallid (0)

1 Hindamata
Punktid
ALLOTROOPILINE TEISEND– element, mis saab esineda mitme erineva lihtainena
Nt. süsinik
ISOTOOP – erineva massiarvuga keemiliste elementide teisend (erinevad neutronite
arvu poolest aatomituumas ).
Nt. vesinik
HAPPELISED OKSIIDID ; ; ; ; ; ;
  • happeline oksiid + → hape
    nt.

  • happeline oksiid + aluseline oksiid → sool
    nt.

  • happeline oksiid + alus → sool +
    nt.
    ALUSELISED OKSIIDID ; ; ; ; ; ; ← happeline
  • aluseline oksiid + → alus
    nt.

  • aluseline oksiid + happeline oksiid → sool
    nt.

  • aluseline oksiid + hape → sool +
    nt.
    MUUNDUMISRAKTSIOONI VÕRRAND
  • väävel → vääveloksiid → väävelhape → magneesiumsulfit



  • alumiinium → alumiinium(III)oksiid → alumiinium(III) kloriid → alumiinium(III)hüdroksiid → alumiinium(III) sulfiid




  • IOONID (elektronide, neutronite ja prootonite arvu määramine)
    18
    10
    18
    10
    18p 16p 15p 14p
    17n 16n 16n 14n
    OKSÜDATSIOONIASTME MÄÄRAMINE, REDUTSEERIJA JA OKSÜDEERIJA MÄÄRAMINE
    REAKTSIOONIVÕRRANDITE KIRJUTAMINE (kuidas mida saada?)
  • Dikaaliumvesinikfosfaat
  • Ammooniumvesiniksulfaat
    VÕRDLE MITTEMETALLIDE VESINIKU ÜHENDEID (III perioodi põhjal)
    Si P S Cl
    neutr. nõrgalt hap. hape hape
    HALOGEENIDE KEEMILISED OMADUSED
    HÜPOKLORISHAPE
  • Halogeen + metall → sool +
  • Halogeen + aluseline oksiid → sool +
  • Halogeen + alus → sool +
  • Halogeen + sool → sool + hape
    TASAKAALU MUUTUMINE EKSOTERMILISES REAKTSIOONIS, MÕJU REAKTSIOONIKIIRUSELE
    eksotermiline
  • t˚↑ ← (eksotermilise suunas?) kiireneb
  • p↓ ← (väiksema moolide arvu suunas) aeglustub
  • lähteaine konsentratsioon↑ → kiireneb
    TASAKAALU MUUTUMINE ENDOTERMILISES REAKTSIOONIS
  • p↑ ei muutu
  • t˚ ←
  • lähteainete konsentratsioon↑ →
    KEEMILISTE SIDEMETE LIIGID + SKEEMID
    POLAARNE KOVALENTNE SIDE
    ↓↑


    ∕ \

    2)
    IOONILINE SIDE
    3)
    MITTE POLAARNE KOVALENTNE SIDE
    AINETE LAGUNEMINE
  • magneesiumnitraat
  • ammooniumkarbonaat
  • vask(I)hüdroksiid
  • plii(IV) nitraat
  • Mittemetallid #1 Mittemetallid #2 Mittemetallid #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor s6stramari Õppematerjali autor
    ALLOTROOPILINE TEISEND– element, mis saab esineda mitme erineva lihtainena
    Nt. süsinik
    ISOTOOP – erineva massiarvuga keemiliste elementide teisend (erinevad neutronite
    arvu poolest aatomituumas).
    Nt. vesinik..

    Sarnased õppematerjalid

    Keemia põhiteadmised
    17
    pdf

    Keemia põhiteadmised

    Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad

    Keemia
    Keemia põhiteadmised
    17
    pdf

    Keemia põhiteadmised

    Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad

    Keemia
    Kokkuvõte keemiast
    17
    pdf

    Kokkuvõte keemiast

    Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon

    rekursiooni- ja keerukusteooria
    Konspekt
    29
    rtf

    Konspekt

    mittemetallilisi omadusi. 2.6 Ainete liigitamine. Koostise põhjal liigitatakse aineid: Lihtained ­ koosnevad ühest keemilisest elemendist. Lihtainete valemitena kasutatakse vastavate elementide sümboleid. Kaheaatomilistest molekulidest koosnevad O2, H2, N2, Cl2, F2, Br2, I2. Liitained ­ koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Aine ehituse põhjal liigitatakse aineid: Molekulaarsed ained ­ koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Mittemolekulaarsed ained ­ koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. 2.7 Osakestevahelised sidemed ja aine omadused. Keemiline side on mõju, mis ühendab aatomid molekuliks või ioonid kristalliks. Keemilise sideme

    Keemia
    Keemia põhi- ja keskoolile
    15
    docx

    Keemia põhi- ja keskoolile

    2. keskmised ­ H2SO3, H3PO4, HNO2 3. nõrgad ­ H2S, H2CO3 2. vesinike arvu järgi 1. üheprootonilised ­ HNO3, HCl 2. mitmeprootonilised ­ H2SO3, H3PO4 3. hapniku sisaldavuse järgi 1. hapnikku sisaldavad happed ­ H2SO3, H3PO4 4. hapnikku mitte sisaldavad happed ­ HCl, HBr, HI Keemilised omadused: 1. hape + ALUS = sool + vesi 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2. hape + ALUSELINE OKSIID = sool + vesi 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 3. hape + METALL = sool + vesinik (vt. pingerida) (va. HNO3 ja konts. H2SO4 puhul ei redutseeru vesinikioon) 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 4. hape + SOOL = uus sool + nõrgem või lenduvam hape 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S 5. hapnikhape = vastav oksiid + vesi H2CO3 = CO2 + H2O Saamine: 1. hapnikhappeid saadakse vastava happelise oksiidi reageerimisel veega. (va. Ränihapet) N: SO3 + H2O = H2SO4 2. hapnikku mittesisaldavaid happeid saadakse 5

    Keemia
    Üldine ja anorgaaniline keemia
    35
    doc

    Üldine ja anorgaaniline keemia

    CaO + H2O = Ca(OH)2 [kustutamata lubja ,,kustutamine"] b) aluseline oksiid + hape = SOOL + VESI CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Fe2O3 + 3H2SO4 = Fe2(SO4)3 + 3H2O c) aluseline oksiid + happeline oksiid = SOOL K2O + CO2 = K2CO3 d) aluseline oksiid + aluseline oksiid MgO + K2O alus K2O + Fe(OH)3 sool CaO + Na2SO4 metall Saamine: a) otseselt: 2Ca + O2 = 2CaO b) kaudselt: CaCO3 = CaO + CO2 2Fe(OH)3 = Fe2O3 + 3H2O 2. Happelised oksiidid Nomenklatuur Tõlgi indeks ladina (kr.) keelde! 1 ­ mono Cl2O7 dikloorheptaoksiid 2 ­ di 3 ­ tri P4O10 tetrafosfordekaoksiid 4 ­ tetra 5 ­ penta SO3 vääveltrioksiid 6 ­ heksa 7 ­ hepta CrO3 kroomtrioksiid 8 ­ okta 9 ­ nona

    Keemia
    Keemia gümnaasiumi koolieksami konspekt
    22
    docx

    Keemia gümnaasiumi koolieksami konspekt

    Zn + 2 HCl ZnCl2 + H2 Ei reageeri veega ka kõrgel temperatuuril Kõrgel temperatuuril annavad oksiidi (vt 4.) ML Zn(OH Tsink(II) hüdroksiid Aktiivsem metall tõrjub vähem aktiivsema soolast välja Zn2+ Alus )2 ML Fe(OH) Raud(II)hüdroksiid Alus 2 Fe2+ ML Ni(OH) Nikkel(II)hüdroksii Ni2+ Alus 2 d ML Sn(OH) Tina(II)hüdroksiid Sn2+ Alus 2 ML Pb(OH) Plii(II)hüdroksiid Pb2+

    Keemia
    Metallid
    11
    doc

    Metallid

    RÜHMAS ülevalt alla, elektronkihtide lisandumisega aatomiraadius suureneb ja seda kergemini loovutatakse väliskihi elektrone. PERIOODIS paremalt vasakule, kuna aatomiraadius kasvab ja tuumalaeng väheneb seetõttu hoitakse väliskihi elektrone nõrgemini kinni Keemilised omadused: Kuna loovutavad keemilistes reaktsioonides elektrone ja nende oksüdatsiooniaste suureneb on nad redutseerijad. Reageerimine: · hapnikuga 2Ca + O2 = 2CaO metall oksüdeerub, tekib oksiid leelismetallid tormiliselt keskmised vähemaktiivselt, väärismetallid peaaegu mitte · hapetega Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 tekib sool, eraldub vesinik leelismetallid tormiliselt keskmised mõõduka kiirusega väärismetallid ei reageeri · veega Na + H2O = NaOH + H2 tekib leelis, eraldub vesinik leelismetallid tormiliselt keskmised veega ei reageeri, kuumutamisel reageerivad veeauruga

    Keemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun