KREETA-MÜKEENE KULTUUR ptk. 13 (lk. 91-100) Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis too rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli küll oma kiri, nn lineaarkiri A, kuid peamiselt tuntak...
* 594 eKr Soloni seadused - kärbib aristokraatia võimu * Ateena mereliit 478/477 eKr * Perikles ja demokraatia Hellenistlik linnriik Makedoonia valitsejad *Philippos teine (valitses Kreeka ala) *tema poeg Aleksander Suur (vallutas Pärsia alad) moodustub hellenistlik suurriik. *Hellenismi-periood - mil kreeklased vaitsesid idamaade üle (algas Aleksander Suure vallutustega ja lõppes Rooma võimu kehtestamiseni. 3 suuremat hellenistlikku linnriiki - Egiptus (Ptolemaiose nimelised kuningad), Seleukiidide riik (Aasia alad ning lõpuks ka Süüria) ja Makedoonia (Kreeka linnriigid ka). Hellenistliku suurriigi korraldus * Jätkuvalt linnriigid, alluvad kuningale * Monarhid piiramatu võimuga Kreeka-Makedoonia päritolu. * Ülikud samuti kreeklased * Õukonna kombed ja tavad enamasti kreekapärased aga juures ka idamaade jooni Näide. Egiptuse hellenistlikud valitsejad ka jumalad * Linnad kreekalikud, maal samaviisi nagu Idamaades(maal jäävad kombed alles)
Kolmes Puunia sõjas ( vastavalt 264-241, 218-201, 149-146, kõik e. Kr.) võitsid roomlased oma võimsamat majandus- ja kaubandusrivaali Vahemerel Kartaagot ning liidendasid Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika, millest said I -sed Rooma provintsid, vallutasid Po madaliku, Liguuria ranniku ja Hispaania. Kartaago purustati. Samaaegselt tungisid roomlased idapoolsetesse Vahemeremaadesse ja sõdisid Illüüria (229-228, 219 e. Kr.) ning Makedooniaga (215-205, 200-197, 171-168). Tähtsaimad võidud: Seleukiidide kun-ga Antiochose (190 e. Kr), Aitoolia Liidu (189 e. Kr.), Ahhaia Liidu (146 e. Kr. purustati Korintos) üle. Rooma sõjaline ja pol. võimsus vallutuste tulemusel kasvas. Allutatud rahvaste seast võetud orje kasutati 31 eKr-284 pKr varane keisririigi ehk printsipaadi periood, 30 eKr-235 pKr- Varane keisririik. Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus (auväärne) ning viis oma valitsemisega riigi pikale rahuperioodile, mil tugevdati siseasju ja majandust. Auguste surma
religioonist loobumise kaudu. Kõikjale seati üles ebajumala kujud ja sunniti juute neid kummardama. Keelati toora lugemine, sabati ja pühade pidamine, samuti ümberlõikamine. Jeruusalemma templisse pandi sea kuju. Ühes Modini külas elas preester nimega Matitjahu, kes keeldus korraldustele allumast ja kummardas üksnes Iisraeli Jumalat. Tema koos oma suguvõsaga korraldas ülestõusu võõra kultuuri ja Seleukiidide vastu. Ehkki võitlus oli äärmiselt ebavõrdne, kestis see siiski 24. aastat ja juudi väesalk kasvas pidevalt. Otsustav lahing toimus Bet-Horoni asula lähedal. Juudid võitsid ja tee Jeruusalemma oli vaba. Juudid asusid koheselt Jeruusalemma templit puhastama kõikidest ebajumala kujudest ning seati see nii korda, et oleks võimalik Jumala teenistusi pidada. Tempel tuli uuesti pühitseda ja selleks oli tarvis küünlajalga. Leiti vaid üks kannuke
· Kreeka mõjude levik Idamaadesse keel ja kultuur ning kreekapärased linnad ja elulaad. · Pärsia kommete ülevõtmine Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega). · Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr). 2. Hellenistlikud riigid a) Tekkimine: · Impeeriumi pärisid Aleksandri väejuhid. · Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka- Makedoonia, Egiptus ja Seleukiidide riik (Aasias). b) Riigi- ja ühiskonna korraldus: · Monarh Kreeka-Makedoonia päritolu ainuvalitseja, kes otsustas tähtsamaid asju. · Valitseja jumalikustamine Idamaade eeskujul. · Kodaniku otsustusõigus väheneb polised olid iseseisvad vaid siseelu korraldamisel. · Kodanike katsekohustuse asemel loodi palgasõjavägi, mis paigutati sõjaväeasulatesse. · Idamaade omane talupoja allutatud seisund. 3
valitsemisviisi, kuid ei saanud oma hiigelriiki kaua valitseda. Aastal 323 eKr suri ta ootamatult pärast lühikest haigust ilma troonipärijat jätmata. 4.3. Hellenistlikud suurriigid: Aleksander Suure surmale järgnes ligikaudu 50 aasta pikkune kodusõdade periood tema väepealike ja nende poegade vahel. Sõdade tulemusena jagunes maailmariik väiksemateks osadeks, millest tähtsamad olid: - Ptolemaioste riik Egiptuses. - Seleukiidide riik Mesopotaamia ja Süüria piirkonnas. - Pergamoni riik Väike-Aasia lääneosas. - Makedoonia ja sellele alluvad Kreeka polised Balkani poolsaare lõunaosas. 4.4. Hellenism: Aleksander Suure vallutusretkega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse. Palgasõdurite järel hakkasid tulema ka teiste ametite esindajad. Kreeka keel ja kombed levisid eriti Vahemere idapoolse ranniku aladel
valitsemisviisi, kuid ei saanud oma hiigelriiki kaua valitseda. Aastal 323 eKr suri ta ootamatult pärast lühikest haigust ilma troonipärijat jätmata. 4.3. Hellenistlikud suurriigid: Aleksander Suure surmale järgnes ligikaudu 50 aasta pikkune kodusõdade periood tema väepealike ja nende poegade vahel. Sõdade tulemusena jagunes maailmariik väiksemateks osadeks, millest tähtsamad olid: - Ptolemaioste riik Egiptuses. - Seleukiidide riik Mesopotaamia ja Süüria piirkonnas. - Pergamoni riik Väike-Aasia lääneosas. - Makedoonia ja sellele alluvad Kreeka polised Balkani poolsaare lõunaosas. 4.4. Hellenism: Aleksander Suure vallutusretkega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse. Palgasõdurite järel hakkasid tulema ka teiste ametite esindajad. Kreeka keel ja kombed levisid eriti Vahemere idapoolse ranniku aladel
Edasi suundutakse Kesk- Aasiasse. Hävitades seal kõik vaenlased, tahab edasi minna veel Indiasse, kuid tema sõjavägi on väsinud ja nii pöördutakse tagasi. Uue maailmariigi pealinnaks saab Babülon. Maailmariigis soovis kreeka ja idamaade kombeid liita, ise hakkas järgima idamaade kombeid. Aastal 323 eKr jäi haigestus, jäi palevikku ja suri. Pärast Aleksandri surma laguneb riik tema väepealikutevahelises tülis kolmeks: Ptolemaiose riik (Egiptus), Seleukiidide riik (Seleukose järgi; Süüria ja Mesopotaamia) ja Makedoonia riik (koos Kreekaga). Need olid kõik monarhide valitsetavad riigid (polis ja rahvakoosolek kaotasid tähtsuse), sõjavägi koosnes palgasõduritest. Kultuurielu edenes, kuid see sõltus valitsejate soosingust ja jäi kätte saadavaks ainult kitsale ringile. 8
(Sparta liit Pärsiaga), Teeba tõus, Sparta ülemvõimu lõpp - 371eKr, Makedoonia tõus 359-338 eKr Philippos II (359-336) 338 Chaironeia lahing: Makedoonia purustas Kreeka ühendväe o Hellenismiperiood - 338-30 eKr, Aleksander Suur (336-323 eKr) vallutas Pärsia, kogu Ees-Aasia, Egiptuse, Iraani(kuni Indiani), Hellenistlikud kuningriigid Süüria-Mesopotaamia e Seleukiidide riik, Egiptus, Makedoonia (k.a. Kreeka linnriigid), 146 eKr langesid Kreeka ja Makedoonia Rooma ülemvõimu alla, 30 eKr langes viimasena Rooma võimu alla Egiptus · Valitsemisvormid o Türannia-ainuvalitseja, kiired otsused, ahnus, puudub pädevus o Aristokraatia-grupp haritud inimesi, paremate võim, mitu vaadet, otsused arutatakse läbi, ei arvestata kõikidega o Demokraatia-kodanikud, rahvas on esindatud, seaduse ees ollakse võrdes, liiga
omandas sageli kreekapäraseid jooni, rääkimata kuningate hellenistlikest uusrajatistest, kus kreeka keel ja elulaad kindlalt valitsesid. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas B Kuigi linnriigid polnud ei Kreekas ega idamaades kohalikul tasandil tähtsust kaotanud, koondus kõrgem poliitiline võim hellenismiperioodil suurriikide kuningatele. Tähtsamad dünastiad Egiptuse Ptolemaioste, Aasia Seleukiidide ja Makedoonia Antigoniidid põlvnesid Aleksander Suure väejuhtidest. Nende teoreetiliselt piiramatu võim tugines kreeklastest ja makedoonlastest sõduritel, kelle hulka hakati võtma aja jooksul üha rohkem kohalikku päritolu mehi. Teisalt taotlesid kuningad ka hellenistlikke linnade toetust, tegid neile rikkalikke annetusi ja pakkusid kaitset vaenlaste vastu. /.../ Kuningas oli idee poolest eelkõige väejuht, oma alamate kaitsja ja heategija. Alamatelt oodati valitseja kultuslikku
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM KEIDI VAIKMA 10 c klass VANA-ROOMA Uurimustöö Juhendaja: Õp. Piret Tänav Põlva 2008 Sissejuhatus Oma uurimustöös hakkan uurima täpsemalt Vana-Rooma keisrite panust kultuuri, poliitikasse ning ühiskonnaellu. Uurin nende iseloomu ning samuti isiksusi. Põhiline tegevus toimub ajal eKr. Töö on ülesehitatud interneti ja raamatute materjalil, mis olid üsna kättesaadavad kuid mitte väga kergelt. Uurimustöö on jaotatud kolme ossa: Vana-Rooma tutvustus, Varase keisririigi ajajärk ning Hiline keisririik, mis omakorda jagunevad veel teemadesse. Uuritud on ka natuke seda, kui palju teavad noored Vana-Rooma keisritest. Samuti on minu eesmärk rohkem laiendada enda teadmisi Vana-Rooma suhtes. 2 1. Vana-Rooma tutvustus Vana-Rooma ajalugu moodustab ...
§13 Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeka varaseim periood 2. at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu s...
(Iraani), Kesk- ja Väike-Aasia, India, Hiina, Kaukaasia, Jeemeni esmased juudi asundused. 1.3. Pärsia vallutused 539 a.e.m.a vallutas Pärsia kuningas Kyros Suur Babüloni, kogu Palestiina muutus Pärsia provintsiks Transeuphrati satraapia. Kyros lubas deporteeritud juutidel koju tagasi tulla, Pärsia riigi kulul taastati Jahve tempel Jeruusalemmas. Pärsia valitsejad püüdsid pretendeerida vanade kuningate õigusjärgsusele. 1.4. Aleksander Suure vallutus, Seleukiidide ja Ptolemaioste ülevõim 332.a. vallutab Palestiina piirkonna Aleksander Suur. Pärast tema surma ja hiidriigi lagunemist läheb ülevõim regioonis Süüriat valitseva Seleukiidide ja Egiptust valitseva Ptolemaioste dünastiate kätte. 167.a. (166-160) e.m.a. toimus Makabeuse ülestõus (juht Juudas Makabeus) Seleukiidide riigi vastu. Juudid saavutasid ülestõusu tulemusena poliitilise autonoomia, mida juhtis oma kuningas Makabeide (Hasmoneide) dünastiast. 1.5. Rooma provints 63.a. e.m.a
18) Hellenismiajajärk 1. Aleksander Suure ja tema sõjaretk: sõjaretke algus ja Granikose lahing; Väike-Aasia alistamine; Issose lahing; Tyrose vallutamine; Egiptuse vallutamine; Gaugamele lahing ja Pärsia riigi lõpp; Persepolise põletamine; Iraani ja Kesk-Aasia vallutamine; retk Indiasse. Aleksander Suure riigi korraldus. Aleksandri surm. 2. Diadohhide sõjad: Demetrios Poliorketes; diadohhide sõdade lõpp ja tulemus. 3. Tähtsamad Hellenistlikud riigid: Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia, Pergamon. 4. Hellenismaaja ühiskond ja riiklus. Idamaade helleniseerumine. Tähtsamad linnad (Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Rhodos). Kreeka ja idamaiste joonte põimumine hellenistlike riikide ühiskonnas ja majanduses. Linnaelu ja kaubandus. Hellenistlike monarhiate üldiseloomustus. Valitseja jumalikustamine. Sõjaväe korraldus. 5. Makedoonia ja Kreeka. Makedoonia ja Kreeka riikide vaheliste suhete üldine iseloom. Olukord Ateenas. Aitoolia liit. Achaia liit
Perioodi, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle seega ajavahemikku Aleksander Suure vallutusest kuni Rooma ülemvõimu kehtestamiseni nimetataks ajaloos hellenismiperioodiks. Hellenistlikud suurriigid Aleksandri surmale järgnesid aastakümnetepikkused sõjad makedoonia väepealike vahel, mille tagajärjel Aleksandri suurriik lagunes. Sellest kujunesid mitmed sõltumatud nn hellenistlikud kuningriigid: 1) Egiptus, kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose nimelised kuningad; 2) nn Seleukiidide riik (riiki valitsenud Seleukiidide dünastia nime järgi), mis esialgu hõlmas enamuse Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järkjärgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria; 3) Makedoonia, mille võimu all olid ka Kreeka linnriigid. Need kolm riiki olid alatasa omavahel sõjajalal. II sajandist alates hakkas Rooma riik Itaalias järkjärgult laiendama oma võimu ida suunas. 146 eKr langesid Kreeka ja Makedoonia lõplikult Rooma võimu alla.
Perioodi, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle seega ajavahemikku Aleksander Suure vallutusest kuni Rooma ülemvõimu kehtestamiseni nimetataks ajaloos hellenismiperioodiks. Hellenistlikud suurriigid Aleksandri surmale järgnesid aastakümnetepikkused sõjad makedoonia väepealike vahel, mille tagajärjel Aleksandri suurriik lagunes. Sellest kujunesid mitmed sõltumatud nn hellenistlikud kuningriigid: 1) Egiptus, kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose nimelised kuningad; 2) nn Seleukiidide riik (riiki valitsenud Seleukiidide dünastia nime järgi), mis esialgu hõlmas enamuse Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järkjärgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria; 3) Makedoonia, mille võimu all olid ka Kreeka linnriigid. Need kolm riiki olid alatasa omavahel sõjajalal. II sajandist alates hakkas Rooma riik Itaalias järkjärgult laiendama oma võimu ida suunas. 146 eKr langesid Kreeka ja Makedoonia lõplikult Rooma võimu alla.
Aleksander Suur oli Makedoonia kuninga Philippos II poeg. Ta korraldas vallutusretke Aasiasse pärslaste vastu ja vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ja likvideeris sellega Pärsia impeeriumi. Aleksander Suur pidas end kogu maailma valitsejaks. Ta suri varakult, kuid jätkusid tülid tema väepealike vahel, mis kestsid ligi pool sajandit. Selle tagajärjel lagunes hiigelriik kolmeks väiksemaks (Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia kuhu kuulus ka Kreeka). Kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Tähtsaim uus linn oli Egiptuses asuv Aleksandria, millest sai Vahemeremaade suurim keskus. Lisandusid Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias. Vahemere idaosas levis kreeka arhitektuur, levis kreeka keel ning kreeklased olid kõrgel positsioonil. Kreekat ennast mõjutasid idamõjud. Oli alanud hellenismiperiood, mis lõppes 1. saj eKr kui roomlased
otsustas hävitada juudi rahva oma religioonist loobumise kaudu. Kõikjale seati üles ebajumala kujud ja sunniti juute neid kummardama. Keelati Toora lugemine, sabati ja pühade pidamine, samuti ümberlõikamine. Jeruusalemma templisse pandi sea kuju. Ühes Modini külas elas preester nimega Matitjahu, kes keeldus korraldustele allumast ja kummardas üksnes Iisraeli Jumalat. Tema koos oma suguvõsaga korraldas ülestõusu võõra kultuuri ja Seleukiidide vastu. Ehkki võitlus oli äärmiselt ebavõrdne, kestis see siiski 24. aastat ja juudi väesalk kasvas pidevalt. Otsustav lahing toimus Bet-Horoni asula lähedal. Juudid võitsid ja tee Jeruusalemma oli vaba. Juudid asusid koheselt Jeruusalemma templit puhastama kõikidest ebajumala kujudest ning see seati korda nii, et oleks võimalik Jumala teenistusi pidada. Tempel tuli uuesti pühitseda ja selleks oli tarvis küünlajalga. Leiti vaid
eKr. Aarjalased panid Indias aluse ka Maurjate dünastia (u 320 - 185 eKr) impeeriumile. Selle rajaja Tšandragupta (valitses u 320 – 298 eKr) ühendas Induse ja Gangese jõgede ülemjooksu piirkonnad oma valitsemise alla ning tegi pealinnaks Gangese jõe ääres asuva Pataliputra. Läänes pidas Tšandragupta sõdu Makedoonia Aleksandri suurriigi lagunemisel tekkinud hellenistliku Seleukiidide riigiga. Oma suurima ulatuse saavutas Maurja dünastia poolt valitsetav riik Tšandragupta pojapoja Ašoka Suure valitsemisajal 273 – 232 eKr, kes esimesena ühendas suurema osa Indiast. Enda valitsemisaja alguses pidas Ašoka küllalt veriseid vallutussõdu Hindustani poolsaare lõunaosas. Valitsemisaja kolmeteistkümnendal aastal olevat ta budismi mõjul loobunud edasistest vallutustest ja kuulutanud sõjad ebakõlbelisteks.
Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris sellega Pärsia impeeriumi. Tema võimu alla langes ka Kesk-Aasia. Katse Indiat vallutada ebaõnnestus. Aleksandri varasele surmale järgnesid tülid tema tähtsamate väepealike vahel. Sõdade tagajärjel lagunes tema hiigelriik kolmeks väiksemaks: Egiptus, Seleukiidide riik (hõlma algul suuremat osa Aleksandri vallutatud Aasiast, kuid kahanes Süüria piiresse) ja Makedoonia, mille võimu all olid ka Kreeka polised. Need kolm riiki olid pidevalt omavahel sõjas. Koos vallutusretkedega algas massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Tähtsaimateks linnadeks tõusid Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias. Levis kreeka arhitektuur ja keel. Mida ida poole seda harvemaks
Aafrikat ning maksis suure kontributsiooni. See tähistas Kartaago sõjalise võimsuse lõppu. Makedoonia ja Kreeka alistamine 200 146: 197 võitsid roomlased, keda toetasid mitmed kreeka riigid, Kynoskephalai lahingus Makedoonia väge. 196 kuulutasid roomlased Isthmia mängudel välja kõigi kreeklaste vabaduse. Makedoonia hegemoonia Kreekas asendus nüüd Rooma domineerimisega. 190 purustasid roomlased Magneesia lahingus (Väike-Aasias) Seleukiidide riigi valitseja Antiochos III väe. See oli roomlaste esimene sõjaline edu Aasias. 168 purustasid roomlased Pydna lahingus Makedoonia kuninga Perseuse väe. Makedoonia kuningriik likvideeriti. 148 muudeti Makedoonia Rooma provintsiks. 146 surusid roomalsed maha Ahhaia liidu vastuhaku ja hävitasid Korintose. Kreeka liideti Makedoonia provintsiga. 149 146 kolmas Punia sõda: Sõda seisnes Kartaago kolmeaastases piiramises ja lõppes 146 Kartaago vallutamise ja
valitsemise üle kui oli 20 aastane). Ta oli antiikmaailma suurim vallutaja, alistades Pärsia impeeriumi (Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan). Vallutussõjaga algas kreeklaste väljaränne ning kreeka kultuuri levik Idamaades, mistõttu toimus kreeka kultuuri ja idamaade traditsioonide põimumine.Seda ajajärku nimetatakse HELLENISMIPERIOODIKS, mis kestis 4.-1.saj eKr. Pärast Aleksandri surma lagunes impeerium kolmeks: 1) Egiptus (Ptolemaios) 2) Seleukiidide riik 3) Makedoonia Riik jagunes diadohhide (kr k järglaste) vahel, "Kõige väärikamate". Aleksander suri Babüloni linnas. Hellenistlikke riike valitsesid monarhid (ainuvalitsejad), kes nõudsid jumalikku asustust. Sõjavägi ei koosnenud enam linnriigi kaitsevatest kodanikest, vaid palgasõduritest (kreeklased ja makedoonlased). Tähtsaimaks teaduskeskuseks väljaspool Kreekat Aleksandria linn Egiptuses, kus asus muusade tempel Museion, mille juures oli raamatukogu
sest ta oli poolearuline. · Aleksandri impeerium jagunes neljaks suureks osaks 1. Makedoonia ja Kreeka Antiigos oli väepealik, antigoniidid 2. Pergamon seal hakkas valitsema Attaliidide dünastia 3. Egiptus seal läks võim Ptolemaiosele, räägitaksegi Ptolemaiose Egiptusest 4. Mesopotaamia+Pärsia Seleukiid hakkas valitsema, Seleukiidide riik · Hellenism sai alguse sellega, et toimus kreeklaste väljaränne. Eeskätt rändasid välja sõdurid. Välja rändasid ka kaupmehed ja käsitöölised · Kõige tähtsamaks kultuurikeskuseks kujunes Aleksandria. Veel olid tähtsad ka Pergamon ja Antiookia · Koinee idamaiste mõjutustega Kreeka keel Muutused · Riik - klassikalises Kreekas olid linnriigid. Nüüd tekkisid nende asemel suurriigid.
hõim kummardas oma jumalust. · Amr ibn Luhai tegi Kaaba religioosseks keskpunktiks Araabias. Asetades ümber kaaba kõikide 360 jumaluse puusliku. Nagu nt. Hubal,Ummal, al-Lat, al-Uzza, Kristus, püha Maarja . · Aastas 4 kuud olid püha kuud, kus igasugune sõdimine oli keelatud. · Muhamed, jumala läkitatu sündis 29 august 570 pKr. Vägeva suurkuninga Husrav Anusirvani 40-dal valitsemisaastal. Seleukiidide ajastu 880 aastal. II osa I ptk. · Jeemenis valitses türann nimega Abraha, Abessiinia kristliku keisri, neegus negesti asehladur. Abraha ehitas kadedusest Kaaba vastu marmorist kiriku, kuldse kupliga. Kuid rahvas jäi kaabale truuks. Abraha tahtis Kaabat rünnata, kuid kõrbetuul hävitas ta armee ja Abraha põgenes Sanasse tagasi. Selle ime aasta nimetasid mekalased valge elevandi aastaks,sest Abraha oli tulnud valge elevandiga.
). Rooma-Süüria sõda 192-188 Kui Aleksander Suure riik lagunes tekkisid Diadohhide riigid (Diadohh = järglane). Olulisimad Diadohhi riigid olid Ptolemaioste riik, mille keskus oli Egiptuses ja Seleukiidide riik, mille keskus oli Süürias. Diadohhide vahel toimus mitmeid sõdu võimu nimel Lähis-Idas. Seleukiidid saavutasid võimu terves piirkonnas kuni Egiptuseni. Rooma sõja ajendiks sai see, et seleukiidid hakkasid oma võimu laiendama Rooma suunas. Seleukiidide kuningas Antiochos III hakkas ajama Rooma vastast poliitikat. Kartaago soovitas tal Roomat rünnata aga Itaalia alasid ta ei julgenud rünnata, ta tungis Kreekasse. Kreekas toimus oluline lahing Termopüülide lahing 191. Selles lahingus Antiochos II sai lüüa. Sõja otsustab 190a toimunud Magneesia lähedal toimunud lahing, kus Antiochos saab lüüa ja sõlmib Roomaga rahu. Antiochos pidi loobuma impeeriumi loomise püüdest ja pidi Roomlastele andma oma alad ____'s
aastaga Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada nurjus. Nüüd pidas ta end juba kogu maailma vallutajaks. Aleksandri varasele surmale järgnesid aga tülid tema tähtsamate väepealike vahel. Ligi pool sajandit kestnud lakkamatute sõdade tagajärjel lagunes tema hiigelriik kolmeks väiksemaks, milleks olid Egiptus, nn Seleukiidide riik (hõlmas esialgu suuremat osa Aleksandri vallutusi Aasias, kuid kahanes siis Süüria piiresse) ja Makedoonia. Viimase võimu all olid ka Kreeka polised (linnriigid). Aleksander Suure vallutusretke ja sellele järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Tähtsaim uus linn oli Egiptuses Niiluse suudme lähedal paiknev Aleksandria, millest sai Vahemeremaade suurim keskus.
05.2015); http://www.apollo Muuseumis (Altes Museum) magazine.com/treasurespalmyra 1881 Ivan Turgenev: "Kui õnnelik preservedworldsmuseums/ ma olen, et ma ei surnud varem ja et (14.09.2015) jt.) saan võtta kaasa sellise mulje ning võin näha kogu seda suurejoonelisust." Vikipeedia: 1901 uus muuseumihoone Pergamon oli riik Väike-Aasia 1930 praegune muuseumihoone. loodeosas. Lõi lahku Seleukiidide riigist. Võitis galaate ja laienes Pergamon Museum Berlin (1930) Tauruse mägedeni. Sõlmis liidu Roomaga ning muutus hellenistliku Pärandivaidlused maailma kultuuri, teaduse ja 19451958 sõjasaagina Venemaal majanduse keskuseks. Leningradis; Aastatel 138133 eKr pärandati
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Antropogenees....................................................................................................................................... 4 Muinasaja arengujärgud...................................................................................................................... 5 Egiptus................................................................................................................................................... 6 Egiptuse usk.......................................................................................7 Mesopotaamia....................................................................................................................................... 8 Kaananimaa.............................................................
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad) Kreeka mõjude levik Idamaadesse keel ja kultuur ning kreekapärased linnad ja elulaad. Pärsia kommete ülevõtmine Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega). Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr). Hellenistlikud riigid Tekkimine: Impeeriumi pärisid Aleksandri väejuhid. Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka-Makedoonia, Egiptus ja Seleukiidide riik (Aasias). Riigi- ja ühiskonna korraldus: Monarh Kreeka-Makedoonia päritolu ainuvalitseja, kes otsustas tähtsamaid asju. Valitseja jumalikustamine Idamaade eeskujul. Kodaniku otsustusõigus väheneb polised olid iseseisvad vaid siseelu korraldamisel. Kodanike katsekohustuse asemel loodi palgasõjavägi, mis paigutati sõjaväeasulatesse. Idamaade omane talupoja allutatud seisund. Hellenistlik kultuur Idamaiste mõjudega Kreeka kultuur, mis levis kogu tolleaegses maailmas.
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
14.Hellenismiperiood Aleksander Suur (336-323 eKr) Philippos II poeg, uus valitseja, korraldas makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu, vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani, likvideeris Pärisa impeeriumi, vallutas ka Kesk-Aasia; suri varakult, järgnesid tülid tema tähtsamate väepealike vahel, riik lagunes kolmeks väiksemaks Egiptus, Seleukiidide riik (vallutused Aasias esialgu, hiljem Süüria), Makedoonia (ka Kreeka polised) Kreeklaste ja makedoonlaste väljaränne Lähis-Ida maadesse, elasid sealsetes vanades linnades, rajati ka uusi, uus linn Egiptuses Niiluse suudme lähedal Aleksandria Vahemeremaade suurim keskus; Antiookia Süürias; vanadest linnadest Pergamon Väike-Aasias; levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid, staadione, kreeka keel peamine keel, kreeklased juhtpositisoonil Hellenismiperiood lõppes 1.saj
kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani. See küll lagunes sest tema väepealikud hakkasid omavahel sõdima. · Vahemere idaranniku linnad täitusid sisserändajatest kreeklastega võõrsil kreeklaste ja makedoonlaste erinevused kadusid = nad sulandusid ühtseks kreekakeelseks massiks · AS vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni = hellenismiperiood · Peale AS surma kujunes 3 hellenistliku riiki: Egiptus, Seleukiidide (Süüria) riik, Makedoonia (Kreeka linnriigid) · Uutest hel linnadest tähtsaimad: Aleksandria (Egiptus), Antiookia (Sü), Pergamon (Väike-Aasia) uued linnad kreekapärased · Hel valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust. Kutsuti lähikonda poeete ja õpetlasi kogu hel maailmast · Kirjanduses silmapaistvaim zanr luule · Kreeklased armastasid endiselt teatrit igas suuremas linnas teater
lõplikku purustamist - ‘cetereum censeo Carthaginem delendam esse’ (muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada) – oli tema kõnede alatine lõpulause. 148 eKr allutati lõplikult Roomale Kreeka linnriigid (vastupanu osutanud Korintose elanikud müüdi orjadeks). 133 pärandas Pergamoni kuningas Attalos oma riigi Roomale. 92 eKr tekkisid diplomaatilised suhted Partiaga, mis oli Rooma kõrval teine võimsam riik Vahemere piirkonna idaosas. 64 eKr läksid Rooma võimu alla Seleukiidide riigi riismed. 16 Julius Gaius Caesar: sai tuntuks Gallia sõdades( 58 – 56 eKr). 55 eKr sõjakäik Britanniasse. 52 eKr Gallia väepealiku Vercingetorixi ülestõus, mis maha suruti. 49 eKr ületas Caesar Rubico (Pompeius pages). 45 eKr purustas Caesar Pompeiuse pojad ja sai Rooma ainuvalitsejaks. Kujunes välja impeerium. 44 eKr märtsi iidide ajal Caesar tapeti. Octavianuse ja Antoniuse võitlus
ja Cannae lahingus (216 eKr).203 eKr kutsuti ta Aafrikasse tagasi Publius Cornelius Scipio vastu sõdima, kuid sai temalt Zama lahingus aastal 202 eKr otsustavalt lüüa. See lahing aitas Roomal kiiresti maailmariigiks tõusta.196 eKr valiti Hannibal sufeediks. Ta korraldas demokraatlikke reforme, et mobiliseerida Kartaagot uueks relvakokkupõrkeks Roomaga. Kartes, et ta võidakse roomlastele välja anda, põgenes Hannibal 195 eKr Seleukiidide riigi kuninga Antiochos III õukonda, kus tegutses Antiochose sõjalise nõunikuna sõjas Rooma vastu. Kui Seleukiidid lüüa said ja Rooma tema väljaandmist nõudis, põgenes ta 188 eKr edasi Bitüüniasse, kus ta Bitüünia laevastiku juhina saavutas suure võidu Pergamoni laevastiku üle. Hannibal mürgitas end, kui roomlased nõudsid Bitüünia kuningalt Prusius I-lt tema väljaandmist. Neli sajandit hiljem laskis Septimius Severus Hannibali surmapaika
Kuningapalee on maa omanikuks, maaeraomand kaob, taaskujuneb tsentraliseeritud paleemajandus koos laiaulatusliku bürokraatiaga, kelle käes on tootmissaaduste jaotusmonopol. 1.3. Uus-Babüloonia suurriik 625 539 Kaldea dünastia 1.4. Hilisemad arengud 3 Pärsia suurriik - 539 330, Ahhemeniidide dünastia ülemvõim Aleksander Suure vallutus - 331- 150, Seleukiidide dünastia ülemvõim 1 Kaasajal on seda seadustekogu teinekord nimetatud ka Sulgi seadusteks. Sulgi(2093-2046) oli Ur-Nammu poeg ja järeltulija troonil. Väidetavalt olevat seadustekogu ilmunud just tema valitsemisajal. Partia suurriik - 150.a.e.m.a., Babüloni kadumine ajalooareenilt 2.1. Vana-Babüloonia riiklik korraldus 18. saj. e.m.a. Vana-Babüloonia riiklik korraldus (18.saj.e.m.a.) Kuningas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
