Diego Velazquez Sigrid Järsk 11.b Kes ta on? Velazqueze oli Hispaania üks tuntuim barokiaja maalikunstnik. Ta oli end pühendanud peaaegu täiesti portreemaalidele. Hispaanias olid valitsevaks teemaks kunstis religioon, kuid tema vaevalt riivas seda. Talle meeldis kujutada inimtüüpe ja olmestseene. Elulugu Ta sündis 6. juunil 1599 ja suri 6. augustil 1660. Ta sündis Sevillas, mis oli tol ajal tähtsaim kunstikeskus Hispaanias. Tema elust teatakse suhteliselt vähe. Kunstilise hariduse sai ta oma kodulinnast. ... Ta õppis järgemööda kahe tuntuma kohaliku meistri käe all: Francisco de Herrera vanema ja Francisco Pacheco.
Saatuslik õhtu Ühel hilisel õhtul kõndis veidi purjakil soomlane mööda vanalinna. Seal samas tänavatel taarusid veel mõned üksikud vindised kodanikud. Mees hakkas saabuma aina lähemale oma hotellile ,kuid enne tuli läbida väike tunneli alune käik. Seal see kõik kohutav oligi saanud alguse...Soomlane tundis algul väikest tõuget vastu õlga ja hakkas ümber keerama ,et aru saada ,kes teda riivas. Märkas ta kolme tumedas jakis meest. Kaks keskealist ja üks veidi noorem. Need olid vene keeles midagi öelnud käskival ja kurjal toonil ,kuid soomlane ei saanud aru. Üks meestest võttis kurika selja tagant ja teised kaks piirasid soomlase ümber. Mehele virutati kurikaga jalgadesse ,nii et soomlane kukkus hetkega asfaltile maha. Kaks meest hakkasid sorima mehe taskutes ,leides sealt pungil rahakoti täis eesti-ja euro rahatähti. Järgmisena leidsid käe pealt väärtusliku käekella
päritolu Hollandi saadiku parun Heeckereni kasupoja, keisri kavalergardide polgu porutsiku Georges d'Anthesiga. Duelli käigus esimesena püstolist tule avanud d'Anthes haavas surmavalt Puskinit, kes haavatuna tegi vastulasu, millega haavas d'Anthesi rindkere piirkonda. d'Anthesi pääsemise kohta on kasutusel versioon, mille kohaselt ta kandis "alatult" vormiriietuse all teraskürassi, millelt rikosetiga põrganud kuul ainult riivas ta paremat kätt ning tekitas rindkerepõrutuse. d'Anthesi enda seletuse kohaselt põrkas aga Puskini lastud kuul tema mundrinööbist, mis päästis sellega ta elu. Puskin (vene ) on linn Venemaal, Peterburi eeslinn. Kuulub Peterburi haldusalasse ja asub Peterburist 20 km lõunas. Linn nimetati 1937 ümber Aleksandr Puskini järgi, kes käis seal koolis. Enne seda kandis aastani 1918 nime Tsarskoje Selo ja 19181937 Detskoje Selo.
Evakueeriti 140 000 rasedat naist ja algkooli last. Koristustööd algasid 1979. Aasta augustis ning lõppesid 1993. Aasta detsembris. Kokku läks koristamine maksma 1 miljard dollarit. See oli üks suurim tuumakatastroof enne Tsernobõli katastroofi. Tsornobõli katastroof Aeg: 26. aprillil 1986. aastal kell 1:23 Toimus Ukrainas, Kiievi oblastist umbes 15km kaugusel. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas,Venemaal ning eriti Valgevenes. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Kohe sai surma 56 inimest ning pärast seda suri hinnangute kohaselt 2500 inimest kiiritusega seotud haigustesse. Lisaks suri veel umbes 1500 unimest vähki. Üle 200 000 inimese Tshernobõli piirkonnast evakueeriti ja asustati ümber. Tokaimura katastroof Aeg: Juhtus kahel korral: Dõneni kompaniis 11. märtsil 1997. aastal ja JCO kompaniis 30. septembril 1999. aastal. Mõlemad toimusid Jaapanis, Honshu saarel, Ibraki Prefektuuris 1999
ja väärtushinnangud ning kultuuriline taust. Mis tundub ühele täiesti lubatav võib olla teisele kodanikule vastuvõetamatu. Sõnavabadus ei piirdu ainult oma mõtete ja ideede sõnalises väljendamises, vaid siia alla mahub ka kunstiline väljendusviis. Olgu selleks siis pilt, film, lavastus vms. Piiride ületamisi leidub ka siit, kas või hiljuti Prantsusmaal toimunud skandaal Muhammedi pilakarrikatuuride pärast, kus teatud seltskond väljendas oma vabadust kunsti vahendusel, kuid riivas sellega teise inimgrupi au. Tagajärjeks oli usufanaatikute rünnak kirjastuse vastu, mida läänekultuur tõlgendab omakorda rünnakuks sõnavabaduse vastu. Nagu igal vabadusel on ka sõnavabadusel omad piirid ja vabadusega kaasnev vastutus. Sõnavabaduse piirid ei ole alati üheselt mõistetavad, need muutuvad nii ajas kui ka kultuuriti.
aastate algul Korea sõjas. · Lõuna-Vietnam kommunistliku Põhja-Vietnami vastu. · Sõda muutus üha julmemaks. · Sisside kontrolli all olevaid piirkondi pommitati ja mürgitati.(USA) · Pärast sõjakoleduste näitamis TV, hakati protesteerima sõjas osalemise vastu. · USA valitsus alustas vietnamlastega läbirääkimisi. · 1973. kirjutati alla kokkuleppele. · L-V valitsus kukutati ning vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. · See sõda riivas ameeriklaste eneseuhkust ning vähendas nende eneseusku. USA 1980. aastail · Reagan lubas valijatele taastada usu iseendasse. · Reaganoomika ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist jms. · Tänu nendele USA väljus majanduskriisist ning läks kiiresti tõusuteed. · Välispol. otsustas Reagan, et tuleb lõplikult loobuda pingelõdvendusest. · NSVL ei suutnud USA majandusega võistelda
vahetus. Sundränne - on loodusõnnetuse, sõja või poliitilistel põhjustel tingitud elukohavahetus. Pagulane – inimene, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne.) Tsernobõli katastroof oli avarii, mis leidis aset Tšernobõli tuumaelektrijaamas, 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi Tšernobõli katastroofi ulatusja Eesti Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Atmosfääri paisati umbes pool reaktoris olnud radioaktiivsest joodist. Tšernobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja jooksul lekkiv (kiiritav) energiaplokk
aprillil 1986. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori kostruktsiooni iseärasused. Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Elamis- ja kasutuskõlbmatu maa kogupindala 31 500 km2. See, kui kaua saastatud maa ei ole kasutatav põllumaana, oleneb atmosfääri- ja kliimatingimustest, maaparandustööde efektiivsusest ja kvaliteedist. Igal juhul kestab see periood aastakümneid. Kolm aastat pärast katastroofi hinnati tagajärgede likvideerimisel tehtud kulutusi ja tekitatud kahju vähemalt 35 miljardile rublale. Fukushima I AEJ tuumaõnnetus
Piirkond muutub elamiskõlblikuks ja jääb selliseks pikaks ajaks. Aga õnnetused tuumajaamades mõjutavad ka kaugemaid riike, sest tekkivad radioaktiivsed ained paiskuvad atmosfääri ja sajavad koos vihmaga alla. Kui ehitataks Eestisse tuumajaam ja toimuks õnnetus, oleks terve Eesti ala mingil määral kahjustatud. Ja rääkimata, kui kalliks läheks tuumajaama ehitamine Eestis. Kõige suurem tuumajaamas toimunud õnnetus oli muidugi 1986.aasta Tsernobõli katastroof, mille saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Viimane tuumaõnnetus toimus Fukushimas 2011.aastal, mis oli sama kategooria (kõige kõrgem) tuumaõnnetus kui Tsornobõli katastroof. Fukushima tuumaõnnetust on arvatud kõigi aegade keerukaimaks. Tuumaõnnetuste tagajärgedest tingitud saatust ei sooviks ma kellelegi. Tuumaenergia tootmine on kahjulik ka seepärast, et kaasproduktina saadud materjali kasutatakse tuumarelvade valmistamiseks. Minu arvates on need liiga võimsad
tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjuseks oli elektrijaama personali viga reaktori ja selle turvasüsteemide katsetamisel välise elektritoite katkemise tingimustes katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi Tsernobõli palve: Tuleviku kroonika Pariisis elav valgevene kirjanik Svetlana Aleksijevits on lindistanud kümne aasta jooksul viiesaja inimese vapustavaid lugusid ja valinud neist raamatusse sadakond Meenutusi, mõtteid, viha, muret, hirmu ja lootust sisaldav raamat võitis 2006. aastal Ameerika raamatukriitikute auhinna dokumentaalkirjanduse vallas "Üks asi on lugeda tuumaajastu rängima õnnetuse kohta
näiteks läks ta appi mehele, keda rünnati röövlite poolt ning päästis ta elu. Don Juan oskas hästi teeselda ning kavalalt valetada just tänu sellele oskusele võlus ta nii palju naisi. Samuti oli ta ka kaval näiteks oskas ta võlausaldaja Dimanchega mängida nii, et mees temalt raha nõuda ei saanudki. Don Juan kohtles naisi halvasti, neid hüljates riivas ta nende tundeid. Don Juanil oli püsimatu süda ning ta uskus, et ei tohiks ennast esimese ettejuhtuva sümpaatiaga siduda. Enda sõnul armastas ta armastuses vabadust. Erinevalt teistest tolle aja inimestest ei uskunud don Juan ei taevasse, põrgusse ega kuradisse. Ta kogus endale palju vaenlasi sellega, kuidas ta erinevaid naisi pärast neile abielu lubamist maha jättis naiste pereliikmed ja sõbrad jäid vihaseks
Ophelia tunnete eksitamises. Kantsleri surm põhjustas Hamletile veel ühe probleemi: kaitsta oma au. Poloniusel oli poeg Laertes, kes tuli oma isa surma eest kätte maksma. Laertes süüdistas oma isa surmas kuningas Claudiust, Hamlet oli ju rahva armastuse võitnud ning Laertes teadis seda. Kas Laertese ning kuninga vaheline kihlvedu võis põhjustada temas rohkem viha kõigi teiste vastu? Prints oli vapper ning ta oleks võinud Laertesele ise väljakutse esitada. Sellega riivas kuningas tema uhkust ja au ning suurendas põlastust kuninga vastu. Hamleti kättemaks õnnestus, kuigi tal oli võimalus kuningat palvetamise ajal tappa. Hamlet ei tahtnud olla samasugune kelm nagu oli kuningas. See näitas tema kuninglikku väärikust. Lõpuks sundis ta Claudiust mürki jooma. Hamlet täitis oma eesmärgi, mille nimel ta võitles: tegi kuningale seda, mis kuningas Hamleti isale tegi. Iga süütegu sai tasutud. Kuid miks Hamlet hukkus
pidanud olema juba piisavalt kogemusi, et kõigesse ning kõigisse umbusuga suhtuda. Hamletil oli südame peal mure. Kui prints oli kogemata tapnud kantseleri Poloniuse, otsustas poeg Laertes Hamletile kätte maksta. Laertes pidas Hamletit ka oma õe Ophelia surmas süüdlaseks. Hamletil oli vaja kaitsta oma au. Larentes ja kuningas olid sõlminud kihlveo, mille tõttu Laertes ja Hamlet pidid pidama duelle. Prints oli vapper ning ta oleks võinud Laertesele ise väljakutse esitada. Sellega riivas kuningas tema uhkust ja au ning suurendas põlastust kuninga vastu. Kuid miks Hamlet valis hukkumise? Hamleti sõnad ,,Olla või mitte olla" läksid tema puhul paika. Ta saavutas enda eesmärgi ning lahkus seejärel maisest elust. Laerentese mürgitatud mõõk oli tema keha surm. Hinge surm võis juhtuda juba varem. Ophelia surm kurvastas teda tohutult, isa mõrv oli raske koorem tema õlgadel ning ema mürgitamise üle ei jõudnud ta kurvastadagi.
või siis, kui nad mängisid neljakesi marimbat, samal ajal küll üksteist instrumendist eemale tõugates, pilli eest ära lükates ja nii edasi. Eriline oli kindlasti marimba pimesi mängimine, mille minu jaoks küll paar veidrat komponenti selle numbri juures ära rikkusid, nagu näiteks näpuga teise inimese tagumiku surkimine. Vaatamate sellele olid esinejad tasemel, ütleks isegi, et ilmselt ühed parimad löökpillide, eesotsas trummide käsitsejad. Minu silma riivas asjade lastle põnevamaks tegemiseks nilbete võtete kasutamine. Minuvanused võib-olla veel kannatavad selle ära, kuid mõelgem väiksematele kontserdikülastajatele, kes moodustasid ju enamiku külastajaskonnast. Näiteks eelmainitud kavanumbris tehtu ja lisaks veel samasse paika trummipulkade pistmine. Sellises eas lapsed teadagi ju proovivad kõik lollused, mis neile ette näidatakse, omal nahal järele. Kahjuks on
Soomuse paksuseks oli 115mm. Russalka sarnanes nn. monitori tüüpi laevadega, mis oli üks vanemaid soomuslaevade klasse. Nimetus ,,monitor" pärineb esimesest Ameerika soomuslaevast, mille nimeks oli Monitor. 1862.a. osales see edukalt Ameerika kodusõja esimeses soomuslaevade merelahingus Hamptoni reidil Virginia osariigis. 31.dets 1862.a. vajus Monitor põhja ning koos laevaga hukkus 11 meeskonnaliiget. 1869.a. juhtus Russalkal avarii, mis peaaegu oleks laeva hukutanud. Laev riivas kivi. Alguses jätkas laev korrapäraselt sõitu ja mingeid probleeme ei paistnud olevat, kuid veidi aega hiljem avastati laeva ninas põhja avamisel suur sissevool. Võeti kasutusele kõik võimalikud vahendid, kuid vett tuli aina juurde. Õnneks oli aga siis rand lähedal ja Russalka õnnestus päästa madalikule juhtimisega. Tuukrid sulgesid hiljem tekkinud ava. Saatuslikul reisil 1893.a suvel oli Russalka ülesanne viia suurtükiväe õppesalk Tallinnast
1964-1973 aastel. Riik oli jaotatud kaheks ühel pool valitses kommunistlik mõtlemis viis ja teisel pool läänemeelne viis. USA arvates tuli sõda Vietnamis lõpetada , sest nende arvates hakkas tänu sellele sõjale kujunema doominoteooria , mis tähendas, et kui riik muutub kommunistlikuks, siis langevad teised tema järel ja see ei tõotanud head. Ameerika ühiskonna jaoks oli Vietnami soda suur pettumus, mis riivas USA kodanike eneseuhkust ning vähendas nende eneseusku. Lisaks sõjakaotusele mõjusid ameeriklastele masendavalt ka riiki vaevanud majandusraskused. Külma sõja ajal pandi alused erinevatele liikumistele, muidugi ei hakanud kogu ühiskond iseenda vastu mässama, vaid seda tegi üks osa ühiskonnast , enamasti noored. Seda on nimetatud kui põlvkondade konfliktiks. Noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoe,viisakusreeglid, sündsustunde jne.
Hollandi saadiku parun Heccerni kasupoja Keisri kavalergardide polgu porutiku Georges Dantesiga. Duelli käigus esimesena püstolist tule avanud Dantes haavas surmavalt Pukinit, kes haavatuna tegi vastulasu, millega haavas Dantest rindkere piirkonda. Dantesi pääsemise kohta on kasutusel versioon, mille kohaselt ta "alatult" kandis vormiriietuse all teraskürassiiri, millelt rikoetiga põrganud kuul ainult riivas ta paremat kätt ning tekitas rindkerepõrutuse. Dantesi enda seletuse kohaselt põrkas aga Pukini lastud kuul tema mundrinööbist ning päästis sellega ta elu. Elulugu Aleksandr Puskin sündis 6. juunil 1799. aastal Moskvas põlisaadliku Sergei Puskini pojana. Puskini lapsepõlv oli üsna rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse mingi käsitamatu ükskõiksusega. Seepärast vältiski ta oma luuletustes lapsepõlvemälestusi ega nimetanud kordagi ema ja isa. Suure südamesoojusega
Ekke Moor A.Gailit I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeestToomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale. Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa. II Maan...
Valgusega mängides suudeti rekvisiidid väga hästi esile tuua. Lauljad olid väga tasemel ja tundus, et nad tegid seda hinge ning armastusega. Kõige enam meeldis mulle Carmen, sest ta mängis oma rolli väga hästi ja see tuli tal suurepärastelt välja. Mulle meeldis ka Rahvusooperi poistekoori kasutamine. Poisid olid väga head lauljad, kuid kahjuks laulsid nad väga vähe. Mulle ei meeldinud, et orkestrit oli liiga palju näha ja see riivas mu silma. Orkester oli muidu väga hea koosseisuga ja muusikud mängisid tasemel. Tore oli kuulda mõnda juba varem kuuldud pala, nagu näiteks „Habanera“. Etenduse meeleolu oli väga hea ja mulle tundus, et publikule meeldis see, mida nad kuulasid ja nägid. Mulle meeldis etendus väga, sest see oli väga põnev ja kõik näitlejad ja muusikud täitsid oma rolli suurepäraselt. Ma soovitaksin seda ka teistel vaatama minna. See ooperikülastus jääb mulle kindlasti pikaks ajaks meelde.
Ø Varraste väike liikumiskiirus jättis aega võimsuse kontrollimatuks kasvuks kontrollvarraste alumise otsa juures. Katastroofi ulatus Ø Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Ø Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Ø Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Ø Kolm aastat pärast katastroofi hinnati tagajärgede likvideerimisel tehtud kulutusi ja tekitatud kahju vähemalt 35 miljardile rublale. Ø Katastroofi tagajärgede likvideerimises osales rohkem kui 600 000 inimest. Tsornobõli tuumaelektrijaama katastroof ja Eesti Ø Tsornobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja jooksul lekkiv energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille
See, mis toimub kellegi koduseinte vahel, pole kellegi teise asi! Säärased kõmulood mõjuvad negatiivselt ka mu pereliikmetele, eriti mu teismelistele lastele, kes on langenud koolikiusamise ohvriks. Neid tõrjutakse ja neid ei kaasata. Viiemiljoniline trahv saadaks ühiskonnale laiema sõnumi, et nimetatud rikkumisi Eestis ei taluta. Väikesed trahvisummad ei suuna kedagi õiguskuulekale käitumisele! VIKTORI ADVOKAAT JÜRI RAIDLA: Nädalalehes avaldatud artikkel riivas paljusi mu kliendi, Viktor Dransitovi põhiõigusi- ja vabadusi. Viktori vastu rikutud põhiõigused: õiguslikud õigused, õigus isikuvabadusele ja turvalisusele, õigus kohtulikule kaitsele oma põhiõiguste/inimõiguste rikkumise korral, õigus ausale, erapooletule ja avalikule õigusemõistmisele ning karistamisele seaduse alusel, õigus privaatsusele, kodu puutumatusele ning kaitsele meelevaldse sekkumise eest perekonna- ja
Otsused võetakse vastu ja viiakse ellu kohe ja praegu. Kiirustades ja pikemalt mõtlemata tehakse ära ja seejärel hakatakse tehtut muutma ja tegelikkusega vastavusse viima. Meil Eestis on vaja kõik asjad kohe ära teha, justkui võiksime kuhugi hiljaks jääda. Elav näide kohetegemisest oli alkoholiseaduse muutmine ja vastuvõtmine uues redaktsioonis. 2014. aastal seoses korrakaitseseaduse muudatustega anti ükskõiksele kodanikule vabad käed juua alkoholi avalikus linnaruumis, mis riivas korrast lugupidavate linnakodanike silma (Suviste, M. 2014). Probleemid seoses alkoholi tarbimisega avalikus kohas kasvasid ja Riigikogu võttis vastu otsuse muuta alkoholiseadust. 2015. aasta alguses tegeles Riigikogu toonane koosseis alkoholiseadusesse muudatuste sisseviimisega. Kiirustades võeti alkoholiseadus uues redaktsioonis vastu 28.01.2015. Kui seadus 01.07.2015 jõustus, sai sellest naljanumber. Riigikogulased olid oma töö teinud ja selle eest tasu saanud
Kirjuta, kes need olid, mille eest nad kätte maksta tahtsid, kuidas see neil õnnestus? Struktureeri vastus. Hamlet tahtis Claudiusele kätte maksta selle eest, et ta Hamleti isa ära tappis. Ta viivitas oma kättemaksuga, kuid lõpuks viis selle siiski täide. Ta torkas duelli ajal ka kuningast mõõga läbi. Teine tegelane oli Laertes, kes tahtis Hamletile kätte maksta, et Ta Laertese isa Poloniuse ära tappis. Tal õnnestus see, sest ta riivas Hamletit mürgise mõõgaga, mille mürk Hamleti lõpuks tappis. Kolmas tegelane oli Claudius, kes ihkas kättemaksu Hamletile. Ta tahtis selle eest kätte maksta, et Hamlet oli teadlik tema isa mõrvarist Claudiusest. Hamlet lasi etendada näitlejate poolt stseeni, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt Hamleti isale. See ajas Claudisuse marru ja ta tahtis Hamleti Inglismaale saata, kus ta tapetakse. See plaan ebaõnnestus, sest tänu piraatidele naaseb ta Taani
valmis tööks juba siis, kui teised taimed ajavad alles esimesi lehti ja puudel puhkevad pungad. Metsas ei seisa männike üksinda, ta kõrval sirguvad teised puuksesed, nooremad ja vanemad seltsiks, tihedalt üksteise kõrval. Kõik tahavad elada ja kasvada. Muidugi tüvi ,,võtab juurde" iga aasta ka paksuses. Sellest võib jutustada huviatavaid lugusid iga värske männi- ja kuusekänd, isegi puuhalu ots. Vahtra ladvast pääseb lahti üks leht. Liueldes hakkab ta allapoole langema. Riivas möödudes teist lehte. Seegi murdus oksalt lahti. Ja nende järel juba päris lehtede sadu. Nii nõrgalt püsivad okstel sügislehed. Hüvasti, kuldsed, purpursed, rohekad ja paunakad lehekesed! Lühike on teie elu, kuid siiski kaunis!... Lindude suur rännak on sügisel. Hulgani rändavad meilt linnud oma talvituspaikadesse soojale maale. Ei tahaks õuest lahkuda. Tahaks veelgi kuulata lindude salapäraseid hääli. Kuid sügisene niiskus ajab siiski tuppa tagasi. Ja kõrvust
Tema puhul tuleks kaaluda toetatud elamiseteenust. Kindlasti tuleka aidata tal leida ea ja arengukohaseid rolle elus. Peategelase lapseea elu perekonnas ei näidatud. Kuid on arusaada, et isa oli tihti tööl ära ja ema oli kodune. Harri on lapseeast välja kasvades kaotanud pinna jalge alt. Tema sõber on samamoodi hädas. Neil mõlemal puudub lähedane, siiras side oma vanematega. Majanduslik elujärg oli üle keskmise kuid emotsionaalses mõttes külm. Eriti riivas mind valusasti Marioni soov oma vanematele, kes küll majanduslikult oli toetavad kuid emotsionaalses mõttes täiesti eemalolevad. Tema terapeut , kes tunnetab tema üksildust kasutab teda seksuaalselt ära. Enamus neid probleeme on tänapäeval sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooniga parandatavad. KOKKUVÕTE Film iseenesest midagi uut ja seniteadmatut minule ei pakkunud. Kuid materjalina on hea õppida ja ka õpetada inimesi mõistma kaassõltuvuse ja sõltuvuse vaheliseid seoseid
Daphinsil oli leituna seljas ja kaasas purpurpunane mähis, kinniseks kuldsõlg ja elevandiluuga pistoda lamas ta kõrval. Chloe leiti nümfide koopast tänu lambale, keda Dryas järgis. Chloel oli leituna kaasas kuldtikandiga juusteniit, kullatus jalavarjud ja kuldvõrud pahkluude ümer kandmiseks. Daphins ja Chloe olid ilusamad kui teised maalapsed. Chloe oli 2a noorem kui Daphins. Lamon ja Dryas nägid und, halba und. Kus tiibadega jõnglane(hiljem selgub, et see on Eros) riivas noolega Daphinsit ja Chloed ja käskis neil tulevikus karjuseks saada. Daphins kitsi ja Chloe lambaid. Lamon ja Dryas said kurvaks sest nad arvasid, et laste leitud leidude järgi peaks lastel tulevikus kõrgem ''töökoht, amet'' olema. Daphins hoidis karja hästi ja töötas meelsasti nagu see oleks olnud ülim töö, mida tahaksid teha. Seda sellepärast et ta pole unustanud, kuidas teda hüljatut oli toitnud kits. Chloe samamoodi aga sellepärast et ta oma
mädanesid.Ta jäi lamama ja ei suutnudki enam tõusta.Ta jäi paigale mitmeks päevaks,kuni tervis veidi paremaks läks.Kuid kõik need päevad oli ta söömata- joomata ja seepärast väga nõrgaks jäänud.Samuti oli ta käpp veel väga valus ja komberdada tuli rohkem kolme käpa peal. Siis sattus ta kokku meestega,kes varitsesid oma lambakarja juures hulkuvaid külakoeri,kes olid ümbruskonna karjades palju lambaid murdnud.Nad pidasid ka Lassiet selliseks koeraks ja tulistasid teda.Kuul riivas koera külge,kuid tal õnnestus siiski minema pääseda.Nüüd teadis koer,et inimesed on ohtlikud ja nendest tuleb eemale hoida.Kuid alevid ja linnad,mis ta tele ette sattusid olid vahel nii suured,et tal ringi minna ei õnnestunud.Nii sattus ta ühes linnas koerapüüdjate kätte.Kuid õnneks õnnestus tal nende käest lahti saada ja ära põgeneda.Ikka liikus ta kogu aeg kindlalt lõuna poole,sest tundis,et sealpool on kodu.Veelkord tuli tal ujuda üle laia jõe
katsetamisel välise elektritoite katkemise tingimustes katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline ning saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese ja radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. 2 Autorist endast ning raamatu kirjutamisest. Pariisis elav valgevene kirjanik Svetlana Alekseijevits on lindistanud kümne aasta jooksul viiesaja inimese vapustavaid lugusid ja valinud neist raamatusse sadakond
.............................................................................................................................7 1 Sissejuhatus Mina tegin oma töö DiegoVelazqueze kohta. Ta oli üks tähtsaim Hispaania maalikunstnikest. Kui kõneldakse hispaania koolkonnast, nimetatakse esmajoones tema nime. Hispaania kunstis oli valitseval kohal religioossed teemad, aga Velazquez vaevalt riivas neid. Talle meeldis rohkem maalida kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Ka mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse. Ta pühendas end peaaegu täielikult portreele. Tema mõju 17. sajandi hispaania kunstile seevastu polnud kuigi suur. 2 Elulugu Diego Rodríguez de Silva y Velázquez, ta sündis 6.juunil 1599 ning suri 6. augustil 1660 enamasti tuntud nime all Diego Velázquez, oli barokiajastu Hispaania kunstnik
ühiskond ja religioon, mille vabadust piiratakse, jõuab oma teel ummikusse. Selle mõttevabaduse normatiivne, kohustav külg tuleb jõuliselt esile teoloogilis-poliitilise uurimuse peatükis "Et vabas riigis võib igaüks mõelda, mida tahab ja öelda, mida mõtleb". Spinoza peen ja tark traktaat on mitmes mõttes nii tugevalt oma ajast ees, et pole ime, et see nii sügavalt tema kaasaegsete usulisi tundeid riivas. Sama kaua kui harrastatud religiooni, on vastuolu väliste tunnusmärkidega piiratud usklikkuse ja sisemise, isiklikult kogetud usklikkuse vahel olnud valuliste tülide põhjuseks. Spinoza teoloogiline-poliitiline traktaat vallandas tormi, mille tulemusena autorit süüdistati ateismis, ketserluses, isiklikus jultumuses. Nende vaidluste lained lõid nii kaugele, et Spinoza esimene ingliskeelse tõlke toimetajal R.H.M. Elwisel oli aastal 1883 oma
Krtsis kohtus ta mingi mehega, kes tema hobuse le nalja viskas. D`Artagnan tahtis sellele mehele peksa anda, kuid tal oli vaja juda de Treville`i ootetuppa. D`Artagnanilt varastati kiri. 2.D`Artagnan kohtas Aramist ja Porthost ootetoas. 3.Ta rkis de Treville`iga. Ngi kuidas Athos pikali kukkus(vitluses kannatada saamise prast) ja talle arstid kutsuti. D`Artagnan rkis de Treville`iga edasi musketridega liitumisest, kuni ta ngi meest, kes talt kirja varastas(meest Meung`ist). 4.D`Artagnan riivas joostes(mehele jrgi, kes talt kirja varastas) Athose lga ja Porthose mgarihma. Tal tuli mehed duellile kutsuda. Ta vaidles Aramisega taskurti le, ning kutsus ka tema duellile. 5.D`Artagnan, kes kutsus kik 3 musketri duellile, ilmusid kohale. Neil neljal tuli videlda kaardivelastega, kes nende duelli vahele segama tulid. 6.4 meest pidid minema kuninga vastuvtule aga kuna Bernajoux pilkas d`Artagnani, lks lahti sda kaardivelaste ja musketride vahel(kaardivelaste peamaja ees)
prantsuse päritolu Hollandi saadiku parun Heccerni kasupoja Keisri kavalergardide polgu porutsiku Georges Dantesiga. Duelli käigus esimesena püstolist tule avanud Dantes haavas surmavalt Puskinit, kes haavatuna tegi vastulasu, millega haavas Dantest rindkere piirkonda. Dantesi pääsemise kohta on kasutusel versioon, mille kohaselt ta "alatult" kandis vormiriietuse all teraskürassiiri, millelt rikosetiga põrganud kuul ainult riivas ta paremat kätt ning tekitas rindkerepõrutuse. Dantesi enda seletuse kohaselt põrkas aga Puskini lastud kuul tema mundrinööbist ning päästis sellega ta elu) 3.Puskini looming · "Ruslan ja Ljudmilla", 1820, poeem (Sündis poeedi huvist folkloori vastu, mistõttu on teos mänguline ja fantastiline) · "Kaukasuse vang", 1822, poeem(kujutatakse kangelase elutüdimust, heitlikku armastust tsivilisatsioonist põgenemist lootuses leida vabadust)
radioaktiivset ainet. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Atmosfääri paisati umbes pool reaktoris olnud radioaktiivsest joodist väga pika poolestusajaga tseesium- 137 ja strontsium-90 ja mitmeid teisi lühema poolestusajaga isotoope . Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Katastroofi tõttu kasutamiskõlbmatuks muutunud territooriumid on jagatud kahte rühma: 1. ala, kus isotoobiga Cs-137 saastatus on 15 Ci/km2 või rohkem 2. ala, kus saastatus on 515 Ci/km2 Esimesse gruppi kuulub nn 30-kilomeetrine evakuatsioonitsoon kogupindalaga 10 500 km2. Teise grupi maa-ala kogupindala on umbes 21 000 km2. Elamis- ja kasutuskõlbmatu maa kogupindala 31 500 km2on võrreldav kolmveerandi Eesti maismaa pindalaga
Mari hoolitses nii enese kui ka Krõõda laste eest. Mari oli üldse Eesperes perenaiseks. Juss oli üksi saunas. Oodati, et Andres endale uue perenaise leiaks. Andres aga tahtis Marit endale perenaiseks. Juss käis Mari koju kutsumas, aga too ei saanud lapsi maha jätta. Andres läks Pearuga kaklema, sest too süüdistas teda Jussi naise ära võtmises. Andres pandi Pearu peksmise eest kaheks päevaks vangi. Kui Andres öösel koju tuli, läks Juss talle pussiga kallale, kuid riivas ainult tema jalga. Juss pistis jooksu. Ta poos end üles. Mari muutus õnnetuks. Pearu ja Andres tülitsesid ikka ja käisid tihti kohtus teineteise peale kaebamas. Mari jäi Andresest rasedaks ja nad pidasid pulmi. Mari oli aga õnnetu, sest Marist ja Andresest oli Pearu läkitusel tehtud lorilaul, mida kogu ümbrus kuulnud oli. Maril sündis poeg Indrek. Eesperes hakati uut rehetuba ja rehealust ehitama. Naabrid ei saanud omavahel läbi. Ainult lapsed mängisid omavahel.
töökoha ohutusest. Lõikamise käigus läks lihvija kate Pealiskaudsus vastu väikest metallplaati Lihvija hüppas lõikeavast välja ja Tähelepanematus Vääratus riivas töölise jalga (kiirustas) teostuses Kannatanu sai väiksemaid vigastusi- haav jalal 6. RAPORT 6.1. TÖÖANDJA ANDMED Tööandja nimi- Metforce OÜ Registrikood- 124456321 Tööandja aadress- Kuninga tn 15A, Paide Tegevusala nimetus- Muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine Tegevusala kood- 25119 Telefon- Faks- 65534759
Hamlet vihastas, lõi Laertesel mõõga käest ning nägi, et see oli nürimata ja surus Laertesele kätte enda mõõga. Järsku varises kuninganna kokku ja Hamlet torkas Laertesele ta enesemürgimõõgaga sügava haava. Laertes tunnistas Hamletile üles, et ta eiranud duellil reegleid ning viitas, et ka kuningas on süüdi. Siis torkas Hamlet kuninga läbi ja lisaks sellele sundis teda veel ka mürgitatud veini jooma. Ja kuningas surigi. Seepeale palus Laertes andeks, et Hamletit riivas, ning annab Hamletile andeks, et too tema ja ta isa tapnud oli. Ning ka Laertes suri. Kohe varises kokku ka Hamlet. Kõige selle peale tahtis ka Horatio mürgitatud veini võtta, kuid Hamlet tõusis ja paiskas peekri põrandale ega lubanud tal surra. Hamlet määras veidi enne oma surma uueks valitsejaks Norra printsi Fortinbras', kes kohe peale Hamleti hinge heitmist lossi sisenes. Saadikud ning Fortinbras olid saabunud äsja Poolast teatega, et lahing maatüki pärast on seal võidetud
teada, et don Carlos otsis just teda, suutis ta veenvalt edasi mängida don Juani sõbra rolli. Don Juan oli ka kaval. Ta suutis osavalt võlausaldaja Dimanchega mängida nii et mees ei jõudnudki talt raha tagasi nõuda. Ka kavalalt lahendas ta Charlotte'i ja Mathurine'i vahelise tüli. Don Juan ei talunud ära ütlemist. Kui naine, kelle pärast don Juan hülgas donja Elvira, ei hoolinud mehe pingutustest, kavatses mees ta röövida. Don Juan kohtles naisi halvasti, neid hüljates riivas ta nende tundeid. Don Juanil oli püsimatu süda ning ta uskus, et ei tohiks ennast esimese ettejuhtuva sümpaatiaga siduda. Enda sõnul armastas ta armastuses vabadust. Erinevalt teistest tolle aja inimestest ei uskunud don Juan ei taevasse, põrgusse ega kuradisse. Nähes vaimu ei hoolinud ta looritatud naise hoiatusest vaid proovis teda mõõgaga torkida. Don Juan põlvnes suursuguse päritoluga suguvõsast. Don Juani isa don Luis ei suhtunud poja kõlvatutesse
Hamlet vihastas, lõi Laertesel mõõga käest ning nägi, et see oli nürimata ja surus Laertesele kätte enda mõõga. Järsku varises kuninganna kokku ja Hamlet torkas Laertesele ta enesemürgimõõgaga sügava haava. Laertes tunnistas Hamletile üles, et ta eiranud duellil reegleid ning viitas, et ka kuningas on süüdi. Siis torkas Hamlet kuninga läbi ja lisaks sellele sundis teda veel ka mürgitatud veini jooma. Ja kuningas surigi. Seepeale palus Laertes andeks, et Hamletit riivas, ning annab Hamletile andeks, et too tema ja ta isa tapnud oli. Ning ka Laertes suri. Kohe varises kokku ka Hamlet. Kõige selle peale tahtis ka Horatio mürgitatud veini võtta, kuid Hamlet tõusis ja paiskas peekri põrandale ega lubanud tal surra. Hamlet määras veidi enne oma surma uueks valitsejaks Norra printsi Fortinbras', kes kohe peale Hamleti hinge heitmist lossi sisenes. Saadikud ning Fortinbras olid saabunud äsja Poolast teatega, et lahing maatüki pärast on seal võidetud.
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) Absoluutse monarhia diplomaatia tähendas monarhi, aga mitte riigi ja rahva teenimist. Samal ajal toimusid intriigid kuningakojas, mis võisid samuti sõdu põhjustada. Riik ja rahvas olid veel ebamäärased mõisted. Saadikud olid kuningakojaga seotud aadlikud. Väiksemad ametnikud olid hästi tasustatud kodanlased. XVIII viimasel veerandil jõudis prantsuse feodaal- absoluutliku (ancien regime) ühiskonna kriis oma lõppjärku. Valgustusaja filosoofia ei tunnistanud kuningate jumalikku päritolu. Kujunes arusaamine rahva (rahvuse) suveräänsusest. Varakodanlik seisus nõudis riikliku (rahvuslikku) sise-ja välispoliitikat ja ei olnud rahul kuningate dünastilistest huvidest tuleneva poliitikaga. Kolmas seisus oli Prantsusmaal saanud oma juhtiva positsiooni, mida oli ka juriidiliselt oli vaja kinnistada. Inglismaal oli siis Parlamendi võim juba üle kuninga võimust. XVIII sajandi teisel poolel oli Prantsusmaa dip...
juulil 1946 - Oli punapea - Kui vend suri peksis minategelane kõik garaazi aknad sisse. - Kirjeldab veel Ackley ´t: ,, Sel poisil olid kõik hädad: polüübid ninas, vistrikud, halvad hambad, lehkav hingeõhk, pudenevad küüned. " 6.PEATÜKK - Minategelane suitsetas toas Stradlater´i vihale ajamiseks. - uuris Jane´ga kohtingu kohta, kuid ei saanud teada midagi. - Tahtis Stradlater´ile virutada, kuid lõi niipalju mööda , et ainult riivas Stradlater´i nägu. - Minategelane Stradlater´ist : ,, Ta ei sallinud, kui teda idioodiks nimetati. Idioodid ei sallinud seda kunagi " - Minategelase nimi : HOLDEN CAULFIELD - Holden ütles talle: ,, Sa oled räpane tobe idiootlik litapoeg " - Sellepeale sai ta Stradlater´i käest lõuga 7. PEATÜKK - Holden läks Ackley juurde. - Holden´it häiris mõte Jane´st ja Stradlater´ist - Minategelasel tuli mõte kloostrisse astuda. - Läks oma tuppa tagasi ja hakkas asju pakkima
Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Atmosfääri paisati umbes pool reaktoris olnud radioaktiivsest joodist (I-131 poolestusaeg on 8 päeva), väga pika poolestusajaga tseesium-137 ja strontsium-90 (Cs-137 poolestusaeg on 30 aastat, Sr-90-l 29 aastat) ja mitmeid teisi lühema poolestusajaga isotoope (Cs-134, Zr-95, Nb-95, Xe, Ba-140, La-140). Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Katastroofi tõttu kasutamiskõlbmatuks muutunud territooriumid on jagatud kahte rühma: ala, kus isotoobiga Cs-137 saastatus on 15 Ci/km2 või rohkem, ja ala, kus saastatus on 5–15 Ci/km2. Esimesse gruppi kuulub nn 30-kilomeetrine evakuatsioonitsoon kogupindalaga 10 500 km2 (umbes 120-kilomeetrise läbimõõduga ringi pindala). Teise grupi maa-ala kogupindala on umbes 21 000 km2.
Hamlet vihastas, lõi Laertesel mõõga käest ning nägi, et see oli nürimata ja surus Laertesele kätte enda mõõga. Järsku varises kuninganna kokku ja Hamlet torkas Laertesele ta enesemürgimõõgaga sügava haava. Laertes tunnistas Hamletile üles, et ta eiranud duellil reegleid ning viitas, et ka kuningas on süüdi. Siis torkas Hamlet kuninga läbi ja lisaks sellele sundis teda veel ka mürgitatud veini jooma. Ja kuningas surigi. Seepeale palus Laertes andeks, et Hamletit riivas, ning annab Hamletile andeks, et too tema ja ta isa tapnud oli. Ning ka Laertes suri. Kohe varises kokku ka Hamlet. Kõige selle peale tahtis ka Horatio mürgitatud veini võtta, kuid Hamlet tõusis ja paiskas peekri põrandale ega lubanud tal surra. Hamlet määras veidi enne oma surma uueks valitsejaks Norra printsi Fortinbras', kes kohe peale Hamleti hinge heitmist lossi sisenes. 18. Mida ja kellelt palub Hamlet surres? Ta palub Horatiol olla tunnistajaks kõigele sellele mis oli juhtunud.
nalja viskas. D`Artagnan tahtis sellele mehele peksa anda, kuid tal oli vaja jõuda de Treville`i ootetuppa. D`Artagnanilt varastati kiri. 2.D`Artagnan kohtas Aramist ja Porthost ootetoas. 3.Ta rääkis de Treville`iga. Nägi kuidas Athos pikali kukkus(võitluses kannatada saamise pärast) ja talle arstid kutsuti. D`Artagnan rääkis de Treville`iga edasi musketäridega liitumisest, kuni ta nägi meest, kes talt kirja varastas(meest Meung`ist). 4.D`Artagnan riivas joostes(mehele järgi, kes talt kirja varastas) Athose õlga ja Porthose mõõgarihma. Tal tuli mehed duellile kutsuda. Ta vaidles Aramisega taskuräti üle, ning kutsus ka tema duellile. 5.D`Artagnan, kes kutsus kõik 3 musketäri duellile, ilmusid kohale. Neil neljal tuli võidelda kaardiväelastega, kes nende duelli vahele segama tulid. 6.4 meest pidid minema kuninga vastuvõtule aga kuna Bernajoux pilkas d`Artagnani,
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Tsernobõli katastroof Uurimistöö Koostaja: Regina Verner Juh. Õpetaja: Inga Erhpas Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...............................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................3 Ajalooline õiend..............................................................................................4 Pildid..............................................................................................6 11.Oktoober1991............................................................................................10 Sarkofaag.............................................................................................
Plahvatas tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor. Põhjuseks oli elektrijaama personali viga reaktori ja selle turvasüsteemide katsetamisel välise elektritoite katkemise tingimustes. Katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis. Avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal, ning eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Plahvatuse tagajärgede likvideerimisel osalesid kõigi Nõukogude Liidu liiduvabariikide elanikud, sealhulgas eestlased. Ümber plahvatanud reaktori ehitati betoonsarkofaag
HAMLET Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt tormab kuningas õudust tun...
K võttiski püstoli ning lasi R-le umbes meetri kauguselt jalga põlve piirkonda. Nähes, et R haaras jalast ja hakkas karjuma, arvas K, et eesmärk on saavutatud ning läks minema. Variant 1: Kuul tabas arterit ning kuna R abi ei saanud, suri ta mõne aja pärast sündmuskohal verekaotusesse. 7 Variant 2: Tegelikult aga K poolt lastud kuul üksnes riivas R-i jalga, mistõttu viimane pääses ehmatusega. R ei pidanud raviks isegi arsti poole pöörduma. Kas K pani toime kuriteo, kui jah, siis millise? Vabaduse väljakul Ümberehituste tõttu olid Vabaduse väljakule tekkinud suured ummikud. Olukorra leevendamiseks pani linnavalitus munitsipaalpolitseinikud sinna liiklust reguleerima. Ühel päikeselisel pärastlõunal peataski reguleerija A liiklusvoo kohal, kuhu oli jõudnud B auto. Hetkel, kui vormiriietes A saua tõstis, B auto seisis
K võttiski püstoli ning lasi R-le umbes meetri kauguselt jalga põlve piirkonda. Nähes, et R haaras jalast ja hakkas karjuma, arvas K, et eesmärk on saavutatud ning läks minema. Variant 1: Kuul tabas arterit ning kuna R abi ei saanud, suri ta mõne aja pärast sündmuskohal verekaotusesse. 7 Variant 2: Tegelikult aga K poolt lastud kuul üksnes riivas R-i jalga, mistõttu viimane pääses ehmatusega. R ei pidanud raviks isegi arsti poole pöörduma. Kas K pani toime kuriteo, kui jah, siis millise? Vabaduse väljakul Ümberehituste tõttu olid Vabaduse väljakule tekkinud suured ummikud. Olukorra leevendamiseks pani linnavalitus munitsipaalpolitseinikud sinna liiklust reguleerima. Ühel päikeselisel pärastlõunal peataski reguleerija A liiklusvoo kohal, kuhu oli jõudnud B auto. Hetkel, kui vormiriietes A saua tõstis, B auto seisis
Kuna Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, siis kriis puudutas neid kõige ennem. Toiduainete hinnad langesid järsult, samal ajal kui tollimaksud aina tõusid. Ekspot kuivas kokku ning toiduainete hinnad ka riigi sees langesid. Järk-järgult mõjutas majandus ka teisi elualasid, seepärast hakkas valitsus korraldama hädaabitöid. Töötute arv oli juba enne kriisi olnud suur, kui nüüd tõusis see 34 000-ni. Ka Inglise naela kursi langus riivas rängalt Eesti panka ja rahandust. Pärast krooni devalveerimist 1933. aasta teisel poolel toimus murrang kriisisituatsioonis. Kriis mõjus üldkokkuvõttes riigile majanduse poole pealt puhastavana. Valitsus sekkus majandusellu ja toetas kodumaise toorainete tootmist. Kui iseseisvuse algusaastatel riigipoolne tööstuse arendamise kava puudus, siis pärast majanduskriisi edentati majandust riikliku kava kohaselt
kunagi seda mõelnud!". Ebaviisakas on ka tänaval söömine (erandiks vana hea jäätis), kuigi gaijini jaoks pole kõikvõimalike reeglite rikkumine just surmapatt. Vastuvaidlematult ropp on aga nuuskamine. Sündsamaks alternatiiviks on lärmakas stoiline luristamine, kuni leiad mõne privaatse koha kus see ropp asi omaette korda ajada. Lärmakas luristamine on miskipärast kombeks ka nuudlisuppi süües. Jälgisin kõrvalt, kuidas see heli mu kõrva riivas ja mõtisklesin: "Näe, kui ühiskonna poolt rikutud ma olen! Huvitav, milline oleks mu loomulik reaktsioon sellele nähtusele kui mulle poleks lapsest saati pähe taotud, kuivõrd ebasünnis on suppi luristada? Kui suhteline on kõik siin maailmas. Grupp (perekond, kolleegid jne.) on tunduvalt tähtsam kui üksikisik, ilma grupita puudub inimesel point. Kõik teised määratletakse kas grupi sisse või väljaspoole kuuluvateks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
