Miks Hamlet valib hukkumise? (0)

Miks Hamlet valib hukkumise ?
Kas suri prints puhtalt oma hulluse tõttu või oli tema surmal palju sügavam tähendus?
Arvan, et Hamleti surmas olid süüdi nii tema ise, tema hullus kui ka tema ümber toimuvad sündmused.
Hamlet langeb pärast oma isa surma masendusse. Talle on vastuvõetamatu, et ainult paari kuu möödumise järel abiellub kuninganna juba vana Hamleti venna Claudiusega. Pärast isa vaimuga kohtumist ja teada saamist isa mõrvast kuningas Claudiuse käe läbi süveneb Hamleti masendus veelgi. Ta katkestab suhted oma lähedaste inimeste, endise iseenda, kogu endise maailmaga . Isa surm vapustas teda ja pani kahtlema kõiges. Ema kiire abiellumine sundis pettuma inimeses, eriti naises .
Hamlet haub kättemaksu oma isa mõrvarile. Ta lavastab näidendis steeni, kus etendatakse kuninga mürgitamist, et saada oma kahtlustustele tõestust. Näinud kuninga reaktsiooni, on tema süüs kindel. Hamletit usub vaid ta parim sõber Horvatio. Kuninga mõrv on kindlalt üheks Hamleti hukkumise põhjuseks. Teeseldes arukaotanut, ei varja Hamlet mitte üksi oma kättemaksuplaani, vaid võtab endale vabaduse kuuldavale tuua salvavat kriitikat ühiskonna pihta. Hamleti hukkumise põhjuseks saab veel lugeda rahva pimedust riigi olukorrast. Kuingas on äsja surnud, kuid õukond pidutseb, Claudius süüdistab Hamletit selles. On levinud laialdane arvamus printsi hullusest. Kaheldakse prinsti mõistuses. Seega kõik, mida Hamlet ütleb ja teeb, seatakse kahtluse alla, kuid siiski on Hamlet rahva soosingu pälvinud. Üldine suhtumine ning pimdeus ajab prints Hamleti marru. Sellest järeldub, et ka Taani riigi rahvas on süüdi Hamleti hukkumises. Hamleti pessimiss süveneb järjest, tekkivad enesetappumõtted.
Peategelase iseloom oli vaikne ja otsustav. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev.
Oma suureks armastusteks pidas Hamlet Opheliat, kuid paari suhted olid keerulised: Ophelia isa Polonius ja vend Laertes käskisid tal noormehest eemale hoida. Hamletit see väga kurvastas.
Ka Poloniuse korraldatud kohtumisel Opheliga alustab Hamlet oma juttu kuulsa küsimusega „Olla või mitte olla?“. Olemine tähendab vastutust, südametunnistusega elu – see aga toob kaasa üksnes piinu ja ängistust.
Olematus on nii vabanemine surmas kui ka südametunnistuse vabatahtlik hülgamine elus: mugandumine, ebaõigluse ja ülekohtuga leppimine .
Võõrandunud perekonnast ja armastusest, kaotab Hamlet usu ka sõprusesse, sest teda reedavad Ronserantz ja Guildenstern. Vähimagi kaastundeta saadab ta nad enda asemel surma. Hamlet ise oli oma hukus süüdi selle pärast, et ta oli liiga aus ja usaldav . Tal oleks pidanud olema juba piisavalt kogemusi, et kõigesse ning kõigisse umbusuga suhtuda .
Hamletil oli südame peal mure. Kui prints oli kogemata tapnud kantseleri Poloniuse, otsustas poeg Laertes Hamletile kätte maksta. Laertes pidas Hamletit ka oma õe Ophelia surmas süüdlaseks. Hamletil oli vaja kaitsta oma au. Larentes ja kuningas olid sõlminud kihlveo , mille tõttu Laertes ja Hamlet pidid pidama duelle . Prints oli vapper ning ta oleks võinud Laertesele ise väljakutse esitada. Sellega riivas kuningas tema uhkust ja au ning suurendas põlastust kuninga vastu.
Kuid miks Hamlet valis hukkumise? Hamleti sõnad „Olla või mitte olla“ läksid tema puhul paika. Ta saavutas enda eesmärgi ning lahkus seejärel maisest elust. Laerentese mürgitatud mõõk oli tema keha surm. Hinge surm võis juhtuda juba varem.
Ophelia surm kurvastas teda tohutult, isa mõrv oli raske koorem tema õlgadel ning ema mürgitamise üle ei jõudnud ta kurvastadagi.
Taanimaa prints oli loomulikult vaoshoitud, surm võis olla talle kergenduseks. Edasine elu oleks olnud õnnetu, kurbade mäletustega. Ta täitis oma eesmärgi, seades jalule õigluse. Surm oli Hamletile pääsetee rahulikuks teekonnas, nagu ütlevad ta viimased sõnad: „Jääb vaid vaikus.“