Kolm musketäri - Alexandre Dumas (93)

Kolm musketäri
Põhilised tegelased:
d`Artagnan - peategelane
Athos - healoomuline, arukas, rahumeelne, d`Artagnani parim sõber
Porthos - hiiglaslik musketär, natuke rumal, d`Artagnani sõber
Aramis - Athose ja Porthose vahepealne
de Treville - musketäride kapten
Louis XIII - Prantsusmaa kuningas
Tema Eminents - kardinal (kaardiväelaste kapten)
mees Mueng`ist - raamatu vältel suhteliselt tundmatu isik; de Rochefort; kardinali teener
härra Bonacieux - mees kelle vaenlane oli samuti mees Mueng`ist; d`Artagnani korteriomanik
Contance Bonacieux - proua Bonacieuxi; d`Artagnani armastatu; suri tänu mileedi mürgile
Ketty - mileedi toatüdruk; armastas d`Artagnani
Charlotte Backson - mileedi, kes flirtis kõikide meestega, kellel oli mingisugune võim teiste suhtes; isekas; tark; ilus; pahatahtlik ; tahtis d`Artagnani tappa; tappis mitu inimest
Planchet - d`Artagnani teener
Grimaud - Athose teener
Mousqueton - Porthose teener
Bazin - Aramise teener
1. osa
1.D`Artagnani isa andis d`Artagnanile 3 kingitust: hobune, 15 eküüd, nõuanded. Ema andis talle mustlasretsepti, millega saab ravida kõiki haigusi. D`Artagnan jättis vanematega hüvasti ja lahkus. Kõrtsis kohtus ta mingi mehega, kes tema hobuse üle nalja viskas. D`Artagnan tahtis sellele mehele peksa anda, kuid tal oli vaja jõuda de Treville`i ootetuppa. D`Artagnanilt varastati kiri.
2.D`Artagnan kohtas Aramist ja Porthost ootetoas.
3.Ta rääkis de Treville`iga. Nägi kuidas Athos pikali kukkus(võitluses kannatada saamise pärast) ja talle arstid kutsuti. D`Artagnan rääkis de Treville`iga edasi musketäridega liitumisest, kuni ta nägi meest, kes talt kirja varastas (meest Meung `ist).
4.D`Artagnan riivas joostes (mehele järgi, kes talt kirja varastas) Athose õlga ja Porthose mõõgarihma. Tal tuli mehed duellile kutsuda. Ta vaidles Aramisega taskuräti üle, ning kutsus ka tema duellile.
5.D`Artagnan, kes kutsus kõik 3 musketäri duellile, ilmusid kohale. Neil neljal tuli võidelda kaardiväelastega, kes nende duelli vahele segama tulid.
6.4 meest pidid minema kuninga vastuvõtule aga kuna Bernajoux pilkas d`Artagnani, läks lahti sõda kaardiväelaste ja musketäride vahel(kaardiväelaste peamaja ees). Kunungas oli halvas tujus, kuna Tema Eminents jutustas talle väikese vahejuhtumi valesti. D`Artagnan rääkis kuningale loo õigesti ja musketärid said tänutäheks 40 pistooli.
7.Jutustati musketäridest, nende teenritest ja nende kodudest . D`Artagnanist sai musketäri asemel kaardiväelane( ajutiselt ).
8.Neljal musketäril sai see 40 pistooli otsa ja d`Artagnan mõtles kuidas neile raha juurde teenida. Tema juurde tuli Bonacieux, kes rääkis oma naise röövimisest( varas oli mees Meung`ist). Bonacieux ja d`Artagnan nägi tänaval meest Meung`ist ja jooksis talle järele.
9.D`Artagnan rääkis oma kolmele sõbrale Bonacieuxi käest raha teenimisest, kuni Bonacieux tuppa tormas ja rääkis, et teda olevat tahetud kaardiväelaste poolt, et ta olevat röövinud ise oma naise. Bonacieux`i järel tulid tuppa kaardiväelased, kes Bonacieux`i kinni võtsid(d`Artagnan ei tahtnud ennast tema kaitsmisega pagandusse sisse mässida). D`Artagnan ütles toosti: "Kõik ühe ja üks kõigi eest!"
10.D`Artagnan kuulas alltoas olevaid hääli(sinna oli hiirelõks ülesse seatud-kõik kes sisse läksid, kuulati üle), kuni proua Bonacieux hiirelõksu püüti. D`Artagnan läks preilit päästma, sest teda taheti jõuga ära viia. Ta viis proua Athose majja redutama. Siis läks d`Artagnan Treville`i juurde alibit looma(keeras Treville`i kella edasi ja hiljem tagasi).
11.Bonacieux läks Aramise akna juurde(öösel) ja vahetas teise naisega taskurätte(Aramise majas sees). D`Artagnan läks koju ja nägi, et Athos oli kinni võetud(kaardiväelased pidasid Athost d`Artagnaniks). D`Artagnan läks Männikäbi kõrtsi poole, ta nägi proua Bonacieuxi ja Buckinghami hertsogi, kes jalutasid Louvre` isse .
12. Buckingham ja kuninganna Anna kõnelesid armastusest ja Anna andis Buckinghamile mälestuseks roosipuust laeka, mis oli tegelikult Anna mehe(kuninga) kingitus.
13.Bonacieux kuulati üle ja siis toodi Athos(kaardiväelaste arvates d`Artagnan) ning mõlemad pisteti siiski kongi. Hiljem viidi mõlemad vankriga Groix-du-Trahoiri`sse. Kui vanker peatus , kaotas Bonacieux teadvuse.
14..Bonacieux kuulati jälle üle. Kardinal andis Vitray`le 200 pistoolise maksupaberi ja kirja mileedile15.Kuningas rääkis de Treville`iga ja Tema Eminentsiga Athose vabastamisest vanglast.
16.Kuna kuningas arvas , et kuninganna petab teda, lasi ta kuninganna läbi otsida, kuna aga kirjas(mis talt leiti) ei olnud midagi kirjas armastusest, tahtis kuningas kuninganna lepituseks balli korraldada ja kuninganna pidi kindlasti kuninga poolt kingitud kaelaehet(mis oli kuninga poolt kingitud laekas).
17.Kuninganna andis palve proua Bonacieuxile, et ta leiaks kellegi, kes läheb ja toob Buckinghami käest roosipuust laega ära. Bonacieux(ta sai vanglast vabaks koos Athosega) keeldus sellest ülesandest.
18.D`Artagnan läks proua Bonacieuxi juurde ja kuna ta kuulis proua ja härra Bonacieuxi juttu pealt, tahtis ta ise minna roosipuust laegast ära tooma( Londonist ) ja ta saigi selle ülesande endale.
19.D`Artagnan küsis de Treville`i käest luba lahkuda kaheks nädalaks. Kõik 4 musketäri said load ja hakkasid reisiks ettevalmistusi tegema.
20.4 musketäri asusid teele koos oma 4 teenriga. Porthos jäi esimesena maha koos oma teenriga(ühe mehega võitlema).Teisena jäi Aramis maha (koos oma teenriga), kuna tal oli varitsusest saadud õlahaav. Athos ja tema teener(kes peksa sai) jäid maha(nelja mehega kaklema) sellepärast, et Athost peeti valeraha tegijaks. D`Artagnan ja tema teener jõudsid Inglismaale , nad said Buckinghamile kirja üle antud.
21.Hertsogi käskimisel tehti kaelakee korda(keegi oli kaks kristalli ära lõiganud) ja siis läks d`Artagnan koos terve kaelakeega tagasi Prantsusmaale.
22. Ballett kestis 1 tund. Vahepeal kuningas kontrollis kees , kas sellel veel kaksteist kristalli olemas ning ta ei pidanud pettuma.
23.D`Artagnan jõudis koju, kus ootas teda ees kiri kuningannalt. Ta sai koos kuningannaga kokku(kuna kirjas oli kokkusaamis koht ja aeg) ja kuninganna lasi d`Artagnanil oma kätt suudelda ning kinkis talle sõrmuse. De Treville`i tegi ettepaneku minna kolme musketäri otsima (kes olid teel Inglismaale kaduma jäänud) ning d`Artagnan oli sellega nõus.
24.D`Artagnan ja tema teener läksid proua Bonacieuxi juurde aiamajakese taha.
25.D`Artagnan ja tema teener võtsid kaasa mitu hobust(et kõik musketärid nendele ära mahuksid) ja läksid d`Artagnani sõpru otsima. Leidsid Porthose.
26.D`Artagnan leidis haavatud Aramise külalistemajast ülesse. Aramis tahtis elada edasi oma usuelu . Aramis rääkis oma eluloo usust.
27.D`Artagnan leidis ülesse ka Athose, kes oli majas, kuhu ta jäi, keldrisse peitnud ja nüüd mitte välja tahtnud tulla. D`Artagnan tõi sõbra siiski välja koos teenriga ja mehed jõid ööläbi.
28.Athos ja d`Artagnan sõitsid oma teenrite hobuse seljas tagasi( teenrid olid jala), tagasiteel nägid Aramist ja Porthost. Kõik mehed, koos oma teenritega suundusid ikkagi tagasi oma kodupaika(Prantsusmaale). Kuna aga varustus oli lõpukorral, arvutasid nad kokku, et neil on vaja veel umbes 8 tuhat liivrit(jõudsid koju).
29.Kõik mehed üritasid plaani välja mõelda, kuidas 8000 liivrit saada. Porthos kohtus kirikus oma kunagise armastatuga(advokaadiemandaga).
30.D`Artagnan ja Blanchet suundusid Saint-Germani poole(de Treville`i tallist võetud hobustega ). Planchet nägi Lubinit(meest kellega ta teepeal Inglismaale võitles) ja hakkas temaga rääkima. Mileedi peatus tõllaga Lubini isanda maja juures ja andis Planchetile(pidades teda Lubiniks) kirja, et too selle oma isandale annaks. D`Artagnan läks kirjas kokkulepitud kohta, et näha mileedit. Ta leppis ka kokku lord Winteriga võitluse Luxembourg `i taga kell 6.
2. osa
1.D`Artagnan läks lord Winteriga võitlema. Kaasa tulid ka d`Artagnani 3 sõpra ja 4 teenrit ning samuti lord Winteri 3 sõpra. D`Artagnan ja tema sõbrad võitsid lahingu. Lord Winter viis d`Artagnani tema õe mileedi Clarick`i juurde, nad vestlesid.
2.Porthos käis oma kunagise tüdruksõbra juures(advokaadi emanda juures), sõi seal ja rääkis varustuse ostmisest ning ka sellega kaasnevatest kuludest. Porthos sai advokaadiemandalt kavalalt väljakaubeldud 800 liivrit, hobuse ja muula.
3.D`Artagnan oli armunud mileedisse. Kuna ta aga sai aru, et mileedi teda petab(olles Ketty [toatüdruku] toas, kuulis ta kapis olles mileedi kõnelust) tahtis d`Artagnan talle kätte maksta ning hakkas de Wardes`ile mõeldud kirjasid vastu võtma ja nendele ka vastama.
4.Aramis sai 100 Hispaania pistooli. Porthos tahtis d`Artagnani hobust maha müüa(kollane; kellega d`Artagnan Pariisis käis).
5.Mileedi kohtus pimedas toas enda arust de Wardesiga aga tegelikult mängis Wardesit d`Artagnan. D`Artagnan saatis mileedile kirja, mis mileedit solvas.
6.Kuna mileedi arvas, et solvava kirja saatis Wardes, tahtis, et d`Artagnan läheks ja tapaks Wardesi ära.
7.D`Artagnan oli jälle mileedil külas. Rääkis talle ära oma saladuse , et ta mängis üks öö Wardes`it. Mileedi ehmus ja hakkas toast lahkuma. D`Artagnan aga haaras mileedi hommikumantlist ja siis paljastus hommikumantli alt õla peale kõrvetatud liiliaõis(-see tähendab et ta on timuka poolt surmale määratud). Mileedi tahtis sellepärast d`Artagnani tappa aga d`Artagnan pääses. Lahkus mileedi majast Ketty riietega.
8.D`Artagnan ilmus Athose majja naisteriietes, mille ta Ketty käest oli saanud.Ta rääkis Athosele ja Aramisele oma loo ära. Ketty ilmus d`Artagnani kuju ja palus kaitset ning peidukohta. D`Artagnan peitis Ketty Aramise juurde. Mehed said oma sõrmuste müümise eest 2000 liivrit, millega nad oma varustuse ostsid.
9.D`Artagnan läks koos oma sõpradega jälgima tundamtut vankrit, seal sees olid proua Bonacieux ja mingi mees. Hiljem suundus ta kardinali juurde(ka koos oma sõpradega).
10.D`Artagnan rääkis kardinaliga. Kardinal rääkis talle sõjast, ning kui ta peaks sõjakäigust tagasi naasma, saaks temast auväärne lipnik kaardiväes. Mehed käisid oma uute rõivastega ringi. Väeosa hakkas sõtta liikuma.
11.Sõda oli Buckinghamile(Inglismaale). D`Artagnan jäi üksikuks, kuna tema 3 musketärist sõpra jäid kuningaga tahapoole teise gruppi. D`Artagnan kõndis edasi, kuni mingid 2 meest hakkasid teda tulistama. D`Artagnan sai nendest võitu ja küsis nende käest, kes neid saatnud oli-neid oli saatnud mileedi. Kirja mille mileedi kirjutas ründajatele võttis d`Artagnan endale ja pani taskusse.
12.D`Artagnan oli veel sõjaretkel, kui talle ilmus kiri kolmelt musketärilt(tegelikult saatis selle kirja mileedi) kes teatasid d`Artagnanile, et nad on vangis ning joovad veini(mida ka d`Artagnanile pakuti sõjaretkel-mida ta veel vastu ei jõudnud võtta). Siis suri üks kaardiväelane, kes oli veini maitsnud. 4 musketäri said kokku ning otsustasid hiljem tulevikus mileedi ülesse otsida.
13.Musketärid(Porthos;Aramis;Athos) läksid Punase Tuvimajakese kõrtsi ja kohtasid seal Tema Eminentsi. Jätksid teed koos Tema Eminentsi ja ta kaaslasega .
14.Eminentsi kaaslaseks osutus mileedi, kes soovis rääkida Tema Eminentsiga d`Artagnani ja proua Bonacieuxi tapmisest. Seda juttu kuulasid kolm musketäri pealt(Porthos;Aramis;Athos). Athos suundus d`Artagnani hoiatama .
15.Kuna Athos ähvardas mileedit püstoliga, sai ta kirja kätte, mida ta soovis, ning läks tagasi valvet pidama .
16.4 musketäri sõlmisid de Busiguyga kihlveo. Hakkasid liikuma kohta, kus nad sööma pidid(kihlveos oli kirjas, et kui nad ühes kõrtsis peavad vastu sõjale üks tund siis nad on võitnud).
17.Musketärid jäid siis lõunatama. Võtsid vastu 3 väeosa ning võitsid nad. Autasuks sai ka d`Artagnan samasse väeossa kus tema 3 sõpra sõdisid. D`Artagnan müüs oma kuninganna sõrmuse maga 7000 liivriga.
18.Bazin ja Planchet saadeti teele(Planchet Inglismaale; Bazin Tours `i. Teenrid saabusid tagasi.
19.Winter lasi ühel oma teenritest(Feltonil) tuua mileedi lossi, kus ta lukutaha pandi(Winter on mileedi mehevend).
20.Mileedi ja Winter kõnelesid.
21.4 musketäri istusid platsil kuhu Tema Eminents ja selle 2 teenrit tulid neljalt mehelt pärima, mis kirja nad loevad . Musketäre oli rohkem ja nad said Tema Eminentsist ja ta rüütlitest lahti. Grimaud sõi kirja ära.
22.Mileedi istus kongis ja Felton ning Winter käisid teda külastamas.
23.Mileedile taheti kutsuda arst(sest ta mängis haiget et vanglast pääseda) aga kuna mileedi kohkus, ütles ta et ei ole arsti vaja. Mileedi laulis ööläbi, kuni vangivalvur hakkas mileediga õiendama. Felton aga sõimas vangivalvurit, et ta mileedi peale häält tõstis. Mileedi võis vaikselt edasi laulda .
24.Winter ja Felton kõnelesid mileediga. Mileedi pani Feltoni ennast armastama ning ähvardas ennast ära tappa, kui teda Felton välja ei lase(teeskles).
25.Felton nägi mileedit nööri punumas(arvas, et naine ennast selle sama nööriga ülesse poob). Felton ja mileedi leppisid kokku aja millal nad omavahel räägivad.
26.Mileedi ja Felton kohtusid kokkulepitud kellaajal . Mileedi rääkis Feltonile oma piinamisest.
27.Mileedi valetas mehest, kes teda piinas ning selleks piinajaks nimetas ta Buckinghami, et selle sama mehe käsul tehti mileedi õlale liiliaõis. Mileedi lõi endale noaga ribide vahele kriimu.
28.Felton päästis mileedi, kuna haav ei olnud suur siis nad sõitsid paadiga minema.
29.Saabusid rannale ning jätsid jumalaga. Felton soovis, et Buckingham kirjutaks alla mileedi vabastamisele(ta tahtis mileedit ametlikult vabaks teha). Kuna Buckingham seda ei teinud, lõi Felton talle noa rindu , ning tappis Buckinghami. Winter püüdis Feltoni põgenemise pealt kinni ning viis ta tehtud vea eest lossivahtide hoolde.
30.Kuna kuningas tahtis sõjakäigust ja suurest piiramisest puhkust saada, tahtis ta kuni 15.septembrini Saint-Germanis olla. Ta küsis kahekümnemehelist musketäridest koosnevat saatjaskonda. Kuna kõik 4 musketäri olid samas grupis , läksid nad koos kuningaga Saint-Germani. 4 musketäri tahtsid minna proua Bonacieux`i vaatama aga nägid veel enne seda meest Muengist, ei saanud teda jälle kätte ning jätkasid teed Bonacieux`i poole.
31.Mileedi jõudis Bethune`i Karmeliitide kloostrisse . Seal kohtus ta Bonacieux`iga ning rääkis temaga, kuni Tema Eminentsi käsilane uksest sisse astus.
32.Tema Eminentsi käsilane rääkis mileediga.
33.Mileedi ja proua Bonacieux rääkisid, kuni mileedi kabjaplaginaid kuulis, ning aknale tormas. Nähes 4 musketäri mürgitas Bonacieuxi. Selle tõttu suri Bonacieux d`Artagnani käte vahel, kes just tuppa oli jõudnud. Jõudis ka kohale lord Winter.
34.Athos kohtus öösel mingisuguse mehega. Hommikul said musketärid teada, et Planchet teab teed mismööda mileedi põgenes. Mehed suundusid seda teed mööda mileedile järele(4 musketäri; Planchet; lord Winter; tundmatu[kes kandis maski; kelle oli Athos kaasa kutsunud]).
35.Mehed jõudsid mileedi onni juurde ning algas tema kohtumõistmine. Ta sai karistuseks ühise vastuse-surmanuhtluse. Tundmatu mees oli timukas , kes mileedi õlale liilia oli kõrvetanud.
36.Mileedi palus armu aga siiski viis timukas ta teiselepoole kallast ninga tappis ta. Järgmisel päeval jõudsid musketärid tagasi Pariisi.
37.D`Artagnan ja tema sõbrad kohtasid meest Mueng`ist, d`Artagnan pidi minema kardinali juurde. Ta läks ja sai endale dokumendi mille omanik on musketäride ülemus. Kuna d`Artagnan arvas, et tema kolm sõpra väärivad seda rohkem, pakkus ta neile seda ametikohta. Kõik kolm musketäri olid aga üksmeelselt nõus, et d`Artagnan väärib seda ametit kõige rohkem. Athos kirjutas d`Artagnani nime dokumendile alla.
Lõpp