50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
GKK
Õppematerjali autor
AMEERIKA ÜHENDRIIGID * 1945aasta aprillis sai USA riigipeaks Harry Truman. * Ta kuulutas, et USA-st peab muutuma demokraatliku läänemaailma liidriks ning seisma vastu kommunismi levikule maailmas. * USA-st sai üliriik, kellest sõltus kogu läänemaailma käekäik. ,,KUI AMEERIKA AEVASTAB, SIIS EUROOPA SAAB NOHU" * USA majandus taastus pärast Teist maailmasõda kiirelt, välditi varasemaid vigu. * Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse, sest maailmaturg vajas nii toiduaineid kui ka tööstuskaupu, sest sõjas laastunud riigid ei suutnud neid ise piisavalt toota. * Dollarist sai tunnustatud rahvusvaheline valuuta. * Muudatused USA majanduses mõjutasid teiste riikide majandusi, eelkõige Euroopa riikide. Sellest tulenevalt tekkis ütlus: "Kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu." * Ameeriklastele tekitas murest NSV Liit.
Majanduse areng(USA) Pärast teist maailmasõda välditi vigu, mis tehti esimese maailmasõja järel. USA majandus kasvas tänu toodangu ekspordile. Maailmaturg vajas nii toiduaineid kui tööstuskaupu sest sõjast laastatud riigid ei suutnud ise neid piisavas koguses toota. Tänu majanduslikule tõusule sai dollarist tunnustatud rahvusvaheline valuuta. Igasugused muudatused USA majanduses mõjutasid ka ülejäänud maailma majandust.(ameerika aevastab, euroopa saab nohu) USA kriisideta areng tagas 50 ja 60 aastatel ka Lääne- Euroopa õitsengu. Ainsana valmistas USA-le muret NSV liit kes suutis toota vaatamatta madalale elatustasemele palju relvi ja saatis ka esimese astronaudi kosmosesse. Usa jõudis järgi ja esimene inimene kuul oli ameeriklane. 1970. tabas USA majanduskriis ja toimus pööre parempoolse poliitika poole. Sisepoliitika (USA) Seadusandlik võim kuulus Kongressile, mis koosnes esindajate kojast ja senatist. Jätkus vabariikliku ja demokraatliku partei võimuvõitlus
Läänebloki riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa, saksamaa liitvabariik, teised parempoolsed kapitalistlikud riigid. Turumajandus. Idabloki riigid: nsvl, saksa dem vabariik, kõik Ida-Euroopa vasakpoolsed riigid. Plaanimajandus. Raudne eesriie - ida-bloki riigid ja läänebloki riigid pidasid omavahel ideoloogilist e maailmavaatelist sõda, mida nim. Külm sõda. Mitte suhtlemist ida ja lääne vahel nimetati raudseks eesriideks. Külm sõda kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus NSV liidu ja USA vahel, kus vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otselises sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel, mõjuvõimu suurendamises, majanduse arendamises jne, see kestis üle 40 aasta. Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama trumani doktriiniks. Marshalli plaan USA riigisekret
R.Nixoni mehed vahele, paigaldades pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku Partei peakontorisse Watergate hotellis. Vietnami sündroom Nixon/Vietnamis võidelnute hingeline kriis ,,Tähtede sõda" Reagan/ USA katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Hipid Johnson/ noorsooliikumine, mis sai alguse 1960ndatel USAs Greenpeace Nixon/ rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971. a Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Makartism Truman/J.R McCarthy algatatud kommunistide- ja juutidevastane poliitika 50.algul Vietnamiseerimine Nixon/ USA väeüksuste lahkumine Vietnamist, mis jättis Vietnami sõja 1973.aastal vietnamlaste endi probleemiks. 3.Kes oli ja millega läks ajalukku Martin Luther King? USA vaimulik ja mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juht. 4.Kuidas sattus USA sõtta Vietnamis?Millega see lõppes?
kaotamine tooks kaasa ka teiste selle regiooni aladest ilmajäämise. 1960.aastate algul saatsid ameeriklased Lõuna-Vietnamisse sõjanõunikke. Sõda muutus aina julmemaks.Kommunistide terrorile ja mõrvadele vastas USA armee karistusrünnakutega. Sisside kontrolli all olevaid piirkondi laastati pommitamiste ja mürkainetega. Pärast sõjakoleduste näitamist televisioonis hakkasid ameeriklased protestima sõjas osalemise vastu. Avalikkuse survel oli Ameerika Ühendriikide valitsus sunnitud alustama vietnamlastega läbirääkimisi. 1973.aastal kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele. Pärast USA vägede lahkumist Vietnamist algas kommunistlike jõudude pealetund ning kahe aasta pärast Lõuna-Vietnami valitsus kukutati. Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. Mõttetus ja edutus sõjas kaotas USA umbes 56 000 meest ning haavata sai rohkem kui 300 000 inimest.Paljudel Vietnamis võidelnutel tekkis hingeline kriis,mis jäi püsima aastateks. 8
Samas oli ka selge, et seda ei saanud teha uisapäisa, sest see oleks tähendanud Lõuna-Vietnami kaotamist. Võeti suund Vietnami sõja vietnamiseerimisele ehk sõdimine L-Vietnami jõududega USA rahalise ja materiaalse abiga. Nixon oli seisukohal, et kui toimub vietnamiseerimine, on võimalus, et L-Vietnam jääb püsima ilma USA sõjalise kohalolekuta. USA väljus Vietnamist 1973. a. Pariisi rahuga. Inimeste seas hakkab levima arvamus, et osa ameerika sõdureid on vietnamlaste käes vangis, neid ei vabastatud vietnamlaste poolt, et ameeriklastega saaks edaspidi kaubelda. Ametlik USA eitas selliste vangide olemasolu, kuid kuulujutud olid visad kaduma. Antud teemal kirjutati romaane ja tehti filme (nt Rambo). Sisepoliitikas võeti eesmärgiks nn uus föderalism. Vähendati föderaalset sekkumist ja probleemide lahendamine usaldati kohapeale. Seadustele eelistati praktilist tegevust
Samas oli ka selge, et seda ei saanud teha uisapäisa, sest see oleks tähendanud Lõuna-Vietnami kaotamist. Võeti suund Vietnami sõja vietnamiseerimisele ehk sõdimine L-Vietnami jõududega USA rahalise ja materiaalse abiga. Nixon oli seisukohal, et kui toimub vietnamiseerimine, on võimalus, et L-Vietnam jääb püsima ilma USA sõjalise kohalolekuta. USA väljus Vietnamist 1973. a. Pariisi rahuga. Inimeste seas hakkab levima arvamus, et osa ameerika sõdureid on vietnamlaste käes vangis, neid ei vabastatud vietnamlaste poolt, et ameeriklastega saaks edaspidi kaubelda. Ametlik USA eitas selliste vangide olemasolu, kuid kuulujutud olid visad kaduma. Antud teemal kirjutati romaane ja tehti filme (nt Rambo). Sisepoliitikas võeti eesmärgiks nn uus föderalism. Vähendati föderaalset sekkumist ja probleemide lahendamine usaldati kohapeale. Seadustele eelistati praktilist tegevust. Tulude jaotamisel kuulati rohkem kohalikke elanikke.
USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid