Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tšernobõli katastroof (4)

4 HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Tšernobõli katastroof #1 Tšernobõli katastroof #2 Tšernobõli katastroof #3 Tšernobõli katastroof #4 Tšernobõli katastroof #5 Tšernobõli katastroof #6 Tšernobõli katastroof #7 Tšernobõli katastroof #8 Tšernobõli katastroof #9 Tšernobõli katastroof #10 Tšernobõli katastroof #11 Tšernobõli katastroof #12 Tšernobõli katastroof #13 Tšernobõli katastroof #14
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 153 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor -citytydo- Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Tšernobõli katastroof

Tsernobõli katastroof Kuidas Tsernobõli tuumakatastroof maailma tabas 26. aprillil 1986 tabas maailma XX sajandi suurim tehnogeenne katastroof. Lenini-nimelise Tsernobõli Aatomielektrijaama 4. energiaplokk lendas õhku. Tuul viis radioaktiivse saaste üle Põhja-Ukraina, Valgevene, Venemaa, Balti riikide ja Skandinaavia ka mujale Euroopasse. Kõrgendatud radiatsioonitaset mõõdeti peaaegu kõikjal põhjapoolkeral. 25. aprillil 1986 on plaanis 4. energiaploki ennetusremondieelne eksperiment. Tavaline protseduur, mille sarnaseid on jaamas korduvalt tehtud. Vahetult enne reaktori peatamist on

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Tšernobõli tuumakatastroof

TSERNOBÕLI TUUMAKATASTROOF Tsernobõli tuumaelektrijaam oli tuumaelektrijaam Ukrainas Kiievi oblastis Tsornobõli rajoonis. Jaama ehitust alustati 1970. aastal. Esimene energiaplokk käivitati 1977. aastal. 2., 3. ja 4. plokk järgnesid aastatel 1978, 1981 ja 1983. Aastal 1986 töötas 4 plokki, igaüks võimsusega 1000 MW, ehitati 5. ja 6. plokki. Jaamas toodeti ka mitmeotstarbelistes kaitsekuplita grafiitreaktorites tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Jaamast 4 km läänes paiknes 30 000 elanikuga ehitajate ja energeetikute asula Prõpjat. 1982. aasta septembris toimus 1. energiaplokis avarii, kus kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati mõne kuuga. Juhtumi tegelikku ulatust hoiti salajas mitmeid aastaid, olgugi, et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada. Kui selle testi jaoks vajaminevaid nõudeid valmistati 25. Aprilli päevaajal, ning kuna reaktori elektriline jõud oli drastiliselt vähenenud 50%'ni, siis üks jõuja

Füüsika
thumbnail
14
docx

Tšernoboli katastroof

Eidapere Kool Füüsika Kaspar Veldermann Tšornobõli katastroof Referaat Juhendaja: POLE Eidapere 2015 Tšornobõli katastroof Tšornobõli katastroof ehk Tšornobõli tuumakatastroof ehk Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 51°23′22″ N 30°05′59″ E 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused.

Füüsika
thumbnail
13
pptx

Tšernoboli katastroof

Tsernoboli katastroof Martin Küüsmaa Tsernoboli katastroof ü Leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas. ü 51°2322 N 30°0559 E ü 26. aprillil 1986. ü Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. ü Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. ü Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse, ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Õnnetusest Ø 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori

Füüsika
thumbnail
2
odt

Tšernobõli katastroofi tagajärjed

Tsernobõli tuumakatastroofi tagajärjed Tsernobõli tuumakatastroof leidis aset 26. aprillil 1986. Tsernobõli tuumaelektrijaamas läbi viidud katse tagajärjel kuumenes üle 4. energiaploki reaktor, mis ülekuumenemise tagajärjel plahvatas. Katse käigus reaktori võimsus esialgu kahanes hüppeliselt ning seejärel asus peale reaktori peatamist hüppeliselt kasvama. Reaktori võimsuse kasvades hakkasid Xe-135 isotoobid põlema kiiremini kui I-135 isotoobid lagunesid, mis omakorda suurendas reaktori võimsust. Sel hetkel suutis võimsuse automaatregulaator võimsuse kasvu kompenseerida. Reaktori juhtpuldis ei olnud ühtegi signaali reaktori ebastabiilsest olekust. Selle tagajärjel tekkis soojakolle, mis viis esialgu tulekahjuni. Esimese plahvatuse ajal purustas aururõhk reaktori osaliselt. Teine, tugevam plahvatus, rebis reaktorilt kaane ning viis energiaploki hoone osalise hävimiseni. Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paisku

Keskkonnageograafia
thumbnail
13
pptx

Tšernobõli tuumaelektrijaam

2000. Aasta 1982 Septembris toimus 1. energiaplokis avarii. Avarii tagajärjel kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati ära mõne kuuga. Juhtumi tegelikku ulatust hoiti salajas mitmeid aastaid, olgugi, et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada. 5. ja 6. reaktori ehitust jätkati sellest õnnetusest hoolimata. Aasta 1986 26.-l aprillil leidis jaama 4. energiaplokis aset Tsernobõli katastroof. Reaktor kannatas tugevate kõrvamõjude all, mis tõi kaasa aurude plahvatuse. Plahvatus rebis reaktoril "kaane" pealt, sellega kaasnes suures koguses radioaktiivse aine paiskumist õhku, mis segunes omakorda kuuma grafiidiga (tegemist oli siis mitmeotstarbelise kaitsekuplita grafiitreaktoriga). Radioaktiivsete ainete segunemine grafiidiga suurendas radioaktiivsuse mõju ning lõpuks sulatas enamuse kütusest, mis oli reaktoris.

Füüsika
thumbnail
8
doc

Tšernobõli palve

Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Tsernobõli palve Raamatu kokkuvõte Koostaja: Carolina Sirel 8.klass Torma 2015 1 Raamatu kokkuvõte See raamat koosneb intervjuudest inimestega, kes elasid katastroofi ajal ja kellest suur osa elab veel praegugi Tsernobõli katastroofi kõige kuumemates piirkondades. Me oleme palju kuulnud sõduritest, kes pidid radioaktiivses piirkonnas tegema likvideerimistöid, kuid üsna vähe inimestest kes elasid sealsetes linnades ja külades, nendest, kes ei läinud pärast koju, vaid kelle kodu asuski seal ja kes sunniti lahkuma. Paljud neist naasid pärast oma kodukohta, sest kaotada polnud enam midagi. Nad olid kaotanud kiirgusest põhjustatud haiguste tõttu oma mehe-naise-lapsed-vanemad ja ka ise juba kiirgusest nii läbi imbunud, et ka

Ajalugu
thumbnail
38
doc

TŠERNOBÕL - SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA

Margus Maiste Pürksi 2013 SISUKORD 3.1PUHASTUSTÖÖD............................................................................................ 4 3.1.2 SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA................................................................................5 3.1.3 „KATUSEKASSID“ NELIKÜMMEND SEKUNDIT ELAMISEKS.............................................5 4.1 MIDA KUJUTAS ENDAST TŠERNOBÕLI KATASTROOF?....................................................................6 4.2 KUIDAS MÕJUTAS ÕNNETUS ÜMBRUSKONNA INIMESTE ELU JA TERVIST?...........................................8 4.3 MILLINE ON OLUKORD TŠERNOBÕLIS PRAEGU?........................................................................10 4.4 MIS AASTAL SINU ARVATES SEE KATASTROOF ASET LEIDIS?........................................................11 4

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (4)

cookiemon profiilipilt
cookiemon: Korralik info. Muidugi oleks võinud veel olla, sest seda materjali on hulgaliselt ja pildimaterjal on suurepärane olemas. Üldises mõttes võin öelda, et see andis mõninga ülevaate sellest.
02:04 10-05-2012
HenriP profiilipilt
Henri Pedanik: Natukene pealiskaaudne, üldise info saab kätte :).



Aitäh.
18:12 08-09-2010
tarkuseema profiilipilt
Mihkel Mänd: Vägagi asjalik ja inforikas;)
00:15 05-11-2009





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun