Tšernobõli katastroof (4)

Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium



Tšernobõli katastroof
Uurimistöö




Koostaja : Regina Verner
Juh. Õpetaja: Inga Erhpas




Tallinn 2008

Sisukord
Sisukord...............................................................................................2
Sissejuhatus..............................................................................................3
Ajalooline õiend..............................................................................................4
Pildid..............................................................................................6
11.Oktoober1991............................................................................................10
Sarkofaag...............................................................................................11
Küsitlus.................................................................................................12
Lõppsõna...............................................................................................13
Kasutatud kirjandus.................................................................................14












Sissejuhatus

Tšornobõli katastroof ehk Tšornobõli tuumakatastroof ,mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986.
Plahvatas tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor . Põhjuseks oli elektrijaama personali viga reaktori ja selle turvasüsteemide katsetamisel välise elektritoite katkemise tingimustes. Katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis.
Avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline.
Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal, ning eriti Valgevenes . Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi.
Plahvatuse tagajärgede likvideerimisel osalesid kõigi Nõukogude Liidu liiduvabariikide elanikud, sealhulgas eestlased.
Ümber plahvatanud reaktori ehitati betoonsarkofaag. Prõpjati linn, kus elas põhiliselt tuumajaama personal, evakueeriti ja likvideeriti kõrge saasteastme tõttu. Jaama personali tarbeks rajati jaamast umbes 50 km ida poole uus linn Slavutõtš.
Plahvatuses vabanes 100 korda rohkem radiatsiooni kui Nagasakis ja Hiroshimas lõhkenud tuumarelvas.
1986.aastal ärkasid aatomielektrijaama lähedal oleva asula elanikud kohutava müra peale.Tänavale jooksnud inimesed nägid tulekuna neljanda reaktoriploki kohal.Tuletõrjujad olid esimesed,kes püüdsid tulemöllule piiri panna.Enamus neist sai suure doosi kiiritust ja suridhiljem kiiritustõppe.
Kohalike mälestuste järgi vaikiti kaua,mis toimus,miks toimus ja millised ohud piirkonnasvalitsevad.
Alles hiljem tuli avalikkuks,et Tšernobõli avarii põhjused olid subjektiivsed hakati läbi viima eksperementi,põhjalikult kaalumata kõikiohtusid. Eksperiment viiski plahvatuseni.Tekkis tohutu kiirguseallikas
Järgmisel aastal toodi üle NL Tšernobõli tuhandeid mehi , et reaktorit konserveerida-sulgeda betoonsarkofaagiga.Keegi ei mõõtnud täpselt kui suure kiirguse doosi said need mehed.Üle riigi piiride kandunud radioaktiivne pilv põhjustas palju katastroofe.Tšernobõli mõju kestab tänaseni.



Ajalooline õiend

26.aprillil 1986 kell 1:23:58 purustas sariplahvatus Ukrainas Valgevene piiri lähedal asuva Tšornobõli aatomi elektrijaama 4.energiabloki reaktori koos hoonega. Tšornobõli plahvatuses sai 20.sajandi kõige suurem tehnikakatastroof. Tšornobõli tagajärjel kaotas maa 485 küla ja asulat –neist 70 on nüüd juba igaveseks maha maapõue maetud .Katastroofi tõttu kõige enam kannatanud Gomeli ja Mogljovi oblasti suremus sündimust 20%.Katastroofi tagajärjel paiskus atmosfääri 50 miljonit Ci(küriid) radionukliide,70% sellest langes Valgevene pinnale.23% maa territooriumist on saastatud tseesiumi 137 radionukliididega.
Väikeste kiirgusannuste pideva mõju tagajärjel kasvab Valgevenes iga aastaga haigete hulk,kes kannatavad vähktõve,vaimse alaarengu,närvisüsteemi ja psüühika häirete ning geneetiliste väärarengute