Tšernobõli katastroof (4)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Tšernobõli katastroof

Tsernobõli katastroof Kuidas Tsernobõli tuumakatastroof maailma tabas 26. aprillil 1986 tabas maailma XX sajandi suurim tehnogeenne katastroof. Lenini-nimelise Tsernobõli Aatomielektrijaama 4. energiaplokk lendas õhku. Tuul viis radioaktiivse saaste üle Põhja-Ukraina, Valgevene, Venemaa, Balti riikide ja Skandinaavia ka mujale Euroopasse. Kõrgendatud radiatsioonitaset mõõdeti peaaegu kõikjal põhjapoolkeral. 25. aprillil 1986 on plaanis 4. energiaploki ennetusremondieelne eksperiment. Tavaline protseduur, mille sarnaseid on jaamas korduvalt tehtud. Vahetult enne reaktori peatamist on

Ajalugu

5

docx

Tšernobõli tuumakatastroof

TSERNOBÕLI TUUMAKATASTROOF Tsernobõli tuumaelektrijaam oli tuumaelektrijaam Ukrainas Kiievi oblastis Tsornobõli rajoonis. Jaama ehitust alustati 1970. aastal. Esimene energiaplokk käivitati 1977. aastal. 2., 3. ja 4. plokk järgnesid aastatel 1978, 1981 ja 1983. Aastal 1986 töötas 4 plokki, igaüks võimsusega 1000 MW, ehitati 5. ja 6. plokki. Jaamas toodeti ka mitmeotstarbelistes kaitsekuplita grafiitreaktorites tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Jaamast 4 km läänes paiknes 30 000 elanikuga ehitajate ja energeetikute asula Prõpjat. 1982. aasta septembris toimus 1. energiaplokis avarii, kus kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati mõne kuuga. Juhtumi tegelikku ulatust hoiti salajas mitmeid aastaid, olgugi, et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada. Kui selle testi jaoks vajaminevaid nõudeid valmistati 25. Aprilli päevaajal, ning kuna reaktori elektriline jõud oli drastiliselt vähenenud 50%'ni, siis üks jõuja

Füüsika

14

docx

Tšernoboli katastroof

Eidapere Kool Füüsika Kaspar Veldermann Tšornobõli katastroof Referaat Juhendaja: POLE Eidapere 2015 Tšornobõli katastroof Tšornobõli katastroof ehk Tšornobõli tuumakatastroof ehk Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 51°23′22″ N 30°05′59″ E 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused.

Füüsika

13

pptx

Tšernoboli katastroof

Tsernoboli katastroof Martin Küüsmaa  Tsernoboli katastroof ü Leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas. ü 51°2322 N 30°0559 E ü 26. aprillil 1986. ü Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. ü Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. ü Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse, ning reaktori konstruktsiooni iseärasused.  Õnnetusest Ø 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori

Füüsika

7

ppt

Svetlana Aleksijevitš-"Tšernobõli palve: tuleviku kroonika."

Tuleviku kroonika Svetlana Aleksijevits Tsernobõl (Chernobyl) mahajäetud linn Ukrainas Kiievi oblastis Valgevene piiri lähedal linn jäeti maha 1986 Tsernobõli katastroofi tõttu, mis leidis aset Tsernobõli tuumaelektrijaamas 14,5 km põhja või loode pool tuumaelektrijaam sai nime linna järgi töötajad elasid spetsiaalselt neile rajatud linnas Prõpjatis enne katastroofi elas linnas umbes 55 000 inimest Tsernobõli katastroof leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986 tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjuseks oli elektrijaama personali viga reaktori ja selle turvasüsteemide katsetamisel välise elektritoite katkemise tingimustes katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese

Ajalugu

2

docx

Tuumakatastroofid

Fukushima I AEJ tuumaõnnetus Fukushima I AEJ tuumaõnnetus on Fukushima I tuumaelektrijaamas 11. märtsil 2011 Sendai maavärina ja hiidlaine tagajärel purunenud jaamas juhtunud avarii.Selle tagajärjeks oli ulatuslik radioaktiivne reostus, mis peamiselt kahjustas mereala. Radioaktiivselt tugevasti saastatud vee leke, peamiselt reaktori 2 juurest, kestis vähemalt 6. aprillini.12. aprillil 2011 hinnati Fukushima I tuumajaama katastroof Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala seitsmenda (kõrgeima) kategooria katastroofiks. Ainus varasem sama kategooria tuumaõnnetus on Tsornobõli katastroof. Jaapani võimud on nimetanud Fukushima tuumaõnnetust kõigi aegade keerukaimaks. Three Mile Island tuumakatastroof 28.03.1979 ­ Ameerika Ühendriikide Three Mile Islandi (kolme miili saar) tuumajaamas kuumenes reaktor üle ja selle südamik sulas üles. See oli suurim õnnetus enne Tshernobõli. Tokaimura tuumakatastroof

Loodusõpetus

16

doc

AJALUGU lähiajalugu

............................................................................................................3 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................5 SADDAM HUSSEIN.................................................................................................................6 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................8 TSERNOBÕLI KATASTROOF............................................................................................. 9 KASUTATUD ALLIKAD......................................................................................................11 SÕLTUMATUTE RIIKIDE ÜHENDUS..............................................................................12 KASUTATUD ALLIKAD......................................................................................................13 MIHHAIL GORBATSOV..............................

Ajalugu

13

pptx

Tšernobõli tuumaelektrijaam

2000.  Aasta 1982 Septembris toimus 1. energiaplokis avarii. Avarii tagajärjel kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati ära mõne kuuga. Juhtumi tegelikku ulatust hoiti salajas mitmeid aastaid, olgugi, et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada. 5. ja 6. reaktori ehitust jätkati sellest õnnetusest hoolimata.  Aasta 1986 26.-l aprillil leidis jaama 4. energiaplokis aset Tsernobõli katastroof. Reaktor kannatas tugevate kõrvamõjude all, mis tõi kaasa aurude plahvatuse. Plahvatus rebis reaktoril "kaane" pealt, sellega kaasnes suures koguses radioaktiivse aine paiskumist õhku, mis segunes omakorda kuuma grafiidiga (tegemist oli siis mitmeotstarbelise kaitsekuplita grafiitreaktoriga). Radioaktiivsete ainete segunemine grafiidiga suurendas radioaktiivsuse mõju ning lõpuks sulatas enamuse kütusest, mis oli reaktoris.

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (4)