Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tuumakatastroofid (0)

1 HALB
Punktid
Tuumakatastroofid
Tšornobõli tuumakatastroof
Tšornobõli tuumakatastroof oli avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas, E 26. aprillil 1986. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori kostruktsiooni iseärasused. Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes . Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Elamis- ja kasutuskõlbmatu maa kogupindala 31 500 km2. See, kui kaua saastatud maa ei ole kasutatav põllumaana, oleneb atmosfääri- ja kliimatingimustest, maaparandustööde efektiivsusest ja kvaliteedist. Igal juhul kestab see periood aastakümneid. Kolm aastat pärast katastroofi hinnati tagajärgede likvideerimisel tehtud kulutusi ja tekitatud kahju vähemalt 35 miljardile rublale.
Fukushima I AEJ tuumaõnnetus
Fukushima I AEJ tuumaõnnetus on Fukushima I tuumaelektrijaamas 11. märtsil 2011 Sendai maavärina ja hiidlaine tagajärel purunenud jaamas juhtunud avarii.Selle tagajärjeks oli ulatuslik radioaktiivne reostus , mis peamiselt kahjustas mereala. Radioaktiivselt tugevasti saastatud vee leke, peamiselt reaktori 2 juurest, kestis vähemalt 6. aprillini .12. aprillil 2011 hinnati Fukushima I tuumajaama katastroof Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala seitsmenda (kõrgeima) kategooria katastroofiks. Ainus varasem sama kategooria tuumaõnnetus on Tšornobõli katastroof. Jaapani võimud on nimetanud Fukushima tuumaõnnetust kõigi aegade keerukaimaks.
Three Mile Island tuumakatastroof
28.03.1979 – Ameerika Ühendriikide Three Mile Islandi (kolme miili saar) tuumajaamas kuumenes reaktor üle ja selle südamik sulas üles. See oli suurim õnnetus enne Tshernobõli.
Tokaimura tuumakatastroof
Juhtus kahel korral: Dõneni kompaniis 11. märtsil 1997. aastal ja JCO kompaniis 30. septembril 1999. aastal.
Mõlemad toimusid Jaapanis , Honshu saarel, Ibraki Prefektuuris
1999. aasta õnnetuses suri 2 inimest. Alguses evakueeriti inimesi 250-ne meetri raadiuses. 12h hiljem saadi aru, et olukord on tõsisem ning keelati inimestel lahkuda oma majadest 10-ne kilomeetri raadiuses. Mitmed päästjad ja töötajad viidi haiglasse ja tuhanded teised elanikud sunniti jääma 24h kodudesse.1997. Aasta õnnetus ei olnud nii hull- umbes 40 inimest viidi haiglasse, surma ei saanud keegi.
Mihama tuumaelektrijaama katastroof
9. augustil 2004. aastal, pisike tulekahju ka 2006. aastal. Toimus Jaapanis, Mihama linnas, Fukui Prefektuuris, Mihama tuumaelektrijaamas
Kuum vesi ja suits lekkis purunenud torust, mis tappis 4 töölist. Lisaks 7 tükki sai vigastada. Seda peetakse suurimaks õnnetuseks enne Fukushima tuumaelektrijaama katastroofi.
29.09.1957 – toimus avarii keemiakombinaadis „Majak“, mis asus Kõstõmis. Rivist läks välja jahutussüsteem, plahvatusega paiskus atmosfääri 80 m3 radioaktiivseid jääke. Saastatud territoorium oli 23 000 km3. Tehas asus kinnises linnas nimetusega Tseljabinks-40, mis praegu kannab nime Ozersk. See linn puudus geograafilistel (NL omades) kaartidel kuni aastani 1990. Tüüpiline tolle aja riigikorrale. Esimese 10 päevaga hukkus 200 inimest, kahjukanntanute koguarv ulatus 250 000-ni.
Tuumakatastroofid #1 Tuumakatastroofid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor britake97 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tuumakatastroofid viimase 50
1
doc

Tuumakatastroofid viimase 50

Tuumakatastroofid viimase 50 aasta jooksul Three Mile Island (Kolme Miili Saare) katastroof Aeg: 28. märtsil 1979. aastal. Toimus Ameerikas, Three Miles Islandil (Kolme Miili Saarel) Saarel oli katastroofi toimumise ajal palju inimesi. Evakueeriti 140 000 rasedat naist ja algkooli last. Koristustööd algasid 1979. Aasta augustis ning lõppesid 1993. Aasta detsembris. Kokku läks koristamine maksma 1 miljard dollarit. See oli üks suurim tuumakatastroof enne Tsernobõli katastroofi. Tsornobõli katastroof Aeg: 26. aprillil 1986. aastal kell 1:23 Toimus Ukrainas, Kiievi oblastist umbes 15km kaugusel. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas,Venemaal ning eriti Valgevenes. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Kohe sai surma 56 inimest ning pärast seda suri hinnangute kohaselt 2500 inimest kiiritusega seotud haigustesse. Lisaks suri veel umbes 1500 unimest vähki

Loodusõpetus
Inimese ökoloogine jalajälg
48
odt

Inimese ökoloogine jalajälg

ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Lisaks on veel oht, et need elekrtijaamad võivad plahvatada, mis põhjustaks suure hulga radioaktiivsuse lahti pääsemistja see võib omakorda põhjustada väärarengut nii ümbitsevas, kui looduses. Sellised juhtumid on näiteks Tšornobõli katastroof ja uuem on Fukushima tuumaõnnetus, mille tagajärgi on siiamaani tunda. 3.1.2.2.1. Tšornobõli katastroof ehk Tšornobõli tuumakatastroof ehk Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused.

Ökoloogia
Tuumakatastroofid
23
pdf

Tuumakatastroofid

Tuumakatastroofid Carmely Reiska 12.2 Hiroshima katastroof Windscale Kõštõmi plahvatus Tšernobõli tuumakatastroof Three Mile Island’i avarii Nagasaki katastroof Fukushima tuumakatastroof Goiânia õnnetus 20. ja 21. sajandi suurimad tuumakatastroofid ja õnnetused Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala (INES)

tuumakatastroof
Inimese ökoloogiline jalajälg-esitlus
44
odp

Inimese ökoloogiline jalajälg (esitlus)

Inimese ökoloogiline jalajälg Sisukord  Mis on ökoloogiline jalajälg?  Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi  Eesti ökoloogiline jalajälg  Inimeste ökoloogiline jalajälg  Keemiline energia  Tuumaelektrijaam  Tšornobõli katastroof  Fukushima tuumaõnnetus  Tuumapommid ja - relvad  Hiroshima  Kasutatud kirjandus Mis on ökoloogiline jalajälg?  Ökoloogilist jalajälge võib mõista ka kui meie koduplaneedi võimekust ennast taastada saastamisest.  Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a).  Selle arvutamiseks jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et keskmiselt on meil ühe inimese kohta 2 hektarit. Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi  Ökoloogilise jalajälje maapinda saab jagada kuueks tüübiks: bioproduktiivne meri ja siseveed, haritav p?

Ökoloogia
Tšernoboli katastroof
13
pptx

Tšernoboli katastroof

Tsernoboli katastroof Martin Küüsmaa Tsernoboli katastroof ü Leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas. ü 51°2322 N 30°0559 E ü 26. aprillil 1986. ü Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. ü Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. ü Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse, ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Õnnetusest Ø 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori võimsus reaktori peatamisel hüppeliselt. Ø Plahvatuslikult kasvanud aururõhk purustas osaliselt reaktori.Tekkis ka soojakolle. Ø Plahvatused rebisid reaktorilt kaane ja purustasid osaliselt energiaploki hoone. Ø Energiaplokk ei olnud ümbritsetud tugeva betoonkattega nagu lääne tuumajaamad, mis oleks takistanud reaktori plahvatamisel radioaktiivse aine laialipaiskumist. Ø Reak

Füüsika
Tšernoboli katastroof
14
docx

Tšernoboli katastroof

Eidapere Kool Füüsika Kaspar Veldermann Tšornobõli katastroof Referaat Juhendaja: POLE Eidapere 2015 Tšornobõli katastroof Tšornobõli katastroof ehk Tšornobõli tuumakatastroof ehk Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 51°23′22″ N 30°05′59″ E 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Õnnetusest 26

Füüsika
Tuumaelektrijaam
8
docx

Tuumaelektrijaam

vähendamiseks eriti võimalusi pole. See taustkiirgus ehk foon annab aastas umbes 1 mSv ning sisaldab gammakiirgust, kosmilist kiirgust ja inimese enda radioaktiivsete nukliidide kiirgust. Tehislikest kiirgusallikast saab inimene meditsiinis kasutatavast kiirgusest põhilise osa, mis moodustab 14% kogudoosist. Kasutatakse röntgenikiirgust, kuid ka gammakiirgust ja elektrone ehk beetakiirgust. Tehiskiirguse allikateks on lisaks tuumakatastroofid, tarbekaubad näiteks helendavad numbrilauad kelladel ja suitsuandurid, radioaktiivsed heitmed tuumakatsetustest, tuumaenergeetikast, militaarehitistest, tööstusest, meditsiiniasutustestja teadusasutustest. Osa kiirgusest saadakse tänu elukutsele ning üldjuhul on tegemist loodusliku kiirgusega. Kutsekiiritus esineb eelkõige lennunduses, kaevandustes ja ehitustel. Lennunduses on tavapärasest suurem kosmiline kiirgus, kuna kõrgemas

Füüsika
TŠERNOBÕL - SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA
38
doc

TŠERNOBÕL - SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA

olid sunnitud Tšernobõli „kordusõppustele“ minema. Tegin nende kõigiga intervjuu ja hiljem analüüsin neid oma töös. Minu kolmas eesmärk on teada saada, kui paljud teavad, mis oli üldse Tšernobõli katastroof ja, mis nende arvates seal toimus. Selleks koostasin interneti küsitluse, millele vastanud on vanuses 16- 57 aastat ning mille tulemusi ma hiljem oma töös analüüsin. 3 TŠERNOBÕLI KATASTROOF Tšernobõli tuumakatastroof, mis leidis aset Tšernobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986, plahvatas tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor. Põhjuseks oli elektrijaama personali viga reaktori ja selle turvasüsteemide katsetamisel välise elektritoite katkemise tingimustes. Katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal, ning eriti Valgevenes

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun