et lõbusast slaagrist on maailmale rohkem rõõmu kui surnud klassikute muusikateostest. Saanud tantsusammud selgeks, peab Harry minema ballile "Globusesse", kus ta leiab Hermine meheriietes ning armub temasse. Ta tantsib ja on balli hoost kaasa kistud, kui viimaks Pablo kutsub teda väiksele koosviibimisele maagilisse teatrisse. Pablo pakub Harryle narkootilise toimega jooki ja sigaretti ning Harry liigub teises reaalsuses läbi erinevate kambrite, kus ta näeb nägemusi iseendast paljudes eri versioonides, Stepihundi dresseerimisest, sõjast ning kõigist naistest, keda ta elus on armastanud. Lõpuks leiab Harry Hermine Pablo embusest ja tapab tüdruku. Pablo nendib, et Harry pole osanud maagilises teatris käituda ning on peegeldusest noaga tapnud peegeldusest tüdruku ta pole osanud aktsepteerida kõige võimalikkust ja enda lahustumist selles. "Stepihundi" Harry Haller on mitmes suhtes autori enda alter ego
"Metamorfoos" Franz Kafka Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Võin ausalt öelda, et esmamulje teosest polnud kõige parem. Lugedes raamatu läbi peamiselt ajaviiteks ning kohustusest, polnud ma loetust eriti vaimustusest. Mõne päeva möödudes hakkasid teatud fraasid ja ütlused teosest mind aga kummitama. Otsustasin rahuloulu taastamiseks uuesti väljaande kaanest kaaneni läbi lugeda. Seekord juba siis huvi ja suurema tähelepanuga. Pean tõdema, et mida rohkem ma sellesse raamatusse süüvisin, seda absurdsem see mulle tundus. Kokkuvõtteks arvan, et raamat on üks paras pähkel kuid tohutu pagas mõtteid ja ideid, mis teos kaasa annab, täidab mõttemaailma päris tükiks ajaks. 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Mind pani kaasa mõtlema perekonna käitumine. Võõrana tunduvad ...
asendub hoopiski rahutuse ning paanikahäiretega. See võib viia depressiooni ning suitsiitsete mõteteni. On avastatud, et juba pärast ühe ecstasy tableti tarbimist võivad tekkida tõsised depressiivsed meeleolud, mis lõppevad enesetapu või selle katsega. Selliste meeleolude põhjuseks on ajus kahjustunud serotoniini rakud, mis omavad depressiooni tekkimises olulist rolli. Paanikahäired võivad viia tõsiste närvihaigusteni, kus reaalsuses toimuva piirid on tugevalt ähmastunud. Haige tunneb, et nii tema ise kui ka ümbritsev keskkond on muutunud, kõik näib ebareaalne ning sageli hirmutav. Tekivad hallutisnatsioonid ja pettekujutlused. Sellised psühholoogilised anomaaliad vajavad psühhiaatrilist ravi, sageli haiglas. Haigushood võivad kesta nädalaid või kuid ning hiljem uuesti ilmneda, isegi siis, kui ei tarbita ecstasyt. Haigele
Näiteks saab võrrelda oma situatsiooni mõne raamatu juhtumiga või õppust võtta ajaloost, kuigi aeg ja keskkond meie ümber muutuvad. Inimesed siiski ei muutu oma käitumiste ja tunnetega ajas. Seega on mõtet palju lugeda ja koolitöös aktiivselt kaasa lüüa, et meie ja isamaa saaksime olla vabad ja sõltumatud mõjutustest, millel on halb eesmärk. Õppinud ja lugenud inimesed oskavad paremini end kaitsta petmise eest. Nad teavad elutõdesid ning on kursis reaalsuses toimuvaga ega ela nii palju unistustes. Igapäevaseski elus on näha, kuidas poisid tüdrukutele kõik maad ja ilmad kokku lubavad ning siis purustavad nende südamed. Ärakasutajad saavad aru, et võivad harimatust enda huvides ära kasutada. Seetõttu tulebki end harida, et meie kriitiline mõtlemine võiks areneda ja suudaksime enda eest seista. Haritlased ei lase ennast ka manipuleerida, sest teevad õigel ja valel informatsioonil vahet.
Milles väljendub ebaõiglus selles romaanis? Selles romaanis väljendub ebaõiglust mitme tegelase vahel. Kõige rohkem väljendub see, aga isa Goriot' ja tema kahe nooreks naiseks sirgunud tütre vahel. Nimelt elab isa Goriot arusaamas, et elus läheb paremini vaid siis, kui inimene tõuseb mööda trepiastmeid kõrgemale ning saavutab tänu sellele aina parema auastme ühiskonnas ning teenib rohkem raha. Raha on selles romaanis ning on ka reaalsuses ainuke asi, mis viib inimest elus edasi. Inimene ei jõua elus edasi vaid tänu õhule ja armastusele. Parimaks näiteks on Kopli liinide vahel paiknevad asotsiaalid. Neil on õhku ja armastust, kuid neil puudub raha. Ma arvan, et elu ilma rahata ja madalas seisuses pole väärt, sest nii ei jõua elus just kuigi kaugele edasi. Seda arvab ka isa Goriot. Kuna ta on juba ise elunäinud ja kogenud mees, siis
Küllap mõistsid hariduse ja vabaduse seost samal viisil ka eesti talupojad. Nad tulid linna õppima mitte ainult teadmiste pärast, vaid ka selleks, et raskest maatööst vabaks saada. Vaba inimene mõtleb, kirjutab, ta ei künna ega kaeva kraave. See oli aeg, mil vabadus tähendas kergemat elu, mitte veel poliitilisi vabadusi, valikuvõimalusi, mis teevad elu elamisväärseks. Õppinud ja lugenud inimesed oskavad paremini end kaitsta petmise eest. Nad teavad elutõdesid ning on kursis reaalsuses toimuvaga ega ela nii palju unistustes. Igapäevases elus on näha, kuidas poisid tüdrukutele kõik maad ja ilmad kokku lubavad ning siis purustavad nende südamed. Ärakasutajad saavad aru, et võivad harimatust enda huvides ära kasutada. Seetõttu tuleb end harida, et meie kriitiline mõtlemine võiks areneda ja suudaksime enda eest seista. Haritlased ei lase ennast ka nii kergesti manipuleerida, sest suudavad teha õigel ja valel informatsioonil vahet
Mida madalam on aatomi ionisatsioonienergia, seda väiksema energiaga kiirgusest piisab aatomi ioniseerimiseks. Positiivset iooni nimetatakse katiooniks. Negatiivse iooni teke Neutraalses aatomi tuumas on tavaliselt Z positiivselt laetud prootonit ja elektronkattes Z negatiivselt laetud elektroni. Seega on aatomi kogulaeg 0. Kui elektronid kataks tuuma ühtlase kihina, siis ei oleks negatiivsete ioonide tekkimine füüsiliselt võimalik. Reaalsuses läbib aatomist mööduv elektron aatomi elektrokatte (tema lainefunktsioon võimaldab tal teatava tõenäosusega paikneda aatomi negatiivse elektronkatte ja positiivse tuuma vahel) ning teda mõjutab tuuma tõmbejõud, mis liidab elektroni aatomi elektronkattesse. Täiendav elektroni negatiivne laeng paigutab ülejäänud elektronid elektronkattes veidi ümber ja kõik Z + 1 elektroni korralduvad ümber uutele energeetilistele tasemetele.
Terrori rakendamine teatud ealnikkonna gruppide suhtes. Terrori eesmärgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine parteile ja Stalinile. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine. Riikliku ideoloogia propaganda. Ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Haridus ja teadus ideoliseeriti. Suurvene sovinism ja vähemusrahvuste represseerimine. Ateismi propakanda, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. 1920. aastatel oli iseloomulik NSVL välispoliitikale kahepalgus. Komiterni kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-1924.a. Üritati toetada kommunistlike riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. 1922.a. Sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping. Hiljem sõlmiti doplomaatilisi sidemeid Suurbritannia, Itaalia; Hiina, Parntsusmaa ja Jaapaniga. Neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud
Absolutism Absolutism on valitsusvorm, mille korral kuulub valitsejale piiramatu võim. See mõiste käib tavaliselt monarhide kohta ja seega võib nimetada absolutismi ka absoluutseks monarhiaks. Reaalsuses on see aga võimatu ja seda tõestab ka see, et seda pole omanud ükski valitseja. Absolutismi periodiseering: · Konfessionaalne absolutism seda eristas religiooni esile seadmine kõigest muust. Kõik sõltus Jumala tahtest ja sellega põhjendas ka valitseja oma otsuseid. Näiteks võib siia tuua Hispaania kuninga Felipe II, kelle juhtlauseks oli: ,,kelle võim, selle usk". Levinud 16. sajandil.
Absolutism Absolutism on valitsusvorm, mille korral kuulub valitsejale piiramatu võim. See mõiste käib tavaliselt monarhide kohta ja seega võib nimetada absolutismi ka absoluutseks monarhiaks. Reaalsuses on see aga võimatu ja seda tõestab ka see, et seda pole omanud ükski valitseja. Absolutismi periodiseering: · Konfessionaalne absolutism seda eristas religiooni esile seadmine kõigest muust. Kõik sõltus Jumala tahtest ja sellega põhjendas ka valitseja oma otsuseid. Näiteks võib siia tuua Hispaania kuninga Felipe II, kelle juhtlauseks oli: ,,kelle võim, selle usk". Levinud 16. sajandil.
on terav ja originaalne mõtlemine, kes saavad probleemidest aru või oskavad neid lahendada ja kes on võimelised varasematest kogemustest õppima. Nüüd kui vaimsele intelligentsusele on juurde isandunud ka praktilise intelligentsuse teooriaid, siis on intelligentsuse mõiste veidi muutunud. Väga oluliseks peetakse ka praktilise intelligentsuse osa. Rõhutakse sellele, et inimesel oleks peale vaimsete teadmiste ja oskuste ka praktilisi teadmisi ja ka oskusi neid kasutada reaalsuses. Sternberg väidab oma raamatus, et praktiline intelligentsus erineb akadeemilise edukusega seotud intelligentsusest. On ju olemas väga palju inimesi, kes on koolis edukad ja tööl edutud ja vastupidi. Väga palju on ka neid inimesi, kes saavad intelligentsustestides kõrgeid tulemusi, kuid on suhtlemises üsnagi . Tema arvates on tegemist järsu erinevusega probleemide vahel, millega inimene kokku puutub. (Sternberg 2003: 31) Näiteks toob Sternberg järgmise:
hoiaks ja snteesiks, polegi? Kas see mitte ei thenda, et meil poleks siis mlu? Seda see kindlasti ei thenda. Jah, inertsest, konomiseerivast ja piskuga leppivast ilmsi-reaalsusest on ptud vlja murda ka niteks narkootilisi aineid kasutades, mis tepoolest viivad puhta meelelisuseni, puhta tajuni, kus kogu mlu, kogu asjade mis on kadunud, aga see on tiesti tehislik olukord. Unengudes on meil ometi teadvus alles, see on vaid teistsugune. Kui reaalsuses valitseb samana-psimine muutumise, samasus erinevuse le, siis unenos on vastupidi - muutumine valitseb samasuste le. Kass on ikka kass, aga samal ajal on ta konn! Siis kki oli kass konn. Millal siis? Selles konks ongi, et unes ei saa ma kunagi, mitte helgi hetkel olla kindel, et kass on just kass ja ainult kass (truth, the whole truth and nothing but the truth...), et kass on ka teiselt poolt kass (...so help me God). Mne jaoks on see vga traagiline, mne jaoks aga mitte
Modernism lõppes maailmasõdade algusega ning algas postmodernismi ajastu. See tõi endaga kaasa inimkonnale oluliste väärtuste kadumise. Näiteks kollektiivsus asendus individualismiga, mis tähendas, et igaüks hakkas seisma ainult enda eest. Kadus ühtsustunne, nõrgenesid sidemed kultuuride, kogukondade ja sugulaste vahel. Inimesest sai maailmakodanik, mis tähendab, et kõik uksed olid inimesele lahti. Inimesel tekkis võimalus elada korraga lausa mitmes reaalsuses (näiteks virtuaalsed kogukonnad). Inimene küll järgib ühiskonnas kehtivaid mängureegleid, kuid ei võta enam midagi tõsiselt. Tehnoloogia tohutu areng tõi kaasa info ülekülluse, kuid inimestel napib aega ja tahtmist millessegi süveneda. Haridus on muutunud tehnokraatlikumaks ning lapsed leiavad, et kool on kui ajateenistus, mis tuleb kohustuslikus korras läbida. Lapsed ei võta kooli tõsiselt ega süvene sellesse. Muutused on väga kiired toimuma.
põnev. Kuidas ma küll hakkama saan? Ma usun, et kui juba kõik teised sellega on hakkama saanud, saan minagi. Ma tahan väga emaks saada. Iga tüdruku unistus on, et talle tuleks järgi prints valgel hobusel. Mina seda ei ootagi. Ma sooviksin, et minu mees tulevikus oleks hooliv, truu, humoorikas ja mis peamine, armastaks mind sellisena nagu ma olen.Ideaalis võiks ta välja näha pikk, blond ja siniste silmadega. Need on kõik küll unistused, reaalsuses võib asi hoopis teine olla. Ma tean, et kõigil on olemas oma hingesugulased, aga alati ei pruugi nad üksteist leida. Mu mees võiks olla ka väga töökas ning võiks osata süüa teha. Ma tean, et ideaalseid inimesi pole olemas ja et ka kõige ilusamas briljandis võib olla peidetud defekte. Samuti võin seda öelda, et kui inimesed on armunud, muutuvad nad teineteise jaoks ideaalseks. Ma elan hetkel korteris. Minu üks kõige suuremaks unistuseks on olnud oma maja
Selle peale kulutatakse lihtsalt väga palju aega ja söömaminemise järjekord venib veel pikemaks. Ainult siis ei pea järjekorras oma väärtuslikku aega kaua raiskama, kui mõni õpetaja on olnud nii heatahtlik, et laseb õpilased veidi varem tunnist ära. Kui vana süsteem sööklas tegelikult toimis, siis ma ei saa aru, miks oli vaja seda muuta? Seega räägivadki õpilased koolis igapäevaselt sellest, kuidas saaks tegelikult kõike paremaks muuta, sest reaalsuses oleme meie ikkagi need, kes peavad süsteemile alluma ja sellepärast võiks kooli juhtkond ka meie arvamusi ja ettepanekuid arvesse võtta, kuid see ei tundu lähitulevikus küll eriti tõenäoline olevat.
Eesti Vabariik 1920-1939: rõõmud ja mured Arutluses käsitlen Eesti Vabariigi algusaastate majandus- ning valitsusprobleeme, mis viivad meie riigi kokkuvarisemise staadiumisse, probleeme naaberriikidega ning rõõme mida üks Eesti kodanik sai lõpuks kogeda. 15.06.1920 võeti vastu põhiseadus mis pidi sätestama Eesti sisepoliitilise valitsemiskorra ning õigused.Põhiseaduses võis ju kirjas olla, et kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, kuid reaalsuses ei võetud rahva arvamust üldse kuulda.Tegutseti nii, kuidas Vabariigi Valitsus ette nägi. Uute parteide pidev võimuletulek ning laialisaatmine tekitas palju probleeme. Inimesed kaotasid usalduse riigikogu ning tähtsamate riigiepeade vastu, kuid miks rahvas peakski neid usaldama, kui pidevalt käib sahmerdamine ning tagasiastumine. Sellise võimuvõitluse käigus, unustati kindlasti riigi juhtimine sootuks. 1929. aasta lõpul
liigutakse koheselt teisele rakendusele üle, ise tajumata,et pool minutit tagasi sai ka sealt kõik ära „like“-tud ja kommenteeritud.Kõik see hakkab juba noorelt kui sõlmitakse n.ö. leping Facebookiga mis kestab vanaduspõlveni ja ainuke mis nende tühjalt istutud tundidega teeninud oled on läbi netikaabli saadetud elektroonilised signaalid sõbrale kus kirjutasid, et igatsed teda aga reaalselt ei näe vaeva, et ekraani tagant liigutada ja reaalsuses sõbraga kokku saada. Facebooki sulgemine tooks endaga kaasa infosulu, mistõttu jääks ilma näiteks trenni aegade muutmise infost ning ei õnnestuks osa inimestega kontakti saavutadada. Inimesed on juba harjunud, et arvutitaga istumine on nende normaalne päeva osa, kuigi on neid kes on peale motivatsiooni videode vaatamist ka Facebooki kustutanud ja Twitteri sulgenud ning eluga midagi kasulikumat peale hakanud. See kõik on meile igapäevaseks rutiiniks saanud ja nüüd on juba
Samas pean lugu ka oma iseloomust ning enda tahtmistest ja soovidest. Raha võib kaduda, suhted puruneda ja kooli lõputunnistused võivad kasutult sahtlisse jääda kehval majandusajal, aga iseloom jääb ning sellest sõltuvad ka minu ülejäänud väärtushinnangud, õiged otsused ning tõekspidamised terve elu jooksul. Ma väärtustan ausust ja otsekohesust. Inimesed on väga erinevad ja kõik väärtustavad oma elus midagi, mida teised ei pea oluliseks. On inimesi, kes elavad reaalsuses, nad saavad oma eluga hästi hakkama. Aga on inimesi, kes loodavad saada abi kuskilt mujalt. Nad usuvad üleloomulikke asju, nagu näiteks erinevad jumalaid. Loodetakse abi saada palvetest ja korraldatakse erinevaid rituaale. Mina aga ei sea kedagi hukka ja arvan, et igaüks peaks uskuma ja väärtustama neid asju, mida endale paremaks peatakse. Annemai Harak
Kas lugu jutustatakse ootuspäraselt? Põhjendage. Ei saa öelda, et lugu just väga ootuspäraselt oleks alanud, sest kohe alguses hakati jutustama sellest, kuidas Billy ajas rändas ja oligi juba segadus käes. 4. II 1)kas jutustaja kirjeldab Billyt neutraalselt või erapooletult? Millise mulje jätab Billy inimesena? Pigem kirjeldatakse Billyt erapooletuna. Inimesena on Billy üsna vabameelne ja ehk isegi eemalolev. Ta elab pigem iseenda reaalsuses, mitte selles, mida tavainimene reaalsuseks peab. Üldiselt oli ta aga lahke ja heatahtlik. 5. Milline oli Weary sõjatee? Kas see vastab romaanis kirjeldatud sõjasündmuste tegelikule käigule? Weary oli ka selline poiss, kes kujutas endale paljusid asju ette. Näiteks, et tema ja teised kaks luurajat olid kolm musketäri, kes Billy raskest saatusest ära päästsid ning üleüldse sõjas päris tähtsad tegelased olid, kuigi tegelikkuses oli Weary täpselt
ebameeldivaks. Ballett on miski, mida ei saa tihti vaadata. Ometigi on see väga ilus ning võluv ja see miski, mida kunagi tahaks uuesti kogeda. Muusika on puhkus kõrvadele, tantsijate pehmed maandumised aga iluks silmadele. See on tõeline kultuur, mida ei osata väga Eestimaal hinnata. Öeldakse, et ei ole tasemel tantsijaid, rahalisi vahendeid arenemiseks ega ka juurdekasvu, aga vabanduseks võib alati tuua ükskõik mida, kui tegelik huvi asja vastu puudub. Reaalsuses on tegemist tõeliste professionaalidega, balletti vaadates oli tunne nagu viibiks välismaal. Oli tunne, justkui polekski tegemist Eestimaise kultuuriga.
Nad mõjuvad tuumaosakeste vahel ning nad on tõmbejõud. Nad on maailma tugevaimad jõud massiosakese kohta. Tänu tuumajõududele on tuuma lõhustamine väga raske. Seoseenergia nim energiat, mis on vajalik, et lõhustada tuum täielikult ükiskuteks osadeks. Kuna tuuma jõud on väga suured, siis on see energia massiühiku kohta tohutult suur. Kuna peab kehtima energiajäävuse seadus, siis peaks vastupidises protsessis osakestest moodustub (tuum)hoopis eralduma energia. Reaalsuses see energiaga eraldub. Massidefekt - Osutub, et tuuma moodustavate osakeste masside summa on alati suurem kui osakestest moodustunud tuumamass. Seda massi vahet nim massidefektiks. Eriseosenergia see on seosenergia ühe massiühiku kohta. Graafikult näeme, et kõige suurema eriseosenergiaga on raua ümbruses olevad elemendid. St, nad on kõige püsivamad elemendid. Tabeli lõpuelementide vastav energia on aga väiksem, see tõttu on nad ebapüsivad ja lagunevad tabeli
anda, kuid ka see ei pruugi aidata. Raske on sallida tegu, mitte indiviidi. Kaasaja inimesed mõistavad ahastavalt hukka kohe inimese tegu ja siis järgnevalt isiku, selle kõige taga. Me ei saa aru, mis põhjusel üks või teine inimene käitub temale omaselt. Rõhutakski, et just temale, sest kellelegi teisele omaselt seda teha ei saa. Inimestel on üks ja ainus suurim võim ja see on tema ise. Mõtlemine on mõjutatud ning räägitakse kogu aeg ainult muutustest ühiskonna surves, mis reaalsuses ei toimu. Me oleme niisurvestatud ja programmeeritud, et justkui mõistame ja tunnetame vaid muutusi. Tuleb näha ja aru saada teiste mõttemaailmast. Täielik mõistmine ja aksepteerimine ei olegi võimalik, kuna arusaamiseks on lõputult palju variante ning nii palju, kui on inimesi, siis nii palju on ka erinevaid võimalusi ja viise. Iga inimene valib ise, mil määral ja kellega kokku kuuluda. Tegutsemisajendite sallimine ja
Surnud Mehe majja, kogu selle keerukuses ja dimensioonirohkuses, võib suhtuda kui elu sümbolisse, mille koridorides ja usterägastikus peategelane eksleb. Ta on otsija, pagulane nii hingelt kui saatuselt, kes on kaotanud usu inimsusse ning kahtleb oma eksistentsi õigustatuses. Sisenemine Surnud Mehe majja on peategelase jaoks põgenemine pagulaseks olemisega kaasneva üksilduse ja vaenu eest. Kuid keegi ei saa põgeneda oma olemuse eest. See mis saadab inimest reaalsuses järgneb talle ka alateadvuses ja unenägudes. Nii ei paku ka Surnud Mehe maja rahu, kuigi minategelast koheldakse aukülalisena, saadab teda pidev tunne, et ta viibib "keelatud territooriumil". Algab rännak läbi meeleseisundite ja mälestuste, tõukeks selleks annab stseen Surnud Mehe ruumis katafalki juures, kus peategelast haarab hirm suutmatuse ees õigustada enda olemasolu. Siitpeale saabki tema peamiseks ülesandeks saavutada aktsepteeritus, olla vajalik
Sotsiolingvistilise muutuja valik: /r/ realiseerumine. Sotsiaalne klass ei ole sama, mis marksistlik klass selgete piiridega. Igas ühiskonnas ei pruugi olla sotsiolekte (nt Eestis, Lätis ja Leedus). Stereotüübid. Stigmatiseerimine (teatud keelendite taunimine). Hüperkorrektsus. Murre ja keel. Tihti öeldakse: ,,See pole keel, vaid pelk murre". Küsimus on prestiizis, traditsioonides, sotsiokultuurilises reaalsuses. Olemuslikult pole keelel ja murdel mingit vahet. Vastastikune mõistetavus (kui on mõistetav, siis on ühe keele murded, kui ei, siis eri keeled) on kehv kriteerium. Näide: taani ja norra keel on erinevad keeled (aga küllalt sarnased), alam- ja ülemsaksa murded on üpris erinevad (aga peetakse ühe keele murreteks). Max Weinreich: ,,Keel on murre armee ja laevastikuga". Kirjakeeled/standardid pole jumalast
lillepeenra juures ning üldiselt seal see ka kestab, kui just pärast seda pole kusagile liikumist. Suurt osa mängib ka teo ning lillede ümber toimuv. Novell jaotuks nagu kolmeks ja justkui üheks lisaajaks tigu. Jutus oli küll neli paari, kuid teojutt, mis vahelduseks tuli, jaotas need paarid ainult kolmeks. Esiteks üks abielupaar kahe lapsega, teiseks kaks meest, kellele järgnesid otse kaks naist ning kolmandaks üks noorpaarike. Tekstid paaride kohta novellis on küll pikad, kuid reaalsuses oleks need tegevused kestnud nii umbes paar minutit. 2. Minule pole siiamaani jõudnud kohale kelle vaatepunktist on sündmus edasi antud. Kirjaniku enda ehk? Peitis end kuskil põõsas ja jälgis tigu ja inimesi ja uuesti tigu ja uuesti inimesi. Tegelikult vist polnud see kellegi vaatepunktist edasi antud. Segadusse võib viia tigu, kuid tigu ei saa iseennast kirjeldada. Ainuke võimalus ongi mõni kõrvaline isik, kui üldse oli kelle. Tegelased olid üsna sarnased mõtlemise poolest
KÕRG-JA HILISKESKAEG Ristiusk ja kirik.Ristiusu õp.põhiseisukohad kujunesid välja antiikajal-peamine allikas oli piibelJumal Isana,Kristus pojana ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse.Sakramendid-Jumala armust oli võimalik osa saada kiriku õnnistavate toimingute e.sakramentide kaudu.Sinna hulku kuulb:ristimine,usukinnitus,armulaud,pihtimine,kiriklik laulatus jne. Apostel Peetrus- Kristuse asemik.tema järltulijad olid Paavstid, kes olid samuti Kristuse asemikud maal.Ilmalik võim- kirik vastanud sellele(st.keisritele ja kuningatele).Suur kirikulõhe:1054.a saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama.Kuid tulemus oli oodatust vastupidine:saadik läks patriarhiga tülli,pandi 1teist kirikuvande alla.See nn kirikulühe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele.Paavst Gregorius VIIoli varem Cluny kloostri munk Hildebrand, kes tegeles aktiivselt paavstluse reformimisega. Ise paavstiks...
omakasupüüdlikult ja ihnelt. Oleks hea, kui oskaks hoolida teiste tunnetest rohkem. ,,Armastus ei kelgi ega hoople." Jääb mulje, et armastus võib olla igal inimesel ja kõikide vastu, mitte ainult mehe-naise või pereliikmete vahel. Kõik teavad, et ei ole ilus ebaviisakalt käituda ja teistele pahameelt valmistada. ,,Ta ei ärritu, ta ei jäta meelde paha." Imeline, kui see nii ka oleks, kuid kahjuks reaalsuses see ei kajastu. Näiteks Eesti seriaal ,,kättemaksu kontor" on suhteliselt populaarne. Kättemaks on üsna tavaline, peaaegu lausa normaalne. ,,Tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle." Kindlasti on ka see raske. Vaadates põhikooli lapsi, hakkab kahju, sest mõnikord võivad nad olla väga õelad üksteise vastu. Õnneks see ei mõjuta enamuse laste ülejäänud elu ja nad ei pea hiljem meenutama seda tagkiusu, mille osaks mõned saavad.
Kui doktor Eph Goodweather taipab, et leviv haigus, mis tappis ilma nähtava põhjuseta lennukitäie inimesi, on midagi enamat kui vaid haigus, keeldub nakkuskeskuse juhtkond avalikkust teavitamast, paludes mehel see vaikselt kontrolli alla saada. Põhjendus on lihtne: ,,ei soovita tekitada asjatut paanikat New Yorgi inimeste seas." Kes otsustab, mida tohib meedias kajastada ning mida mitte? ,,Tõve" puhul oli selleks nakkuskeskuse juhtkond, meie ümber olevas reaalsuses otsustavad riikide valitsused. Ideaalis on valitsus rahva poolt valitud ning esindab vaid rahva soove. Kahjuks on paljudes riikides meedia valitsuse kontrolli all, otsustades ja ette kirjutades, mida sobib avaldada. Meil mõistetakse seda ühelt poolt hukka kuidas on see võimalik, et ei saa kirjutada seda, millest on soov kirjutada teisest küljest on tegu sarnase situatsiooniga, mis meil endalgi tundlikku informatsiooni,
Milleks lõpetada oma elutee, kui turvavöö võib sind päästa, saada suuri rahatrahve, mis elu raskeks muudavad, kohtuda õudusunenäoga, mis on kui luupainaja. Kui inimene sellest enne autosse istumist mõtleks, vähendaks see kindlasti liiklusavariide kahjustusi. Samuti on tähtis õnnetuste puhul anda esmaabi, ka see võib osutuda kasulikuks kannatajale. Sokis oleva inimesega tuleb koguaeg rääkida ja püüda teda rahustada. Tuleb olla ise reaalsuses ja säilitada kainet mõistust, see on väga oluline, et mitte kannatajate olukorda piinavamaks muuta. Püüdes aidata abivajajat, osutad kindlasti suurema teene, kui lihtsalt pealt vaadates. Usu, iga heategu tuleb sinuni tagasi ja võid loota, et selliseid inimesi oleks maailmas rohkem. Nii paratamatu kui see ka poleks, ei lõppe see hirmus õudusunenägu tavaliselt liiklusõnnetusega. Inimesed, kes on saanud soki, kes on näinud oma kaaslasi suremas või
Virtuaalsed inimsuhted Internetist on 21. sajandil saanud väga suur ja oluline abitegur igapäevaelus. Ka kuulus eesti laulja Aivar Riisalu kohtus oma praeguse abikaasaga just interneti jututoas. Samas võis suvel ,,Reporteri" vaataja näha lugu noorest tütarlapsest, kes oli internetis kiusamise ohvriks jäädes enesetapu teinud. Millised võivad siis virtuaalsed inimsuhted olla? Isikliku arvamusena võin öelda, et olen internetis väga erinevat tüüpi inimesi kohanud. On olnud selliseid, kellega olen lühikest aega kirjavahetust pidanud, kuna nad on põnevad tundunud; selliseid, kes algusest peale eemaletõukavalt mõjusid, kuid ühest internetitutvusest sai pärast kohtumist väga lähedane sõprus, mis on kestnud nüüdseks juba pool aastat. Ning tüdruk, kelle blogi esmalt kolm aastat lugesin ja alles siis juhuslikult suhtlemist alustasin, on samuti tänaseks üks mu lähedasematest sõpradest, kuigi me ...
elanikud seisavad tihti silmitsi aga näljaga. Arenenud riikidele võib küll ette heita, et toodetakse liiga palju, kuid just tootmine ja tarbimine tagabki majanduse, eriti just turumajanduse, eksisteerimise. Ilma selleta praegune riikide siseriiklik ja ülemaailme poliitiline ning majanduslik kord puuduksid või oleksid totaalselt erinevad tänapäevasest. Miks mitte viia ülejääv kaup inimesteni, kes seda rohkem vajavad? Kuigi see oleks päris mõistlik idee, siis reaalsuses seda väga ei rakendata. Sellel on mitmeid põhjusi. Esiteks tahavad inimesed, kes kauba valmistavad, sellest ka mingit kasu saada, mitte seda lihtsalt niisama tasuta ära anda. Teiseks kui tootja otsustakski toodangu ilma rahata ära anda, tuleb ette teine takistus transport kas leidub selliseid ettevõtteid, kes transpordiks kauba ühest maailmajaost teise ilma suurt tasu küsimata. Ületarbimisega kaasneb ka mitmeid keskkonnaprobleeme. Neist peamisena võib välja tuua
otsuseid peaks igaüks suutma ise langetada. Inimesed on liiga kergesti mõjutatavad teistest ning seetõttu oleks liiga riskantne lasta neil kõige tähtsamaid otsuseid langetada ise. Valede otsuste tegemine seab üldsuse eesmärgi ohtu. Kuid autori arvates peaksid kõik inimesed suutma erinevatel teemadel orienteeruda ning teha pädevaid otsuseid. Ideaalis võiksid inimesed tõepoolest olla kõiketeadjad ja piisavalt pädevad otsustamaks kõikides eluvaldkonna küsimustes ise, kuid reaalsuses see tänapäeva ühiskonnas kindlasti võimalik ei ole. Juba tehnika ja teadmiste areng on niivõrd kiire, et võimatu on end kõigega kursis hoida. Keegi ei ole suuteline valdama kõiki valdkondi suurepäraselt ning tegutsema üksi. Igaüks peaks tundma kõige paremini iseennast, teadma oma tugevusi ja nõrkusi. Nõrkused on võimalik oma tugevusteks teha, kasutades teiste abi. Kui midagi ei oska või ei tea, ära karda küsida teistelt, kes teavad
väga kergekäeliselt liigikaaslast kritiseerima. Öeldakse, et ära hinda raamatut tema kaane järgi. Ka inimeste puhul on nii, et see, mis võib silma paista esmaselt, ei pruugi tema puhul üldse oluline olla. Ka see, mis teisena silma paistab, ei pruugi selle inimese põhiline karakter olla. Hermann Hesse ,,Stepihundis’’ oli inimene jaotatud kaheks, üks pool hunt ja teine inimene. Teose vältel aga saime teada, et kõik pole päris must ja valge ning reaalsuses on neid tahke loendamatu arv. Selle kohta on teoses toodud hea lause: ,,Rind, keha on küll alati üks, seal olevaid hingi pole aga mitte kaks või viis, vaid lugematu arv; inimene on sajast koorest koosnev sibul, paljudest lõngatest põimitud kude.’’ See näitabki, et isegi kui me õpiks inimese üht loomust tundma, jääks sada teist külge siiski avastamata. Samamoodi võib üks osa inimesest tahta surma, lõppu ja teine osa lihtsalt oodata paremaid aegu.
,,staarretsidele" jalgrattamatku loodusesse, vabu nädalalõpe ja koduvisiite. Vangistusseadus aga sätestab, et kinnipeetavatele võib lubada ka töötamist ja õppimist väljaspool vanglat. Hmm.. Võrdselt koheldakse vanglas maksupetturit, liiklushuligaani, retsidivist-mõrvarit ja pedofiili. Kui väljas võivad levida viimastele määratud väikestest karitustest pettunud inimeste jutud, justkui määraksid kaasvangid lapsepilastajatele ,,lisakaristusi", siis reaalsuses meie humaanne vanglasüsteem seda ei lubaks pedofiilid on eraldatud, turvalisuskaalutlustel. Jah, olud vanglates on muutunud nii mõnusaks, et tekib küsimus milleks see kõik? Mis on meie vanglasüsteemi eesmärk? Kirja on pandud rehabilitatsioon vangide ümberkasvatamine, nende vabanemisjärgne integratsioon ühiskonda. Mina, tavaline inimene, küsin endalt milleks? Milleks ja kelle jaoks on vaja sulandada ühiskonda mõrtsukaid ja lastevägistajaid
Kas ka tegelikult on nii? Iga inimene on tarkuste poole pealt erinevalt rikastunud, kes rohkem, kes vähem. Igal ühel on asjadest omad arusaamad, mis aga kõige tähtsam, kõigil on mingid tarkused olemas ja nendest võikski lähtuda. Elus omandavad inimesed päevast-päeva midagi uut, midagi, mis on teistmoodi. Tekivad uued arusaamad. Arusaamad on ohtlikud asjad, kui neid valesti mõista. Kõik on meist kunagi koolis käinud ja seal toimuvaga enam-vähem kursis. Õpitakse asju, millele reaalsuses kasutus puudub, aga kas ikka puudub? Aja jooksul on tekkinud arusaam, et kui sellele kasutus puudub, siis järelikult pole seda vaja. See ei ole nii. Teadmine, et see pole vajalik, tekitab efekti , mis on sarnane gripisüsti saamisele, see muudab inimese väljastpoolt tulevate asjade suhtes immuunseks, ta ei võta neid enam vastu, sest eelnevalt on tekkinud arusaam, et selle vajalikkus on nullilähedane. See muutub segavaks, ning seda võib kutsuda eelnevalt omandatud hariduseks.
Iga elus kohatud inimene annab meile midagi ja on neid , kes võtavad meilt midagi. Ühel hetkel kui aeg on käes näed Sa millise inimesega on tegu, mõne puhul märkad Sa kohe, mõne inimese puhul võtab see aega, justkui klappid oleks silmade ees. Taeatud inimestes eksimine teeb meele kurvaks, isegi tunned meeletud viha, tunned miskit sellist millest polnud Sul õrna aimugi. Öeldakse , et käitu inimesega nii nagu tema Sinuga käituvad, lihtne öelda kuid reaalsuses on see palju raskem. Me andestame nende teod, solvangud, isegi selle , et nad on öelnud asju mida pole võimalik unustada. Tahaksid muutuda samasuguseks isekaks , egostlikuks ja südametuks, muidugi vahel Sa ka oled selline, kuid mitte alati. Sinu loomuses pole olla selline, Sa oled haavatud ja sellel hetkel kaitsed ennast ja enda tundeid kuid aja möödudes Sa püüad unustada selle. Elu läheb edasi ja mingil määral Sa ka suhtled selle
Mõnda Kurt Vonnegut ,,Tapamaja, korpus viis" 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Teos oli kummaline, aga mulle kokkuvõttes isegi, et meeldis. Kuna raamat on autobiograafiline ja ajalooline, sain küllaltki hea ülevaate Teise maailmasõja julmustest ja sündmustest. Samas oli teos absurdne, esines aja korrastamatus ja ulmelisus. Seda kõike oli huvitav lugeda. Vonneguti originaalsus ja stiil on haarav, kuid tihti pead pööritama ajav. Asjad võisid jääda segaseks, kuid selline hullumeelsus mulle just meeldiski. Päris palju oli lugejal ka võimalus paralleele kaasajast ja isiklikust elust tuua, kuna mitme reaalsuse eksisteerimine raamatus annab võimaluse äratundmiseks. 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Mind pani kohati mõtlema, mida autor ...
on need oma siiruses just nagu "esimesed novellid", sellised, mida pole varem kirjutatud. Lugeja vajab siiski viiteid ja selles mõttes loovad mõisted nagu absurdism või sürrealism vähemalt mingi asjakohase häälestuse. Olulisem viide oleks siiski maagiline realism. Sest üldiselt ei aktualiseeru Heinsaare novellides mitte niivõrd iseäralikud tegelased ja veidrad süzheejoonised, vaid kogu kummaline reaalsusekujutus. Me viibime esimesest leheküljest kuni viimaseni selgesti "maagilises" reaalsuses. See on tõelus, kus kõik on elav, kõik piirid ületatavad ja kõik seosed võimalikud. Seejuures ei paku Heinsaar oma maailma välja kavala nihestusena, vaid loomuliku ja konkreetse reaalsusena. Pea igas palas leidub viiteid, et kummalised asjad sünnivad Eestis. Näiteks Tartu Supilinnas või Taageperas, mille argireaalsus on tuntav läbi fantaasiamängude. Ja novellis "Esimese eestlase jutustus" jõutakse koguni uue maailma alguse kujutluseni. Nii et kui Heinsaare novelle juba
Petmist ja solvamist naljalt ei andestata. Tüüpiline Kaksik kes, ..saab saatanlikku lõbu inimesi segadusse ajamisest oma mõttekäikude ja tegutsemisega ..on elavhõbeda sarnaselt paigalpüsimatu ..üllatab igal sammul, eriti kui on armunud ..vajab suurel hulgal kaastunnet ..ei istu iialgi rongi kui on võimalus LENNATA, ei ole kunagi vait kui on võimalus rääkida. ..omab märkimisväärset võimet teisi matkida. ..elab pooleldi reaalsuses, pooleldi fantaasiamaailmas ..oskab ainsa hetkega pisarapurske oma näol vahetada päiksepaistelise naeratuse vastu ..enamjaolt (siis kui on heas tujus) lausa sädeleb ..naudib iga romantilise hetke tundeavaldust ..januneb suure ja tõelise armastuse järele ..võib Sind unustada kiirelt, kui sa pole koguaeg vahetult tema kõrval ..on vaimustatud igast uuest ideest ..sündis suure enesekaitserefleksiga ..ei suuda vastu panna kiusatusele teisi segadusse ajada >:) .
Tuleb vaid laul lindistada ning arvuti muudab nn mustad kohad kuulatavaks. Kiiresti kustuvad tähed Kuna laule luua on imelihtne, ilmub iga päev muusikataevasse aina uued ja uued tõusvad tähed. Paljud neist tähtedest kustuvad õige pea. Põhjusi on mitu. Nende muusika muutub kiiresti üksluiseks, sest nad ei oska millegi uuega rahvast üllatada. Teine viga on see, et raadiost nende laule kuuldes tunduvad need ilusad ja head, justkui artistil oleks veatu hääl, kuid reaalsuses, otse laval esinedes, on laulud hoopis teistsugused. Need ei kõla nii, nagu need kõlasid raadios. Kõik selle tõttu, et inimene ei viitsi oma häälega tööd teha, vaid laseb arvutil laule töödelda. Kolmas võimalus on lihtsalt huulte maigutamine laval. Loodetakse, et inimesed pettusest aru ei saa, aga kunagi juhtub ikka nii, et tehnika ütleb üles ja vale tuleb ilmsiks. Muusikat austavad inimesed on ühiskonna väärtus Õnneks on maailma jäänud ka inimesi, kes austavad muusikat
Pärismaalane näitas kaptenile suuremat saart, saare keskel olevat raudtorni ning selle sisu. Raudtorni sees olid inimesed arvutiga ühendatud, kõik, kes tahtsid, said omale virtuaalse reaalsuse tekitada, olla ise jumal, teha täpselt niisugune maailm, kui seda ise soovid. Seda proovis vastutahtmist ka kapten Täiskuu. Segane teema oli ka kapteni virtuaalsest reaalsusest, kus räägiti ühest mehest, kes oli maag, kes ühe teenindaja vahepeal konnaks muutis. Maag kohtas teises reaalsuses erinevaid olendeid, kui Emeraldi poole liikus, et näidata oma vägevust. Bill nägi virtuaalset und kokku 3 päeva, samal ajal olid mehed laeval kõiksugu asju korda saatnud, kaartki oli kadunud. Teele leidis kaardi. Kapten oli meeleheitel ning tahtis ennast maha lasta. Võlur rääkis kaptenile väga kummalise jutu jumala restoranist, kui ühest maailma tekkimise vaatest. Seal kujutati jumalat kusemas merd ning sittumas
välisele elukvaliteedi edendamisele ning individuaalsele arengule. Ühiskond ei ole andnud meile piisavaid võimalusi oma seesmiseks arenguks ja ega suurem hulk inimesi neid tõenäoliselt ka otsima ei lähe, kui just päris kätte ei tooda. Võimalik, et selleks pole mingisugust põhjustki, kuna on antud mitmeid alternatiivvõimalusi kuidas oma probleeme lahendada, ehk siis psühholoogide-psühhiaatrite poole pöördumisega. Miks reaalsuses kehtib aga reegel, et mida seesmisem on inimene seda vähem tal pruugib tunda üksindust ? Miks Dalai-Laama ei ole oma elus kordagi üksindusvalus vaevelnud, kuigi ta pole peale viiendat eluaastat oma vanematega kokku puutunud ega omanud kaudseltki nii lähedasi suheid oma kaaskonnaga kui meie oma perekonnaga? Sama näite alla võib paigutada kogu äärmiselt humaanse budistliku ühiskonna. Inimese enesetunnetamise leidmise väärtustamine on meie keskkonnas aga viidud miinimumini,
Jutuks olevat sõltuvust on mujal maailmas küll tunnistatud, aga Eestis esineb ta veel varjatult arsti poole sellise murega ei pöörduta, küll aga arvuti liigkasutamisest tulenevate migreeni ja unehäirete tõttu. Millest tekib sõltuvus arvutist? Kuna arvuti pakub samasugust põgenemist reaalsusest ja igapäevaprobleemidest nagu seda teevad alkohol ja narkootikumid, on ka arvuti tihtipeale sõltuvust tekitav. Inimene saab luua endale ihaldatud identiteedi mida tal reaalsuses saavutada pole olnud võimalik. Selle tõttu ei ole täisväärtuslikku elu elaval inimesel ohtu jääda sõltuvusse arvutist ja internetist. Ise-enesest pole see ju halb. Halva poole pöörde võtab asi siis kui ületatakse normi piir ning hakatakse unarusse jätma reaalne elu (töö, suhted pere ja sõpradega jms). Miks inimesel sõltuvusest on raske välja tulla? Sõltuvustegevusega kaasneb hasart, mis psühholoogiliselt avaldub selliselt, et
Näiteks Ameerikas asuv maailma suurim fossiilne põhjaveeala on vähenenud veeradi võrra ning kardetakse selle ammendumist. Sellega kaasneksid aga omakorda uued probleemid, sest selle veega niisutatakse 20% ulatuses kogu USA haritavast maast. (Anttila.P et al 1996) On teada, et kui maakera veevarud oleks jaotunud ühtlaselt siis jätkuks vett 20-30 miljardile inimesele, sest näiteks Amazonas jõgikond kannab aastas rohkem vett kui kõik teised jõed kokku, aga reaalsuses see loomulikult nii ei ole. (Anttila.P et al 1996) Suure joogivee muutusena on liustike sulamine, mis on globaalne nähtus - sulavad nii Alpi, Andide, Himaalaja kui ka Kaljumäestiku liustikud. Liustike sulamine on kahekordselt hävituslik, sest see toob endaga kaasa üleujutusi ja maalihkeid. Liustike sulaveest sõltuvad jõed on elulise tähtsusega miljonitele inimestele Euraasias, Ladina - Ameerikas ja Aafrikas. Miljonite jaoks
Variante on kaks: eksisteerivad mõlemas korraga või kumbki eales. Situatsioon, milles ainuüksi hea toidab head ning ainult kuri kasvatab kurja, saab esineda literatuurses mõttes vaid nõndanimetatud ideaalühiskonnas, kus vastandid on küllalt selgesti eristatavad ning omaduste segunemist ja piiride hägustumist ei toimu. Voorus suudaks toita paremat vaid juhul, kui mõlemad pooled oleksid vabad eelarvamustest, ennatlikest lausumata verdiktidest, kuid reaalsuses on taoline olukord utoopiline, kuna inimese aju funktsioneerib sageli kontrollimatult, kuivõrd grotesksena antud kirjeldus ka ei kõlaks, aga pidevalt tehakse otsuseid, hinnatakse, seatakse plaane, ilma et ise suudaks alati kõike reguleerida. Õelus ning julmus kasvatavad kurjust alates momendist, mil kummalegi osapooltest pole konfliktist kasu. Alles siis püütakse tekitada teises ängistust, justkui parastava vastutasuna, näitamaks oma võimekust mis on vististi inimkonna jaburaim
Nagu teada, on lapse elu lill, kuni kasvab lasteaiast välja ja tekivad esimesed probleemid, mille lahendamisega peab ise hakkama saama. Sellest järgnevalt paneb nooruk paika, kuidas elada. Elu on nii lihtne, kui lihtsaks seda elatakse. Valides künklikuma ja raskema elu- ja haridustee, või valides ekkemoorilikult ainult olemise: elu ilma otsese sihita, tegudeta ja tulemuseta. Ka antitulemus on tulemuslikkus, aga teosest lähtuvalt, ei jõudnud Ekke Moor selle teadmisega kaugele. Reaalsuses ei taha ükski inimene olla tähtsusetu ja sõnaõiguseta, olenemata kui laisa ja rumalana ta elab. Mõnele jõuab alles vanaduseas kiiktoolil oleskledes kohale, millele ja kui vääriliselt ta oma elu kulutanud on- kuid siis on juba tegutsemiseks hilja. Vaimse olemise lihtsameelsuse võib kaudselt ühendada arengutaseme ja intelligentsiga, kuna mõtlev inimene on tark inimene. Ka seesmiselt tühjal ja tähtsusetul ei ole kerge elada, kuigi see pealtnäha nii paista võib. Soov
tuleb teha järgemööda tegusid, mis kästakse, see õpetab ka reaalses elus juhistele järgnemist. · Käe-silma koordinatsioon,mängija peab jälgima ekraani ning samaaegselt peab ta ka tegutsema ka hiire ja klaviatuuriga. · Resursside haldus ja logistika, seda omadust arendavad peamiselt strateegia mängud, kus mängur peab kasutama piiratud resursse parimal viisil, et võita, see paneb inimese ka reaalsuses rahaga samamoodi käituma. · Multitasking ehk siis oskus jälgida samaaegselt mitmeid tegemisi ning samas tulla toime ka mitmete ülseannetega. · Püsivus, ehk oskus mitte loobuda rasketes olukordades, nt arvutimängudes mängu lõppu on tavaliselt vägagi keeruline läbida esimese korraga, ning see paneb mänguri seda korduvalt uuesti proovima, kuni ta selle läbib. Arvutimängude negatiivsed mõjud.
selliseks. Pahatihti aga vanematel pole aega, et lapsele niivõrd tähelepanu pöörata. Ilmar Ebber on kirjutanud enda artiklis, et: ,,Sellepärast peavad praegused täiskasvanud võtma endale erakordselt keerulise ülesande: kasvatada üles uus põlvkond, kes on parem kui tema kasvatajad." Ma leian, et see on nii kaheti võetav lause. Selle sisu on muidugi see, mis ideaalis peakski nii olema, kuid kuidas see tegelikult reaalsuses toimib või kas üldse toimib. Siinkohal on jälle suhtumine ja kasvatamine inimeseti erinev. Raske on kasvatada last mõttega, et ta peab kindlasti olema parem, kui inimene, kes teda kasvatab. Laps ju kasvab ikka enda vanema moodi, kes teda kasvatab. Nagu öeldakse- käbi ei kuku kännust kaugele. Last suunates ja õpetades teda siis pigem enda sõnade ja enda tehtud vigade vältimise läbi on see tegelikult isegi võimalik, et temast saab parem inimene, kui see, kes teda kasvatab.
Võib-olla on see vaid üks sõna, millel tähendus puudub, kuid inimesed kujutavad seda omale kõige meeldivamal viisil ette. Minu ettekujutuses sisaldab maailm rikkalikult õhku, seda on nii palju, et vahest on isegi valus hingata. Minu maailmas on samuti rohkelt rohelust puid, põõsaid, sügavrohelisi laugeid karjamaid, mille lõppu pole nähagi. Peab pingutama, et piiluda üle silmapiiri. Paljud inimesed ei näe enda ümber tegelikult toimuvat. Kuigi ma reaalsuses eelistan linna maale, ei tähenda, et ma maakohti või loodust ei austaks. Enesekesksed on need inimesed, kes arvavad, et kõik algab ja lõpeb üüratute tehastega suurlinnades. Sest linnad eksisteerivadki vaid tänu loodusele. Kui poleks loodust, ei oleks inimest. Kui poleks inimest, ei oleks tsivilisatsiooni. Kui poleks tsivilisatsiooni, ei oleks linnu olemaski. Mitte üldsegi üllataval kombel on parimate mälestustega seotud just loodus, sest tema ei vea kunagi alt
Juhi peaeesmärk oli teenida- odava tööjõu abil ning neid pettes suurt kasumit enda taskusse panna, tegelikkuses ta ei hoolinudki oma töötajatest, vaid, ta orienteerus oma mehe casino võlgade maksmiseks. Töötajad olid vaid vahetuvad hüpiknukud, kuna isegi puhkepäevadel anti tööd teha nt. öösel baare koristades, ning meile öeldi et kui tahad rohkem teenida lisa raha siis mindigi öösel ka tööle unistuses et saame head palka, kuid reaalsuses täitsime me lihtsalt omanike taskuid. Selles firmas toimus väga ebaeetiline käitumine. Alguses näitasid nad end väga heas valguses, kuid peagi selgus et neil polnudki, mingeid väärtushinnangid ja meie olime nagu orjatöölised. See oli selle organisatsiooni kultuuri varjatud pool mida ma esialgu ei näinud.. Kuna olin nii pimestatud nende soojast ja viisakast käitumisest. Aastaid hiljem, kuulsin et inimesed siiski läksid kohtusse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
