Väärtushinnangud ja nende kujunemine Sõna väärtushinnangud viitab sellele, et midagi väärtustatakse ja hinnatakse. Tänapäeval räägitakse sellel teemal väga palju, viiakse läbi uuringuid, koostatakse uurimistöid ja kirjutatakse erinevaid artikleid ning raamatuid. Üritatakse selgusele jõuda, kuidas on need kujunenud ning millises järjestuses neid ritta seatakse. Kuidas on aga tänapäeva inimeste, eelkõige noorte, väärtushinnangud kujunenud ning mida väärtustatakse? Väärtushinnangud võib jaotada kahte gruppi: moraalsed väärtused ning sotsiaalsed väärtused. Moraalsete väärtuste hulka kuuluvad hoolivus, inimväärikus, lugupidamine iseenda ja teiste vastu ning sotsiaalsete väärtuse alla jäävad vabadus, demokraatia, vastutus, rahvuslus ja paljugi muud. Igal inimesel on õigus väärtustada just seda, mida ja kui palju soovib. Kõige raskem ongi ritta
Raha on motiveerivaks teguriks paljude inimestele paljudes olukordades. Seega pole ilmselt mõtet küsida, kas raha võib inimesi motiveerida. Inimeste (töise) tegevuse mõjutamise seisukohalt tuleks pigem küsida, kas raha motiveerib kõiki töötajaid tegema maksimaalseid pingutusi saavutamaks parimaid tulemusi. Vastus sellele küsimusele on eitav. Raha osa inimeste töise tegevuse mõjutajana sõltub paljudest asjaoludest nagu töötajate väärtushinnangud, vajadused ja keskkonnategurid. Seetõttu tuleks töise tegevuse juhtimisel mõelda, kuidas töötajad suhtuvad rahana saadud tasusse. Selleks et raha kujuneks motiveerivaks teguriks, peab see antud inimesele oluline olema. On tähtis, et töötaja tunnetaks vahetut seost tegevuse tulemuste ja saadava rahalise tasu vahel. Kahjuks juhtub sageli nii, et palgatõus on pigem seotud üldise elatustaseme muutusega kui ettevõtte või
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
vanemaid, oma sugu (selles suhtes hakkab tänapäeval olukord muutuma, kuid soovahetusoperatsioonid on kallid ega ole veel kõigile soovijatele kättesaadavad, pealegi pole kunagi garantiid, et need õnnestuvad), oma emakeelt ega kultuuri. Need on asjad, mis antakse meile kaasa juba sündides, ometi mõjutavad need meie elu, andes meile ette võimalused, mille raames meil on üldse võimalik oma valikuid teha. Kuna võtame oma kultuurist aga üle ka oma väärtushinnangud, mõtte- ja käitumismustrid, siis on meile teatud mõttes ette antud ka see, kuidas ja milliseid valikuid teeme oma igapäevases elus. Ja paraku on nii, et iga tehtud valik määrab omakorda ära võimalused järgnevateks valikuteks. Ilmselt peitub õnneliku elu saladus just selles, et inimene teeb võimalikult palju õigeid valikuid õigetel hetkedel (valesid valikuid vältida ei ole ilmselt sada protsenti võimalik ja sageli on määrav ka valiku langetamise ajastatus), ja
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
Psühholoogiline sotsiaalne romaan. Ka ajalooline. Konflikti käivitab see kui von Kremer pani Marile silma peale . Mari eristub teistest tüdrukutest , sest ta oli rõõmsameelne. Naise ostetavuse ja müüdavuse teema.Probleemideks on taluinimese rikastumine,võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus.Näidatakse, milleks on üks talumees rikkuse nimel võimeline ja millised on ta väärtushinnangud,unistused "Pisuhänd" -1913 ;elles komöödias on käsitletud äri-ja kultuuriprobleeme. Tegevus toimub kinnisvaradega tegeleva rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas. Pere vanem tütar Matilde õhutab oma andetut insenerist meest Sanderit kirjandusvõistlusest osa võtma, kuna Sander enne abiellumist Matildele luuletusi kirjutas. Sander võtabki kirjatöö abikaasa sundimise peale käsile, kuid teeskleb kirjutamist.
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
Tegelase analüüsimisel tuleks küsida viis olulist küsimust: 1. Kes ta on? Milline ta välja näeb? Millised on ta sotsiaalsed omadused ( vanus, sugu, haridus, religioon, sotsiaalne staatus)? Milline on tegelase iseloom? Millised on ta suhted iseenda, teiste tegelaste, näidendi teema, maailmaga? 2. Miks ta räägib ja tegutseb? Millised on tegelase rääkimis- ja tegutsemismotiivid? Millised esteetilised ja eetilised väärtushinnangud suunavad ta tegutsemist? 3. Kus, millal ja kellega ta räägib? Millis(t)es ruumi(de)s asub tegelane? Kes on tema dialoogipartnerid ja kes ei ole? 4. Mida ta räägib? Mida tegelane tahab näidendis öelda? Millise teemaga ta on seotud? 5. Kuidas ta räägib? Milline on tegelase sõnavara, lauseehitus, esitusviis jne ? Mida ta rääkimise ajal teeb? VÄRSIÕPETUS Värsiõpetus on luulet käsitlev kirjandusteooria haru, mis uurib luule rütmi, riimi, häälikulist ja
Kõik kommentaarid