Ainus, mis segab õppimist, on mu eelnev haridus (0)

Hariduse varjupool
Tarkustele põhineb inimese peamine mõttetegevus. On mitmeid võimalusi, kuidas oma tarkusi kasutada. Igal asjal on omad head ja halvad küljed, nii ka tarkustel. Üks hetk võib tarkustel koormav efekt tekkida, need võivad segavateks faktoriteks muutuda. Teadmised võivad elule nii suurt mõju avaldada, et see paneb inimest enda tegevuses kahtlema, antud situatsioonis õppimises ja selle vajalikkuses. Kas ka tegelikult on nii?
Iga inimene on tarkuste poole pealt erinevalt rikastunud, kes rohkem, kes vähem. Igal ühel on asjadest omad arusaamad, mis aga kõige tähtsam, kõigil on mingid tarkused olemas ja nendest võikski lähtuda.
Elus omandavad inimesed päevast-päeva midagi uut, midagi, mis on teistmoodi. Tekivad uued arusaamad. Arusaamad on ohtlikud asjad, kui neid valesti mõista. Kõik on meist kunagi koolis käinud ja seal toimuvaga enam-vähem kursis. Õpitakse asju, millele reaalsuses kasutus puudub, aga kas ikka puudub?
Aja jooksul on tekkinud arusaam, et kui sellele kasutus puudub, siis järelikult pole seda vaja. See ei ole nii. Teadmine, et see pole vajalik, tekitab efekti , mis on sarnane gripisüsti saamisele, see muudab inimese väljastpoolt tulevate asjade suhtes immuunseks, ta ei võta neid enam vastu, sest eelnevalt on tekkinud arusaam, et selle vajalikkus on nullilähedane. See muutub segavaks, ning seda võib kutsuda eelnevalt omandatud hariduseks.
Võib veenduda, et selline maailmavaade on väga laialt levinud ja tuttav paljude jaoks. Väärastunud arusaam, kas pole? Eelnev haridus panebki selle paika, mida on vaja ja mida mitte. Kõlab uskumatuna. Tõesti on raske leida endas motivatsiooni millegi uue omandamiseks, kui alateadvuses kummitab mõte, et sa ei vaja seda niikui nii. Siinkohal tulebki välja, et eelnev haridus võib osutuda segavaks teguriks .
Elus on palju takistusi, eriti neid, mida peab ületama. Üks neist võiks olla võime omandada uusi teadmisi, hoolimata nende vajalikkusest. Kaotada ei ole midagi, sellistest olukordadest annab ainult võita.
Inimene eristuski ahvist selle poolest, et ta võttis omaks uued oskused ja teadmised, muidu oleks me ilmselt ahvidega praegugi samal tasandil. Uute teadmiste traditsioon peaks endiselt kestma jääma, muidu tammuksid inimesed ühe koha peal edasi. Ei saa öelda, et kõik otseselt mittevajalik oleks kasutu.
Kõigi jaoks on see barjäär erineva kõrgusega, aga julgen väita, et kõigil on see olemas. Tahtes edasi jõuda, pead selle barjääri mingil hetkel ületama, muud pääseteed pole, kui tahad elus edasi pürgida ja kuskile jõuda. Ei saa öelda, et keegi on loll , sellepärast et ta ei suuda barjääri ületada. Me kõik sünnime ja sureme lollina, loeb aga see, millise jälje me maha jätame. Ennast ei saa küll sundida midagi vastumeelset tegema, aga nagu ütleb ka vanasõna: „häda ajab härja kaevu .”
Eelnevad teadmised ja tarkused ei tohiks mingil juhul edasi harimisel takistuseks saada. Haridus on kindlasti üks nendest asjadest, mida ei saa osta ega kuidagi muul viisil hankida, ainult sina ise saad seda kujundada. Rumal oleks väita, et eelnevad teadmised takistavad mind uusi omandamast, täiesti absurdne.
Igaüks, kes kasutab oma tarkusi ja haridust targalt peaks teadma, et selline asi ei ole mõeldav. Vahest tulebki oma eelnevalt omandatud teadmistele vastupidiselt käituda, et tuua ohver. Mina arvan, et see on hea ohver, kuna vastu saadav „ohver” on kordades väärtuslikum.
Essee langes võib-olla liialt psühholoogilistesse nüansidesse, aga mõte on täiesti üheselt arusaadav: eelnevad teadmised ei tohiks mitte mingil juhul uute omandamist takistada, ega muul moel segada. Haridus on see, mis pakub jätkusuutlikust inimkonnale, pakume meie, kui inimesed haridusele sama. Ükski takistus ei ole ületamatu.