Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Paljud inimesed on üksikud, sestehitavad sildade asemel seinu (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Paljud
inimesed on üksikud, sestehitavad sildade asemel seinu

Me
elame üksteisega külg-külje kõrval ja võime kogeda, et püüdlus
eraklikule eluviisile on saanud üpris võimatuks. Me sünnime
maailma olles üldjuhul ümbritsetud rohkearvulisest toetajaskonnast,
kellest osa aastaid meie eest, meile endile sõnagi andes ,
distsiplineeritult hoolt kannavad.
Ometi
kasvades ja arenedes jõuame ühel hetkel mõistmiseni, et meid on
jäetud ihuüksinda, õigemini me oleme seda alati olnud ja oleme
edaspidigi ning kõige kohutavam avastus on, et see üksindus,
millest me vabaneda soovime on tervenisti meie endi süü.
Läänekultuurses
maailmas, kus me elame, on psühholoogilisel tasandil enamjaolt rõhk
Paljud inimesed on üksikud-sestehitavad sildade asemel seinu #1 Paljud inimesed on üksikud-sestehitavad sildade asemel seinu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor djkiiska Õppematerjali autor
essee

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

Subjektiivne eetiline relativism Subjektivism on sisuliselt individualistlik moraal ­ igaüks peab õigeks seda, mis talle õige tundub (mis tekitab hea tunde). Sellise moraalirelativismi puhul puudub kokkuvõttes moraali mõiste üldse, kuna säärane seisukoht eeldab, et isikutevaheline kriitika või hinnangu andmine pole võimalik. Subjektivistlik relativism paistab olevat väär. Seda näitab tegelikult juba kultuurirelativismi sõltuvuse tees: inimesed ei ole ju nagu üksikud hundid igaüks oma arvamusega, vaid omandavad moraalipõhimõtted perekonnas, grupis, ühiskonnas. Sel juhul peaks vähemalt konventsionalism olema õige? Konventsionaalne eetiline relativism Konventsionalismi järgi tekivad ja kehtivad moraalipõhimõtted ühiskonnas kokkuleppelisel alusel. Kas sellised kokkuleppelised arusaamad on alati head ja eetilised? Näit. Tütarlaste

Eetika
thumbnail
60
docx

Mõtteterad

Hirm on see, kui sa ei suuda teha midagi mida sa tahad. Elama hakkame me alles siis kui ületame oma hirmud. Sa kardad? Tere tulemast minu maailma. Hirm pimeduse ees ei muuda seda, et ma õhtuti väljas käin. Hirm valu ees ei muuda seda, et ma seda kunagi tundma ei peaks. Ma kardan jälle haiget saada, sa oled lubanud et ma ei saa, kuid ma pean seda tihti kuulma ja tundma. IGATSUS: Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Kas sulle on vahel tundunud, et sa ei pääsegi enam talle lähemale, et sa saadki teda ainult kaugelt vaadata? Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Igatsen sind, sinu pilku, sinu imearmsat naeratust, su naerukaja, sinu häält, sinu hellust, sinu pikki pikki suudlusi.

Kirjandus
thumbnail
84
odt

Mõtteterad.

Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele

Kirjandus
thumbnail
117
doc

Aforismid

õitseda, aeg õnne maitseda ja armsa kaela ümber hakata 46. Aeg on nagu raha, kuid kulutada saab seda vaid korra 47. Aega ei saa kokku hoida, seda saad ainult kulutada 48. Naudi end; on juba hiljem kui sa arvad 49. Things happen and no one knows why 50. Aeg on täis pisaraid ja andeksandmatuid pettusi kuid on ka mälestusi, mis hüüavad tasa...oli kord 51. Kes tasa sõuab, ei jõua kuhugi 52. Aeg muutumiseks 53. Aeg ei muutu, inimesed muutuvad ajaga 54. Aeg muudab inimesi, mitte inimesed aega 55. i'm cool , i'm hot , i'm everything you're NOT 56. mul ei olegi sind vaja,mulle piisab oma egost 57. To catch me, you must be fast. To find me, you must be smart. But to BE me... Damn, you must be kidding! 58. Enne, kui mulle midagi ütlema tuled > Vaata Peeglisse ! 59. Sa oled Ego väike vend 60. ego on su peremees ja sina oled tema ori 61. sa arvad , et oled minust parem ? eks tule proovi tõstada 62

Kirjandus
thumbnail
24
doc

ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST

ideed, mis on pärit ühiskonnast--metsinimesest kõneldes maalisid nad tegelikult pildi tsiviliseeritud inimesest.6 Enamikule meie filosoofidest pole tulnud mõttessegi kahelda selles, et loomuseisund kunagi eksisteeris, ehkki pühi raamatuid lugedes on täiesti selge, et kuna esimene inimene sai jumalalt kohe vaimuvalguse ja käsud, ei viibinud ta mitte kunagi selles seisundis. Ja kui uskuda Moosese raamatuid, nii nagu on kohane kõigile kristlikele filosoofidele, siis ei saa ju väita, et inimesed oleksid millalgi, kas või enne veeuputust, elanud puhtas loomuseisundis -- vähemalt mitte juhul, kui nad ei langenud sinna tagasi mõne erakordse sündmuse tagajärjel. Seda paradoksi on äärmiselt raske kaitsta ja täiesti võimatu tõestada. Alustame siis sellest, et jätame kõrvale kõik faktid,7 sest need ei puutu kuidagi meie küsimusse. Me ei pruugi pidada sel teemal läbiviidavate uurimistööde tulemusi

Ühiskond
thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

suhte küsimus. Sageli ei esine f. p. nö. puhtal kujul. F.p. lahenduse alusel jaguneb filosoofia *idealismiks ja *materialismiks.Filosoofia (kr philosophia) tähendab sõnasõnalt tarkusearmastus. Bertrand Russelli sõnul on filosoofia Eikellegimaa teaduse ja teoloogia vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne (vt spekulatsioon), käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata, Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Paljud küsimused, mida kunagi peeti filosoofilisteks, on tänapäevaks läinud teaduse valdkonda ning leidnud ka täpse vastuse. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada teoreetiliselt aru maailmast mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Russell kirjutas: Ma ei räägi sellest, et filosoof peaks olema ilma tunnete ja emotsioonideta

Filosoofia
thumbnail
31
doc

aforismid

Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, kuid see oli vaid prügikast . · Nutan ja naeran. Naeran ja nutan. Vaatan ja mõtlen. Mõtlen ja vaatan, kas ma saan ka kunagi õnne maitsta või pean päevast päeva kurbust tundma? · Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarates.

Eesti keel
thumbnail
30
doc

Anna Karenina

teos kirjutada, suudab vaid geenius! b. Jutustuste kogumik "Jutustused". Teistsugused põhimõtted ­ kas mitte osa kurjust pole inimesega kaasa sündinud? Parimad "Teisik", "Perenaine", "Nõrk süda". c. Jutustus "Valged ööd". Huumor sees, armastuslugu. d. "Märkmeid surnud majast" ­ sunnitöö e. romaan "Alandatud ja solvatud". Inimese elu, tema käitumist ei juhi mõistus, vaid ka hetke tujud, alateadvus, andeksandmise teema süveneb. Seda on peetud "Vaesed inimesed " järjeks. f. 1866 "Kuritöö ja karistus". g. "Idioot". Peategelane vürst Mõskin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased: Rogozin ­ võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest.

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun