läbimõõt umbes 4va. Peale vesiniku ja heeliumi oli pilves ka 1-2protsenti raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve järjest kokku , kuni aine tihedus ja temp. muutus pilve südamikus nii suureks , et kergemad aatomi tuumad , peamiselt vesiniku omad , hakkasid ühinema raskemateks ja algas "aeglane" tuumapõlemine . Kokku tõmbudes hakkas pilv pöörlema ja muutus lapikuks , moodustades protoplanetaarse pilve.Selles tekkisid omakorda keerilised tihenemistsentrid, millest moodustuvad pöörlevad protoplaneedid ja nendest suuremate ümber omakorda väiksemad ainetetiheneised, millest hiljem moodustusid planeetide kuud. Nii tekkisid : Merkuur , Maa, Veenus , Marss . Hiid planeedid Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun on oma protoplanetaarse välimuse säilitanud tänapäevani .Päikesesüsteemi teke on osa tähe enda tekkimisest. Päike kiirgab maailmaruumi tohutul hulgal energiat , millest langeb planeetidele
4.iseloomusta Maa-rühma planeetise atmosfääri ja pinda. 5.milliseid taevakehi nim. planeetideks. Planeet tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). 6.millest sõltub planeetide aastaaegade ja öö-päeva vaheldumine? Aastajad vahetuvad kuna, planeedid pöörlevad päikese suhtes nurga all ja öö-päev selle pärast, et ma pöörleb ümber oma telje. 7.kuidas mõjutavad looded planeetide liikumist? Looded ehk tõus ja mõõn. Need mõjutavad planeetide liikumist nii, et tõusulaine liigub maa liikumisele vastas suunas. Hõõrdejõud takistab pöörlemist. Hõõrdejõud on tiirlemise aeglaseks teinud planeetidel. 8.miks me näeme ainult ühte kuu poolt. Me näeme ainult ühte kuu poolt kuna maa külgetõmbejõu ja hõõrdejõu tõttu tiirleb kuu ümber
libedaga läheb pigem otse ning auto ei ole niivõrd kontrollitav. 8 5.2 Kardaanülekanne Kardaanülekandeks on püsikiirusliigendid mõlema veovõlli küljes. Sele 6. Kardaan [9] 5.3 Diferentsiaal Diferentsiaaliks on tavaline differ (tasakaalustab veorataste pöörlemissageduse erinevust. väliskurvi-poolsed rattad pöörlevad kiiremini kui sisekurvi-poolsed rattad). [8] Sele 7. Diferentsiaal [10] 9 5.4 Rattavõllid Rattavõllid koosnevad kahest osast. Sisemine võll ja välimine. Sisemine võll kinnitub 6 poldiga, käigukastist väljuvatele võllidele. Välimine võll kinnitub nuutidega rattarummule ning lukustatakse ja pingutatakse mutriga üle.
kümnete megaparsekiteni (1 parsek = 3.26 valgusaastat). Olgu võrdluseks toodud, et galaktikate gruppide tüüpiline suurus on üks megaparsek ning galaktikate suurused ulatuvad kuni 100 kiloparsekini. Selline galaktikate filamentide võrgustik moodustab nn Universumi kärgstruktuuri. Kaks kolmandikku tänapäevases Universumis asuvatest galaktikatest on spiraalgalaktikad (ülejäänud kolmandik on suurelt jaolt elliptilised galaktikad), mis pöörlevad ümber oma telje. Galaktikate pöörlemine on galaktikate tekke juures loomulik nähtus. Lahendamata on aga küsimus, kas ja kuidas galaktikate pöörlemisteljed on seotud galaktikate ahelate ehk filamentidega? Kas galaktikate tekkimine on seotud filamentide tekkimisega? Seda probleemi uurimuse autorid püüavadki lahendada. Galaktikate filamendid Universumi kärgstruktuuris. Sinised täpid tähistavad galaktikaid ning punased jooned märgivad filamente.
Lõikehaavad Kukkumine (libedad pinnad) Lömastamine Müra 1. ENNE TÖÖD Kui Roclat ei ole pikka aega kasutatud, võib selle hüdraulikasüsteemis olla õhku. Õhu eemaldamiseks süsteemist toimi järgmiselt: 1.1. Vajuta käepidet ja tehke samal ajal 4-6 kiiret pumpamisliigutust. 1.2. Vabastage käepide. 1.3. Korrake eelnevat seni kuni tõstmine töötab normaalselt. 1.4. Kontrolli, et kõik rattad on terved ja pöörlevad vabalt. 1.5. Kontrolli, et kahvli otsarattad on terved. 1.6. Vaata üle põrandapinna korrasolek, millel kahvelkäruga töötama asute. Tööohutusjuhend kahveltõstuk Rocla kasutajale 2. TÖÖ AJAL 2.1. Kaubaaluste tõstmine: 2.1.1. veendu, et alus mida tõstma hakkad on terve. 2.1.2. lükka kahvlid aluse alla. 2.1.3. kahvlid pead lükkama lõpuni aluse alla. 2.1.4. keelatud on tõsta alust ühe kahvliharuga. 2.1.5
poolpehme reljeef s. O. Ühevärvilised pinnad koos sinna kleebitud pesukäsnaga Samuti ,,antropomeetiad" etendused siniste aktidega sümfoonilise muusika saatel N. de Saint Phalle valmistas hiiglaslikke ümaravormilise ja kirjuks maalitud naisfiguure, nn Nanad J. Tinguely konstrueeris ,,metamehaanilisi" absurdseid masinaid. Mõned olid lausa kombaini suurused, mürina ja valguse vikumise saatek pöörlevad monstrumid (Kaks viimast töötasid tihti koos) Uus realism Tema looming sai eeskujuks ,,uue realismi" ideedele, kus realism tähendab reaalsete objektide kasutamist kunsti tegemisel Uue realismi teosed enamasti 3D ja neid nim. assamblaazideks. Arman sai tuntuks kompositsioonidega kokkupressitud või katkisest tööstustoodangust, mille ta koondas ühest küljest vaadatavatesse kastidesse.
seib 20)Siduripedaali vabakäik 21)Sidurikorv Ketashõõrdsidur koosneb vedavatest osadest, mis pöörlevad koos mootori hoorattaga, ja veetavatest osadest, mis on ühenduses auto jõuülekandega. Siduri vedavad osad on hooratta (1) ja suruketta (2) siledaks töödeldud pinnad. Sidurikorv (21) ühendab surveketta (2) hoorattaga (1). Seetõttu pöörlevad nad ühise tervikuna. Siduri veetav osa on hõõrdkatetega (3) siduriketas (5). See asub sidurivõlli (9) nuutidel. Sidurivõll (9) on ühenduses käigukastiga. Siduriketta (5) rummu (10) ja sidurivõlli (9) nuutliide lubab neil ühiselt pöörelda, kuid ei takista siduriketta (5) nihkumist sidurivõlli (9) telje sihis. Sidurikorvi (21) vedruhoidjasse (16) on mahutatud vedrud (14). Need vajutavad surveketta (2) vastu veetavat siduriketast (5) ja veetava ketta (5) vastu hooratast (1)
Sõltuvalt ühendatavatest detailidest kasutatakse neetimist kas ühelt või teiselt poolt. Neetõmblused jagunevad: tugev,tihetugev ja tiheõmbluseks. Esimest kasutatakse juhul, kui liide peab taluma suuri koormusi. Tugev tihe õmblus sobib juhtudel, kui suurtele koormustele lisandub ermeetilisuse karanteerimine vajadus. Tihe õmblus leiab kasutamist vedelike ja gaasi reservuaaride juures. Võllid ja teljed Masinate ja mehhanismide pöörlevad osad asetatakse telgedele või võllidele. Võllid on ettenähtud pöördmomendi ülekandmiseks ja detailide kinnitamiseks. Vüllid töötavad paindele ja väändele. Liikumist edasikandev võll on vedav. Liikumise mis saab teiselt võllilt. Telg toetab temal asuvaid detaile, ta töötab ainult paindele. Teljed võivad olla liikumatud või pöörelda koos nendele kinnitatud detailidega nt vaguniteljed. Telgede ja võllide tugipindu nimetatakse tappideks
Uurimustöö Saturnist Päikesesüsteem Ümber Päikese peaaegu ringjoonelisel orbiidil tiirleb 9 planeeti , millest üks on Maa. Kõik planeedid pöörlevad. Planeedid tekkisid gaasist ja tolmust samaaegselt Päikesega. Päikesele lähimad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss on kivist. Ülejäänud viiest neli on gaasilised. Päike hoiab planeete tiirlemas ümber enda oma tugeva raskusjõuga. Planeetide orbiidid on ringjoonest pisut erinevad ellipsid. Saturn Saturn on tohutu gaasikera, mille keskel peitub väike tahke tuum. Planeedi ekvaatori kohal näeme sadu rõngaid, mille laius kokku on võrreldav Kuu kaugusega Maast.
TÄHTEDE ARENG Mis on Linnutee? - helevöönd tähistaevas, mis on ebaühtlase heleduse- ja laiusega u.30° nurga all pooluste suhtes. Meie galaktika projektsioon taevavõlvile. (1) Kirjeldage meie galaktikat. Hiigelsuur tähesüsteem, mille nimi on Linnutee (2) GALAKTIKA EHITUS 1. Mõhn (keskel)- asub tsenrti ümber ja koosneb vanadest ning külmadest tähtedest, liikumine mõhnas on kaootiline. 2. Spiraalharud- noored, heledad tähed, spiraalharud pöörlevad ümber mõhna. Päikese kaugus galaktika tsenrist on 25 000 valgusaastat. 3. Tolm, udukogu, mis varjab tähtede valguse meie eest ning poolitab pikkupidi galaktika. 4. Halo- keraspilved, mis ümbritsevad galaktikat. 5. Galaktika tsenrtis asub tõenäoliselt ,,must auk". Valgust ei kiirga, hoopis neelab. On mootoriks, mis kogu süsteemi keerlema paneb, nim. ka Universumi ,,solgitorudeks". Galaktikate klassifikatsioon:
Galaktikaks · Taevas paistab Galaktika nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana Linnuteena · Galaktikad jagunevad elliptilisteks, spiraalseteks, varbspiraalseteks, korrapäratuteks · Meie naabergalaktika Andromeeda Udukogu · Tähtede ja gaasi liikumist galaktikates uuritakse spektrijoonte kuju ja laiuse kaudu · Elliptilistes galaktikates liiguvad tähed kaootiliselt · Spiraalsete, varbspiraalsete galaktikate kettad pöörlevad · Spiraalsed,varbspiraalsed ja korrapäratud galaktikad sisaldavad tolmu, millest tekib uusi tähti · Elliptilistes galaktikates gaas,tolm tavaliselt puudub
Kõige selgema pildi saab , kui võtta spektri spiraalgalaktikast läbimõõtude suhtega 1 : 3 ja panna pilu piki sellise galaktika pikemat diameetrit. Sellise galaktika spektris on kõik jooned kõverdunud S-tähe kujuliseks. Tähtede liikumine spektris on heas vastavuses galaktika tüübiga. Elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate mõhnad ei pöörle , sest neid liiguvad tähed kaootiliselt . Kuna spiraalgalaktikate tähed liiguvad ringjoonelistel orbiitidel siis nende kettad pöörlevad . 6.Gaas ja tolm galaktikates Lisaks tähtedele kuulub galaktika koosseisu ka suures koguses gaasi ja tolmu . Meile on seda näha vaid siis , kui Galaktikat valgustavad tema lähedal olevad tähed või siis kui tolmupilv varjab tagumiste tähtede valguse . Enamus gaasist jääks nähtamatuks, kui ei oleks õnnelikku juhust: hajusainest 90% moodustav vesinik kiirgab Maa atmosfääri hästi läbivaid raadiolaineid lainepikkusega 21 cm. See kiirgus lubab suure täpsusega määrata kosmilise
pinnast on väga vana ja kraatreid täis, aga seal on ka palju nooremaid lõhestatud orge, kõrgendikke, mägesid ja tasandikke Hiidplaneedid Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad, asteroidide vöö ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed, kuid väike tihedus. Atmosfäär koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust, kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Planeedid pöörlevad kiiresti ja on suhteliselt lapikud. Jupiter Magnetväli on tugevam kui Maal Mass on 318 korda suurem Maa massist Tiirlemisperiood on ligi kaksteist aastat Ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled Kosmosesse kiirgab Jupiter rohkem soojust kui ta saab päikeselt. 16 kaaslast Tumedad rõngad Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas(ta on tumedam ainult
pidurivedeliku rõhk. Pidurivedelik, nagu vedelikud üldse, ei ole kokkusurutavad ja tänu sellele kandub pidurivedeliku rõhk momentaalselt torustiku kaudu edasi rataste pidurimehhanismide ja juurde. Pidurimehhanismidel on töösilindrid, kuhu pidurivedeliku rõhk juhitakse. Rõhu toimel surutakse töösilindritest kolvid väljapoole ja sellega liigutatakse piduriklotse kas piduriketaste või piduritrumlit poole. Viimased pöörlevad koos auto rattaga ja piduriklotside surve toimel tekibki pidurdus. · Roolivõimendi abil on auto rooli palju lihtsam keerata. Sselle töö hõlbustab hüdraulika. Hündropump pumpab õli läbi rooli all asuva klapi, mis avaldab vastavat survet paremale või vasakule poole pöörates. Olenevalt siis rooli asendist. Surve all olev õli tekitab hüdraulilise jõu, mis hõlbustab rooli keeramist märgatavalt
Kompositsioon tähendab koostamist, seostamist, ühendamist, liitmist, sidumist. Kompositsioon on kunstiteose vormiline ülesehitus. Kompositsioon loob terviku, mis hõlmab * kujutise asetust, * omavahelist ruumilist ja pinnalist paigutust ning * suhet ümbritsevaga Kompositsiooniks võib nimetada iga motiivide ehk üksikelementide liitmist, kus need siis ühendatakse üheks lahutamatuks tervikuks. Heal kompositsioonil pole midagi ära võtta ega ka juurde lisada. See on kehtiv kõikide kunstiliikide kohta. Eristatakse kolme liiki kompositsioone: joonkompositsioonid (frontaalkompositsioon) pinnakompositsioonid mahulised ja ruumilised kompositsioonid Komponeerimise kaudu luuakse vormi ja selle üksikute osade vahel seos arvestades kuju, suurust, värvi, faktuuri, valgust. Joonkompositsioonides iseloomustatakse jooni sageli kui jõulisi, naiselikke, rangeid, sujuvaid, rahutuid jne. Joonte abil saab pilku suunata, joone m...
Pöörlemine kantakse veetavalt võllilt hammasratta abil üle diferentsiaalile, mis asub samuti käigukasti korpuses. Tagaveoga autodel on käigukastis tavaliselt kolm võlli: vedav võll, vahevõll ning veetav võll, kusjuures vedav võll asetseb ühel liinil veetava võlliga. Vedava ja veetava võlli hammasrattad on pidevas hambumises vahevõllil asuvate hammasratastega ning kinnitatud võllidele liikumatult. Vahevõllil asetsevad hammasrattad pöörlevad vabalt (seega võib vahevõll pöörelda samal ajal, kui selle hammasrattad paigal seisavad). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda vahevõlli, kuni see lukustub valitud käigu külge. Pöörlemine kantakse veetavalt võllilt üle kardaanvõllile, mis omakorda kannab pöörlemise üle tagumisele diferentsiaalile. Nelikveoga autodel kasutatakse erinevaid käigukaste, kuid enamasti sarnanevad need eelpool kirjeldatud tagaveoga auto käigukastile.
punkti liikumist. Kulgevalt liiguvad näiteks liftid, eskalaatorid ja rööplükke sooritamisel höövel. Pöörlemine ehk pöördliikumine on see, kui keha punktid liiguvad mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje, kuid teljel asuvad punktid on paigal. Teljest kaugemal olevad punktid liiguvad kiiremini ja mööda suurema läbimõõduga ringjooni. Pöörlemise käigus muutub keha orientatsioon. Pöörlevad näiteks CD- plaat arvutis, akutrelli ots, kruvi, mis lastakse seina ja ventilaatori tiivikud. Kitsamas mõistes deformatsioon on see, kui kehapunktide vahekaugus muutub. Näiteks patsikummi venitamine, puuoksa painutamine ja savi voolimine. Laiemas mõistes deformatsioon ehk kuju muutumine on see, kui keha osakeste asend muutub vastastikuliselt. Sellest on tingitud kehakuju ja mõõtmete muutus. Keha paisub või tõmbub kokku kõikides suundades samamoodi
Seejuures tuleb arvestada, et lipul oleks piisavalt lehvimisruumi. Lipukangas ei tohi puutuda vastu hoonete seinu, puid, juhtmeid ja muud sellist. Heisatud riigilipu alumine serv peab olema vähemalt kolme meetri kõrgusel maapinnast. Lipuvardad ja -mastid on soovitav värvida valgeks. Milleks heisata lipp? Riigilipp on riigi ja tema kodanikkonna võrdkuju. Riigilipu heiskamine näitab üles austust ja armastust oma kodumaa vastu. Mastivimpel Enamasti on mastivimplid nn pöörlevad vimplid, mille pikkuseks arvestatakse kuni pool lipumasti kõrgusest. Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad. Mastivimpli suureks eeliseks on see, et seda ei pea õhtuti langetama. Vimpel võib lipumastis lehvida kasvõi aastaringselt, kui väljanägemine seda lubab. Lipupäevadel asendatakse vimpel (ka rahvusvärvides vimpel) riigilipuga. Vapp Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas
Korterites ja kontorites puudub sageli kolmefaasilise voolu kasutamise võimalus. Väiketarvitites, näiteks ventilaatorites, pumpades, kodumasinates ei saa siis kasutada kolmefaasilist asünkroonmootorit. Ühefaasiline asünkroonmootor erineb kolme- faasilisest eelkõige selle poolest, et tal puudub loomulik käivitusmoment. Ühefaasilise mootori staatori ühefaasiline vool I1 tekitab pulseeruvvälja, mida võib vaadelda kui kaht ühesuguse amplituudiga välja, mis pöörlevad teineteisele vastassuunas kiirusega 2 f 1 1 = . p Kui rootor on mingis suunas pöörlema pandud, saavutab ta lõpuks püsikiiruse. Käivitusmomendi tekitamiseks on mitu võimalust. Kondensaatormootor Kondensaatormootoris on lisaks staatori töö- mähisele TM veel käivitusmähis KM, mille telg on töömähise suhtes nihutatud 90 elektrilise kraadi võrra. Selle mähisega jadamisi on magnetvoo faasis nihutamiseks ühendatud kondensaator C. Pärast
Mida suurem pöörlemissagedus, seda kiiremini saab andmeid kettalt lugeda. Teoreetiliselt, sest see sõltub ka muudest teguritest, mitte ainult pöörlemissagedusest. Nii et suurem number ei pruugi alati just näidata kiiremat kõvaketast. Kettad ise on kas metallist või klaasist ning kaetud üliõhukese (kuni 0,000001 mm) magneetuva kihiga NB! Magnetkettad kardavad kuumust, vett, painutamist, tolmu ja magnetvälju. Kõvaketta plaadid pöörlevad konstantse kiirusega (CAV). See tähendab, et 360 kraadine ketta pööre võtab alati ühe ja sama aja, olgu siis lugemis/kirjutamispead ketta välimise või sisemise serva pool. Kuna välimiselt äärelt on võimalik ajaühikus rohkem andmeid kätte saada, siis kasutatakse tänapäeval andmete salvestamisel ka protsessi "zoned bit recording", mis tähendab, et võimalikult palju andmeid püütakse paigutada just välimise ääre poole.
Korterites ja kontorites puudub sageli kolmefaasilise voolu kasutamise võimalus. Väiketarvitites, näiteks ventilaatorites, pumpades, kodumasinates ei saa siis kasutada kolmefaasilist asünkroonmootorit. Ühefaasiline asünkroonmootor erineb kolme- faasilisest eelkõige selle poolest, et tal puudub loomulik käivitusmoment. Ühefaasilise mootori staatori ühefaasiline vool I1 tekitab pulseeruvvälja, mida võib vaadelda kui kaht ühesuguse amplituudiga välja, mis pöörlevad teineteisele vastassuunas kiirusega 2 f 1 1 = . p Kui rootor on mingis suunas pöörlema pandud, saavutab ta lõpuks püsikiiruse. Käivitusmomendi tekitamiseks on mitu võimalust. Kondensaatormootor Kondensaatormootoris on lisaks staatori töö- mähisele TM veel käivitusmähis KM, mille telg on töömähise suhtes nihutatud 90 elektrilise kraadi võrra. Selle mähisega jadamisi on magnetvoo faasis nihutamiseks ühendatud kondensaator C. Pärast
5. Planeetide liikumisseadused - väike mass ja väikesed mõõtmed suur mass ja suured mõõtmed - liikumisseadused pani esmakordselt kirja Kepler - suur tihedus väike tihedus - liikumisseadusi on kolm: - pöörlevad aeglaselt pöörlevad kiiresti - planeetide trajektoorid on ellipsid, mille ühes fookuses on päike - lapikus on väike lapikus on suur - ellips on joon, mille iga punkti kauguste summa kahest etteantud punktist on jääv - ( Maa polaarne läbimõõt on 43 km väiksem kui ekvatoriaalne ) suurus - hõre atmosfäär (va
Väikseim ping -0,037-(-0,009) Keskmine ping =-0,023 mm 2 Istu tolerants T H , S=0,037-(-0,009 )=0,046 mm Tolerantsi järk IT6 3) Joonis 2. Joonis 3. Näide kohast, kus kasutatakse laagrit 4) Kõikides mehhanismides, kus töötamine ilma pöörlemiseta pole võimalik, kasutatakse laagreid. Näiteks erinevad reduktorid, käigukastid, elektrilised tööristad ja autos pöörlevad detailid. Samuti ka kõik muud detailid mis vajavad pöörlemiseks laagreid. 0,025 0,035 m6 0,009 H7 0 5) 40 L 0 0 80 l0 0 -0,012 -0,015 3. ülesanne 1) b= 14 mm; h=9 mm; l=90 mm a) Liist võlli soones istuga js7/h9 Liist h9 Võll js7 Ülemised piirhälbed ES=0 mm es=0,009 mm
Omadused: Mass ja suurus on võrdelised mida suurem on mass, seda suurem ta on Füüsikalised omadused mustal augul on ainult 3 iseseisvat füüsikalist omadust, kui see paigale jääb (No hair theorem)... Need 3 on erilised, sest need on nähtavad väljaspool musta auku Liigitus: Füüsikaliste omaduste järgi: Schwarzschildi mustad augud lihtsaim must auk: omab massi, aga elektrilaengut ja impulsimomenti mitte Pöörlevad mustad augud omab impulsimomenti Massi järgi: s.i raadius= 2.95xmass/päikese mass Supermassiivsed mustad augud e monstrumaugud: astronoomiline ühik = ~150 miljonit km (Niisugune näikse resideerivat peaaegu kõigi suure massiga galaktikate keskmes) Keskmise massiga mustad augud Tähe massiga mustad augud (Läbi põlenud suure massiga tähe jäänukeid)
Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapetskeermel = 300, tugikeerme küljed on 30 ja 300 all. 2. keermesamm P. Keermesammuks nimetatakse kahe naaberniidi samanimeliste külgede vahet, mõõdetuna piki keerme telge. 3. keermetõus H. Keerme tõusuks nimetatakse pikkust, mille võrra tõuseb keermeniit ühe täispöörde jooksul. 4. keermekäik n. Keermekäiguks nimetatakse niitide arvu, mis pöörlevad ümber silindri. Sõltuvalt niitide arvust jagatakse keermed ühekäigulisteks ja mitmekäigulisteks. Ühekäigulistel keermetel on samm ja tõus võrdsed, kuid mitmekäigulistel tõus H = nP. 5. keerme läbimõõdud. Keermetel eristatakse kolme läbimõõtu. Keerme välisläbimõõt d on suurim läbimõõt, mis mõõdetakse keerme tippudelt. Keerme sisemine läbimõõt d1 on keerme väiksem läbimõõt, mis poldi puhul mõõdetakse keerme
Keha lähimat asukohta asukohta Päikesest nimetatakse periheeliks ning kaugeimat afeeliks. Kehade kaugus muutub Päikesest aasta vältel. Mida kaugemal planeet või vöö asub Päikesest, seda suurem vahemaa on temast järgmisena asuva objektiga kui eelnevada. On ka mõned üksikud erandid. Enamikel planeetidel on oma alamsüsteem. Ümber planeetide tiirlevad kuud ja rõngad. Peaaegu kõik planeetide kuud tiirlevad sünkroonis oma planeediga, ehk nad pöörlevad alati samapidi nagu oma planeet. Nt Kuu, mis on Maa looduslik kaaslane. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuu Päikesesüsteemis on veel ka kääbusplaneedid. Hiljuti nimetati 9s planeet Pluuto, mida peeti enne üheks Maataoliseks planeediks, kääbusplaneediks. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2.
o) õlieraldusaugud (oil drain holes); p) kolvi vähim/suurim diameeter (minor/major diameter); r) kolviharja ja silindri vaheline pilu (land clearance, vk: ). Joonis.1 Kolb 2. Väntvõll- on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse kepsu vahendusel kolvi sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Väntvõll koosneb võlli- ja vända kaeltest, põskedest ja vastukaaludest. Võllikaelad asuvad ühel sirgel ja pöörlevad ümber oma telje. Vändakaelad on võllikaelte telje suhtes nihutatud teatud kaugusele ning asetsevad, sõltuvalt mootoritüübist, ka omavahel erinevate nurkade all. Väntvõlli vändakaelte asetus ja arv sõltub silindrite arvust. Joonis.2 Väntvõll 3. Mootoriblokk- on mootori baasdetail, mille külge kinnituvad mootori kõik ülejäänud mehhanismid ja detailid. Joonis.3 Mootoriblokk 4. Kolvirõngad- Jagunevad surve ja õlirõngasteks
See on meie galaktika projektsioon taevavõlvile. Koosneb väga paljudest nõrkadest ja heledatest tähtedest. Meie Galaktika kirjeldus. G on hiigelsuur tähesüsteem ning kannab nime Linnutee. Ehitus: 1) keskel on mõhn galaktika tsentri ümber, mis koosneb vanadest ja külmematest tähtedest. Nende liikumine mõhnas on kaootiline. 2) Spiraalharud koosnevad noorematest ja heledamatest ja kuumematest tähtedest. Ühte spiraalharusse kuulub ka Päike. Need spiraalharud pöörlevad ümber mõhna. Tähtede kiirused spiraalharus on sama suured. Päike asub galaktika tsentrist 25 000 valgusaasta kaugusel. 3) Tolmudukogu varjab tähtede valguse meie eest ja poolitab galaktika pikkupidi. 4) Halo Tähtede kerasparved, mis ümbritsevad galaktikat. 5) Galaktika tsentris asub tõenäoliselt ,,Must Auk" see on piirkond, mis midagi ei kiirga, aga neelab kogutäheaine ning on mootoriks, mis terve süsteemi pöörlema paneb.
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1. Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja sellel on freesitud soon katte esiküljel, mis takistab käigu vale sisselülitamist. Puks / kontrollplaat on konstrueeritud autode jaoks, millel on diiselmootor, ja see summutab vibratsiooni. Joonis 1.2 Siduriketas ja sidurikate 1.3 Siduri vahetami...
väike. Näit. kodud, kontorid, bürood, teatri ja kinosaalid, tekstiiliga kaetud trepid. Tolmuimeja varustusse kuuluvad korpus, elekrimootor imivoolik pikendustorud tolmukott mikrofilter erinevad otsikud Heal tolmuimejal on kasutusotstarbele vastav võimsus, paagi suurus ja varustus kasutamine, töökorda seadmine ja puhastamine lihtne tolmukoti vahetamine hõlbus kergesti pöörlevad rattad reguleeritav imemisvõimsus raskuspunkt all, et masin seisaks hästi püsti imemisvoolik piisava pikkusega ega lähe töötamise ajal keerdu töötamise ajal müratase madal Imureid tuleb pärast töö lõppu puhastada ja hooldada Otsikud puhastatakse tolmuimeja toruga või harjatakse. Ummistused likvideeritakse. Tolmukott vahetatakse enne kui tolm hakkab takistama õhu liikumist imuri sees (3/4 täituvusest). Paberist tolmukotid on tavaliselt ühekordseks
See on meie galaktika projektsioon taevavõlvile. Koosneb väga paljudest nõrkadest ja heledatest tähtedest. Meie Galaktika kirjeldus. G on hiigelsuur tähesüsteem ning kannab nime Linnutee. Ehitus: 1) keskel on mõhn galaktika tsentri ümber, mis koosneb vanadest ja külmematest tähtedest. Nende liikumine mõhnas on kaootiline. 2) Spiraalharud koosnevad noorematest ja heledamatest ja kuumematest tähtedest. Ühte spiraalharusse kuulub ka Päike. Need spiraalharud pöörlevad ümber mõhna. Tähtede kiirused spiraalharus on sama suured. Päike asub galaktika tsentrist 25 000 valgusaasta kaugusel. 3) Tolmudukogu varjab tähtede valguse meie eest ja poolitab galaktika pikkupidi. 4) Halo Tähtede kerasparved, mis ümbritsevad galaktikat. 5) Galaktika tsentris asub tõenäoliselt ,,Must Auk" see on piirkond, mis midagi ei kiirga, aga neelab kogutäheaine ning on mootoriks, mis terve süsteemi pöörlema paneb.
Astronoomia ehk täheteadus uurib taevakehadeasetust, liikumist ja arengut. Astronoomia vaatluse iseärasused: Vaatlused on passiivsed-me ei saa neisse sekkuda, Vaatluse käigus me liigume ise samuti, Väga raske on hinnata taevakehade kauguseid- kumb on lähemal, kumb kaugemal. Taevakehade näiv pöörlemine: Kuna maakera pöörleb, siis tundub meile, et tähistaevas samuti pöörleb. Sellised mõttelised teljepunktid on põhjataevas põhjanaela lähedal ja lõunataevas lõunaristi tähtkuju keskpunkt. Sellega on seotud päikese erinev liikumine erinevatel aastaaegadel ja erinevatel laiuskraadidel. (joonised) Vana kalender- Me loeme aasta pikkuseks 365 päeva. Tegelikult Maa astronoomiline aasta on 365 päeva 5 tundi ja 48 minutit ja 46 sekundit. Juliuse kalendri järgi tuuakse sisse mõiste liigasta. Kuna 5 tundi 48 min 46 sek = 6 tundi, siis kasutatakse liigaasta mõistet, kus neljaga jaguneva aastanumbri korral liidetakse veebruarisse üks päev (29.veeb). U...
või paralleelselt. Õli jahutamine toimub eraldi ringi kaudu, lisaks juhitakse õli alati ka läbi filtri, et eemaldada mehhaanilisi lisandeid ja muid setteid. Pumbad ja üldjuhul ka hüdromootorid on siin kolb-tüüpi; nad on oma ehituselt küllaltki sarnased. Pumba ehituses on võrreldes tavakolbpumbaga mõni erinevus: Kolvid paiknevad pumba pikkitelje sihis, Kolvid kinnituvad liikuvalt ühisele kaldplaadile, plaadi asend on reguleeritav, kolvid koos silindriplokiga ja juhtplaadiga pöörlevad, õli sisse- ja väljavool toimub silindriploki kohal asuva jaotusplaadi kaudu. Õli pumpamist ei toimu seni, kuni pumbas olev juhtplaat on risti pumba pikitelje suhtes ehk teisiti öeldes, ei toimu kolbide edasi-tagasi liikumist silindrite plokis. Juhtplaadi asendi muutmiseks on aga mitu erinevat võimalust: mehhaaniline käsitsi, regulaatoriga, mida võib juhtida mehhaanika, elektri, hüdraulika, suruõhu abil. 26. Sidur: Siduri otstarve. Ühe- ja kahekettalised hõõrdsidurid, kaksiksidur
niimoodi ülalpidamiskulutusi võrreldes maismaal olevate tuuleparkidega. Suured meres paiknevad tuulepargid on juba ehitatud Taani, Iirimaale ning Inglismaale. Selle aasta numbrite järgi on maailma suurim merel asuv tuulepark Rødsand'is, kus seitsekümmend 2.3 MW võimsusega tuulegenetaatorit toodavad kokku 156.6MW. Tuuleenergia tootmine: Peaaegu kõik riiklikku elektrivõrku ühendatud tuuleturbiinid koosnevad tiivikutest, mis pöörlevad horisontaalse rootori ümber. Rootor on ühendatud käigukasti ja generaatoriga, mis asuvad masinaruumis. Masinaruumis asuvad elektroonilised komponendid ning masinaruum ise asub torni tipus. Tegemist on nn "horisontaalteljega" masinaga. Rootori diameeter võib olla kuni 90 meetrit, väiksemad masinad (umbes 30 meetrit) on levinud arengumaades. Tuuleturbiinid võivad olla kolme-, kahe-, või ühelabalised. Levinuimad on kolmelabalised.
Jupiter on suurim planeet Päikese süsteemis: tema mass on 2,5 korda suurem võrreldes teiste planeetide kogumassiga, kuid ca 1000 korda väiksem Päikese omast. Jupiteri raadius ületab Maa oma 11 korda, mass on 318 korda suurem. Nagu teisetki gaasihiiud, koosneb Jupiter enamasti vesinikust ja heeliumist. Jupiteril on tugev magnetväli, üle 60 kaaslase ja ringide süsteem. Suure punase laigu ümbrus. Pilt: NASA, 1979 http://www.nasa.gov kaudu. Jupiteri atmosfääris on tsükloneid, mis pöörlevad päripäeva ja antitsükloneid, mis pöörlevad vastu kella liikumis suunda, viimaseid on rohkem ja need on suuremad. Suurimad antitsüklonid on väga stabiilsed ja eksisteerivad pikaajaliselt. Suurim neist – nn Suur Punane Laik – asub põhjapoolkeral ja registreeriti esmakordselt üle 180 aasta tagasi. Oma läbimõõdu poolest on laik Maast 3 korda suurem. Tema pikk telg muutub vahemikus 44 - 40 000 km idast läände. Viimastel aastakümnetel muutub see telg üha lühemaks.
Meie päikesesüsteemi üheksat planeeti saab liigitada mitmel viisil. Avastamise ajaloo järgi: 1) Klassikalised planeedid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn. 2)Kaasaegsed planeedid: Uraan, Neptuun, Pluuto. Koostise järgi: 1)Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Mars. Koosnevad peamiselt kivimitest ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt, neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 2)Jupiteri-tüüpi ehs gaasplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. Suuruse järgi: 1) Väikesed: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto. Nende planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km. 2)
Koostise järgi jagunevad planeedid: Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid (ingl. terrestrial or rocky planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. Jupiteri-tüüpi ehk gaasplaneedid (ingl. jovian or gas planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. Suuruse järgi jagunevad planeedid: Väikesed planeedid (ingl. small planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto. Nende planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km. Hiidplaneedid (ingl. giant planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. Kauguse järgi Päikesest jagunevad planeedid: Lähisplaneedid (ingl
tasandi suhtes. Kui Maa põhjapoolus on kallutatud Päikese poole (kõige rohkem on ta seda 22.juunil) langeb põhjapoolkerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. 22.detsembriks on poolkerade osad ümber vahetunud, vahepeal on veel kaks võrdset seisu. Kui Maa pöörlemistelg oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks, sest Maa mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdses seisus.(Niimoodi pöörlevad Veenus ja Jupiter.) 7. Maa liikumine Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn täheööpäev)
saa. Ja kui oluline osa see on. Väga luuletatav punkt. 17. Ohutus tehnika 17.1 Mitme töölisega masinal vastutab ohutuse eest masina juht enamasti on masinatel signaal. 17.2 Enne masina käivitamist kontrollida ohupiirkondi inimeste ja asjade suhtes. 17.3 Kaitsmed! 17.4 Kunagi ei tohi eemaldada masinast kortsu minevat poognat. 17.5 Pöörlevad silindrid ja valtsid purustavad kõik vahele sattuvad asjad. 17.6 Ohutsooni minnes veenduda masina seisvas olekus.(seiska lukusta tööta ) 17.7 Ohufaktor on suurem olenevalt kiirusest kõigil haarajatel, silindritel, kettidel ja muudel liikuvatel osadel. 17.8 Keemiat masina kõrvale päeva jagu. 17.9 Masinat üksi tööle ei jääta. 17.10 Masina vastu ei toetata. 17
Kepsu kaudu kandub jõud kolvilt väntvõllile või vastupidi, sõltuvalt mehhanismist. Kepsulaagrid on kas liug- või veerelaagrid. Nende ülesandeks on vähendada liitekohas hõõrdejõudu. Joonis 3 1.5 Väntvõll(crankshaft) Väntvõll - on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse kepsu vahendusel kolvi sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Väntvõll koosneb võlli- ja vända kaeltest, põskedest ja vastukaaludest. Võllikaelad asuvad ühel sirgel ja pöörlevad ümber oma telje. Vändakaelad on võllikaelte telje suhtes nihutatud teatud kaugusele ning asetsevad, sõltuvalt mootoritüübist, ka omavahel erinevate nurkade all. Väntvõlli vändakaelte asetus ja arv sõltub silindrite arvust. Näiteks on ühesilindrilisel mootoril üks vändakael. Neljasilindrilisel ridamootoril aga neli vändakaela, mis asetsevad teineteise suhtes erinevate nurkade all, et töötaktid eri silindrites vahelduksid ühtlaselt.
Vurräkked on ketas- ja kahveltüüpi, võnkäkked (võnkuvliikumisega) aga latt- ja nooktüüpi. Sõrmketasäke on vabaaktiivne rootoräke, mille tööosaks on rõhttelje ümber pöörlev sõrmketas (läbimõõduga 35...55 cm). Ühisele teljele paigutatud sõrmkettad moodustavad patarei. Sõrmketasäke võib olla ehitatud sõrmketasrullina või sõrmketasrandaalina. Esimesel juhul on sõrmkettad patarei teljel vabalt pöörlevad, kusjuures ketta pöörlemistasandi ja masina liikumisigi vaheline nurk on null ning patarei telg on raamiga jäigalt ühendatud. Teisel juhul on kettad patarei telje suhtes liikumatud, kusjuures ketta pöörlemistasandi ja masina liikumissihi vaheline nurk (töönurk) on muudetav piirides 0...16°. Sõrmketasäkke iseloomulikuks eripäraks on asjaolu, et ketta sõrmed ei ole radiaalsed (raadiusesihis). Seetõttu sõltub sõrmede mõju mullale sellest, kuidapidi
Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj) Koloniaalvallutused, reformatsioon, usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis. Suured avastusretked. Maailma ajalugu oli Euroopa keskne. Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim. 1485. a pani henry Tudor Inglismaal aluse tugevale kuningavõimule. Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519-1556) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp Hispaaniast sai 16. Saj. Euroopa võimsaim suurriik. Portugal säilitas iseseisvuse. Hispaaniale kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja suured valdused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine nt: Venemaa, Poola, Taani, Rootsi, Türgi impeerium(Võimsam riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas). 1521. a. Sai Rootsi kuningax Gustav 1. Vasa...
Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused: Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. 5. Millise kujuga on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. 6. Merkuuri välisilme ja liikumine:
Tavaliselt, tattoo ja oma välimust määrab kliendi või elus ja ühiskonnas. Tätoveering on iseloomulikud tunnused, tüübid, stiile ja tootmiseks. Viitab dekoratiivsed keha muutusi. · Kasutusala · Etümoloogia · Ajalugu · Liigid · Yakuza Tätoveerimine · Huvitavaid fakte 1. Kasutusala Kaasaegsed meistrid tätoveeringud professionaalse varustuse tätoveerimine, kõige levinum on induktsioon masin ja pöörlevad. 1.Väljendatud täielik stiil kunsti, millel on pikk tausta ja erinevaid stiile. 2.Tattoo mingi kehamaalingud, see on omamoodi avangardkunsti. 3.Tätoveeringud kasutatakse sageli kuritegelikud rühmitused (Mara Salvatrucha, Yakuza jne)Identifitseerimismeetod hierarhias. 4.Jaotatud noortegrupid ja liikumised, edendades eneseväljenduse ja füüsilisest isikust identiteeti. 5.Sageli kasutatakse identifitseerimise ja tõendamis surnukehad kohtuekspertiisi. 2
Saun oli tuleohutuse tõttu alati õuest veidi eemal, tavaliselt madalamal. Teiste majandushoonete asukoht polnud nii kindel. 19. sajandil levis Eestis kahte tüüpi tuulikuid pukktuulik ja hollandi tuulik. Neist vanem on pukktuulik, mis levis Eestisse umbes 14. sajandil. Eesti pukktuulikutel on paar kive ja mõnikord ka erinevaid kõrvalfunktsioone. Pukktuulik koosneb väga looduslähedasest toorainest. Neid iseloomustab üldiselt mördita laoga kivijalg ja päripäeva pöörlevad tiivad. Pukktuulik oli igal suuremal talul, väiksematel taludel mitmepeale ühine. Enamasti kasutati pukktuulikuid lihtjahu jahvatamiseks. Neid leidus rohkem saartel ja Lääne-Eestis. Hollandi tuulik on tüvikoonuselise kerega kivist või puidust tuulik, mis erineb pukktuulikust selle poolest, et keeratav on ainult tuuliku pea koos tiibadega, kere aga seisab paigal. Hollandi tuulikud on pukktuulikutest suuremad ja võimsamad, omades ka rohkem korruseid kui kaks.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED Referaat Juhendaja:Heikki Eskusson Tallinn 2009 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 VIBRATSIOON 1.1ÜLDVIBRATSIOON................................................................................4 1.2 KOHAVIBRATSIOON 1.3 VIBRATSIOONITÕBI...........................................................................5 1.4 VIBRATSIOONI VÄHENDAMINE.........................................................6 1.5 VIBRATSIOONI NORMEERIMINE 2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI.......................................................7 2.1 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI MEETODIT 2.2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI ON IS...
aastal Pariisi kolis hakkas ta tegema nn metamehhaanilisi skulptuure, mõeldes ise välja nimetuse beyond the machine (tõlkes sealpool masinat), Jean oli aga juba enne sõda huvitunud reaalse liikumise kasutamisest kunstis. Metamehhaanilised skulptuurid võivad olla harjumispärase suurused või isegi hiigelsuured traadist, plekist, minemavisatud masinadetailides, vanadest seadmetes ja olmejääkidest mobiilsed robotlikud kaadervärgid, mis on varustatud mootoriga ning liiguvad, pöörlevad, kolisevad, pritsivad vett või levitavad lõhna. Kõik need masinad on aga veidrad, kasutud ja absurdsetena mõjuvad. Kunstniku enda väljenduse kohaselt on see kõik ,,tsivilisatisooni jäätmete reanimeerimine". Ta ehitas ka joonistusmasinaid, mida nimetas ,,metamaatilisteks" (ing.k metamatic), kuulsaim oli ,,Metamatic nr.17" ning seda eksponeeriti 1959. aastal Pariisis ning selle näituse vältel tegi masin tuhandeid joonistusi. Järgnesid autodestruktiivsed
Veeteede navigatsiooniseadmed Tere hommikust Tänased teemad: · Meremärkide kuju ja värvuse valik · Tausta ja ehitise värvuse kombinatsioonid · Heleduse ja kontrastsuse mõiste · Valgustusaparaadi valik · Ring- ja suundtoimega valgustusaraadid · Tule värvi ja karakteristika valik · Valgusallikad ja nende fokuseerimine Tuletorni kuju ja värvuse valimisel lähteandmeteks · etteantud nähtavuskaugus · valgustustingimused · fooni iseärasused · tuletorni välispinna kattematerjalide fotomeetrilised omadused Ehitise kuju valikul tuleb silmas pidada, et suurelt kauguselt ehitise pisidetaile ei eristata, kontuurid aga moonduvad. Tuletornide sobivaimaks kujuks on kas silindriline või ülalt kitsenev torn, tulepaakide jaoks aga sobivad kõige enam silindrilise kujuga kilbid. Nimetatud kujud tagavad parima nähtav...
mv vv mv vv mv 4 4 Arvutame v = = = v v = vv = 5 = 4 ma + mv 1 m + m 5 mv 5 5 v v 4 4 Vastus: Peale kokkupõrget liigub vedur koos autoga kiirusega 4 km/h. 8. Jalgrattal on all rattad läbimõõduga 26 tolli (1 toll =2,54 cm). Millise kiirusega sõidab jalgrattur, kui rattad pöörlevad kiirusega 1 pööre sekundis? Ratta läbimõõt d = 26 0,0254m Pöörlemissagedus ehk pöörete arv ajaühikus f = 1s -1 Ratta joonkiirus v = ? Lahendus Jalgratturi kiirus on võrdne pöörleva ratta joonkiirusega rattakummi ja tee kokkupuutekohas, mis on pöörlemistsentrist kaugusel r = d 2 . Joonkiiruse ja nurkkiiruse seos v = r . Nurkkiiruse saame pöörlemissageduse kaudu, kui arvestame, et üks täispööre on 2 radiaani. = 2 f
Praktikum I Tõmbekatsed terase ja malmiga Töö eesmärk: Madalsüsinikterase (plastne metall) ja hallmalmi (habras metal) käitumise tutvustus tõmbel ja survel. Olulisemate karakteristikute määramine. Kasutatavad katseseadmed: Katsemasin Zwick/Roell Z250 Suurim jõud: 250kN Tööpõhimõte: Pöörlevad spiraalkruvid sunnivad liikuvtraaversi siirduma allapoole või ülespoole. Tõmbekatsekeha kinnitatakse kiilhaardeosadesse liikuva ja liikumatu traaversi vahel. Nii jõudu kui ka haardeosade asukoha muutu registreerivatel seadmetel on elektrooniline väljund, mis suunab andmeid arvutisse töötlemiseks. Siirete mõõtmiseks võib kasutada kas haardeosade asukoha muutumist või ekstensomeetrit, sõltuvalt soovitavast mõõtmistäpsusest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
