Standardiseerimine kursusetöö (0)

Eesti Maaülikool
Tehnikainstituut
Kursusetöö
õppeaines „ Standardiseerimise põhikursus“
TE. 0012
Tootmistehnika eriala
TA BAK 3
Üliõpilane: „.....“ ................. 2015. a .......................................
Juhendaja : „.....“ ................. 2015. a ....................................... Lemmik Käis
Tartu 2015
1. ülesanne
Ava H5 Võll h4
Suurim piirmõõde
Vähim piirmõõde
Ülemine piirhälve ES= 0,020 mm es= 0 mm
Alumine piirhälve EI= 0 mm ei= -0,014 mm
Tolerantsid
Suurim lõtk
Väikseim lõtk
Keskmine lõtk
Suurim ping mm
Väikseim ping
Keskmine ping
Istu tolerants
Tolerantsi järk IT5 IT4
2) Joonis 1. Ava ja võlli joonis
3) Pinguga istud . H/p - pinguga tsentreeriv, nad annavad liitele väikese pingu. Kasutatakse 5...6 järgus arvutusliku koormuse puudumisel ning detailide puhul, millel on õhukesed seinad. H6/p6 - suure koormusega veerelaagrivõru võllil või keres, H7/p6 - klapipesa keres. H/r; H/s; H/t - keskmise pinguga, saadakse ping (0,2...0,6 µm/mm), H7/s6 (keskveoist) – neid kasutatakse tavaliste terasdetailide puhul. Samuti kasutatakse neid ka õhukeseseinaliste osade kuumistus, H7/t6 (raskeveoist) - mõeldud rasekmasinate osade liitmiseks samuti ka keskmistes kuumistudes. H/u; H/x; H/z – on suure pinguga, seal saadakse suur ping (1,0...2,0 µm/mm). Neid iseloomustab püsiv pindsurve kogu detaili mõõtmete ulatuses - suurima ja vähima pingu erinevus on väikene. Selliseid iste tuleb väga täpselt arvutada ja praktiliselt katsetada, et kontrollida täpsust. Kuumistud annavad praktikas kindla liite. H7/u6 ja H8/x7 (jõuistud) – kasutatakse detailide puhul, mis taluvad suuri pingeid näiteks: vaguniratas teljel, pronkshammasvöö teraspölial, sõrm massivses vändahoovas.
4)
2. ülesanne
1)0-40m6-80H7
2)Välisvõru
Suurim piirmõõde
Vähim piirmõõde
Ülemised piirhälbed ES= 0,035 mm es= 0 mm
Alumised piirhälbed EI= 0 mm ei= -0,015 mm
Tolerantsid
Suurim lõtk
Vähim lõtk
Keskmine lõtk
Istu tolerants
Tolerantsi järk IT6
Sisevõru
Suurim piirmõõde
Vähim piirmõõde
Ülemine piirhälve ES= 0,025 mm es= 0 mm
Alumine piirhälve EI= 0,009 mm ei= -0,012 mm
Tolerantsid
Suurim lõtk
Väikseim lõtk
Suurim ping mm
Väikseim ping
Keskmine ping
Istu tolerants
Tolerantsi järk IT6
3) Joonis 2.
Joonis 3. Näide kohast, kus kasutatakse laagrit
4) Kõikides mehhanismides, kus töötamine ilma pöörlemiseta pole võimalik, kasutatakse laagreid . Näiteks erinevad reduktorid, käigukastid, elektrilised tööristad ja autos pöörlevad detailid. Samuti ka kõik muud detailid mis vajavad pöörlemiseks laagreid.
5) 40
80
3. ülesanne
1) b= 14 mm; h=9 mm; l=90 mm
a) Liist võlli soones istuga js7/h9
Liist h9 Võll js7
Ülemised piirhälbed ES=0 mm es=0,009 mm
Alumised piirhälbed EI=-0,043 mm ei=-0,009 mm
Suurim piirmõõde
Vähim piirmõõde
Tolerantsid
Tolerantsi järgud IT9 IT7
Suurim ping
Väikseim ping mm
Keskmine ping
Istu tolerants 0,052.0,009=0,043 mm
b) Liist rummu soones H8/h9
Rumm H8 Liist h9
Ülemised piirhälbed ES=0,027 mm es=0 mm
Alumised piirhälbed EI=0 mm ei=-0,043 mm
Suurim piirmõõde
Vähim piirmõõde
Tolerantsid
Tolerantsi järgud IT8 IT9
Suurim lõtk
Vähim lõtk
Keskmine lõtk
Istu tolerants
2) Prismaatiline liistliide ots- ja külgvaates.
3)
Ülesanne 4.
A1 = 100 ± 0.00014 mm
A2 = 100 ± 0.00014 mm
A3 = 50 ± 0.00010 mm
A4 = 6 ± 0.00006 mm
A5 = 2.0 ± 0.00006 mm
A6 = 1.02 ± 0.00006 mm
A0 = 2 ± 0.00006 mm
Ai = 261.02 ± 0.0006 mm
Joonis 4. Joonisel on näidatud mõõteahel
2) Sulgeva lüli nimimõõde:
A0 = ∑A0 - Ai = Ai - (A1+A2+A3+A4+A5+A6) = 261.02 – (100+100+50+6+2+1.02) =
= 2.00 mm
Lõpplüli ülemine hälve:
ES = ∑ES - ∑EI
ES = 0.0006-(-0.00014-0.00014-0.00010-0.00006-0.00006-0.00006)=0.00114 mm
Lõpplüli alumine hälve:
EI = ∑EI - ∑ES
EI =-0.0006-(+0.00014+0.00012+0.00010+0.00006+0.00006+0.00006)=-0.00114 mm
Lõpplüli tolerants:
TA = ∑TA = 0.00114 + 0.00114 = 0.00228 mm
A0= 2