Tähed (2)

1.Tähti iseloomustavad suurused
Mis on tähesuurus ja mis on selle seos tähtede heledusega?
Tähesuurus on arv, mis iseloomustab tähe näivat heledust .
Tähis: m
-2 ; -1 ; 0 ; 1 ; 2 ; 3 ; 4 ; 5 ; 6
Kõige suuremad Iga järgmine Kõige nõrgemad
ja heledamad on 5.51 korda tähed, mida
tähed nõrgem inimese silm
võib eristada
Kõige heledam täht: Siirius (-1,45)
TÄHEVÄRVUSKLASSID
Tähevärvus – sõltub tähe temperatuurist, jaotatakse spektriklassidesse.
I 3000˚ K (punased tähed)
Tähis: M
II 4000˚ K (punased)
K-klass
III 6000˚ K (Kollane nt.Päike)
G-klass
IV 8000˚ K (Helekollane)
F-klass
V 10 000˚ K (valged)
VI 20 000˚ K (sinakasvalged)
B-klass
VII 30 000˚ K
Heleduse järgi:
I-II kõige heledamad tähed e. ÜLIHIIUD
III Hiiud
IV Allhiiud
V Kääbused (Päike)
VI Allkääbused
VII Valged kääbused – väga-väga kuumad ja väikesed
Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada?

• diagramm, mis koostatakse selliselt , et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid; Vertikaalteljele kantakse tähtede heledused võrreldes Päikesega või absoluudsed tähesuurused (võrreldes päikesega)
  

(alt-ülesse heledus suureneb)
Peajada
Iseloomusta Peajada tähti HR- diagrammil .
(Päike on seal)
On tasakaaluasendis olevad tähed. On sinna oma arengus jõudnud. Kõik need tähed saavad oma energia termotuuma reaktsioonist, kus vesinik tuumas põleb heeliumiks .
Sellistel tähtedel tuleb tähe seest kiirgusrõhk, mis on tasakaalustatud tähepinnal gravitatsioonilise kokkutõmbumisega. (Meid ümbritsevad tähed on tasakaalustatud asendis)
*Tuuma sees tekib sama palju energiat kui ta välja kiirgab
*Vesiniku mass määrab ära, kui kaua Täht veel põleb.
Iseloomusta Täheparvi.
Tähed koonduvad Tähesüsteemidesse, mida on mitmeid:

Kerasparved- kus tähtede tihedus tsenri suhtes suureneb (sellised ümbritsevad meie galaktikat)

Hajusparved- tähed jaotunud ühele alale üsna hajusalt. (neid on väga palju meie galaktika sees)
Millest tekivad Tähed?
I etapp- Täht hakkab tekkima hõredast, külmast, vesinikurikkast gaasipilvest, mis gravitatsiooni tõttu hakkab aeglaselt kokku tõmbuma. See protsess võtab väga-väga kaua aega.
II etapp- Kokkupuutavas pilves tekivad väikesed tihendid , mida nim. Gloobuliteks (lad. Globulus – kerake), mis on tähealged.
III etapp- Gloobulite keskosas, gaaside sisehõõrde tõttu temperatuur tõuseb, kuid külmad väliskihid takistavad kiirguse pääsemist Maailmaruumi. Seetõttu me Tähte veel ei näe.
IV etapp- Kui tepmeratuur on tõusnud 10 milj˚C ja algavad termotuuma reaktsioonid, siis täht süttib (plahvatab) ja paiskab endast eemale külma gaasipilve, millest hiljem võivad tekkida planeedid .
Kuidas lõppeb Tähe areng?
Tähe edaspidine areng sõltub tähe massist. Suurte tähtede (m) areng on kiirem, väikeste tähtede areng on aeglasem .
I Päikesest 100x suurema massiga tähtedel ei teki tasakaaluseisundit ja nad plahvatavad vesiniktähtedena.
II 10x Päikesest väiksema massiga tähed ei süttigi ja ei saavuta vajalikku 10milj˚C ja neid nim. Pruunideks kääbusteks. (nt. Jupiter - tähte temast ei teki)
III Päikesest 5-10x suurema massiga tähed, plahvatavad novade või supernovadena väga kiiresti, mis paisuvad ja nendest tekivad udukogud (krabiudukogu)
PÄIKESE ARENG
(Päikese evolutsioon õp. lk.71 joonis)
Päike on jõudnud peajadale
Kui vesinik saab tuumas otsa, siis Päike hakkab liikuma ja 12milj. aasta pärast tekib temast Punane Hiid , kus vesinik põleb tuuma ümbritsevas kihis.
12.2 miljardi aasta pärast süttib tuumas heelium , milles hakkab tekkima süsinik- Kollane Hiid
Punane Hiid
Planetaarne
cdukogu
Valge Kääbus
TÄHTEDE ARENG
Mis on Linnutee ?

• helevöönd tähistaevas, mis on ebaühtlase heleduse- ja laiusega u.30˚ nurga all pooluste suhtes. Meie galaktika projektsioon taevavõlvile. (1)
  

Kirjeldage meie galaktikat.
Hiigelsuur tähesüsteem, mille nimi on Linnutee (2)
GALAKTIKA EHITUS

Mõhn (keskel)- asub tsenrti ümber ja koosneb vanadest ning külmadest tähtedest, liikumine mõhnas on kaootiline.

Spiraalharud- noored, heledad tähed, spiraalharud pöörlevad ümber mõhna.
Päikese kaugus galaktika tsenrist on 25 000 valgusaastat.

Tolm, udukogu , mis varjab tähtede valguse meie eest ning poolitab pikkupidi galaktika.

Halo- keraspilved, mis ümbritsevad galaktikat.

Galaktika tsenrtis asub tõenäoliselt „must auk“. Valgust ei kiirga, hoopis neelab. On mootoriks , mis kogu süsteemi keerlema paneb, nim. ka Universumi „solgitorudeks“.
Galaktikate klassifikatsioon:
I Spiraalsed galaktikad - ehitus ja liikumine selline, nagu Linnutee galaktikas. Selgesti eristatavad spiraalharud ja mõhn.
II Elliptilised galaktikad- sarnanevad ellipsile. Spiraalharud puuduvad. Tähed liiguvad korrapäratult ja kiirused tsentri suunas suurenevad.
III Varbspiraalsed galaktikad- ehituselt sarnanevad spiraalsetega, kuid tuuma ja spiraalharusid ühendab nn. varras(?)
IV Korrapäratud galaktikad- neil ei ole konkreetset kuju.
V Aktiivsed galaktikad ja kasarid- kombiversumi majakad, nende järgi eristatakse universi mõõtmeid. Kõige heledamad objektid.
*Galaktikad moodustavad Galaktikaparvi.
Kuidas määratakse galaktikate kaugusi?
Punanihke abil, galaktikate spektris .
Kõik spektri jooned nihkuvad spektri punase värvi poole.
(punane,oranssssss, kollane, roheline, sinine, violetne)
Punanihe tekib, kui galaktika eemaldub meist mingi kiirusega. Mõõtes tema suuruse ja teades eemaldumiskiirust, saab leida galaktikate kauguse.
Mis on Habblei seadus ja Habblei konstans?
Seadus võimaldab määrata galaktikate kaugusi. Galaktika punanihe on võrdeline galaktika kaugusega meist. Mida kaugemal asub galaktika seda kiiremini ta meist eemaldub.
Konstant on H= 75-100 km/s* Mpc
!!!!!!!Me elame paisuvas Universumis!!!!!!!!
Kirjedage spiraalsete galaktikate ehitust.
(Linnutee galaktika- spiraalharud)
Kirjeldatähtede liikumist spiraalsetes ja elliptilistes galaktikates?
-kaootiliselt, spiraalharudes tekib rotatsioon.
Mis on kasarid?
Universumi majakad, suure heledusega, mis kiirgavad raadiokiirgust. Head objektid selleks, et mõõta Univ. mõõtmeid.
Kirjelda galaktikate ruumijaotust?
Galaktikad moodustavad galaktikaparvi (üle 2milj. galaktika). Kõik Galaktikaparved moodusatavad mesilaskärje, mille vahele jäävad tühimikud.
6