Päikesesüsteem (0)

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool
Päikesesüsteem

Mark Ressar
Vana-Võidu 2012
Päikesesüsteem
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest . Need tekkisid Päikese udukogu kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. Päikese ümber tiirleb 8 planeeti, need tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujuliselt, enam vähem samatasandilisl orbiidil. Nendest 8 planeedist on neli väiksemad siseplaneetid, mida nimetatakse Maataolisteks planeetideks : Merkuus , Veenus , Maa, Marss. Maataolised planeedid koosnevad põhiliset kivimitest ja metallidest. Teised neli gaasilist hiidplaneeti on võrreldes väiksemate siseplaneetidega oluliselt massiivsemad. Suurimad planeedid, Jupited ja Saturn , koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kaks kaugemat planeeti, Uraan ja Neptuun , koosnevad põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpi jääde segust, neil arvatakse olevat ka tahke siseosa. Teisiti nimetatakse neid ka vahel „jäähiiglasteks“.
Päikesesüsteemis on ka palju väiksemaid objekte. Asteroidide vöö, mis asub Marsi ja Jupiteri vahel, koosneb sarnaselt Maa-taolistele planeetidele põhiliselt mineraalsetest ja metallist objektidest. Teine regioon on Neptuuni-tagused objektid. Need koosnevad peamiselt erinevat tüüpi jääst, nagu vesti , ammonikaat ja metaan . Veel on selles piirkonnas Kuiperi vöö ning Kuiperi vöö hajusketas. Päikesesüsteemi kaugemateks piirkondadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Öpik-Oorti pilv.
Päikesesüsteem
Ülesehitus ja struktuur
Päikesesüsteemi tähtsaim ja keskseim komponent on selle keskmes asuv Päike. Päike moodustab 99,86 % kogu hetkel teada oleva süsteemi massist, ülejäänud massi moodustavad hiidplaneedid . Enamus objektidest meie Päikesesüsteemid tiirlevad ümber Päikese peaaegu samal tasapinnal Maaga. Komeedid ja Kuiperi vöö objektid tiirlevad võrreldes teiste Päikesesüteemi objektidega suurema nurga all. Kõik planeedid ja enamik teisi objekte tiirlevad samas suunas ümber Päikese nagu Päike pöörleb ümber oma telje. See on vastupäeva, kui vaadata ülevalt alla Päikese põhjapoolusele. Kepleri seaduse kohaselt tiirleb iga keha mööda ellipsi, mille ühes fookuses on Päike. Need objektid, mis asuvad Päikesele läheal, liiguvad kiiremini, sest Päikese gravitatsioon mõjutab neid rohkem. Keha lähimat asukohta asukohta Päikesest nimetatakse periheeliks ning kaugeimat afeeliks. Kehade kaugus muutub Päikesest aasta vältel. Mida kaugemal planeet või vöö asub Päikesest, seda suurem vahemaa on temast järgmisena asuva objektiga kui eelnevada. On ka mõned üksikud erandid.
Enamikel planeetidel on oma alamsüsteem. Ümber planeetide tiirlevad kuud ja rõngad. Peaaegu kõik planeetide kuud tiirlevad sünkroonis oma planeediga, ehk nad pöörlevad alati samapidi nagu oma planeet. Nt Kuu, mis on Maa looduslik kaaslane. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga , mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa.
Kuu
Päikesesüsteemis on veel ka kääbusplaneedid. Hiljuti nimetati 9s planeet Pluuto, mida peeti enne üheks Maataoliseks planeediks, kääbusplaneediks. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2.
Maataolised planeedid
Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Need planeedid sarnanevad ehituselt Maale, koosnevad peaaegu või täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus. Neid planeete iseloomustab suhteliselt suur tihedus, kivine pind ja vähe või puuduvad kaaslased. Mitte ühelgi Maa-sarnasel planeedil pole rõngaid. Nende planeetide põhikomponeniks on kuumusekindlad mineraalid , mis moodustavad nende koored ja vahevööd. Maataolised planeedid on Merkuus, Veenus, Maa ja Marss.
Merkuus, Veenus, Maa, Marss
Merkuur
Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul.
Veenus
Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele, et on taevast kergesti leitav. heledamad on ainult Päike ja Kuu. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks.
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi.
Marss
Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam .
Hiidplaneedid
Neli välimist planeeti moodustavad 99% ümber Päikese tiirlevate kehade massist. Jupiter ja Saturn koosnevad põhiliselt vesinikust ja heeliumist, Uraan ja Neptuun sisaldavad rohkem jääd ja kivimeid. Kõigil neljal on rõngad, kuid ainult Saturni omad on Maalt lihtsalt jälgitavad. Kõige suurem mass on Jupiteril, järgnevad Saturn, Neptuun ja Uraan.
Jupiter, Saturn, Uranus, Neptune
Jupiter
Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis , mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust.
Saturn
Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga. Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal.
Saturn
Uraan
Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga, ei märganud seda vana-aja vaatlejad hägususe ning aeglase tiirlemise tõttu.Uraani keemiline koostis on sarnane Neptuunile, erinedes selgelt suuremate gaasiliste planeetide – Jupiteri ja Saturni – koostisest. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst.Sarnaselt teistele hiidplaneetidele on ka Uraanil rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslaseid.
Neptuun
Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h.