Planeet Maa (1)

5 VÄGA HEA

Ettekanne Maa

Algus.

Maa
Maa on kera kujuline. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest . Kosmosest vaadatuna on Maa sinine pall, millel on pruunid, rohelised laigud. Pall on kaetud ebaühtlase valge kihiga ( pilved ).
Maal on üks kaaslane – Kuu. Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere ja 29 % on kaetud maismaaga. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu esinemise jaoks hädavajalik tingimus. Teiste teadaolevate planeetide pinnal vesi vedelal kujul ei esine.

Maa siseehitus

Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele.

Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja.

Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele.

Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond.

Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele.

Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks.

Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist . Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline , umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat.
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt.

Litosfäär = ülemine vahevöö + maakoor.

Litosfääri koostises on hapnikku, räni, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, alumiiniumi, kaaliumi, naatriumi.

Laamtektoonika
Litosfääri laamade liikumist uurivat teadust nimetatakse laamtektoonikaks.
Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Laamtektoonika loob aluse vulkanismi , maavärinate, mäetekke jms. seotud küsimuste mõistmiseks. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. Maa on arvatavasti ainus Päikesesüsteemi planeet, mis omab laamtektoonikat.

Maa mõõtmed
Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa-tüüpi Päikesesüsteemi planeetide seas on Maa suurim.

Pindala on 510 065 284,702 km²
Ruumala on 1,0832×1012 km³
Mass on 5.9736×1024 kg
Keskmine raadius on 6372,795 km
Keskmine ümbermõõt on 40 041,455 km
Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m
Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km.

Aastaaegade vaheldumine
Öö ja päeva pikkuse muutus koos aastaaegade vaheldumisega tulenevad sellest, et Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa orbiidi tasandi suhtes. Kui Maa põhjapoolus on kallutatud Päikese poole (kõige rohkem on ta seda 22.juunil) langeb põhjapoolkerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. 22.detsembriks on poolkerade osad ümber vahetunud, vahepeal on veel kaks võrdset seisu. Kui Maa pöörlemistelg oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks, sest Maa mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdses seisus.( Niimoodi pöörlevad Veenus ja Jupiter .)

Maa liikumine
Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn täheööpäev). Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks lumikate ) paigutub Maa pinnal ümber. Peamiselt loodete mõjul pikeneb täheööpäev sajandis 0,0016 s võrra.

Maa koostis
Levinuimad Maad moodustavad keemilised elemendid on:

Raud 34,6% (massiprotsent)
Hapnik 29,5%
Räni 15,2%
Magneesium 12,7%
Nikkel 2,4%
Väävel 1,9%

Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas.
Maakoore koostis
Maakoor koosneb aga kergemaist elementidest:

Hapnik 46%
Räni 28%
Alumiinium 8%
Raud 5%
Kaltsium 4%
Naatrium 3%
Kaalium 3%
Magneesium 2%

Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad kõik enamlevinud mineraalid ja kivimid.

Atmosfäär
Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest , mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks . Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%).
Troposfäär
See on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini.
Stratosfäär
See paikneb 10-16 kuni 50 kilomeetri kõrgusel. Seal paikneb suur osa osoonist. Osoonikiht neelab peaaegu kogu Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse. Seetõttu soojeneb seal õhk +4 kraadini.
Mesosfäär
See paikneb 50 kuni 80 kilomeetri kõrgusel ning see on kõige külmem kiht. Mesosfäär ei neela kuigi palju soojust ega ultraviolettkiirgust ja seepärast võivad temperatuurid seal langeda kuni -90-ni. Õhk on seal piisavalt tihe, et aeglustada meteoriitide lendu ja seal nad ära põletada.
Termosfäär
See paikneb 80 kuni 480 kilomeetri kõrgusel. Seal on õhk väga hõre, kuid piisavalt tihe selleks, et neelata Päikese ultraviolettkiirgust. See inimsilmale nähtamatu kiirgus soojendab termosfääri kuni + 1480 kraadini.
Eksosfäär
See paikneb 480 km kõrgusel ja isegi veel kõrgemal. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks.
Magnetosfäär
See on kiht, mis on isegi eksosfäärist kõrgemal ning seda mõjutab Maa magnetväli ja see võib ulatuda meie planeedist 64 400-130 000 kilomeetri kaugusele.

Kolm tähtsamat lauset

Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa orbiidi tasandi suhtes.
Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda.
Maal on üks kaaslane kuu.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 27 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Gertrudh Õppematerjali autor

Ettekanne

maa maa siseehitus atmosfäär laamtektoonika maa liikumine maa mõõtmed maa koostis maakoore koostis aastaaegade vaheldumine

Sarnased õppematerjalid

pptx

Planeet Maa

Maa Liis-Gertrudh Reinsoo 12.C Maa Kera kujuline. Päikesesüsteemi kolmas planeet. Koduks miljonitele liikidele. Moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi tolmu- ja gaasikettast. Üks kaaslane Kuu Maa siseehitus 1. Sisetuum Click to edit Master text styles Second level 2. Välistuum Third level 3. Alumine vahevöö Fourth level Astenosfäär

Füüsika

odp

Maa-tüüpi planeedid

Maa-tüüpi planeedid Merkuur, Veenus, Marss, Maa . Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüst eemi planeet . Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur t eeb t iiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele vana- kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km.

Füüsika

odp

Füüsika slideshow - Maa

MAA. Kalamaja Põhikool 9.klass Krista Kuuspalu Maa (planeet) Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 5 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning osoonikihi teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu maal. Tänu Maa geofüüsilistele omadustele ning selle geoloogilisele ajaloole ja orbiidile on elu sellel planeedil ka säilinud. Arvatakse,

Bioloogiline füüsika

docx

Planeet Maa

Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades aeroobsete organismide ning osoonikihi kiiret teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Maa on

Megamaailma füüsika

doc

Planeet Maa

Referaat "Helesinise planeedi" ajalugu Maad hüütakse tema värvuse järgi ka "helesiniseks planeediks". Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna, suuruselt viies ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on ainuke planeet meie Päikesesüsteemis, mis ei ole saanud oma nime kreeka mütoloogiast, vaid vanainglise ja germaani keelest

Astronoomia

docx

Maa, Päike ja meie Galaktika

.................................................................................................................5 2 Maa Maa on üks üheksast päikesesüsteemis Päikese ümber tiirlevast planeedist. Meie koduplaneet on ainulaadne, sest erinevalt jääkülmast Neptuunist ja kõrvetavalt kuumast Merkuurist on Maa eriti sobival kaugusel Päikesest, et elu oleks siin võimalik. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa-tüüpi Päikesesüsteemi planeetide seas on Maa suurim. Maa ümbermõõt on ekvaatorilt 40 075,004 km. Maa läbimõõt on ekvaatoritasandil 12 756,270 km. Maa kogupindala on 510 065 284,702 km². Maa pinnast on ligikaudu 71% kaetud

Füüsika

doc

Füüsika referaat maast

Kalamaja Põhikool Maa Referaat Tallinn 2011 Maast üldiselt Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa üldandmeid: orbiit:149,600,000 km diameeter: 12,756.3 km mass: 5.9736e24 kg Maa kogupindala: 510 065 284,702 km2;. Maa ruumala: 1 083 230 000 000 km3;. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Muidugi on olemas sadu teisi nimesid planeedi kohta

Füüsika

rtf

Maa siseehitus - lühitutvustus

Maakoor Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem (2570 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse 4 miljardile aastale. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires. Keskmisest õhem on mandriline maakoor mandriliste riftivööndite, kilpide ja mandrite äärealade all. Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist lasuvast settelisest pealiskorrast, lamavast kristalsest aluskorrast ja selle all olevast gabroidse koostisega kivimkiht. Viimast nimetatakse vahel basaldikihiks, ehkki see on ebasobiv nimetus, sest vulkaanilist kivimit basalti ei saa sellises sügavuses kuidagi olla. Ülemine korrus ehk setteline pealiskord võib ka puududa, nii on see näiteks kilpidel. Keskmine ki

Geograafia

Rohkem sarnaseid