Armastus ja surm Tammsaare loomingus (0)

Armastus ja surm Tammsaare loomingus
Pea iga eestlane, kes on vähegi tunneb Eesti kirjandust, on enamasti lugenud või kokku puutunud Anton Hansen Tammsaare loominguga. Tammsaare 5-köitelises romaanis „Tõde ja õiguse“ kirjeldatakse eestlaste elu-olu 19.sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi teise kümnendini. Tammsaare kujutab eestlaste elu kõne all olevas romaanis väga tõepäraselt ning kohati ka pessimistlikult ja süngelt. Romaani saab vaadelda erinevatest nurkadest. Keskendudes armastusele leian, et teos räägib armastusest üsna palju. Samuti on Tammsaare armastuse teemat käsitlenud ka oma esimeses romaanis „Kõrboja peremees “, milles otsiti Kõrbojale peremeest.
Katku Villu oli keerulise ja vastuolulise iseloomuga mees, kelle elu ei olnud just väga lilleline. Ta jõi palju ning sellest tulenevalt sattus ta ka palju kaklustesse. Ta isegi istus inimese tapmise eest mingi aja vangis . Ühel päeval, naases Kõrboja talutütar Anna isa tallu , et seal perenaiseks asuda , kuid Anna ei oleks ise talu ülalpidamisega toimetulnud, seega hakkas ta otsima Kõrbojale peremeest. Anna ja Villu olid lapsepõlves koos sõprustanud.
Kord juhtus nõnda, et Kõrboja Anna süü läbi oli Katku Villu metsas joostes omal ühe silma oksaga välja torganud. Kui anna ja Villu uuesti kohtusid tahtis Anna Katku Villut Kõrbojale peremeheks. Villu keeldus, sest ta ütles, et tema sandina Kõrbojale peremeheks ei lähe ning ühest küljest keeldus ta ka oma uhkuse tõttu, kuid see ei tähendanud, et ta ei oleks soovinud Annale peremeheks olla, sest neil olid siiski vastastikkused tunded teineteise vastu.
Hiljem Anna auks kive lõhates juhtus Villuga õnnetus, ning ta jäi ka oma tervest silmast pool pimedaks ning kaotas ühe oma käe ja sellepärast ei meeldinud mõte, et Villust saab Kõrboja Peremees Villu vanematele. Nad arvasid, et Villu on juba piisavalt kannatanud Anna pärast ning see Kõrbojale peremeheks minemine ei too ka midagi head. Kuid Anna ei olnud ainus naine Villu elus. Sauna Eevi armastas Villut väga, ning soovis temaga isegi abielluda, ka Villul mõtles sellele, ent Katku Jüri, Villu isa oli sellele kategooriliselt vastu. Sauna Eevi ootas Villult last, kuid tundub, et ka see polnud piisav põhjus Villu jaoks Eevile kosja minekuks ning sellest võin järeldada, et Villu armastas Kõrboja Annat ikka palju rohkem kui sauna Eevit. Ühel hetkel avastab Villu, et on tupikusse jõudnud ega tea, mida edasi oma eluga peale hakata. Anna soov Villu Kõrbojale peremeheks tulemine ning Eevi armastus tema vastu ajavad Villu nii segadusse , et oma mõtete rägastikust välja pääsuks näeb Villu vaid üht – enesetappu. Seega võib väita, et Villu sooritas enesetapu armastuse nimel, sest ei suutnud otsustada, kuidas jätkata oma eluga, ning leidis, et lihtsam oleks surra. Kõrboja peremeheks sai sauna Eevi ja Katku Villu laps ning ta asus elama Kõrbojale. Minu jaoks sümboliseerib see laps Kõrboja Anna ja Katku Villu armastust, kuna põhimõtteliselt asus last üles kasvatama Anna ning lapsest sai Kõrboja peremees, kelleks tema isa ei saanud.
Armastusest ja surmast on juttu ka „Tõde ja õiguses“. Kui Vargmäe Andres koos oma naise Krõõdaga Vargamäele jõudis, oli ta täis ootusi ja lootusi ning tema suureks sooviks oli teha Vargamäel palju tööd, et ise hästi elada ning et tema kohapärijal oleks hiljem kergem hoolitseda isa talu eest. Andres armastas töötada, millegi endale kalli nimel. Varahommikust hilisõhtuni rabasid nad Krõõdaga tööd ning ega see elu neil kerge olnud. Ajapikku kasvas ka töömaht ning kahanes innukus rõõmsalt töötada. Tülikas naabrimees Pearu tahtis alati kõigist parem olla ning sestap hakkas ta ka Vargamäe Eesperele vingerpusse keerama, kord ujutas kraavidea vee üle kallaste , kord üritas valedega õiglust jalule seada ja palju muud. Need Pearu teod nõudsid ka Andreselt ja Krõõdalt rohkem tööd ja vaeva, et ikka ilusti ära elada.
Krõõt, kes oli pikk, peenike ja õrnuke naine, rabas koguaeg tööd, sest ta teadis, mida tähendab Vargamäe tema mehele. Ta muudkui töötas ja töötas mõtlemata oma tervisele, isegi kui ta kandis last rinna all. Eks kunagi oli ikka nii, et kui naised last ootasid, siis ei teatud midagi lapseootus puhkusest ning sellepärast noored perenaised tegid tööd nii palju kui võimalik enne ja peale rasedust, mis nõrgematele lõpuks saatuslikuks sai.
Kui Krõõt kandis oma neljandat last rinna all, sai ta aru, et tema elupäevad on loetud. Sünnitama hakates lasi ta Andrese töölt koju kutsuda, et öelda talle, et ta ei ela seda sünnitust üle. Sünnituse juures oli tüdruk Mari, kes oli just mõned päevad enne sünnitanud teise lapse. Krõõt teadis kui tragi ja töökas Mari on, ning soovis, et Marist saaks tema asemel Vargamäe perenaine ja ema ta neljale lapsele. Krõõt suri peale oma esimese poja ilmale tulekut. Ilmselgelt oli raske töö ning nelja lapse ilmale toomine Krõõdale halvasti mõjunud ning ta ei olnud nii tugev, et ellu jääda. Andrese suur armastus töö vastu ning Krõõda armastus Andrese vastu, mis pani teda tööd rügama, said Krõõdale saatuslikuks.
Peale Krõõda surma vajus töö tegemine Vargamäe Eespere talus soiku. Krõõda viimane soov, et Marist saaks Vargamäe uus perenaine oli jäänud nii Andrese kui Mari kõrvu, kuid Maril oli mees ja kaks last, kes elasid saunas, ning keegi ei julgenud seda teemat üles võtta. Mari armastas oma meest Jussi ja ka Juss armastas naist, kuid peale Krõõda surma hakkas Mari aina rohkem viibima üleval talus, sest ta hoolitses Andrese ja Krõõda laste eest ning toitis nii Krõõda viimast last kui ka enda last rinnaga. Jussile see ei meeldinud, ta teadis Krõõda viimasest soovist ning kartis oma naist kaotada. Juss palus Mari mitmel korral, et ta sauna tagasi tuleks, kuid Mari vastas alati, et tal on kohustused Krõõda ees. Liikvele hakkasid kuulujutud , et Vargamäe Andres tahab Mari uueks perenaiseks ning need jutud ajasid Jussi endast välja. Ta otsustas rääkida Mariga viimane kord, enne kui ta midagi rumalat teeb. Mari vastas nagu alati. Seega sai Jussil kõrini Mari ootamisest ning eks tal hakkas ka natukene häbi nende kuulujuttude eest ja ta sooritas enesetapu Mari pärast. Vaene Juss, ei suutnud elada ilma Marita, ning tunnete külluses end üles poos.
Armastus on lai mõiste ning ei ole alati mehe ja naise vahel, vaid inimese ja looma vaheline armastus võib olla ka väga tugev. Mitmete aastate möödudes, kui Marist sai Vargamäe uus perenaine, käis Orul karjas Riia, kes tassis oma kassi Millit igale poole kaasa nagu mängulooma. Tüdruk armastas oma kassi nii väga, et pistis ta kassi vahel leivakotti, silgu- ja võikarpide ning piimapudeligi juurde, kui leivakannikas juba otsa oli saanud.
Indrek ja Ants ei mõistnud, miks Riia seda kassi nii väga armastas, sest temas polnud midagi erilist. Indrek oli Riiale ühel päeval eemalt näidanud karjalinnu pesa, kes olid tema lemmiklinnud, kuid üllataval kombel järgneval päeval oli keegi linnupojad pesast ära söönud. Indrek ja Ants ei mõistnud kuidas see sai sündida ning kahtlustasid Riia kassi Millit kuritöös.
Nad seadsid üles lõksu, et asjas selgusele jõuda ning Riia ja Milli langesidki lõksu. Seda Indrek muidugi Riiale ei maininud, vaid ühel päeval soovis ta lihtsalt Millit enda sülle, kuid Riia ei julgenud lubada ja võttis viimasel hetkel kassi peast kinni. Ja nii nad venitasid kassi, kuni Riia lahti lasi ja Muska just samal hetkel kassi oma lõugade vahele võttis. Nii raputaski ta Riia kassi, keda ta nii väga armastanud oli surnuks . Indreku poolt oli see nagu kättemaks Riiale, sest tema armastas loodust ja loomi, linde nii väga, et oli mõtlematu Riia poolt sööta linnupoegi oma kassile.
Eelnevate näidete põhjal võib väita, et armastus ja surm käivad Tammsaare loomingus tihti peale käsikäes. Nagu ka päris elus põhjustab armastus kellegile vähemal või rohkemal määral kannatusi on ka Tammsaare seda teemat oma loomingus hästi käsitlenud. Kuigi loodan, et reaalses elus armastus ei nõus nii suuri ohvreid nagu selleks on inimelu .
Liisa Sildmaa
11.humanitaar