100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
87 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kairinurk
Õppematerjali autor
Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud
alanduse pöörame enamasti iseenda vastu. (...) Aga selge on, et Eestis ei lõppenud okupatsioon Eesti Vabariigi taastamisega. Okupatsiooni ületamine alles kestab. (...) Eesti on iseseisev riik vaid seetõttu, et me ei leppinud meile pealesurutud ajalookäsitusega."7 Rahvuse "loomus" ei ole tegelikult kuidagi midagi tõestatavat või isegi määratletavat, pigem leiab sellesarnast arutelu tõepoolest natsi-Saksamaal välja antud teostes. Ka mina olen eestlane näiteks , aga ma kinnitan, et ma ei ole ennasthävitav. Sellised konstruktsioonid, uute kollektiivsete minapiltide loomine, rajavad tihti müüdistikku, et õigustada suvalisi käitumisakte, "uhked ja ennasthävitavad" serblased otsustasid ka viimaks omaenese riigi täies hiilguses taastada probleem, mis ei ole siiani lahendust leidnud. "Pruukis aga Eesti riigil veidike mehisust üles näidata, Vene eruohvitseridel veidike ässitada ja tundmatu näitaski Tõnismäel oma tõelist palet
19 Kokkuvõte Eesti rahvast on kogu tema ajaloo kestel ähvardanud hädaoht idast,kuid kõige õudsem ja kannatusrikkam ajajärk saabus siis,kui kogu maailma valitsemist ihkav bolsevism valis enda esimeseks hüppelauaks lääne kultuurimaailma vastu väikese Eesti ja tema naabrid.Lühikese aja jooksul rakendas bolisevistlik süsteem talle omaseid ebainimlikke meetodeid kõigil elualadel ning ühe hoobiga hävitati kõik see,mida eestlane oli saavutanud kõige suuremate pingutuste ja hoolega pika aja vältel.Bolsevistlike hirmuvalitsejate eesmärgiks oli eesti rahva lõplik hävitamine ja liitmine idaga. Analüüsides inimeste meenutusi küüditamisest ja lugedes erinevaid materjale,sain vastuse oma küsimusele.Nõukogudevaenulise elemendi alla kuulus peaaegu kogu eesti rahvas,välja arvatud bolsevike käsilased. Siberisse saadeti väga palju inimesi, teadmata kadunute hulk oli samuti suur. Eestlaste kannatused olid rasked
Kopfschneider, pange siis müts pähe ja minge aidake see kast ära tuua. Kärmesti! Härra Maurusel pole aega, sest tema on vana. Vanadel pole kunagi aega, surm seisab nende ukse taga. Sellepärast ruttu!" Viimased sõnad hüüdis ta poistele tagant järele. Aga vaevalt olid nad tänaval mõne sammu astunud, kui nende selja taga välisukse kell kõlises, millele järgnes direktori hääl. ,,Kopfschneider! Kopfschneider!`` karjus ta. Poisid läksid tagasi, lätlane ees, eestlane kannul. ,,Aga kas teil raha on, et seal maksta?" küsis direktor. ,,Miks ei küsi te härra Mauruselt raha, kui lähete hotelli? Ikka küsida, ikka küsida. Küsida võib ikka. Siin on rubla hõbedat, rohkem ärge makske. Ütelge, härra Maurus ei käskinud rohkem maksa. Sellestki on liiga, muist tooge tagasi. Tingige! Inemine peab ikka tingima; mis inemine see on, kes ei tingi. Teie olete suurem ja
Treffneri Gümnaasium. Kõik ühe skeemi järgi. Kui esimene osa algas Andrese võitlus maatööga, siis teises osas hakkab Indrek õppima sama innuga nagu Andres. Teises osas Indrek võitleb Hr Maurusega nagu Andres võitles Peauruga, filosoofilises võtmes Teise teemaga tegemist. Maurus kohaneb iga aja nõudega, selgrootu, pole põhimõtteid. Ütleb, et on väga eesti meelne ja kooli võtab Indreku sellepärast. Indrekul on raha, aga ei täida kogu õppemaksu, aga saab ikkagi sisse, sest on eestlane ja eestluse kinnituseks. Indrek teeb koolistööd uksehoidja, administraator ka öösiti. Aitab ka köögitoimkonnas, katab lauda. Filosoofilises plaanis läheb teema lahti siis kui tekib jumala küsimus. Indreku peres on Piibel omal kohal olnud, linna tulles saavad ta veendumused tugeva põntsu. Tekib küsimus, millised on Indreku arusaamad. Jumalat pidi kohustuslikus korras uskuma. Tuleb öelda, kas
teeb tööpäevi. Kui kohustuse katkedes töötab peremehe heaks. Suviline- kui talus tööd suvel vaja teha, siis palgatakse. Küla. Taluküla, erinevad majapidamised moodustavad üksusi. Teatud lepingulistel suhetes mõisaga. Peavad maksma mõisale maa kastutamise eest maksu. 19. saj vältel palju. 19. saj tekivad ka hajakülad, kus talumajapidamised on üksteisest väga kaugel. Hajaküla on iseloomulik 19. saj Eestile. Eestlane kui individualist. Ei salli naabreid. 19. saj. saavad neist alevid, väikelinnad. Palju on ,,külakirjandust", see varjab ära alevikirjandust. Ei ole maa, ei ole ka veel linn. Ei ole enam põlluharija mentaliteet. Sinna koondusid ametimehed, nt käsitöölised, seal tekivad seltsid. Küla juurde kuuluvad ka veel kirik ja kõrts. Küla mentaliteedi vormijad. Siis toimub ka linnastumise esimene laine. See kõik säilib ka veel 20. saj vältel. Mõtestatakse seda sama suhet
5 Tegelikult ei ole mõelnud. Kui soov täide ei lähe, siis on viga soovis, mitte kuldkalas. Üksikule saarele - pliiatsit-paberit kindlasti. Läpaka võtaks ka, aga sellega ei oleks seal midagi teha. Ja siis veel lihtsalt midagi, mis näppu satub, olen üsna spontaanne teinekord. Millest peate elus kõige rohkem lugu ja mida peaks üks eestlane enesele tähtsaks pidama kapitalistlikus ühiskonnas? Kapital on vahend, mitte eesmärk. Seda peab silmas pidama. Põhiliselt pean lugu endast, kui parasjagu ei pea, ega siis kellestki teisest ka ju. Luuletamine tuleb teil lahedalt välja, kas olete kätt proovinud ka näidendite või proosaga? Mida neist zanritest arvate? Olen küll, nii näidendit kui proosat. Seal tuleb aga seda tehnilist külge rohkem jälgida.
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid