PATSIENDI PRE- JA POSTOPERATIIVNE ÕENDUSHOOLDUS 1. Preoperatiivne õendushooldus Preoperatiivse õendushoolduse eesmärgiks on patsiendi informeeritus ja turvalisustunne tuimastuse, narkoosi, operatsiooni ja järelravi suhtes; patsient on teadlik taastumise ja komplikatsioonide vältimise aspektist olulisematest funktsioonidest nagu hingamine, köhimine, liikumine ja abivahendite kasutamine. Lõikuskomplikatsioonide riski vähendamiseks on oluline patsiendi võimalikult hea üldfüüsiline seisund. 1.1. Jälgimine ja operatsiooniks ettevalmistus Jälgitakse naha, eriti operatsioonipiirkonna naha seisundit, kuna nahavigastused ja lööbed võivad olla takistuseks kogu operatsioonile
*Patsient on pigmenditutest *Soovitada rääkida rõõmsameelne. laikudest. inimestega kellel on *Suhtleb aktiivselt sama haigus. teistega kellel on sama haigus. Patsient ei häbene oma haigust, on leppinud sellega. 23.10.09 Patsient teab oma * Räägin patsiendile 12.01.10 Teadmiste defitsiit haigusest haigusest *Patsient teab oma *Vastan patsiendi haigusest
Pupilli reaktsioon suurus, kuju, reaktsioon valgusele, pupillidiferents. Motoorse funktsiooni hindamine lihaste suurus, lihastoonus, lihasjõudlus, tahtmatud liigutused, kehakuju ja kõnnak. Ajukelme ärritusnähud peavalu, oksendamine, valguskartus, kuulmise- ja naha ülitundlikkus, kuklakangestus, positiivne Kernigi sümptom. Tundlikkus vatitiku, terava tiku või sõrmede abil. 3. Seisundi iseärasused erinevate teadvusehäirete korral Teadvusel patsient ärkvel, äratatav, erk. Orienteeritud ajas, kohas ja iseenda isikus. Suudab end nii suuliselt kui kirjalikult väljendada. Segasusseisund desorienteeritud ajas, kohas ja iseenda isikus. Sagedased on mäluhäired: unustab korduvalt esitatud info. Võib olla kergesti ärrituv ja agressiivseks muutuv, eriti õhtul ja öösel. Esinevad raskused korralduste täitmisel. Somnolentne patsient tundub unine, ent on rääkimisega äratatav. Orienteeritud ajas,
Fenomenoloogia on minu arvates tõenäoliselt parim meetod õendushetke uurimiseks. Fenomenoloogiline lähenemine aitab mõista patsienti kui mitte lihtsalt füüsilist objekti, vaid kui inimest tervikuna. See kehtib ka õendushetke käsitledes – reageeritakse intuitiivselt mingis konkreetses olukorras, vaadeldes patsienti ja tema haigust tervikuna. Fenomenoloogia aitab mõista õendushetke kui sügavat intuitiivset arusaamist sellest, mida patsient antud hetkel tunneb (kogeb) ja vajab, ning reageerimist sellele. 2) Mis iseloomustab „õendushetke”? Tooge näiteid. Õendushetke iseloomustab kõigepealt tajumine ning arusaamine, mida patsient kogeb ja tunneb, seejärel arusaam, mida patsient vajab (Artiklist: „Ma tundsin tema allasurutud frustratsiooni ja meeletut pinget” - patsient ei saanud liigutada ega rääkida, tal oli raske hetk.→ „Ma karjun sinu eest”- õde pakkus, et maandab pingeid patsiendi eest). Õe pakutav
Õe õppekava PSÜHHOAKTIIVSE AINE KASUTAMISEST TINGITUD PSÜHHOOTILINE HÄIRE Tartu 2009 Situatsioon 31-aastane meespatsient tunnistab, et on viimase aasta jooksul iganädalaselt amfetamiini kasutanud. Mõnikord on kasutanud ka ecstasyt ja kokaiini. Amfetamiini kasutamist põhjendab ta energia ja uudsete ideede saamise vajadusega erialase töö jaoks. Patsient töötab turundusspetsialistina. Vestluse ajal on patsient rahutu, ei suuda keskenduda, jääb aeg-ajalt kuulatama ja kiikab iga natukese aja tagant aknast välja. On veendumusel, et teda võidakse konkurentide poolt tappa. Väidab, et nägi teda tappa soovivaid meesterahvaid ka osakonda saabudes. Käesoleval hetkel arvab ta neid viibivat haigla kõrval asuvas pargis. Arutlus Situatsioonist tuleb välja, et patsiendil on tekkinud sõltuvus amfetamiinist. Patsiendi sõnul on amfetamiin talle pigem abiks kui kahjuks
Situatsioonülesanne 1 43-aastane mees, ülikooli õppejõud, hüpotüreoosi diagnoos 5 aastat, hüpotüreoos on tekkinud autoimmuunse türeoidiidi järgselt. Lisaks on patsiendil 1. astme hüpertooniatõbi,raviskeemis on ramipril 5 mg päevas. Patsiendil on kaebuseks püsivalt väsimus, vahel südamekloppimise episoodid ja kätevärin, patsient kurdab naha kuivust, kaal on patsiendil olnud stabiilne viimaste aastate jooksul. Patsient ise arvab, et türoksiini annus on patsiendi jaoks liiga kõrge,tekitades kliinilisi sümptomeid ja seetõttu soovib kontrollida analüüse(viimased analüüsid teostati pool aastat tagasi). Kuna TSH väärtused olnud mitme aasta jooksul 100 mikrg levotüroksiini annuse foonil eutüreoidsed,siis perearsti poolt planeeriti analüüside tesotamist ka edaspidi üks kord aastas. Objektiivses leius RR 132/78 mHG, kuulatlusel südametoonid regulaarsed, fr
10. Osakonnas on võimalik monitoorida neurofunktsioone (EEG, BIS), teostada neerude asendusravi, kopsude kunstliku ventilatsiooni ning toetada südame vereringe kehaväliselt (ECMO, IABP). Osakonnas päevasel valvel töötab 5 õde ja 1 väljakutsel. Õe valved on erineva pikkusega. Päeval õe tööd kontrollivad vanemõde ja õendustöökoordinaator. Öösel tööd koordineerib valve vastutav õde. 2. SITUATSIOONI 1 KIRJELDUS Ühel päeval koos juhendajaga meil oli patsient, kellel oli tehtud hiljuti mitu operatsiooni: peensoole resektsioon, sigmasoole resektsioon, re-laparatoomia, hemikolektoomia, kõhuhaava revisioon + VAC süsteemi panek. Patsient oli juba mitu päeva omal hingamisel, kontaktne, 2 adekvaatne, hemodünaamiliselt oli stabiilne. Hommikul öine valve andis meile patsiendi üle, ja ütles, et öösel patsient oli väga vähe urineerinud. Meie kohe panime S
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.7. Patsiendi pööramine selili asendist kõhuli asendisse ilma abivahendita, kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. · Nihutada patsient hästi voodi servale kätel tõmmates /lükates. · Patsiendi pea tõstmine ja padja asetamine kõrvale: patsiendile lähemal olev abistajal tõsta patsiendi pea ja teisel abistajal asetada padi kõrvale. · Pöörata patsiendi pea küljele. · Asetada patsiendi käed ära: Lähemal oleval abistajal asetada patsiendi oma poolne käsi rangluule. Patsiendile lähemal olev abistaja tõsta puusa üles ja
Valmis töö saatke palun Word failina [email protected] 1. juhtum. Vastuvõtul on 29-aastane mees. Patsient avaldab soovi lasta endale teha sterilisatsiooni, kuna tema arvates temal on juba "piisavalt lapsi". Anamneeist selgub, et tema abikaasa on 35 aastane, pole varem sünnitanud ning soovib temaga lapsi saada. Naine keeldub rasestumisvastaste vahendite kasutamisest. Mees on kolmandat korda abielus, Eelmistest abieludest on kokku 4 last. Esimene laps sündis, kui patsient oli 16-aastane; üks lastest on puuega. Mehe sõnul näeb ta teisest abielust lapsi üsna harva ning esimese abielu lastega ei suhtle üldse. Mehel on problemid ka töökoha leidmisega (hariduseks on lõpetamata põhikool), mille tõttu tal on raskusi alimentide maksmisel. Mees on oma soovis sterilisatsiooni teha väga kindel. Seevastu tema abikaasa ähvardab lahutusega. 2. juhtum. Vastuvõtul on 27-aastane naine. Abielus, 2 last. Naise sõnul tal on probleeme seksuaaleluga
konsultatsiooni põhjusi. Nõustav arst tutvub tervisetoimikuga, vaatab patsiendi läbi ja veendub füüsilise ja psüühilise kannatus on pidev, talumatu ja väljavaadeteta paranemiseks. Ta kirjutab tähelepanekute kohta aruande. Nõuandev arst peab olema erapooletu nii patsienti kui ka tema raviarsti puudutavais küsimustes ja pädev kõnealuses patoloogias. Raviarst annab patsiendile teada selle konsultatsiooni tulemused. (4) kui patsient pole vastu, arutama tema soovi tervishoiutöötajatega, kel on pidev kontakt patsiendiga. (5) kui patsient pole vastu, arutama tema soovi usaldusisikuga, kelle ta määrab oma elu lõpetamise avaldustes . (6) veenduma, et patsiendil oli võimalus arutada oma soovi inimestega, kellega ta soovis kohtuda; § 4. Tingimused ja kord Arst, kes viib eutanaasia läbi, ei pane toime kriminaalkuritegu, kui ta tagab, et:
...............................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................15 2 KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM Tiina Tiivik on 65-aastane naine, kes on kutsutud pereõe korduvale visiidile. Patsiendil on diagnoositud hüpertensioon 2 kuud tagasi ning talle on määratud tab. Enalaprili 20mg/die ja tab. Hüdroklorotiasiidi 25mg/die. Patsient lõpetas ravimi tarvitamise kaks nädalat tagasi, sest " see teeb mind uimaseks ja mul on väga ebamugav öösel pissil käia". Patsiendi elulised näitajad on visiidi päeval (30. märts) järgmised: AVR: 162/102mmHg, Fr 78x', HS 16x', T 36.8 ° C. Vere kolesteroolisisaldus on patsiendil aastaid normist kõrgem. Selle normaliseerimiseks on patsiendile ordineeritud tab atorvastatiini 10mg/die. Patsiendi pikkus on 156 cm ja tema kaal on hetkel 78 kg
Patsiendi sõnul on peenisele paari päeva jooksul tekkinud villid. Samuti kaebab patsient üldist halba enesetunnet ning õhtuti esinevat palavikku. Sellesarnaseid kaebusi varem ei ole esinenud. Õendusplaan Probleem: Valu tingituna villidest peenisel. Valu 6 palli. Eesmärk: LE: Valu leevendub 2 pallini. KE: Valu puudub. Tegevus: - Soovita valu leevendamiseks kasutada valuvaigisteid. - Valu leevendamiseks urineerimise ajal soovita samaaegselt sooja dussi. Hinnang: Patsient on valuvaba. Õendusplaan Probleem: Düskomfort soeses sügelusega ja temperatuuri tõusuga. Eesmärk Patsiendi enesetunne paraneb. Tegevus: - Soovita vältida liibuvaid ja sünteetilisi riideid. - Soovita patsiendile puhkust, vältimaks liigset stressi. - Temperatuuri tõusul üle 38,5ºC soovita patsiendile palavikku alandavaid preparaate. - Soovita patsiendile sügelemise ja valu leeven- damiseks lokaalseid ravimeid.
Pilt 1 · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude. · Asetada tõstematid patsiendile alla (pilt 2, 3, 4, 5, 6). Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6 · Vajadusel nihutada patsient tõstemattidega voodi peatsi suunas. · Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole (pilt 7). Pilt 7 Tööergonoomika konspekt Maie Timm 2. Tõstemattidega nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni tõstemattide sangadest. Ühel abistajal asetada põlv või põlved voodile, patsiendi keskosa joonele. Teisel abistajal võtta tõmbamise lähteasend (pilt 8, 9).
........12 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................14 NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM Kristi Kaalikas on 32-aastane naispatsient, kes on tulnud vastuvõtule ja kurdab väsimust ja uimasust ning üldist halba enesetunnet. Anamneesist selgub, et patsiendil on 8-aastaselt diagnoositud I tüübi diabeet. Lisaks on tal diagnoositud krooniline neerupuudulikkus diabeetilise nefropaatia tüsistusena. Patsient käib viimase kolme aasta jooksul regulaarselt hemodialüüsil. Kristi Kaalikas on kahvatu, kõhn, tundub kergelt pidurdunud. Patsiendi nahk on kuiv ja soe, turgor on langenud, limaskestad kuivad. Elulised näitajad on järgmised: AVR 150/88mmHg, fr 116x', HS 18x', temp 37.7°C. Patsient räägib, et ta on oksendanud viimased kaks päeva ja seega pole ta söönud ega joonud kuigi palju. Samuti kaebab ta kõhulahtisuse üle. 3 1
kõrvalekalded. Hingamissügavuse hindamisel kasutatakse järgmisi kriteeriume: · normaalne hingamine, · pindmine hingamine, · sügav hingamine. Vajalikud vahendid · Stopper või kell · Vajadusel mittesteriilsed kindad Patsiendi ja ümbritseva keskkonna ettevalmistus Tegevus Mõju Tee kätehügieen. Hoiab ära mikroobide edasi kandumise. Taga patsiendi privaatsus. Patsient peab olema võimalikult lõtvunud ja mugavas asendis. Soovitav on lugeda kohe pärast pulsi Patsient ei tohi olla teadlik uuringust. palpeerimist, kätt randmelt võtmata. TEOSTAMINE Loe 30 sek jooksul patsiendi Erinevate haiguste korral võib hingamissagedus ja korruta see tulemus hingamisrütm olla erinev ja seetõttu kahega. Ebaregulaarse hingamissageduse soovitatakse lugeda hingamissagdust 1 korral lugeda 1 minuti jooksul. minuti jooksul.
Austatud klassikaaslased ! Ma pole just suuremasi kõnepidaja, kuid proovin siiski, sest nagu ka vanasõna ütleb:"Pealehakkamine on pool võitu!" Tahan Teile rääkida vägagi olulisest teemast, mis on järjest päevakorralisemaks muutumas, nimelt EUTANAASIAST, neile , kes ei armasta võõrsõnu, ütlen lisaks, et tegemist on vaba surmaga või nn "halastussurmaga." Eutanaasia on lootusetult haige patsiendi surma kiirendamine juhul, kui patsient on väga haige või piinleb metsikutes valudes, mis kunagi ei lõppe. On olemas passiivne- ning aktiivne eutanaasia. Passivse puhul laseb arst patsiendil surra, aktiivse korral arst surmab patsiendi. Olen passiivse eutanaasia poolt, sest aktiivse korral võib juhtude, et arst, kes n.ö nupult vajutas, hakkab metsikute süümepiinade all kannatama ning halvimal juhul võib see lõppeda suitsiidiga. Eutanaasiat liigitakse ka: a)Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ISE tahab surra)
7. Nihutamine abivahendiga voodi servale. 7.1 Patsiendi nihutamine ristlinaga voodi servale tõstes/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ristlina ettevalmistamine. · Asetada ristlina käe ulatusse. · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude. · Asetada ristlina patsiendile alla. · Vajadusel nihutada patsient ristlinaga voodi peatsi suunas. 2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. 3. Ristlinaga nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni ühe käega ristlinast hästi patsiendi puusaliigeste juurest ja teise käega patsiendi padjast ja ristlinast. Ühel abistajal asetada põlv või põlved voodile, patsiendi keskosa joonele. Teisel abistajal võtta tõmbamise lähteasend (pilt 1). Esimesel abistajal
Õe vastuvõtule pöördub 66. aastane naisterahvas, kes kaebab sümptomitena palavikku, valusid rinnus, külmavärinaid ja 2 nädalat kestnud köha. Visuaalsel vaatlusel märkab õde, et patsiendi huuled ja küüned on sinaka tooniga. Anamneesi võttes selgub, et patsient suitsetab umbes pool pakki päevas ning alkoholi ja narkootikume ei tarvita. Kopsude auskulatsioonil on kuulda raginaid ning pulssoksümeetria näitab SpO2 92%. Õde kahtlustab kopsupõletikku, mille tõttu määrab õde patsiendile diagnostikaks rindkere röntgenülesvõtte ja vereanalüüsid
-le valu põhjust. (Labotkin 2002:145) (Haagedoorn jt Õpeta valu tugevust hindama; selgita 1996:319) valu leevendamise võimalusi. Õpeta millal ja kuidas valu vastaseid ravimeid tarvitada. 2. Eritis rinnanibust mis on tingitud Patsient on teadlik ning Selgita erituse tekkimise põhjust; kasvaja arengust rinnanäärmes saab hakkama selgita hügieeni olulisust; hinda eritise (Haagedoorn jt 1996:55). enesehooldusega. hulka; õpeta enesehooldust; õpeta kuidas pideva eritisega toime tulla. 3. Söömishäired mis on tingitud Patsient toitub regulaarselt Selgita maitse muutuste ja iivelduse
kõnelemine (Broca keskus) musikaalsus loogika emotsioonid paremakäelisus vasakukäelisus 3. Pille kukkus kiigelt ja jäi liikumatult lamama. Sina nägid oma sõbra õnnetust pealt, kuidas käitud? Kutsun kiirabi, kontrollin teadvust ja hingamist, vajadusel annan esmaabi ja ootan kuni kiirabi tuleb 4. Missuguste ajupiirkondade funktsioonide häirumisega on tegemist? 1) Patsient ei suuda liigutada oma paremat kehapoolt Vasak aju poolkera 2) Patsient ei tunne oma vasakut kehapoolt Parem ajupoolkera 3) Patsient ei suuda muutuda agressiivseks olukordades, kui teda rünnatakse Parem ajupoolkera 4) Inimene on kaotanud võime iseseisvalt hingata Vasak ajupoolkera 5) Joobes inimese mõtlemises on toimunud muutused Vasak ajupoolkera 5. Sünapsi kaudu saabub impulss närvirakku ja sünaptiliseks ülekandeks kaudu antakse
Joonis 3 50% soodusmääraga kompenseeritavate ravimite soodustuse arvutamine piirhinna 19,17 eurot (300 kr) korral. maksab Haigekassa Piirhind 19,17 eurot (300 kr) maksab patsient 12,79 eurot (200,12 kr) 7,99 eurot 7,99 eurot 50% 50% (125 kr) (125 kr) 7,99 eurot 7,99 eurot
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava SKISOAFEKTIIVNE HÄIRE Veronika Litovtsenko Õde 3, rühm 1 Tartu 2009 Skisoafektiivse häirega patsiendi haiguslugu 34- aastane naispatsient. Haiglasse saabudes on patsient elevil ja kärsitu. Vestluse ajal tõuseb korduvalt püsti ja kõnnib ruumis ringi. Kirjeldab, et avastas nädalad tagasi endal võime diagnoosida ja ravida haigusi, mida tavameditsiin veel ei võimalda. Samas on tekkinud hirm, et tema annet võidakse kurjasti ära kasutada ning, et on inimesi, kellele tema eriline anne pinnuks silmas on päästjaks. Viimastel päevadel on püüdnud abivajavaid inimesi aidata, viibides nende leidmiseks kaubanduskeskustest, bussijaamas jt rahvarohketes paikades
2,3-difosfoglütseraadi (2,3-DPG) kontsentratsioonist. Hemoglobiini O2 - siduvuskõvera sõltuvust PCO2 ja pH muutusest nimetatakse Bohri efektiks. 3. Millises järjekorras täidad arsti korraldusi? -Hapniku andmine läbi ´´vuntside´´, et saavutada vähemalt 93% -Kardiomonitor eluliste näitajate kontrolliks -Enne glükoosi manustamist tuleks võtta veregaasid arterist -Kanüüli panek, glükoosi manustamine I/V 50ml/hr 500,0 -Rögakülv -Keegi/ise patsienti jälgima, et patsient saaks käia tualetis, samuti tuleks õpetada paar ergonoomilist võtet voodist -Patsiendile tervisliku toitumise selgitamine ning vastavalt sellele menüü -Röntgen hommikul 4. Koosta õendusplaan. 1. Tegelik diagnoos- Tasakaalustamata toitumise- organismi vajadusest vähem, mis on seotud ebasoodsa majandusliku olukorra, bioloogiliste tegurite, suutmatusega toitu neelata ja vähese toitainete tarvitamisega ning mida tõendab toidu tarvitamine
tuli EMOsse valuga rinnus, on teadvusel. neelamisraskused, orientatsioonivõime, Diagnoosiga pandi äge seinaläbine e enteraalsel toitmisel, teised füsioloogilised transmuraalne müokardi eesseina infarkt. eripärad, mis võivad mõjutada ravimvormi Tehtud perkutanne transluminaalne koronaar ja/või manustamistee valikut. angioplastika koos stentide paigaldamisega (on saanud 2 stenti). Patsient stabiliseeritud ja üle viidud intensiivist erakorralisesse kardioloogiasse. Ravimialane informatsioon: ordineeritud ravimid patsiendil Ravimi ja Ravimvorm Annus Manustamistee Manustamise toimeaine aeg ja sagedus nimetus, toimeaine
padjale. Kohendab pöördepoolse jala kergelt sammu, tõstes põlve- ja hüppeliigesest. Seejärel võtab seljatagune abistaja randme patsiendi külje alt välja, esmalt õla- ja küünarliigesest ning seejärel randme- ja küünarliigesest nihutades. Käsi jääb patsiendi kõrvale sirgelt peopesa üles poole. Kohendab pöördevälise jala sirgu. Vajadusel toestada ja kohendada patja nii, et ei jääks õlgade alla. Kui patsient jääb peale pööramist liiga voodi äärele, tuleb ta nihutada voodi servast kaugemale. Järgi turvalisi töövõtteid ja ökonoomseid töösuundi! * Külili asendis nihutamine: Voodi reguleerida sobivale kõrgusele. Näopoolne abistaja tõstab astes jala üles põlve- ja hüppeliigesest ning seljatagune abistaja kõverdab põlve- ja hüppeliigesest lükates alumise jala astesse teise alla. Ülakeha nihutamiseks näopoolne abistaja asetab oma parema käe õlavarre alla ja vasaku padja alla
6. E. Eriksoni inimese arengu psühhosotsiaalsed faasid 7. Meeste ja naiste vaimsete võimete erinevused. 8. Nimeta põhjusi, miks inimene ei mäleta oma sünnimomenti ja imikuiga. 9. Joonista ja kirjelda närviraku ehitust 10. Närvisüsteem jaguneb ... 11. Mis on refleksid? 12. Millised on aju poolkerade üleasandeid: vasak poolkera (7tk) ja parem poolkera (7tk) 13. Missuguste ajupiirkondade funktsioonide häirumisega on tegemist a. Patsient ei suuda liigutada oma paremat kehapoolt b. Patsient ei tunne oma vasakut kehapoolt c. Inimene on kaotanud võime iseseisvalt hingata 14. Millised on teadvuse väljendusvormid? 15. Kirjelda unefaase. Kiire ja aeglane uni. REM uni. 1. 2. Pärilikkuse kandjad on DNA molekulid. 3. Lapse soo määrab isalt saadud x või y kromosoom. 4. Sünnieelses arengus on esimesed 8 nädalat olulised, sest selle perioodi jooksul kujunevad kehaosad ja organid. 5. J
Hindamine on organiseeritud ja süstemaatiline protsess, mis kogub informatsiooni erinevatest allikatest hindamaks kliendi tervislikku seisundit. 7. Hindamine võimaldab saada ülevaadet praegustest ning esile kerkida võivatest probleemidest, paneb aluse õe ja patsiendi terapeutilisele suhtele (patsient osaleb tervishoiuprotsessis partnerina), võimaldab planeerida edasisi tegevusi. 8. Andmete kogumise primaarne allikas on patsient ise, kes teab kõige paremini endaga seonduvat (põetud haigustest kuni tunnete ja vajadusteni). See eeldab, et patsient on teadvusel ja suhtlemisvõimeline. 9. Andmeid saab koguda ka patsiendi lähedastelt, tervishoolduse meeskonna teistelt liikmetelt, kasutada õe enda tähelepanekuid ja eelnevaid haiguslugusid . 10. Andmete kogumise meetoditeks on vestlus, vaatlus, füüsiline hindamine. Need tegevused teostatakse süstemaatiliselt ning põhinevad standarditel. 11
- - Florence Nightingale Teooria paneb rõhu patsiendi heaolule ja tervisele ka peale haiglast välja saamist; Aidata nii haiget 1.kontseptsioon(indiviid) omab põhilisi vajadusi, mis on osa tervisest; vajab abi kui tervet patsienti paranemisel, iseseisvuse saavutamisel; 2.kontseptsioon(keskkond) patsient ja tema igapäevastes tema pere on üks tervik; 3.kontseptsioon(tervis); 4.kontseptsioon(õendus) õelt tegevustes oodatakse õendusplaani täitmist. 14põhivajadust... INDIVIID: omab põhilisi Virginia A. ''Vajamise teooria vajadusi; KESKKOND: patsient ja tema pere on üks tervik, ühiskonna mõju peab Henderson ehk Need theory'' olema minimaalne; TERVIS: terve, kui saab hakkama 14 põhivajadusega.
Anda soobiv asend. Anda ravimeid arsti korraldusel. Seletada õige dieeti vajadust. Manusta õige diet. Unehäireid kaovad Vestelda patsiendiga Patsient magab järjest 7 tundi. Tunneb ennast Unehäired seotud Anda ravimeid arsti puhanuna. mao valudega korraldusel Jälgida patsiedi öösel 8
..................................20 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................22 2 PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM Mati Maasikas on 65- aastane mees, kes satub haiglasse oma KOKi ägenemisega (emfüseem). Anamneesis hüpertensioon, mis on kontrollitud tab. Enalapriliga viimased kuus aastat. Viimasel kolmel aastal põdenud igal talvel pneumooniat. Patsient on suitsetaja, suitsetab ca 2 pakki päevas viimase 38 aasta jooksul. Patsient on kahhektiline. Hingamisraskused ka rahulolekus, tüüpiline asend istudes. Patsiendi köha on produktiivne, eritub tihedat kollakas-rohelist röga. Patsient on ärritatud ning ärev, ta kaebab unetust ning väidab ennast tundvat väsinuna kogu aeg. Elulised näitajad: AVR 162/84 mmHg, fr 124x', HS 36x', temp. 38.9oC, SaO2 88%. Arstlikud korraldused:
Misa jäi väärikaks, kuni lõpuni. Porfiri jäi kadedaks. Situatsioon muutub järjest pingelisemaks: Porfiri ikka proovis paksule mehele pahameelt teha. Lõpp on ootamatu: Kui peenike mees Misat solvama hakkas, jalutas viimane lihtsalt minema. Kirurgia Probleemid teoses: 1) Kui kirurg hakkas patsiendi hammast välja hakkas sikutama, ning see ühe korraga välja ei tulnud, sai patsient väga pahakseks. Hakkas sõimama kirurgi, et too ei oska oma tööd teha. Peategelaste iseloomustus: Kurjatin kirurg, umbes 40 aastane paks mees, kantud siidist kuub seljas ja kulunud trikoopüksid jalas. Ta nägu väljendas kohusetunnet ja lahkust. Suitsetas sigareid. Oli haritud meditsiini vallas. Vonmiglassov patsient. Pikk jässakas vanamees. Ebameeldiv inimene, kes sõimas teisi nendes asjades, milles nad süüdi ei olnud: et ta hammas nii kõvasti kinni oli
Seejärel struktureerisin andmed funktsiooniga Unconstrained Seriation, mis sätib kõrvuti maksimaalselt sarnased elemendid, ning tulemuseks sain alljärgneva joonise: Joonis 2 Kuna numbrid tähistavad pigem iseloomuomadusi/käitumist/jm isiku näitajaid, siis lähtusin peamiselt number 21 ja 6-st, mis tähistasid omadust „Mõistmine“ ehk selle järgi eeldan, et number 6 ja 21 lähedal asuvad omadused on sellised, mida patsient hindab või mis on temale lähedased. Nendeks on peamiselt: haridus, teadmised, saavutused. Number 6-st kõige kaugemal asuvad näiteks tüdrukud, sõprussuhted, usk ja sportlikkus ehk tundub, et need „omadused“ on tema jaoks üsna kauged. Järgnevalt vahetasin ridade ja veergude väärtused, et näha isikute asetust teineteise suhtes, ning sain Non-Metric MDS meetodit kasutades järgneva joonise: Joonis 3 Jooniselt nähtub, et isik peab endale kõige lähedasemaks isikuks isa
Malle: Saame tuttavaks! Malle Soo. Helene: Mina olen Helene. Vabandust! Tulin õde kutsuma: ühel haigel hakkas paha. Annika: Kellel? Helene: Jüril teises palatis. Ütleb, et vasakus õlas on valu ja süda on paha. Annika: Lähme siis ruttu! Peab vist arsti ka kutsuma. Malle: Mina lähen ka oma haigete juurde. Annika: Edu sulle! Helene: Edu sulle! Malle: Tänan. Dialoog 3 Palatis. Vestluses osalevad uus hooldustöötaja Mare Põld ja patsient Virve. Mare: Tere hommikust! Mina olen Mare Põld, uus hooldustöötaja. Tõin teile hommikusöögi. Virve: Tere hommikust! Ma pole teid, jah, enne näinud. Mina olen Virve. Olen siin juba peaaegu nädal aega olnud. Mare: Mis teiega juhtus, Virve? Virve: Kukkusin puusaluu katki. Tänavad on ju nii libedad! Viidi kohe operatsioonile. Ei tea, kas saangi enam jalgadele. Mare: Ikka saate. Aga kui vana te, Virve, olete? Virve: Juba 72.
Vedeliku kogus ja patsiendi aluseks olev kopsu haigus paneb paika sümptomite tõsiduse. Suur pleuraefusioon (suur kogus vedelikku pleuras) põhjustab astmat. Kui tegemist on väikese kuni keskmise vedeliku hulgaga, siis võib hingeldus puududa või olla minimaalne. (Bare jt 2004.) Mädane (purulentne) pleuriit on juhul, kui pleuraõõnes on mädane vedelik või vedelikus leidub baktereid. See võib tekkida samuti kopsupõletiku, operatsiooni või trauma tüsistusena. Pleuraempüeemia haige patsient on teravalt haige ja tal on sümptomid sarnased akuutsetele (ägedatele) hingamisteede viirustele või kopsupõletikule (palavik, öine higistamine, valu rindkeres, köha, hingeldus, kaalu kaotamine). Hemorraagiline pleuriit-pleuras olev vedelik sisaldab verd. Selle põhjuseks on sageli pahaloomulised kasvajad, kopsuemboolia ja rindkere traumad. Vere olemasolu tehakse kindlaks punktsiooniga, kuid lisaks muudele uuringutele, mis verega tehakse, on vaja
puhul. Tema järgi on õendusprotsessi idee seisnes selles, et kasutada keskkonnategurite mõju patsiendi heaolu parendamiseks. Ei piisa ainult inimestele ravi määramist: patsientide seisundi hinnang ja nende vajaduste rahuldamine on peamised asjad. 3 3. ÕENDUSE KESKSED MÕISTED Ükskõik mis teemal Florence Nightingale arutleb, tema jaoks on kõige keskmes patsient ja tema vajadused. Patsiendi füüsiline keskkond oli Nightingale’i jaoks esmatähtis. Kuigi tol ajal ei peetud seda oluliseks, tõi tema välja värske õhu ja tuulutamise olulisuse. Keskkond Nightingale’i teooria järgi keskkond on kesksel kohal, kuna keskkonna abil toetab meditsiinitöötaja patsiendi tervenemist. Keskkond jaguneb kaheks: kõige esimeseks järjekorras peab Nightingal mitu aspekti, näiteks õhutemperatuur, ventilatsioon ja patsiendi voodi olukord.
Esmasteks palavikualandajateks on lastel paratsetamool ja ibuprofeen. PARATSETAMOOL 10-15 mg/kg doos 4-6 tunni järel, kuid mitte üle 40 mg/kg ööpäevas IBUPROFEEN 10 mg/kg doos iga 6 tunni järel Diklofenak 1 (kuni 2) mg/kg doos (kasutada ettevaatusega allajahtumise oht!) Vedeliku jootmine Palavikuga kaasub 10% põhivedeliku vajaduse suurenemine 1°C kehatamperatuuri tõusu kohta. Palavik 39-41°C 1. patsient vabastada riietest 2. mehhaaniline jahutamine - ülehõõrumine kuuma viina või veega 3. millal viimati saanud palavikku alandavat ravimit? - kui 4 - 6 tundi tagasi, siis manustatakse kõige sagedamini paratsetamooli 10-15 mg kg/kk kohta, kas siis per os - suu kaudu või per rectum - pärasoole kaudu. 4. kui on saanud ravimit 1-2 tundi tagasi ja palavik püsib, siis manustatakse intramuskulaarselt analgiini 0.1 ml vanus aasta kohta ja pipolfeeni 0.1 ml vanus
Eutanaasia pooldajad kutsuvad seda sageli ka ,,halastussurmaks". Juba inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626) võttis kasutusele mõiste euthanasia exteriori, milleks ta pidas meediku tegevust, mis aitab patsiendil kergesti ja vaevadeta elust lahkuda. Eutanaasiat võib liigitada alljärgnevalt: A) Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ise tahab surra) B) Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada, tema arvamust ei tea. ) C) Tahtevastane eutanaasia (haige patsient ei taha surra, aga ta ikkagi hukatakse.) Ma pooldan niiöelda. ,,vabatahtlikku eutanaasiat" kus haige inimene tahab ise surra, näiteks põeb ta mõnda haigust mis lõppeb aja möödudes kindlasti surmaga, patsient peab kannatama piinavat valu ja saab elada ainult tänu morfiinisüstile ( rasked vähihaiged). Kui patsient pole ise võimeline kontakteeruma ümbritseva maailmaga siis peaks olema otsustusõigus
Fenomenoloogia kodutöö 1. Rühm B variant 1) Fenomenoloogia on õendushetke mõistmisel abiks. See määrab selle, kui hästi mõistab patsiendi haiguse tagalugu ja maailma. Mõista, et kui inimene on haige, siis on haige ka tema terve maailm. Õendushetk on nn ,,arusaamise hetk", arusaamine, mida tunneb patsient või tema lähedane. 2) Õendushetke iseloomustab see, et õde on patsiendi juures nii vaimselt kui füüsiliselt. Inimeste abistamine ja toetamine, ilma, et reaalselt midagi teeks. Olles seal nende jaoks olemas. Õde peaks olema see, kes ebamugavustunnet ja valu vähendab, ka protseduuridel, mis võivad olla ebameeldivad. Patsient peaks tundma toetust ja tunnet, et õde on seal temaga. 3) Õendushetk on oluline patsientidele, et nad ei tunneks end oma haiguse keskel üksinda
sündmusest midagi? Vismar vastas kindlalt ning selge häälega: "Ei tea, härra inspektor, olin terve päeva koosolekul ega ole hommikupoolikul haiglasse veel jõudnud. Mis lahti on?" Politseiinspektor sõnab: "Täna hommikul juhtus siin midagi ebatavalist, midagi sellist, mida teie haigla omale lubada ei saa. Sellepärast ma siin olengi. Nimelt, mul on teile väga kurb uudis. Enne pärastlõunat suri üks patsient. Ükski medõde temani ei jõudnud, keegi patsiendi hüüdeid ei kuulnud. Kohapeal läbiviidud vaatlusel selgus, et patsient suri lämbumise teel. Kuna patsient oli raskete söömishäiretega ning talle võis anda ainult vedelat toitu, siis lämbus ta tänu hommikul tema nina ette pistetud kartulitele ja lihakastmele. Kahtlustame teie haigla sööklatädi Marjut selles raskes õnnetuses, kuna tema valmistas ainukesena hommikueinet. Peakokka majas veel ei olnud. Esialgu võtame Marju vahi alla
haigetel, kellel on kas · kahes vähemalt kolmenädalase ajavahega tehtud veregaaside analüüsis õhuga omahingamisel PaO2 alla 55 mmHg või · on PaO2 55-59 mmHg, kuid kliiniliselt diagnoositav cor pulmonale (Rö: pulmonaalhüpertensioon; EKG: parema vatsakese hüpertroofia) või hematokrit ületab 55%. Sotsiaalsed näidustused koduse hapnikravi rakendamiseks Haiglas endaga hästi toimetulev patsient võib otsustada koduses miljöös üsna saamatuks. Haiglas on patsiendi jaoks loodud sobiv keskkond, patsiendi eest hoolitsetakse, tuuakse kellaajaliselt ravimid ja tervisehäirete puhul on käepärast kompetentne abi. Kodus võib patsient aga ravimeid mitte korralikult tarvitada, kalduda depressiivsusele ega ole suuteline enese eest hoolitsema. Kroonilise hüpoksia tõttu on suureks probleemiks füüsilise koormuse talumatus
keskkonna loomine. (Valler 2011: 15). ,,Õendusele on omane austada inimõigusi, sealhulgas kultuurilisi õigusi, elu- ja valikute õigust, õigust väärikusele ja õiglasele kohtlemisele. Õendusabi on lugupidav, olenemata inimese vanusest, nahavärvusest, usutunnistusest, kultuurist, puudest või haigusest, soost, seksuaalsest suundumusest, kodakondsusest, poliitilistest vaadetest, rassist või sotsiaalsest staatusest." (Rahvusvahelise Õdede... 2006: 2). Iga patsient on sattunud tervishoiusüsteemi teatud kindlal eesmärgil, otsides abi oma aktuaalsetele või potentsiaalsetele terviseprobleemidele. Õde on kohal selleks, et anda oma panus nende probleemide lahendamisse, leevendamisse või vältimisse. See eeldab aga vajalikke teadmisi, hoolimist ning järgmiseid oskusi: · keskendumine, · kuulamine, · mõistmine, · suhtlemine. (Roper jt 1999: 119-120). 1.1. Suhtlemine
STIGMA ABORDI KAASUS Agnes Kaasik PtS121 2013 Stigma, mis see on? · Erakliinik Tartus · Tegeleb günekoloogiaga Sissejuhatus kaasusesse · 1996. aasta aprillis soovis kannatanu katkestda Stigm erakliinikus raseduse · Järelkontroll valud alakõhus · Valud jätkusid ultraheliuuring · Rasedus kestis edasi · Järelpuhastus (uus abort) · Abordi käigus vigastati eluohtlikult soolekinnistit, rasedust katkestada ei suudetud · Patsient viidi üle Tartu Naistekliinikusse Süüdistus · Kahel korral aborti läbi viia üritanud arstile esitati süüdistu ebaseadusliku abordi toimepanemises, seda rohkem kui kaks aastat peale väidetavat kuritegu. Maakohtu otsus · Tartu Maakohus mõistis arsti esitatud süüdistuses õigeks Kohus leidis: · Patsient oli avaldanud ühe korra tahet raseduse katkestamiseks, kohus asus seisukohale, et ühe raseduse
Enne tööle asumist on väga tähtis hooldaja: ·riietus (pükskostüüm) ·jalanõud (madalad kingad, millel on lai toetuspind ja optimaalne kontsa kõrgus 2 cm ning mis ei libise) ·välimus (kinnised juuksed, ja ehete puudumine, va abielusõrmus) Kui pole patsiendiga eelnevalt kohtunud on väga tähtis enda kui hooldaja tutvustus, sest patsiendile on oluline teada, kes teda hooldab. Teisaldamisel tuleb eelnevalt arvestada: ·kui suures ulatuses patsient abi vajab ·kas Ta on koostöövõimeline ·kas patsient on suuteline ja kas Ta tahab ise teisaldamisele kaasa aidata ·kas teisaldamisega saan ise hakkama või vajan abistajat, teist hooldajat Teisaldamine voodist ratastooli: ·Enne teisaldamist suhtlen patsiendiga, selgitan liigutamise vajalikkust ·Teialdamise ettevalmistamisel kõrvaldan voodi ümbrusest takistavadesemed (nt. Toolid, sussid, jalatoed, maha kukkunud esemed) ·Hoidun mustast ja märjast põrandast, et mitte kukkuda
tuimestamiseks operatsioonide ajal oli mesmerismi rakendamine. Ta oli kuulnud sellest ebatraditsioonilisest tehnikast Euroopas ning otsustas, et tal pole midagi kaotada, kui seda kasutab. Ja tulemused olid muljetavaldavad. Hüpnoosi kasutati selles haiglas operatsioonide ajal rohkem kui 300 ning operatsioonijärgne suremus langes 50 protsendilt 5 protsendini. Esdaile'i üks märkimisväärsemaid operatsioone oli see, kus ta eemaldas ühel mehel kasvaja, mis kaalus 46.7 kilogrammi. Patsient paranes täielikult ja väitis, et kasvaja eemaldamise ajal ei tundnud ta mingit valu. 7 3. Hüpnoosi kasutamise võimalused Hüpnoosi kasutatakse tänapäeval mitmetes valdkondades. Näiteks kasutatakse seda ravis, sõltuvustest vabanemiseks ja mujal. Hüpnoosi kasutatakse järgmistes valdkondades: Sõltuvustest vabanemiseks Foobiate vastu Et tugevndada oma suhtlemist
kasutatava annuse leidmine; ravimi mõju ja ohutuse uurimine väiksel grupil; suurema testgrupiga mõju ja ohutuse uurimine; järeluuring peale müükipaiskamist. Ravimiuuringus osalemine on vabatahtlik. Uuringut teostav arst on kohustatud vastama patsiendi kõigile küsimustele ning esitama talle uuringut ja ravi puudutavad üksikasjalikud teabematerjalid, sealhulgas ohtude ja ebameeldivuste kohta. Arst ei tohi uuringut alustada enne, kui patsient on nõusolekut kirjalikult kinnitanud. Patsient võib iga aeg uuringust lahkuda. Uuring peab olema katsealusele ohutu. Lapsed ravimiuuringutes Lapse uuringus osalemiseks on vaja lapse eestkostja nõusolekut. Samas tuleb lapsele selgitada uuringu mõtet ning küsida tema nõusolekut. Lapsuuringud on meditsiiinieetika komitee ja raviameti teravdatud tähelepanu all. Lapsuuringud on tähtsad, kuna lapse organism erineb suuresti täiskasvanu omast. Ravimiuuringud Eestis Hetkel on Eestis käimas 203 ravimi uuringud
Jälgida patsiendi liigeste liikuvuse ulatust. Pilt 1 Pilt 2 3. Keskosa ehk puusa nihutamine: abistajad on patsiendi puusade juures. Teineteisel abistamine käte tuharate alla panekul: Abistajal on põlv voodil, kätega haarata ja hoida üle patsiendi puusaliigese juurest ning pöörata patsienti enda poole, samal ajal teisel abistajal asetada üks käsi patsiendi omapoolse tuhara alla (pilt 3). Lasta patsient tagasi selili. Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 3 Teisel abistajal asetada põlv voodile, haarata käega üle patsiendi puusaliigese juurest kinni ja pöörata patsient enda poole (pilt 4). Pilt 4 Abistajal asetada käsi või käed patsiendi omapoolse tuhara alla (pilt 5). Pilt 5 Lasta patsient selili
tegevustes osalemist. Madala tetrapleegiaga inimesed on suutelised sooritama paljusid tegevusi iseseisvalt, vajades siiski sageli mitmesuguseid abivahendeid ja õendusabi. (Atchison jt 2007; 330-332; Turner jt 2002; 422) Õe esialgsed prioriteedid on hingamise, vererõhu, südametegevuse ja kehatemperatuuri toetamine, mis võivad olla häiritud sümpaatilise närvisüsteemi kahjustusest. Psühholoogiline toetus on väga oluline seljaaju kahjustusega patsiendile. Patsient teeb läbi keha pildi muutuseid, ja tema tunneb kurbust ja sõltuvana teisest. Õel on suur roll lamatiste tekke ennetamises, soole tegevuse juhtimises, põie tegevuse juhtimises. Seljaaju kahjustusega patsiendid kaebavad tõsised õendusprobleemid peale haigla välja kirjutamist. Õde võib suurt panust anda patsiendi elukvaliteedi parenemisele peale välja kirjutamist haiglast. (Bloemen- Vrencken jt 2003; 896) C5 tetrapleegiaga patsientidel esineb probleeme igapäeva toimingute sooritamisel
laktaasi. Laktoositalumatuse korral võib tekkida kaltsiumidefitsiit. Heaks kaltsiumi allikaks on pika valmimisajaga juustud, mille laktoosisisaldus on minimaalne. Müügil on ka laktaasi sisaldavad kapslid, mida võib tarbida koos piimasuhkrut e. laktoosi sisaldava toiduga. Ettevaatlik peaks olema toidulisandite või ravimite tarbimisel, sest laktoosi kasutatakse sageli täiteainena. Soovitused laktoositalumatusega patsiendile Laktoositalumatusega patsient ei tohi piimatooteid mingil juhul menüüst välja jätta! Piimas sisalduv kaltsium on oluline igas vanuses. Et vältida osteoporoosi teket, on väga tähtis saada toidust piisavas koguses kaltsiumi, sest muidu aeglustub luude uuenemine. Piimhappebakterid oksüdeerivad laktoosi piimhappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Seetõttu talutakse hüpolaktaasia puhul hapendatud piimatooteid, näiteks hapupiima, hapukoort, keefirit, jogurtit, kohupiima ja juustu
· Abistaja on patsiendi ees, toolist kaugem jalg patsiendi jalgade vahel tõmbamise lähteasendis, hoida kinni ristlinast patsiendi külgedelt (pilt 5, 6). Pilt 5 Pilt 6 2. Abistamine toolile ümbertõstega: · Kallutada patsiendi ülakeha ette poole (pilt 7), nii palju, et patsiendi istmik on voodilt lahti ja patsient toetub jalgadele (pilt 8). Pilt 7 Pilt 8 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm · Abistajal viia keharaskus tagumisele jalale ja sooritada ümbertõste (pilt 10, 11). Teisel abistajal hoida tooli paigal. Pilt 10 Pilt 11 · Sirutada patsient toolil (pilt 12).
rahastamise suurendamiseks ja arstiabi kättesaadavuse parandamiseks. Kuna sotsiaalministeeriumil tuleb arstide streiginõudmiste täitmiseks oma eelarverealt leida 3,5 miljonit, siis sotsiaalministri Hanno Pevkuri ettepanekul tuleks loobuda töötutoetuse tõstmisest 65 eurolt 145 eurole, sealjuures tõstetakse viisiditasu 5 eurole ning haigla voodipäevatasu 2,5 eurole. See tähendab, et arstide palgatõusu maksaks osaliselt kinni patsient. Patsiendi omaosaluse tõstmise asemel võiks maksimummääras kasutusele võtta haigekassa jaotamata kasumi. Haigekassal on jaotamata kasumit 136 miljonit eurot ning seaduse järgi võib sellest kasutusele võtta 30%, aga mitte rohkem kui 7% eelmise aasta tervishoiueelarvest. Kuigi protsentuaalselt tähendab see, et haigekassa tulemist võib kasutada 39 miljonit, võetakse kasutusele siiski 9 miljonit. Põhjuseks, miks ei võiks seda teha maksimummahus, tuuakse riigieelarve tasakaalu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
