Kodune töö fenomenoloogias. Edita Moks OTS17/5 Kuidas aitab fenomenoloogia mõista „õendushetke”? Fenomenoloogia aitab mõista „õendushetke“ nii, et on vaja jälgida mis on, ilma „ahhaa“ effektita. See määrab samas ka selle, kui hästi õde teab ja mõistab patsiendi haigust. Samuti patsienti jaoks on oluline mõista, et tema haigus – on tema eluviisi haigus. Et haigusele hinnangut anda, on vaja olla patsiendi juures ning olla pigem haigele toeks. Mis iseloomustab „õendushetke”? Tooge näiteid.
FENOMENOLOOGIA SEMINARITÖÖ Õendushetk 1) Kuidas aitab fenomenoloogia mõista „õendushetke”? Fenomenoloogia on minu arvates tõenäoliselt parim meetod õendushetke uurimiseks. Fenomenoloogiline lähenemine aitab mõista patsienti kui mitte lihtsalt füüsilist objekti, vaid kui inimest tervikuna. See kehtib ka õendushetke käsitledes – reageeritakse intuitiivselt mingis konkreetses olukorras, vaadeldes patsienti ja tema haigust tervikuna. Fenomenoloogia aitab mõista õendushetke kui sügavat intuitiivset arusaamist sellest, mida patsient antud hetkel
1.vastus Fenomenoloogia aitab mõista „õendushetke“ nii, et on vaja jälgida mis on, ilma „ahhaa“ effektita. See määrab ka nii, kui hästi õde teab ja mõistab patsiendi „haigusemaailma“. Samuti patsienti jaoks on oluline mõista, et tema haigus – on tema eluviisi haigus. Ei saa hinnangut anda, on vaja olla patsiendiga, on vaja ülal hoida teda. 2.vastus. Õendushetke iseloomustab valmisolekut olla patsientide lähedal. Näiteks „arusaamise hetk“. Patsient Bob oli kaelaluumurruga neurokirurgilises osakonnas. Õde ütles „kui ma lähen kohvi tooma, siis hakkan hüüdma teie jaoks“. Või teine näide. „Puudutuse hetk”. Oli selline olukord, et õde kuulas vanamemme läbi ja pärast seda võttis teda käed kätte. Või veel „juuresoleku hetk“. Ühel naisel suri isa, õde kuulis karjet, pärast seda võttis salvrätti ja läks rääkida naisega. Õde hoiab naist ja proovib rahustada teda. 3.vastus „Õendushetk“ on oluline, sest patsientidele o
Fenomenoloogiline lähenemine „õendushetkele“ 1) Kuidas aitab fenomenoloogia mõista „õendushetke”? Fenomenoloogia aitab õendusprotsessis märgata ning aimata sügavalt intuitiivselt tajutavaid vajadusi - mida patsient kogeb, tunneb (hirm, teadmatus, üksindus, kõhklus jt). Vajadusi, millest patsient ei räägi, mida ta ei palu ja mida standardne õendusprotsess justkui "kirjade" järgi ei peakski sisaldama. Seda võiks kirjeldada kui sügavalt inimlikku (samas ka kaastundlikku) suhtumist igasse patsienti kui indiviidi. 2) Mis iseloomustab „õendushetke”
neg. pos. tunnete väljendus; 6. Hooldusteooria-- vastastikune õppimine ja õpetamine; 7. usu lootuse aspekt; 8. tundlikus enda ja cearing science teiste suhtes; 9. loominguline probleemide lahendamine hoolduses; 10. inimvajadustest hoolitsemine. Jean Watson 2. aspekt on transfelnaarsus- ehk õde muutub hooldavaks isikuks 3.aspekt- õendushetk kus patsient ja õde saavad kokku ning õde kasutab empaatiavõimeid. Inimene- hinnatud, austama, mõistma ja juhendama. Tervis- üldine füüsiline, vaimne ja sotsiaalne pingutus. Keskkond-ravi toetav keskkond, kultuur
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................................................................................11
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava Linell Sikk KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ Juhtumianalüüs Juhendaja: Kristiina Virro Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2021 SISUKORD SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED 3 1.1 Põhidiagnoos ja kaasuvad haigused 3 1.2 Kongestiivne südamepuudulikkus 3 DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID NING LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 4 RAVIMITE MANUSTAMINE 6 3.1 Haiglas tarvitatud ravimid 6 3.2 Ravimi “6 reeg
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava Linell Sikk KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ Juhtumianalüüs Juhendaja: Kristiina Virro Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2021 SISUKORD SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED 3 1.1 Põhidiagnoos ja kaasuvad haigused 3 1.2 Kongestiivne südamepuudulikkus 3 DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID NING LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 4 RAVIMITE MANUSTAMINE 6 3.1 Haiglas tarvitatud ravimid 6 3.2 Ravimi “6 reeg
Kõik kommentaarid