Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Fenomenoloogia õendushetk (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Fenomenoloogia kodutöö 1. Rühm B variant
  • Fenomenoloogia on õendushetke mõistmisel abiks. See määrab selle, kui hästi mõistab
    patsiendi haiguse tagalugu ja maailma. Mõista, et kui inimene on haige, siis on haige ka tema terve maailm. Õendushetk on nn „ arusaamise hetk”, arusaamine, mida tunneb patsient või tema lähedane.
  • Õendushetke iseloomustab see, et õde on patsiendi juures nii vaimselt kui füüsiliselt. Inimeste abistamine ja toetamine , ilma, et reaalselt midagi teeks . Olles seal nende jaoks olemas. Õde peaks olema see, kes ebamugavustunnet ja valu vähendab, ka protseduuridel, mis võivad olla ebameeldivad. Patsient peaks tundma toetust ja tunnet , et õde on seal temaga.
  • Õendushetk on oluline patsientidele, et nad ei tunneks end oma haiguse keskel üksinda ja tunneks, et õde mõistab neid. Nendega peab oskama suhelda.
  • Fenomenoloogia õendushetk #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kerli Tagel Õppematerjali autor
    1) Fenomenoloogia on õendushetke mõistmisel abiks. See määrab selle, kui hästi mõistab
    patsiendi haiguse tagalugu ja maailma. Mõista, et kui inimene on haige, siis on haige ka tema terve maailm.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    odt

    Fenomenoloogia kodutöö

    Kodune töö fenomenoloogias. Edita Moks OTS17/5 Kuidas aitab fenomenoloogia mõista „õendushetke”? Fenomenoloogia aitab mõista „õendushetke“ nii, et on vaja jälgida mis on, ilma „ahhaa“ effektita. See määrab samas ka selle, kui hästi õde teab ja mõistab patsiendi haigust. Samuti patsienti jaoks on oluline mõista, et tema haigus – on tema eluviisi haigus. Et haigusele hinnangut anda, on vaja olla patsiendi juures ning olla pigem haigele toeks. Mis iseloomustab „õendushetke”? Tooge näiteid.

    Filosoofia
    thumbnail
    2
    docx

    FENOMENOLOOGIA SEMINARITÖÖ

    FENOMENOLOOGIA SEMINARITÖÖ Õendushetk 1) Kuidas aitab fenomenoloogia mõista „õendushetke”? Fenomenoloogia on minu arvates tõenäoliselt parim meetod õendushetke uurimiseks. Fenomenoloogiline lähenemine aitab mõista patsienti kui mitte lihtsalt füüsilist objekti, vaid kui inimest tervikuna. See kehtib ka õendushetke käsitledes – reageeritakse intuitiivselt mingis konkreetses olukorras, vaadeldes patsienti ja tema haigust tervikuna. Fenomenoloogia aitab mõista õendushetke kui sügavat intuitiivset arusaamist sellest, mida patsient antud hetkel

    Õendus
    thumbnail
    2
    odt

    Fenomenoloogia meditsiinis

    1.vastus Fenomenoloogia aitab mõista „õendushetke“ nii, et on vaja jälgida mis on, ilma „ahhaa“ effektita. See määrab ka nii, kui hästi õde teab ja mõistab patsiendi „haigusemaailma“. Samuti patsienti jaoks on oluline mõista, et tema haigus – on tema eluviisi haigus. Ei saa hinnangut anda, on vaja olla patsiendiga, on vaja ülal hoida teda. 2.vastus. Õendushetke iseloomustab valmisolekut olla patsientide lähedal. Näiteks „arusaamise hetk“. Patsient Bob oli kaelaluumurruga neurokirurgilises osakonnas. Õde ütles „kui ma lähen kohvi tooma, siis hakkan hüüdma teie jaoks“. Või teine näide. „Puudutuse hetk”. Oli selline olukord, et õde kuulas vanamemme läbi ja pärast seda võttis teda käed kätte. Või veel „juuresoleku hetk“. Ühel naisel suri isa, õde kuulis karjet, pärast seda võttis salvrätti ja läks rääkida naisega. Õde hoiab naist ja proovib rahustada teda. 3.vastus „Õendushetk“ on oluline, sest patsientidele o

    Eetika
    thumbnail
    1
    doc

    Oendushetk fenomenoloogia

    Fenomenoloogiline lähenemine „õendushetkele“ 1) Kuidas aitab fenomenoloogia mõista „õendushetke”? Fenomenoloogia aitab õendusprotsessis märgata ning aimata sügavalt intuitiivselt tajutavaid vajadusi - mida patsient kogeb, tunneb (hirm, teadmatus, üksindus, kõhklus jt). Vajadusi, millest patsient ei räägi, mida ta ei palu ja mida standardne õendusprotsess justkui "kirjade" järgi ei peakski sisaldama. Seda võiks kirjeldada kui sügavalt inimlikku (samas ka kaastundlikku) suhtumist igasse patsienti kui indiviidi. 2) Mis iseloomustab „õendushetke”

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    4
    docx

    Ajalooliselt tuntud õendusteoreetikud ja nende tööd

    neg. pos. tunnete väljendus; 6. Hooldusteooria-- vastastikune õppimine ja õpetamine; 7. usu lootuse aspekt; 8. tundlikus enda ja cearing science teiste suhtes; 9. loominguline probleemide lahendamine hoolduses; 10. inimvajadustest hoolitsemine. Jean Watson 2. aspekt on transfelnaarsus- ehk õde muutub hooldavaks isikuks 3.aspekt- õendushetk kus patsient ja õde saavad kokku ning õde kasutab empaatiavõimeid. Inimene- hinnatud, austama, mõistma ja juhendama. Tervis- üldine füüsiline, vaimne ja sotsiaalne pingutus. Keskkond-ravi toetav keskkond, kultuur

    Õendus
    thumbnail
    14
    doc

    MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE

    Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................................................................................11

    Gerontoloogia
    thumbnail
    25
    pdf

    KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

    Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava Linell Sikk KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ Juhtumianalüüs Juhendaja: Kristiina Virro Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2021 SISUKORD SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED 3 1.1 Põhidiagnoos ja kaasuvad haigused 3 1.2 Kongestiivne südamepuudulikkus 3 DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID NING LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 4 RAVIMITE MANUSTAMINE 6 3.1 Haiglas tarvitatud ravimid 6 3.2 Ravimi “6 reeg

    Sisehaigused
    thumbnail
    25
    pdf

    KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

    Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava Linell Sikk KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ Juhtumianalüüs Juhendaja: Kristiina Virro Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2021 SISUKORD SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED 3 1.1 Põhidiagnoos ja kaasuvad haigused 3 1.2 Kongestiivne südamepuudulikkus 3 DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID NING LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 4 RAVIMITE MANUSTAMINE 6 3.1 Haiglas tarvitatud ravimid 6 3.2 Ravimi “6 reeg

    Sisehaigused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun