REPRODUKTIIVTERVIS (0)

NB!   ÜLESANDE   TÄHTAEG   ON   14.10   KELL   16.00,   KUNA   17.10   TEIL   ON   JUBA
EKSAM .
REPRODUKTIIVTERVISE TEEMAD :
Naise viljakus
Mehe viljakus
Naise  viljatus
Mehe viljatus
Naise üleminekuiga
Andropaus
Allpool on 6 juhtumit, igaüks vastab ühele reproduktiivtervise  teemale . Teie rühma ülesanne
vastab teie rühma numbrile. 
Tehke   kindlaks,    millisele    teemale   teie   juhtum   vastab   ning   sõnastage   juhtumi   alusel  3
probleemikeskset diagnoosi ja 2 riskikeskset diagnoosi ( NANDA  II).
Õendusdiagnoosi komponendid: 
- Diagnoosi nimetus;
- Definitsioon;
- Määravad tunnused;
- Seonduvad tegurid
- Riskidiagnoosi puhul – riskifaktorid
Õendusdiagnoose sõnastakse  järgmiselt:
(Diagnoosi nimetus), mis  seondub  … (siia tulevad seonduvad tegurid ehk asjad, mis meie arvates
seda diagnoosi põhjustasid) ning mida tõendavad... (siia tulevad määravad tunnused ehk milliste
tunnuste järgi me antud olukorras arvame, et just see  diagnoos ). 
Palun märkige ka õendusdiagnoosi lk number.
Valmis töö saatke  palun Word failina  jekaterina [email protected] 
1.
      
   juhtum.
Vastuvõtul on 29-aastane mees.
Patsient    avaldab   soovi   lasta   endale   teha   sterilisatsiooni,   kuna   tema   arvates    temal    on   juba
“piisavalt lapsi”. Anamneeist  selgub , et tema abikaasa on 35 aastane, pole varem sünnitanud ning
soovib temaga lapsi saada. Naine keeldub rasestumisvastaste vahendite kasutamisest. Mees on
kolmandat korda abielus, Eelmistest abieludest on kokku 4 last. Esimene laps sündis, kui patsient
oli 16-aastane; üks lastest on puuega. Mehe sõnul  näeb ta teisest abielust lapsi üsna harva ning
esimese abielu lastega ei suhtle üldse. Mehel on problemid ka töökoha leidmisega (hariduseks on
lõpetamata põhikool), mille tõttu tal on raskusi alimentide maksmisel. 
Mees   on   oma   soovis   sterilisatsiooni   teha   väga   kindel.   Seevastu   tema   abikaasa   ähvardab
lahutusega.
2.
      
   juhtum.
Vastuvõtul on 27-aastane naine. Abielus, 2 last.
Naise sõnul tal on probleeme seksuaaleluga.  Koos abikaasaga nad otsustasid, et lähiaastatel
lapsi   saada   ei   soovi,   kuna   pere   majanduslik   olukord   on   hetkel   raske.   Naise   seksuaalset
naudingut  rikub suur hirm rasestuda. Noorem laps on 8- kuune  ning naine imetab, kuid teine
rasedus  tekkis tal  vanema lapse  imetamise  ja minipillide võtmise foonil (patsient seostab seda
kõhugrippiga, mis soodustas minipillide toime langust  oksendamise  ja kõhulahtisuse pärast).
Naine   enam   minipille   ei   usalda.   Emakasisesest   spiraalist   tekkisid   tema   sõnul   püsivad
alakõhuvalud   ning   seda   eemaldati.   Hetkel   kasutavad   nad   abikaasaga   rasestumisvastase
vahendina kondoomi, mis omakorda rikub tema mehe seksuaalset naudingud ning mis nende
arvates ka ei ole tõhus meetod. Rasestumise hirm on niivõrd suur, et naine püüab viimasel ajal
seksuaalelu üldse vältida. Samas  kardab , et mees leiab endale teist naist.  
3.
      
   juhtum.
Vastuvõtul on 52-aastane mees. Pikkus 185 c, kaal 90 kg. Vererõhk 150/100. 
Patsient töötab autojuhina (pikad  reisid ), Suitsetab.  Kurdab  huvi langust seksuaalelu vastu  ning
üldist energia vähenemist. Patsient ei ole abielus, aga temal on kindel naispartner, kellega ta
kohtub   ebaregulaarselt   oma   töö   iseloomu   pärast.   Mõned    korrad    esinesid   patsiendil   ka
erektsioonihäired, mida varem ei olnud.Viimase aasta jooksul võttis 12 kg kehakaalu juurde.
Hakkasid   esinema   ka   liigesevalud.   Sportimisega   patsient   ei   tegele.   Vereproovi   tulemused:
kolesterool  üle ülemise normväärtuse, testosteroon alla normväärtuse.
4.
      
   juhtum.
Vastuvõtul on 34-aastane naispatsient, kelle kaebuseks on viimasel ajal sagenenud peavalud ning
mõõdukal füüsilisel koormusel (nagu nt kõndimine) hakkas esinema  hingeldus . Naine ei käi
trennis ning tal on istuv töö. 
Läbivaatus: kaal 92, kasv 165, vererõhk 150/100,  veresuhkur 6,8. 
Menstrutsioonitsükkel   on   ebaregulaarne,    varieerub    28-40   päevade   vahel.   Lisaks   selgub
anamneesist, et juba lapsepõlvest esinesid probleemid ülekaaluga ning mõlemad vanemad on
ülekaalulised. Emal esines lisaks kaalule ja vererõhule probleeme kõrgenenud veresuhkruga.
Patsient koos oma partneriga soovivad endale järglast saada, kuid aasta aega proovimisi pole
aidanud   rasestuda.   Mees   on   käinud    kontrollis ,   mingeid   kõrvalekaldeid   mis   takistaksid
viljastumist ei leitud.
5.
      
   juhtum.
Vastuvõtul on 32-aastane mees.
Patsiendi mureks on üldine halb enesetunne ning valu kubemes ja alakõhus seksuaalvahekorra
ajal,   mis   kestavad   mõned   nädalad   ja   viimasel   ajal   on   süvenenud.   Valude   tõttu   patsient   oli
sunnitud seksuaalelust  ajutiselt   loobuma . 
Patsiendi   sõnul   üritavad   nad   abikaasaga   1,5   aasta   jooksul   lapsi   saada,   kuid   see   ei   õnnestu.
Naisele   on   tehtud   mitmeid    uuringuid ,   rasestumist   takistavaid   kõrvalekaldeid   pole   leitud.
Anamneesist selgub ka see, et kaks aastat tagasi põdes mees gonorröad. 
6.
      
   juhtum.
Vastuvõtul   on   48   aastane   naine.   Abielus,   2   täiskasvanud   last.   Kahtlustab   rasedust,   kuna
menstruatsioonid  puuduvad 3 kuu jooksul. Menstruatsioonid olid alati regulaarsed, tsükkel on 29
päeva   pikk.   Lisaks   sellele   esinevad   aeg-ajalt   naise   arvates   raseduse   sümptomid:   pearinglus,
ärevus,   iiveldus,   nõrkuse   hood,    unetus .   On   teinud   kodus   3   rasedustesti.     Tulemused   on
negatiivsed, kuid naine kahtleb testide usaldusväärsuses, kuna  menstruatsioon  ikka ei ole veel
tulnud. Rasestumisvastase vahendina kasutas naine tupeküünlaid. 
Sonograafia vastus: rasedust ei ole. HCG verest (rasedushormoon): negatiivne.