Ristiusu mõju kunstile *Ristiusk tekkis 1. Sajandil pKr Palestiinas ning oli alates 313. Aastast Rooma riigiusund. 5. Sajandil võtsid ka Rooma vallutajate juhid üle ristiusu. Valitsejate juhtimisel muutus ristiusk sajandite jooksul kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta ajaloo jooksul on ristiusk avaldanud muu hulgas väga suurt mõju kunstile. *Esiteks mõjutas ristiusk arhitektuuri. Ja esmalt räägime selle teema all sarkofaagidest. Need olid kivihauad, mis on kristliku kunsti vanimad säilinud mälestised
- Peamised kaubateed Venemaale kulgesid 12.saj Lübeckist Ojamaale (Gotlandile), kust omakorda kulgesid läbi Läti jõgede või Soome lahe ranniku kaudu Novgorodi, Pihkva ning teiste Vene vürstiriikide aladele. c) Rooma paavstide soov levitada katoliku usku: - 12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. - Oma mõjuvõimu tugevdamiseks algatasid paavstid ristisõdu Palestiinas (e Pühal Maal) ja võideldi ilmalike valitsejatega Euroopas. - Eestlased ja läti- ning leedu hõimud (balti hõimud) olid viimased paganlikud rahvad Euroopas, keda sooviti kristianiseerida (ehk ristida). 2 d) Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. e) Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada.
Seoses sellega kujunes 14. sajandil Itaalias meile tänapäeval tuntud pangandussüsteem. Itaalia linnade rikastumine oli ristisõdade üheks eelduseks. Veneetsia, Genova jt kaubalinnad olid huvitatud Bütsantsiga kaubandussidemete loomisest, sest neil olid raskused kauba kättesaamisega. Kaubandusbilanss oli negatiivne. Kapitali koondudes linnadesse, said sealsed laevad vedada ristirüütleid itta ning varustada Palestiinas olevaid armeesid Itaaliast pärit kaupadega. Seega aitasid linnad kaasa rüütlite tegevusele. Kuna turupiirkonnaks kujunes ka Läänemere ümbrus, aitasid linnad kaasa ka ristiusu levikule. Üheks näiteks siinkohal oleks Eesti ristiusustamine selleks, et saada kaubandusteed Venemaale. Linnade arengus oli olulisel kohal ka see, et toimus feodaaltsivilisatsiooni kultuurikeskme ülekandumine kloostrist linna. Varasemal ajal olid kloostrid põhilisteks kultuurikandjateks
Kolmas maailm Kolmas maailm koosnes riikidest, mis ei kuulnud lääne ega idabloki riikide hulka. Neid on nimetatud ka arengumaadeks, kuigi kõik ei ole seda. Pärsia lahe idarannik kuulub Iraanile. Iraani iseloomustab vähe arenenud põllumajandus ja tööstus, riigi peamiseks rikkuseks on nafta. 1960-datel aastatel valitses riiki sahh Mohammad Reza Pahlav, kes viis läbi reforme, et riiki läänestada. Seda hakati nimetati valgeks revolutsiooniks. Plaan ei olnud aga hästi läbi mõeldud ja sellega kaasnesid segadused. Igasuguse vastuseisu surus ta maha armee ja salapolitseiga. 1970-datel aastatel rahulolematused suurenesid veelgi ja sahh kehtestas sõjaseisukorra, kuid suutmata edasi valitseda loobus võimust ja lahkus riigist. Rahvatõusu juhtis Pariisist Ajatollah Homeini, kes 1979. aastal riiki naases ja seal rahva juubeldustega vastu võeti. Iraan kuulutati islamivabariigiks. Seda pööret hakati nimet...
Demokraatia tulemuslikkuse mõõtmeks on kodanike tegelik osalemine poliitilises elus. Mitmete läbiviidud uuringute tulemustest nähtub, et kodanikud ei väärtusta oma tegelikku osalemist poliitilises elus. Demokraatia levik maailmas on loonud illusiooni, et selle jaluleseadmiseks piisabki vabade valimiste korraldamisest. Mida "võitja" võimuga teeb, on vähem tähtis. Võtkem kas või vaidlused, mis järgnesid Hamasi valimisvõidule Palestiinas. Kui lääneriikide valitsused keeldusid koostööst terrorismi poolest tuntud võitjaga, süüdistasid kriitikud neid valikulises suhtumises demokraatiasse: tahtsite demokraatiat, aga nüüd pole te "valede" hääletustulemustega rahul! Sealjuures ei küsitud, kas liikumist, mille programm nõuab mitte ainult naaberriigi hävitamist, vaid ka teokraatlikku reziimi, kus kodanikud pole seaduse ees võrdsed ning kus puudub sõna- ja mõttevabadus, võib pidada demokraatlikuks
VANA KREEKA Muusikal,poeesial,tantsul oli väga oluline roll. Musike - kreeka keeles muusade kunst. Muusikut peeti jumalate ande profetiks . Muusad kunstide kaitsejumalannad. 9 muusat. Muusika oli jumalike päritolu. Ampioni ja Apollo esimesed muusikud. Muusikat mängiti: jumala austamisel pidustusel moraali tõstmine sõjategevuses kasvatuslik eesmärk KULTUSMUUSIKA Seotud eelkõige 2 jumalaga Valgus- ja tõejumal Apollpn ning looduse ürgjõu jumala Diouysosega. Klassikaline ajajärk 5-330 saj. eKr kujunes välja mõiste Musike, õitsengu aeg. Musike tähendab luulet ja muusikat lahentamatus ühtsuses. Muusika oli seotud ka tantsuga Paljud muusika mõisted pärinevad kreeka keelest: Koor,orkester,muusika,sümfoonia,orel,meloodia,rütm,harmoonia,lüürika. Igal aastal korraldati jumalate auks muusikakapidustused. Kaasnesid pillimeeste ja kooride võistlus. Pillisaatega muusikas eristati 2 alaliiki: Kitaroodia - soololaul kidora saatel ...
arengutee juurde kuulub inimeseks sündimine. Inimene on idanemisjärgus jumal. "Suures arenguplaanis" ettenähtud pattulangemine tegi võimalikuks vaimolendite lihakssaamise, tahtevabaduse ja surma. See oli alus ja eeldus päästele, mille Jeesus Kristus inimkonna vanema vennana oma asendussurma läbi tõi, kindlustades inimestele igavese elu ja seaduste järgimise korral ka lunastuse. Kristus seletas inimestele nende ülesannet ja ilmutas end peale ülestõusmist nii Palestiinas kui Ameerikas, rajades kummaski paigas kiriku. Sellal kui õhtumaine kirik juba esimestel sajanditel õigest usust ära langes, kujutab mormooni kirik endast Kristuse Ameerikasse rajatud kiriku legitiimset jätku. Sellisena valdab ta kogu tõde ja kõiki vahendeid, mida inimene vajab oma eesmärgi - jumalikustumise - saavutamisel ning väljaspool mormoonikirikut ei ole kellelgi lootust. Seepärast toimetavad mormoonid usinalt
19. RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis Rooma riigis kiiresti. Oluline oli kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid kogudusi. Rooma usuelu oli salliv, sest oli tavaks üle võtta alistatud maade kombeid. Võrreldes teiste usunditega oli kristlus radikaalne, nõudis igapäevast pühendumist, Jeesuse kannatusterohke elukäigu ideaaliks pidamist. Eriti oli roomlaste eetikaga vastuolus alandlikkuse nõue ja mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes oli usk Lunastaja uude tulemisse, mistõttu peeti igapäevast elu tühiseks. See õõnestas kogu ühiskonda ja sellepärast võtsid valitsejad aeg-ajalt ette tagakiusamisi. Piinamised ja verised hukkamised ei peatanud ristiusu levikut, pigem vastupidi. 3. saj pKr sattus Rooma riik kriisi. Roomlaste senine enesekindlus kadus ja hakati otsima hingelist tuge. Hingeline rahutus väljendub ka selle aja portreekunstis. Kriis soodu...
"tsirkust ja leiba" - Rooma tahvale pakuti tasuta vaatemänge ja süüa. (kõik mis roomlasel vaja on tsirkust ja leiba) Religioon Jumalad suurelt osalt üle võetud Kreekast panteon kõikide jumalate tempel pontifix maximus panteoni ülempreester Jupiter peajumal Mars sõjajumal Neptunus veejumal Juno taevajumalanna Pluto allilmajumal Janus Uste, alguse, lõppude jumal; (ainuke enda mõeldud jumal) Kristlus tekib palestiinas Levis ruttu kuna lubati kõigile ilusat elu peale surma. I. ja II. Sajand suhtusid roomalsed kristlusesse halvasti kuna selle põhimõte oli ainult ühe jumala olemasolus ning kristluses ei ohverdatud. Hiline kesririik sõdurkeisrid; kristlus legaliseeritakse. Jaguneb Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks sõjaväe barbariseerub - sõjaväkke hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast ehk siis barbarite hulgast 476. aastal kukutatakse viimane Lääne-Rooma keiser 1453
16.Kust said kunstihuvilised roomlased täiendust oma skulptuurikollektsioonidele? – Rikaste roomlaste jaoks tehti kuulsatest kreeka teostest koopiaid. 17.Mida tead roomaaegasest tahvelmaalist? Millises Rooma riigi osas on neid palju säilinud? - Rooma riigi koosseisu kuulnud Egiptuses. Selle puhul segatakse värvimuld kuuma vaha sisse ning värv säilitab kaua oma puhtuse ja sära. 18.Millises tolleaegse Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? – Vahemere idarannikul Palestiinas. 19.Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? – Ristiusk oli radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesus kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Jumala ees olid kõik võrdsed. 20.Mida tähendab messianistlik? Kes oli messias? – Messias on lunastaja. Messanistlik on usk lunastaja peatsesse uude tulemisse. 21.Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millises vormis see
1947 teatas Suurbritannia valitsus, et annab Palestiina küsimuse lahendamise üle ÜROle. · ÜRO lahendab Palestiina probleemi 4 29 nov 1947 kinnitati ÜRO Peaassamblee istungil Palestiina jagamise otsus 33 poolthäälega, vastu oli 13, nende hulgas kõik araabia riigid. Nii juudid kui ka araablased jagamisega rahule ei jäänud ning mõlemad alustasid sõda. Riigis valitses sõja ajal täielik anarhia. Teated täielikust korralagedusest Palestiinas tekitasid ÜROs poliitilise kriisi. USA survel jaotamise otsust ei tühistatud, aga juutidele soovitati oma riigi sõltumatuse väljakuulutamine kolme kuu võrra edasi lükata. · Juudi riik on loodud! Palestiinas kutsuti kokku Juudi Rahvusnõukogu juhatuse istung. Vaidlused kestsid 13 tundi. Lõplikul hääletamisel otsustati kuulutada Iisraeli riigi iseseisvus välja 14.mail 1948, juudi kalendri järgi 5.ijjaril 5708. · Araabia- Iisraeli sõda
Varakristlik reljeefikunst Katakombi seinad ja laed kaati maalidega, maalidel kasutati palju tingmärke, millest sai alguse kristlik sümboolika. Kui maalid illustreerisid mõnda kohta piiblist, kasutati enamasti vana testamendi lugusid. Sagedateks motiivideks ka rist ja ülestõstetud kätega inimene e. palvetaja. Reljeefikunsti harrastati sarkofaagide ehitamisel ja temaatika võeti piiblist. Ristiusu teke (kus, millal ) Tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas ja hakkas levima Roomas 3s.pKr Ristiusu lubatuks kuulutamine (kes, millal) 318.a. kuulutas keiser Constantinius ristiusu lubatuks Katakombid 1 ja 2. Saj. Kristliku kunsti allikad. Maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. Osad looduslikud, mõned inimeste tehtud. Bütsantsi ikoonimaal Sai alguse Rooma kunstist. Esialgu maaliti märtrite ja pühakute mälestuspilte, vanimad ikoonimaalid on maalitud enkaustikatehnikas. Alates 8.saj. hakati
..``. See sisaldas peamiselt arstlik-ke nõuandeid. Masingu kirjutatud ´´Pühhapäwa Wahhe-Lugemissed`` arvatakse olevat eesti aimekirjanduse algus. Talurahvale oli see kui entsüklopeedia, mis tutvustas kaugeid maid ja kalleid asju. Piibel on kristlaste pühakiri ristiusu õpetuse aluseks olev tekstide kogumik. Piiblis esitatakse vanade idamaade müüte maailma ja inimese loomisest ning juutide ajaloost. Piibli peamised tegevuspaigad asuvad Väike-Aasias, peamiselt Palestiinas. Piiblisse kuulub 66 eri aegadest pärit ja aja jooksul üheks teoseks koondatud raamatut. Piibli Vanimad osad on loodud 12. saj eKr ja uusimad 2. saj pKr. Piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast ja Uuest testamendist. Vana testament jutustab juma-la tegudest enne Kristuse sündimist. Uus testament sisaldab rõõmusõnumit Jeesusest Kristusest. Piibli lisadena esinevad veel apokriiva raamatud. Piiblis esineb peaaegu kõiki kirjandusliike (vaimu-likke laule,
Lähivõitluses tugeva löögijõuga, kuid külgedelt ja tagant kergesti rünnatav, lahinguväljal raskesti manööverdatav. Gladiaator- elukutseline võitleja Roma amfiteatris. Peamiselt olid need selleks väljaõpetatud orjad, sõjavangid või süüdimõistetud kurjategijad Hunnid- Aasia rändrahvas, kes tungis 4. Sajandil Euroopasse ning põhjustas suure rahvasterändamise Jeesus Kristus- juudi soost rändjutlustaja Palestiinas 1.saj eKr. Tema pooldajad hakkasid Jeesust pidama vanas testamendis ettekuulutatud messiaseks ja Jumala pojaks, kes oma ristisurmaga on inimkonna pattudest lunastanud Kapitooliumi küngas- üks Rooma linna seitsmest künkast, mis oli Vana-Rooma usuline ja poliitiline keskus Kartaago-9.saj eKr foiniiklaste rajatud linnriik Aafrika põhjarannikul Klient- vaene kodanik, patrooni kaitsealune Vana-Roomas
linnas paiknes tema tempel, kus paiknesid vestaarid. Templis oli tuli, mis ei tohtinud kustuda. 1.sajand pKr tekkis religiooni kõrvale, mis Roomas oli, ristiusk. Ristiusu teke: Küsimused: 1) Kus ja millistel põhjustel tekkis ristiusk? 2) Kuidas aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma impeeriumis: ristiusu õpetus ise? Apostlite tegevus? Roomas levinud usundid? Rooma ametlik religioonipoliitika? 3) Mille tõttu toimusid Rooma riigis kristlaste tagakiusamised?(2) Vastused: 1) Palestiinas. Põhjus: Juudi rahvas arvas, et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Juudid ei olnud rahul võõramaise ülemvõimuga. Ristiusu levikule aitasid kaasa järgmised asjaolud 1) Rooma riigi salliv suhtumine religioonidesse (religioonipoliitika), vallutatud rahvaste usuellu roomlased reeglina ei sekkunud. 2) Ristiusu õpetus ise põhimõte, et kõik on Jumala ees võrdsed, meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele.
Victor I otsustas probleemi lahendamiseks kinnitada ka Väike-Aasia kogudustes Roomas kehtiva tava, mida järgiti juba paljudes kogudustes. Ta tutvustas Efesose piiskopile Polykratesele oma ettepanekut ja saatis teistele kogudustele ringkirja, paludes probleemi arutada piirkondlikel sinoditel. Polykrates teatas, et jääb senise tava juurde ja tähistab ülestõusmispühi juudi kalendri alusel. Probleemi arutati sinoditel Roomas (teadaolevalt varaseim sinod Roomas), Gallias, Palestiinas ja Mesopotaamias, kus nõustuti Rooma ettepanekuga. Victor kuulutas ülestõusmispühade arvestamise üldkiriklikuks ja kutsus Väike-Aasia kogudusi seda tunnustama, kuid nood ei jaganud seda arvamust. Victor otsustas ekskommunitseerida Väike-Aasia kogudused, kuid see otsus tekitas pahameelt paljude piiskoppide seas, kes pooldasid küll ülestõusmispühade arvestamist Rooma tava järgi, kuid kes ei nõustunud Rooma piiskopile omistama üldkiriklikku eestkõneleja rolli
AJALUGU 1. Ülevaade Euroopa ristiusustamisest. Kestis üle 1000 aasta. 1.saj pKr. Ristiusu teke Rooma võimu aluses Palestiinas juutide monoteistlikust usust-judaismist. Ristiusu rajajaks peetakse juudi rändjutlustajat Jeesust. Ristiusu kiire levik. 1.-3.saj ristiusu levik Rooma impeeriumis vaatamata kristlaste tagakiusamisele. 313.a Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk Roomas 381.a Theodosius suur kuulutas ristiusu riigiusuks 495.a Chlodovechi lasi end ristida ning surus selle ka oma rahvale peale 988.a Venemaal võeti vastu ristiusk. Vürst Vladimiri valitsusajal.
Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpul, aastal 1226, kuulus Mõõgavendade ordule mitmed Eesti asulad ja piirkonnad. 1227. aastal saadi veel maid Taanilt juurde ning 1233. aastal ka Riia piiskopilt ja linnalt. (Koerakoonlane, 2018) Foto 1 4 1.1. Mõõgavendade ordu rajamine Toreida preester rajas Palestiinas liivlaste ning eestlaste alistamise tõhustamiseks tegutseva Templiordu eeskujul vaimuliku rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Seda hakati kutsuma, mõõga kujutise tõttu nende vapil ja orduvendade mantlil, Mõõgavendade orduks. (Histrodamus, 2018) Üks kõige pikaajalisemalid osalejaid Baltikumi misjonis oli tsistertslane Theoderich, kes oli tulnud Liivimaale piiskop Meinhardi ajal. Theoderich oli arvatavasti saabunud liivlaste maale juba 1187. aastal
sai nimeks Palestiina) osa maast, ründasid nende laagreid lähisriikides ning laiendasid sõjalise tegevusega oma kodumaa piire igasse võimalikku suunda, millele araablasi toetavad riigid vastasid protesti ja rünnakutega. Loodi ka organisatsioon PVO, mis juhtis araablasi oma kodumaa tagasivõitlemises. Kõike eelnevat arvesse võttes tuleb tõdeda, et Suurbritannia toetas oluliselt heebrealaste omariikluse taastamist Palestiinas ning suurendas nende vastastes protestivaimu ja võitlustahet. Teise maailmasõja ajal ründasid vahemereäärseid maid NSV Liidu ja USA väed lootes oma mõjuvõimu laiendada. Iisrael sõdis maa pärast ka Egiptusega (1956. aastal Suessi kriis), aga selle sõjalise kokkupõrke peatamine ÜRO-l õnnestus. Need sündmused pingestasid olukorda Lähis- Ida regioonis veelgi ning oodatud lahendus lükkus kaugesse tulevikku.
Varakristlus Kristlus saab alguse meie ajaarvamise algul Palestiinas. Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kultuur, kus põimuvad erinevate kultuurida traditsioonid. Seal on jooni Lähis-Ida maadest, Vana-Kreeka kultuurist, Rooma impeerium lagunemise ja Suure rahvasterände perioodist. Esimesed kristlikud kogudused asusid Antiookias. Esimesed kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust Ka pühakirja tekstid olid pärit vanast testamendist Juutide pühakirjaks on Vana Testament Kristlaste pühakirjaks on Piibel- mis koosneb:
kommunistlik ehk sotsialistlik Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, pealinn Saigon – kapitalistlik. 1954 otsustasid suurriigid, et 1956 korraldatakse vabad valimised ja riik ühendatakse taas – see ei teostunud. Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam piisavalt jõudu, neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased. Kahe Vietnami vahel oli puhkenud 1950. aastate lõpul sõda. Lõuna-Vietnami kommunistide nimetus oli vietkongid. 13. Iisraeli riigi väljakuulutamine Palestiinas. ÜRO võttis vastu otsuse luua ajaloolisele kodumaale Juutidele Iisraeli riik. Araablased ei nõustunud Palestiinat juutidega jagama, järgmisel päeval ründasid iisraeli. . (14 mail 1948 kuulutati välja juutide riik.) juutid said ülekaalu. 1949 . a sõlmiti vaherau, aga pinged jäid.pinged olidka koreas kus tekkis 2 riiki. Lõuna-Korea demokraatli. Põhja –Korea- NSVL.
· 1208-1227- toimus · Põhjused: ristiusu levitamine, paganluse väljajuurimine, kaubanduse arendamine, taheti tungida Venemaale, maade vallutamine sest rüütlitel oli Lääne-Euroopa maapuudus. · Ristisõdijad sakslased ``tung itta`` , juht Rooma katoliku kirik. Meie aladel toimus üks esimesi ristisõdasid. · Algselt olid suunatud Palestiinas asuvate ristiusuliste pühapaikade vabastamiseks islamiusuliste võimu alt. Sellega kaasnes maade vallutamine. · Ristiusk ei olnud muistsetele eestlastele võõras. Misjonil käisid siin mitmed vaimulikud (Meinhard, Albert). · Baltimaade vallutamise etteotsa asus Bremeni peapiiskop Albert, 12. Saj II poolel sattus Eesti Rootsi ja Taani huvisfääri. · Eesmärk oli tungida Venemaale. · Ettevalmistused Eestisse sissetungiks : vallutatav maa pidi pühendatama Neitsi
forminks, hiljem sellest kitara, lüüra (kergem ja väiksem); harf, paanivile ehk süürinks. 5. Millisesse ajajärku kuulub tragöödia ja mida see endast kujutas? Tragöödia kuulub klassikalisesse ajajärku, see kujutab endast kurva sisuga teost. Põhineb koorilüürikal, millele lisanduvad näitlejad ja dramaatiline tegevus, ka monoloogid lauldes. Kooriosad seotud tantsu ka pantomiimiga. 6. Milline sündmus tähistab meie aja algust? Kristuse sünd Palestiinas. 7. Milline reegel kehtis pillide kasutamise kohta varakristlikus muusikas (kehtib tänini idakirikus)? Pillide kasutamine oli keelatud. 8. Kust saame teavet varakristliku muusika kohta? apostel Pauluse kirjadest. 9. Mis on psalmid, kus need kirjas on? 150 heebreakeelset laulu, neid nimetatakse ka Taaveti lauldeks. Need on kirjas Vanas Testamendis. 10. Millal sai ristiusk Rooma riigi ametlikuks usuks? 4.sajandil. 11
Sinna pääsemise tingimus oli siiiras usk ning jumala- ja ligimesearmastus. Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k `messias`, kreeka k `christos` e `salvitu`. Salvimine = valitsejaks pühitsemine) Loodi esimene kogudus Jeruusalemmas (kr `kyriakos`e `issandale kuuluv`). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas, nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused, kus kreeklastest paganaid (lad `pagani`e maainimesed) oli rohkem kui juute. KRISTLUSE TEKKIMINE (§ 27 + lk 215-216) 1. Palestiina allutamine Rooma ülemvõimule (aeg, Rooma suhtumine juutidesse, juutide suhtumine Rooma ülemvõimu, prokuraator) 2. Jeesus kui ajalooline isik (tegevus, aeg, Jeesuse õpetus ja selle vastuolu judaismiga, Jeesuse hukkamise põhjused, Pontius Pilatus, 30. a eKr)
Siseriigis tõi see kaasa vastuolusid mõjuka Amoni preesterkonnaga. Egiptuse võim Aasias nõrgenes, eriti hetiitide vallutuste tagajärjel. Ehnatoni surma järel taastas Tutanhamon (1333 1324) riigis Amoni kultuse. Pöörde vana kultuse juurde viis lõpule Horemheb (1320 1292), kes lasi lammutada mitmeid Atonile püstitatud monumente. Horemhebi väepealik Ramses I rajas uue, 19. dünastia. Tema järglane Seti I (1279 1213) alustas võitlust Aasias, taastamaks ülemvõimu Palestiinas ja Süürias. Valitsemisaja lõpul määras ta poja Ramses II kaasvalitsejaks. Ramses II (1290 1224) rajas riigile uue pealinna Per-Ramsese Niiluse delta idaosas. 1274 pidas Ramses II Süürias Kadesi linna juures lahingu hetiitide vastu, mis ei andnud otsustavat edu kummalegi poolele. 1258 sõlmiti Hetiidi kuninga Hattusili III-ga rahu- ja liiduleping, põhjapoolne Süüria jäi hetiitidele, Palestiinas ja Süüria lõunaosas aga kindlustus Egiptuse võim
Neutraalse võitluspaiga leidmisel kasutatakse sultan Saladini abi. Sultan Saladin oli ennast maskeerinud nii saratseen Shirkoofiks kui arst el Shakimiks. Sir Kenneth võidab ning paljastatakse ta õige identiteet David, Sotimaa kuninglik prints. Tänu oma tiitlile võib ta nüüd abielluda oma südamedaami Edith Plantagenetiga. Tegelaste iseloomustus Rüütel, sir Kenneth, on kaks aastat Palestiinas sõjaretkest osa võtnud. Ta on tugev ja vastupidav, ta on võimeline suurteks pingutusteks. Teda kutsutakse Leopardi rüütliks ning ta on tuntud, kui osav võitleja ning ta on vapralt tegutsenud lahingutes. Ta on aus, erinevalt teistest ristisõdijatest, ei pressinud ta altkäemaksu vaestelt pärismaalastelt, kui raha oli otsakorral. Rüütel oli inimlik, kuna ta tegi vigu. Kui sõnumitooja kutsus teda endaga kaasa, valis rüütel kohustuse asemel leedi. Ta on ustav kuningas Richardile. Peale
poisslapsed.Jeesus aga pääses kuna Joosep ning Maarja põgenesid Egiptusesse ning peale Heroodese surma tulid nad tagasi ja kolisid Laatsareti, kus Jeesus üles kasvas. Kui Ta oli 30-aastane, ristis Ristija Johannes Ta Jordani jões. Pärast seda siirdus Jeesus kõrbesse, et paastuda nelikümmend päeva ja ööd. Usku jumalasse tõestas ta sellega, et seisis vastu Saatana kolmele kiusatusele. Kolme järgneva aasta jooksul jutlustas Jeesus Palestiinas ja kogus enda ümber rühma õpilasi ehk jüngreid. Jumalariigi kuulutamise kõrval saatis Jeesus korda ka palju imetegusid, mida isegi tema vaenlased ei eitanud. Imetegudega tõendas Kristus paljudele oma järgijatele, et ta on midagi enamat kui lihtne usuõpetaja. Tema esimene imetegu toimus Kaana pulmas, kus ta vee veiniks muutis. Hiljem tervendas Jeesus tõbiseid, vaigistas tormi, kõndis mööda järvevett ja toitis 5000 meest vaid viie leivapätsi ja kahe kalaga.
b) Saksa kaupmeeste soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga: Peamised kaubateed Venemaale kulgesid 12.saj Lübeckist Ojamaale (Gotlandile), kust omakorda kulgesid läbi Läti jõgede või Soome lahe ranniku kaudu Novgorodi, Pihkva ning teiste Vene vürstiriikide aladele. c) Rooma paavstide soov levitada katoliku usku: 12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks algatasid paavstid ristisõdu Palestiinas (e Pühal Maal) ja võideldi ilmalike valitsejatega Euroopas. Eestlased ja läti- ning leedu hõimud (balti hõimud) olid viimased paganlikud rahvad Euroopas, keda sooviti kristianiseerida (ehk ristida). d) Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. e) Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. 5. Balti ristisõja I etapp liivlaste ja latgalite alistamine 1187-1207 a) 1180
Vanale Egiptusele on pillidest kõige iseloomulikumad otseflööt ja harf. Tuntud on ka topeltsalmei (kahe toruga puhkpill). Võrdlemisi palju pille on teada Mesopotaamiast, babüloonia-assüüria kultuurist. Lüüra, harfi ja lauto tüüpi keelpille kasutasid juba sumerid. Piltide, arheoloogiliste leidude ja nappide kirjalike allikate najal on meil võimalik umbkaudu ette kujutada, mida muusika vanades kõrgkultuurides Assüürias, Babüloonias, Egiptuses, Palestiinas inimestele tähendas täites põhiliselt kultuslikku funktsiooni, kõlas aga ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks. Täiusliku kuju saavutas antiikmuusika antiikmuusika V-IV saj. e.m.a. Kreekas. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks pidasid nad Zeusi poegi: Apollonit, keda kujutati tihti lüüra käes ja Amphioni. Samuti oli muusikaga tihedalt seotud veinijumal Dionysos, kelle pilliks oli aulos kileda tämbriga vilepill
KRISTLUS Jeesus Kristus, kelle järgijaks kristlased end peavad, sündis enne 1.saj eKr Rooma provintsis Palestiinas (praegune Iisrael, Liibanon ja Jordaania). Ta suri ristil 33-aastasena. Umbes 3 aastat veetis ta rändjutlustaja ja tervendajana Naatsareti ja Jeruusalemma ümbruses. Kristlased usuvad, et ta on Jumal või Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskude suhtes sõnakuulmatud inimesed. Öeldakse, et Jeesuse ema Maarja viljastas Jumal, mitte mees. Jeesus on tõeline inimene ja tõeline jumal.
kestis 8 aastat ja lõppes tulemusteta. 1990 vallutati Kuveit. 1991 korraldati ÜRO poolt operatsioon ,,Kõrbetorm", mille käigus vabastati Kuveit. Kuna ÜRO ei lõpetanud oma surveabinõusid, siis langes riigi elatustase kiiresti. 2003 kukutasid USA väed Husseini valitsuse. Siiski on Iraak tänaseni üks kuumemaid kriisikoldeid. 6) Iisrael riigi väljakuulutamine- juutide ja araablaste vaenu tagamaad. 14 mai 1948 kuulutasid juudi organisatsioonid Palestiinas välja oma riigi Iisraeli. Kuigi seda tehti ÜRO nõusolekul tekkisid kohe konfliktid Palestiina araablastega. Nemad ei olnud nõus Palestiinat juutidega jagama. Peamine põhjus, miks tülid tekivad on see, et juudid peavad Palestiina alasid oma ajalooliseks kodumaaks. Samas araablased, kes on seal viimased sajandid elanud arvavad, et see maa kuulub siiski neile. 7) Palestiina sõda Suessi kriis ja 6-päevane sõda Jom Kippuri sõda.
o Riia piiskopkond 6 maahärrat o Maahärra on vastava haldusüksuse kõrgeim juht -> peapiiskop o Taani aladel Taani kuningas o Ordu aladel kõrgordumeister Piiskopkonnad o Piiskoppidel ilmalik ja vaimulik võim o Tlna piiskopil ainult vaimulik (taani kuningal ilmalik võim) o Piiskopi määras toom kapiitel e. Toomhärrade kogu o Piiskopkonna peakirik katedraal e. Toomkirik SAKSA ORDU o Loodi 12.saj Palestiinas o 14.sajandist keskus Preisimaal, algselt Jeruusalemmas o Ordu kõrgeim juht kõrgmeister o Liivimaa haru juht Liivimaa meister o Liivimaa keskus Riia, 15. sajandist Võnnu (Cesis) o Ordu jaotatud komtuur- ja foogtkondadeks o Linnustes: Rüütelvennad -> preestervennad -> sõdurid -> teenrid TAANI ALAD o Taani kuninga ISIKLIK valdus o Läänistamine o Tugeva vasallkorra kujunemine
uskumatutest nn puhtaks teha. Inglismaa liitlased tahavad koju minna, sest on väsinud sellest sõjastlavikust. Sir Kennethi tunnestes leedi Edith vastu. 2. TEGELASTE ISELOOMUSTUS Frank oli tugevajõuline mees, helepruunide juustega, mis tihedasti tema pead katsid. Tal olid sinised, avameelsed silmad, Kennethil oli kaunikujuline kreeka nina, suu laiavõitu, kuid täis tugevaid, ilusaid, valgeid hambaid. Ta ei olnud üle kolmekümne aasta vana. Ta oli kaks aastat Palestiinas sõjaretkest osa võtnud. Sõdurlik vahvus ja hoolimatu avameelsus väljendustes iseloomustas tema kõnelust ja liigutusi ning tema häälest kostis, et ta on rohkem harjunud käskima kui kuulama, et tal on kombeks väljendada oma tundmusi valjusti ja julgesti, küsimata, kas neid tahetaksegi kuulda. David on Huntingdoni krahv, Sotimaa kuninglik prints. Ta suhtus naisterahvastesse suure lugupidamise ja aupaklikkusega. Kõige suurem kiindumus oli tal oma armastatu Edithi suhtes
- Hakati korraldam kontserte (ka ilmatantsu ja lauluta) - Orkester esines iseseisvalt - Klakööri e elukutseline plaksutaja - Tekkis uus kunstlik pantomiim, kus tantsu abil kujutati sündmuste käiku - Pillid: tibia (topeltflööt), leiutati vesiorel Vana-Rooma kultuuri viis lõpliku lagunemiseni: Suur rahvastikuränne, Läänekristlik kloostrikultuur ja Läänekristlus. Varakristlik muusika 1.saj II pool - 6.saj pKr - Kristlus sündis Palestiinas - Algselt ühtne keel Kreeka keel - Vana-Kreeka ja Lähis-Ida mõjutused - Toimus kiriku jagunemine: Läänekristlus ja Idakirstlus - 313. aastal keiser Constantinuse käsul legaliseeriti Kristlus - Üleminekuetapp antiikkultuuri ja keskaega Tähtsamad laulu tüübid: - Psalmoodia ehk tekstid vanast testamendist - Hümnoodia ehk uutele tekstidele loodud laulud KESKAEG 5. saj-14. saj I pool
Kristluse teke ja areng Rooma riigis Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist. Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumala armastuse väljendust. Tema tõlgenduses pääsevad jumalariiki need, kes...
kaneelipuu, viiruki, silmasalvide, paavianide, määrkasside, koerte, pantrite, orjade ja nende lastega. Midagi taolist ei olnud toodud ühelegi kuningale, kes kunagi on elanud põhjas". Egiptuse võimsus kasvas hoogsalt, kuid põhjas ei olnud kõik korras. Thutmosis I poolt alistatud Aasia maad ei tahtnud jääda Egiptuse andamlasteks. Need olid alandlikud ainult seni, kui Egiptuse väed olid aktiivsed. Hatsepsuti peaaegu kahekümneaastase valitsemise kestel lõi Egiptuse võim Süürias ja Palestiinas tugevasti kõikuma. Kadesi linna valitseja juhtimisel organiseeriti Egiptuse vastu koalitsioon. Koalitsiooni seljataguseks oli Mesopotaamia põhjaosas kujunenud Mitanni riik, kes oli erutatud Thutmosis I edukatest sõjakäikudest. Hatsepsuti kauaaegse valitsemise kestel Thutmosis III ootas, selleks et kuningaks saades astuda välja aasialaste vastu ning ennistada sõjakäikudega Aasiasse Egiptuse endine võimsus.
Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes asusid elama lagedale maastikule ning hakkasid kõndi-ma kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes sellisest olendist australopiteekus ehk lõunaahvlane (5-2 mln aastat tagasi), kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja ahvinimeste vahel. Australopiteekus on seega esimene hominiid (inimlane). Australopiteekuste luid on leitud vaidAafrikast. Nad olid alla 1,5 m pi-kad, nende aju oli ahvide omast veidi rohkem arenenud. Australopiteekused sõid taimetoidu kõrval ka liha (olid arvatavasti raipesööjad). Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas ühest australopiteekuste liigist Homo habilis ehkosavinimene, kes oskas valmistada lihtsaid kivist tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalseid umbes rusika-suurusi kive). Osavinimese saabumisega algas eelajalooline aeg (muinasaeg/ürgaeg). Inimese kujunemisliin jätkus Homo erectuste ehk sirginimes...
võiduajamisi . Märkimisväärseks saavutuseks saame lugeda sel ajastul rajatud sildu , teesi ja veejuhtmeid. Agoraa asemel oli Roomas foorum. Samuti erinesid roomlaste ehitised jumalatele. Roomlastel oli jumalatele pühendatud üks eriline tempel . Eriline oli ta just oma kuju poolest . Kuna enamus maju olid neljakandilised siis see hoone oli ümmarguse põhiplaaniga, maailma suurim kuppelehitis - Panteon . Rooma keisririirig ajal sai alguse ristiusk , mis hakkas levima Palestiinas . Keisririigi hiliseks perioodiks tõusis esile üks ja ainus jumal ning keisreid ei tunnistatud enam jumalatena . Kristlus kuulutati ametlikuks riigiusuks. Samuti hakati paganaid taga kiusama . Mina arvan , et kreeka kultuuri mõjutused olid vältimatuks . Seetõttu ,et enamus alistatud rahvaid olid samuti kreeka kultuuri mõjutustega, kreeklaste massilise rändamise tõttu hellenismiperioodil . Rooma teritoorium keisririigi ajal hõlmas endas
nende kunstis Sargon II · 721 705a. eKr. · Tema valitsusaja algul mäss Babüloonias · Alistas Assüüriale Samaaria linna Palestiinas · Koos pojaga vallutas Urartu · Allutas Babüloonia http://www.bible-history.com/archaeology/assyria/sargon-bust.html Sargon II residents Horspadis (rekonstruktsioon) Palee väravat valvasid tiivulised härjad, kelle ülesandeks oli kaitsta paleed kurjade jõudude eest Sanherib
jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumala armastuse väljendust. Tema tõlgenduses pääsevad jumalariiki need, kes siiralt usuvad Jumalasse, armastavad Jumalat ja ligimesi. Jumalariik on valla viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end usaldama Jumala hoolde, kuid mitte rikastele ja rahulolevatele. Jeesus õpetas, et kannatusi tuleb taluda alandlikult, sest kõik kannatajad ja rõhutud saavad tasu pärast surma
muusika, lõbustusasutused suleti, riigis kehtestati tsensuur, naised pidid taas kandma traditsioonilist riietust jne. 13. Pärast Husseini võimuletulekut algasid Iraagi-Iraani piiril relvastatud kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks. 1990 algas aga Lahesõda, mis põhjustas majandusliku olukorra halvenemise. 2003a. kukutati Husseini valitsus, kuid rahu see Iraagile ei toonud. 14. Lähis-Ida konfliktikolle peitub Palestiinas, kuna Juudid peavad seda oma ajalooliseks kodumaaks kuid araablased arvavad, et see maa peab kuuluma neile. 14 mai 1948 aastal kuulutai välja juutide riik Iisrael, mis tõi endaga kaasa mitmeid sõjalisi konflikte: Palestiina sõda, sõda Iisraeli ja Egiptuse vahel, kuuepäevane sõda, Jom Kippuri sõda jt. Iisraeli ja araabi riikide vahel hakkasid suhted paranema 1970 aastate teisel poole ( Camp Davidi rahu) kuid kindlat rahu pole ikkagi Lähis-Ida piirkonda sattunud. 15
-Kõik ruumid koondusid aatriumi ümber. Aatriumi poole avanevad ka kõik uksed ja aknad. Aatriumil lahtine laevad ja bassein vihmavee kogumiseks. 8)Mida tead roomaaegsest tahvelmaalist. Millises Rooma riigi osas on neid palju säilinud? -Ka rooma tahvelmaale koguti. Väga populaarsed olid maalitud portreed. Need on säilinud Egiptuses. Ristiusu mõju kunstile 1) Millal tekkis ristiusk? -1.saj 2)Millises tolleaegse Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? -Vahemere idarannikus, Palestiinas 3)Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? -nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmist) -sõnade ja tegude ühtsust -eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu 4)Mida tähendab messianistlik? Kes oli Messias? -st. Usuti lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühjaks 5)Kuidas nimetati ristiusulisi veel ? - kristlasteks 6) Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millises vormis see võis toimuda?
· Rändjutlustajad (apostlid) levitasid usku ( neid oli 12 tähtsamat, sh Peetrus ja Paulus) · Kristlased moodustasid kogudusi paljudes rooma riigi piirkondades · Roomlased austasid paljusid jumalaid, sh keisreid, kristlased keeldusid neile ohverdamast · Lihtrahvas süüdistas kristlasi sageli kuritegudes ja õnnetuste põhjustamises · Kristlasi kiusati taga Tooma riigis hooti taga kuni 313. a. pKr Kristluse teket ja arengut mõjutasid I sajandi Palestiinas ja Rooma impeeriumis üldiselt toiminud usulised, poliitilised, majanduslikud, üldkultuurilised jne mõjutegurid. Kristluse tähtsaim alusdokument on koguteos Uus Testament. Ühtlasi on see tähtsaim allikas kristluse algusaegade kohta. Uue Testamendi distsipliinid vaatlevad kristluse algust ja sellega seotud nähtusi. Nad kajastavad kristluse teket ning tingimusi selleks, samuti kristluse kujunemist, seoseid juutluse ja muu religioosse maailmaga
kõvenevad 10 päevaga. Tallinna loomaia isendi nimeks on Ralf. Siinai ogahiir(Acomys cahirinus dimidiatus) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Sugukond:Hiirlased (Muridae) Nimetus viitab looma karmidele seljakarvadele, mille seas leidub suhteliselt jämedaid ja jäiku okkaid. Soomustega kaetud saba murdub kergesti, mistõttu paljudel looduses elavatel isenditel on sellest järel vaid jupike. Elutseb Siinai poolsaarel, Liibanonis, Palestiinas. Asustab kuivi poolkõrbi ja savanne, eelistab kiviseid ja liiva- seid paiku. Võtab meeleldi liivavanne. Varju otsib kivirusus, teiste loomade urgudes, sageli ka termiidipesades. Võib elada inimasulate läheduses. On seltsinguline öö- ja videvikuloom. Kõigesööja, kes eelistab taimtoitu, eriti kõrreliste seemneid. Pärast 35–45-päevast tiinust sünnib 1–3(5) pesahülgajat poega, kes emapiima imevad umbes 2 nädalat. Pojad on võimelised koos emaga edasi liikuma juba esimesel eluööl
Külma sõja ajal oli jugoslaavia erapooletu. o Sündmusi Jugoslaavia ajaloost 1945 jugoslaavia kuulutatakse sotsialistlikuks riigiks 1984 halvenevad suhted NSVL-ga, võetakse vastu Mashali plaan · Albaania rahvusvabariik o 1945 läks Albaanias võim kommunistidele. Albaaniast sai suletuim Euroopa sotsialismimaa. Külma sõja kriisid · 1948 Iisraeli riigi tekkimine Palestiinas o Taheti tekitada araablaste ja juutidele eri riiki Korea sõda 1950-1953 Põhja-Koreas kommunistid Lõuna-Korea rahvuslased · 1950: o Põhja-Korea tungis peale lõuna_koreale, o Sõtta sekkusid ameerika ÜRO nime all (rahvuslased) o Venemaa läbi hiina ja hiinlased (kommunistid) · 17.juuni 1953 berliini ülestõus: o Lääne riigid (USA) kutsusid Ida-Euroopa rahvaid ülesse vabaduse eest, aga ise neid ei aidanud
Kriis Aeg Osalejad Põhjused/ajend Kriisi käik Tulemused Berliini blokaad 19481949 USA, Saksamaa 3 läänepoolses NSVL sulges kõik maismaa NSVL saavutas vaid selle, et Lääne-Berliini ei Prantsusmaa, okupatsioonitsoonis teed, mis ühendasid Lääne- arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi Suurbritannia, lisaks Lääne-Berliinis Berliini ja lääne koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks NSVL (USA, Pr., Sbr.) läbi okupatsioonitsoone Lääne- haldusüksuseks. Saksamaa lõhenes lõplikult viidud rahareform, mida Berliin sai välismaailmaga (läänes Saksa Liitvabariik ja idas Saksa ...
· inimkehad keerukates poosides · teemad: 1) mütoloogia 2) ajalugu 3) elurõõmsad, värvikad sündmused · vahel ka pikantsed stseenid · mosaiigid värvilistest kividest (nt põrandamosaiigid) · Tahvelmaal: *peamisteks teemadeks portreed, maalitud enkaustika tehnikas e vahavärvidega (isikupärased)*maaliti puittahvlitele RISTIUSU MÕJU KUNSTILE VARAKRISTLIK KUNST. KRISTLUS: · tekkis Palestiinas, levis Rooma, sattus vastuollu kohalike võimudega, oli ainult 1 jumal · vastuolus Rooma moraaliga · 313. keiser Constantinus kuulutas ristiusu lubatuks · 330. kuulutati ristiusk ametlikuks usuks riigis · 395. Rooma riigi jagunemine 2 · 462. Lääne-Rooma riigi lagunemine KATAKOMBID.SARKOFAAGID · visuaalne kunst kristlastele esialgu lubamatu, tähtsaim oli jumalasõna ja pühakiri · võeti üle juudi usu vaen kujude ja piltide suhtes
tunginud aarjalastega, kes on tänapäeva hindude esivanemad. Pärsias tegeleti vähe põllumajanduse, käsitöö ja kaubandusega. Foiniikialased elasid Vahemere ja Araabia poolsaare kõrbete vahel, mis oli vanal ajal tuntud Kaanani nime all. Foiniiklased olid suured meresõitjad, neid soosis selleks Põhja-Foinikases asuvad seedripuud, millest tehti laudu ehituseks. Juudid, kes olid vanasti heebrialased, elasid Palestiinas, Kaanonimaa Lõunaosas. Juuda riigi maastik oli väga vahelduv st. palju mägesi, kiltmaasid, orge, jõgesi ja järvi. Viljakam maa oli järvede, jõgede läheduses, kus tegeleti põllumajandusega, karjakasvatusega aga tegeleti kiltmaade läheduses. Kõigides riikides valitses kuningas, kuigi võim oli igas riigis erinev. Impeeriumid olid kõikides riikides suured ja kindlasti ei puudunud riikides orjanduslik-ja klassiühiskond. Hetiidide pealinnaks oli
............................................................................. 8 Sissejuhatus Egeuse kunsti Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst kujunes välja III aastatuhandel e.m.a. Egeuse mere saartel. Keskusteks olid Kreeta saared ja Peloponnesose poolsaar ning Küklaadide saarterühm, mis oli Kreeta saarte ja Mandri-Kreeka vahel. (1) Kujunes neoliitikumi- ja vase-kiviaegseist algeist pronksiaja kultuuriks ning avaldas mõju ka väljaspool Egeuse mere piirkonda. Näiteks Egiptuses, Süürias ja Palestiinas. (3) Kreeka-Mükeene kunsti õitseajaks loetakse 2000-1250 aastat e.m.a. Egeuse kunst jaguneb ehituskunstiks, tarbekunstiks ja kujutatavaks kunstiks.(3) Kreeta-Mükeene kultuur hõlmab III ja II aastatuhandel e.m.a. Kreetal arenenud Minose kultuuri, mis alates 16.sajandist e.m.a. avaldas tugevat mõju kultuuri arengule Kreeka mandrialal, ja sellest mõjutatud Mükeene kultuuri, milles keskused olid Kreeka emamaal.
Meisterlik keelekasutus ja stiilitunnetus. Jupiter Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus kapitooliumil Juno Hera - taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja Mars Athena tarkusejumalanna, muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvur Venus Ares - sõjajumal Bacchus Dionysos - veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal Vesta Hestia kodukolde jumalanna, kelle auks põles rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. Jeesus 1 saj palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Pontius Pilatus Juuda provintside asevalitseja, kes lasi jeesuse kolgata mäel risti lüüa. 753-509 eKr kuningate aeg (etruskide hiilgeaeg) 265 eKr kogu itaalia langes rooma võimu alla. 264-146 eKr 3 puunia sõda kartaagoga ülemvõimust vahemerel, lõppesid rooma võiduga. 146 eKr rooma impeerium liideti Makedoonia ja Kreekaga. 30 eKr octavianus vallutas egiptuse 313 - 381 -
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
