2009 ja 2010 aastal olid investeeringud väikesed jäädes kümnendi esimeste aastate tasemele. Ettevõtted hoidsid kulutusi masu ajal kokku ja ei teinud ühtegi üelliigset investeeringut. Kulutati ainult hädavajalikule. 2011 näitaja on juba mõnevõrra parem, aga jääb ikkagi veel kaugele buumiaja tipust. Sõiduautode esmane arvelevõtmine Sõiduautode esmane arvelevõtmine on kasvanud kümne aastaga 18687 tüki võrra, 1,7 korda. Samas on 2011 aasta näitaja võrreldav 2004. aasta näiduga. Buumi tipus oli näit 1,7 korda suurem ja samas masu aastatel oli sama näit ca. 2 korda väiksem.
15-64 aasta vanuselisi on Kenyas umbes 58%. Keskmine eluiga on 58.8 aastat. Rahvastikupüramiidi järgi oli 2010 aastal kõide rohkem 10-14 aastaseid. Aastaks 2050 aga ennustatakse ka kuni 54 aastaste nö. järelkasvu, st. et neid on võrdselt umbes 1.5 miljonit. Nagu näha rahvastiku püramiididelt, siis Kenya rahvastik pigem nooreneb. Meeste keskmine eluiga on on 35 aastat ja naistel 32 aastat. Võrreldes mõne teise riigiga on see arv madal. 2011 aastal oli suremuse näitaja Kenyas 8.93 inimest 1000 inimese kohta. Sündide näitaja aga oli 33.54 inimest 1000 kohta. Viimastel aastatel on sündimus suurenenud ja suureneb veelgi. Viimase viie aasta jooksul on sündinud poisse ja tüdrukuid peaaegu võrdselt. Kuigi poisse natuke rohkem kui tüdrukuid. Sellest järeldades on Kenya hetkel demokraafilise ülemineku esimeses etapis. Linnastumine Keenya suurimad linnad on Nairobi, Mombasa, Nakuru, Eldoret, Kisumu, Thika, Kitale, Malindi, Garissa ja
Finantsanalüüsis kasutatakse järgmisi meetodeid: 1. Horisontaalanalüüs aruandluse mitme perioodi näitajate võrdlus, muutuste väljatoomine absoluutsummas ja protsentides. 2. Vertikaalanalüüs on üksikute näitajate osakaalu arvutamine kogumis. Näiteks bilansis arvutatakse välja varade osakaal või finantseerimise allikate osakaal 3. Finantssuhtarvude arvutamine. See on põhiline analüüsi meetod. Finants- suhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse protsentides, kordades, päevades ja/või kroonids. Suhtarvude puhul on vaja vastata järgnevatele küsimustele: · kuidas arvutada; · mida see suhtarv mõõdab; · mllistes näitajates väljendatakse; 4 · millest räägivad näitaja kõrged ja madalad väärtused; · kuidas vastavat näitajat parandada.
detaili materjali omadused pingekontsentraatorid detaili absoluutmõõtmed 15.24. Milleks vajatakse piirpingediagramme? Et teada saada, kas väsimustugevus on piisav 15.25. Mis on detaili väsimuspiir? Tsüklite arv, mille suurenedes detail puruneb 15.26. Millised põhiparameetrid mõjutavad detaili väsimuspiiri? Pingetsüklie arvust, koormusest. 15.27. Mida näitab efektiivne kontsentratsioonitegur (väsimuse korral)? pinge kontsentreerumise katseandmetest tulenev arvuline näitaja staatilisel koormusel 15.28. Mida näitab mastaabitegur (väsimuse korral)? absoluutmõõtmete mõju arvuline näitaja: 15.29. Mida näitab pinnaviimistlustegur (väsimuse korral)? pinnakareduse mõju arvuline näitaja: 15.30. Mida näitab väsimuspiiri alanemise tegur? Detailide väsimusohtu, võrreldes samast materjalist katsekehadega laboritingimustes määratud väsimuspiiriga, näitavad väsimuspiiri alanemise tegurid: 15.31. Kuidas saaks detaili vastupanuvõimet väsimusele tõsta?
ühed suuremad kulud, moodustades kogumahust 12,6% . Vaatamata nendele kulutustele on Eesti riigi panus tervishoidu siiski väiksem kui Euroopa Liidu keskmine. Aastal 2011 oli Eesti näitaja 5,1 % kogu SKPst, kui samal ajal Euroopa Liidu keskmiseks näitajaks oli 7,3 %. Naaberriigid Läti ja Leedu on meiega sarnasel tasemel, vastavalt 4,1% ja 5,2%. Möödunud aastatega on Eesti tervishoiu valdkonna kulud võrreldes SKPga liikunud ülesmäge, samamoodi on seda teinud Euroopa Liidu keskmine näitaja (aastatel 2002-2007 oli eesti näitaja vahemikus 4,0%-4,3% SKPst, Euroopa Liidu keskmine aga samal ajal vahemikus 6,4%-6,7%). Nende näitajate põhjal võib väita, et Eesti riigi tervishoid on alarahastatud. Rohkem peaks suunama ressursse tervishoidu, kuid nagu alati, ei ole selleks piisavalt palju vabu vahendeid. Sotsiaalministeeriumi majandamiskuludes on tervishoiuteenuste osutamiseks planeeritud kokku 7 660 254 eurot. Sealhulgas 99 888 eurot SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
SKP muutus Eesti (%) 24 8,4 -22,9 0,5 14,9 0,3 9,3 Töötus Brasiilias (%) 8,1 7,1 8,3 7,9 6,7 6,1 5,9 Inflatsioon Brasiilias (%) 3,6 5,7 4,9 5,0 6,6 5,4 6,2 SKP muutus Brasiilia (%) 11,6 20,1 -2,8 31,4 17,2 -8,6 -1,8 SKP, inflatsioon ja töötus on omavahel seotud ning kui üks näitaja muutub, siis muutuvad ka teised näitajad. SKP ja töötus on omavahel seotud Okun’i seaduse kaudu, mille kohaselt tööpuuduse 1% vähendamine toob kaasa SKP 3% kasvu. Inflatsiooni ja töötuse vahel eksisteerib kahanev võrdeline seos. Inflatsioon on üldiselt nendel perioodidel madal, kui töötus on suur ja kui inflatsioon on kõrge, siis tavaliselt on töötus väike. Seega on inflatsioon ja töötus omavahel seotud Phillipsi kõvera kaudu. Tänapäeval on ka palju riike, kes on
1)Täida tabel. Näitaja Esimene aasta (x) Teine aasta (y) Tööjõud 18 190 19 460 Töötajad 16 888 17 888 Töötus 1 302 1 572 Töötuse määr (%) 7,2% 8,1% Tööhõive määr (%) 92,8% 91,9% Arvutuskäik: Töötus. Tööjõud – töötajad (x) 18190-16888=1302 (y) 19460-17888=1572 Töötuse määr. (Töötud / tööjõud) * 100 (x) (1302/18190)*100%=7,2% (y) (1572/19460)*100%=8,1% Tööhõive määr. (Töötajad / tööjõud ) * 100 (x) (16888/18190)*100%=92,8% (y) (17888/19460)*100%=91,9% Kui palju muutub töötusemäär? Võrreldes esimese aastaga tõusis töötuse määr teisel aastal 0.9%. __________________________________________...
neutraalsoolalahusega töödeldes hüdrolüütiline happesus- võimalik määrata hüdrolüütiliselt leeliselise lahusega. Leeliselisus- ehk aluselisus on tingitud mullas olevatest leelismetallide karbonaatidest ja kolloididel neeldunud metallide katioonidest.. tahke faasi tihedus, -De- - mg/m3- on 1m3 mulla tahkete osakeste absoluutkuiv mass megagrammides lasuvustihedus, - Dm.- Mg/m3 on 1m3 rikkumata ehitusega mulla absoluutkuiv mass poorsus- mulla näitaja üldine poorsus- Pü- % pooride summaarne osakaal üldmahust kapillaarne poorsus- poorusse osa, mis esineb kapillaaridena, kus vett hoitakse kapillaarjõuga mittekapillaarne poorsus- poorsuse osa, kus vett hoitakse gravitatsiooni jõuga seotud veega täidetud poorsus- Ps %- liikumatu- , raskesti omastatava ja omastatava kapillaarveega täidetud poorsus; aeratsioonipoorsus, eripind,- Ep m2/g- massi või ruumala ühikut mulla tahkete osade summaarne välispind m2
MAJANDUSÕPETUS KODUTÖÖ Toote või teenuse omahind, müügikasum ja tasuvuspunkt Õpilane ÜLESANNE: palun leida vastused ja kanda tabelisse Toote või teenuse nimetus Keeks Jrk Näitaja Lühend Selgitused 1 OMAHIND OH SINA MÄÄRAD (otsustad) omahinna 2 Juurdehindlus % JH% SINA MÄÄRAD (otsustad) juurdehindluse 3 MÜÜGIHIND MH arvuta 4 Brutokasum ühe toote või teenuseühiku kohta. BKü arvuta
tagamiseks. Kattekordaja peab olema kõrge siis on tagatud lühiajalise võlgnevuse õigeaegne tasumine. Suhtarv peaks olema 1 ja 2 vahel. Siit on näha, et ettevõtte lühiajalise kohustuste kattekordaja on hea. Käibekapitalis puudujääki ei ole. Maksevõime kordaja ( Quick Ratio) = Likviidne vara / Lühiajalised kohustused 31.12.2007 Maksevõime kordaja = 356 874/ 235 897= 1,5 31.12.2008 Maksevõime kordaja = 297 963/ 201 546 = 1,5 See näitaja määrab ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi, kasutades ainult kõige likviidsemaid vahendeid. Näitjate järgi on ettevõttel päris head väljavaated. Maksevalmiduskordaja = Raha+väärtpabrer / Lühiajalised kohustused 31.12.2007 Maksevalmiduskordaja = 6 546+7 665/235 897=0,06 31.12.2008 Maksevalmiduskordaja = 7 349+7 665/201 546=0,07 Näitab, kui suures osas on lühiajalised kohustused kaetud kõrglikviidse varaga. Mida väiksem on maksevalmidusekordaja seda parem
23,1-ni. · Kui võrrelda Afganistani sündimuse, suremuse ja loomuliku iibe näitajaid (vastavalt 39; 18; 2,1) maailma keskmiste näitajatega (vastavalt 20; 8; 1,2), on näha, et Afganistanil on nii sündimuse, suremuse kui ka loomuliku iibe näitajad ligi poole kõrgemad maailma keskmistest näitajatest. · Afganistanil on kõige kõrgem sündimus võrreldes teiste Lõuna- Aasia riikidega. Kui regiooni keskmine suremuse näitaja on 7, siis Afganistani suremus on keskmisest üle poole kõrgem. 5. a) imikusuremus: 155. Võrreldes teiste Lõuna- Aasia riikidega on Afganistanis antud näitaja ligi 3 korda kõrgem. Maailma mastaabis on Afganistani imikusuremuse näitajad kõrgeimad (sama kõrge veel ainult mõnel vaesel Aafrika riigil). Eeldused nii kõrgeks imikusuremuseks (kui ka suurele hulgale naistele,
(sissetulekute ebavõrdsus, suhteline vaesus, alaealiste vaesusrisk) ning turvalisuse näitajate (erinevatel välispõhjustel hukkunud, iskikuvastased kuriteod, aga ka enesetapud) trendid on möödunud kümnendil paranenud. Elukvaliteeti peegeldavate näitajate trendidest on olnud teatavate negatiivsete arengutega vaid suremus pahaloomulistesse kasvajatesse ja võrdsete võimaluste näitajatest ka tõrjutust peegeldav pikaajalise töötuse näitaja. Kõigi nende näitajate järgi on aga olukord Eestis siiski kehvem EL keskmisest. Haridusest väljalangemine on Eestis olnud madalam kui EL-s keskmiselt. Samuti vähemalt keskharidusega inimeste osatähtsus on Eestis kõrgem kui EL-s keskmiselt. Need trendid on olnud viimasel kümnendil ka positiivsel arenguteel. Kõrgtehnoloogilisele innovatsioonikesksele majandusele ülemineku seisukohalt ühe olulise eelduse täitmine oleks
Majanduse alused – 1. Seminar Antud seminari eesmärgiks on tutvuda Eesti Statistikaameti Interneti andmebaasiga (http://www.stat.ee/ ) ja Maailmapanga Interneti andmebaasi (http://data.worldbank.org). Kasutades neid andmebaase, tuleb esitada tabelina SKP näitaja sissetuleku meetodil ning võrrelda Eesti antud perioodi SKP muutust Belgia SKP muutusega. Tabelites tuleb välja tuua SKP suurus ja kuni kolme olulisema SKP komponendi suurused. Näitaja (miljonit eurot) 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 SKP 16 241.10 16 511.03 14 138.17 14 709.10 16 403.77 17 636.72 18 738.80 Palk 5 606.25 6 223.32 5 331.88 5 183
Ts õhtemperatuur resiiveris, (K) Ts' õhutemperatuur töötavas silindris, arvestades soojusülekanne, (K) Ta õhu- ja heitgaaside segu temperatuur täiteprotsessi lõppus, (K) Tg jääkgaaside temperatuur, (K) Tc õhutemperatuur komprimeerimis protsessi lõppus, (K) Tz maksimaalne põlemis temperatuur, (K) Tb temperatuur paisumis protsessi lõppus, (K) Tt keskmine väljalaskegaaside temperatuur enne turbiini, (K) k rõhutõuse aste kompressoris nk polütroopi näitaja kompressoris n1 polütroopi näitaja komprimeerimisel n2 polütroopi näitaja paisumisel t tegelik täitetegur i indikaator kasutegur e efektiivne kasutegur m mehaaniline kasutegur surveaste eelpaisumis aste järelpaisumis aste z soojus kasutamise tegur s ülelaadimirõhu tihedus, (kg/m3) g jääkgaaside tegur rõhutõuse aste liigõhu tegur o teoreetiline molekulaarse muutuse tegur z tegelik molekulaarse muutuse tegur
Vali riik ja sealt natural resources . https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/index.html Nimeta need ja energiavaradele tõmba joon alla. Süsi, petroolium, looduslik gaas, rauamaak, tsink, kuld, tina, silika liiv, plii, lubjakivi, sool, savi, kriit, kips, kaaliumkarbonaat, paekivi, põllumaa. 3 Ül. 2 aadressilt leia riigi kohta järgmised majanduslikud näitajad: economy; koha maailmas saad klikkides vastava näitaja järel/juures oleval „diagrammil“/“tabelil“. Alternatiivne link : http://www.citypopulation.de/cities.html a. SKT in/kohta- 36,525, koht maailmas 7. b. SKT kasv- 0,7 %, koht maailmas 184 . c. Kui suure osa SKT-st annab GDP composition by sector: põllumajandus – 1.2%, Tööstus- 21.9%, teenindavad harud – 76.9%. d. Tööpuuduse määr unemployment rate - 5.6% ja koht mm-s on 129-s e
f) Varude käibevälde: 365 / 11 = 33 g) Ettevõtte talitlustsükkel: 33 + 113 = 146 Analüüs: Varade käibekordaja ehk käibesiduvus ehk varade tootlus näitab kui tõhusalt kasutab ettevõte oma netokäibe genereerimisel või ka kui mitu müügi netokäibe euro tuleb ühe varasse investeeritud euro kohta. 2009.a. oli 64 senti 1 aktiva kohta vara, 2010.aasta lõpuks tõuseb 91 sendini ja 2011.a. lõpp on tõus 1 euro ja 43 senti. Selline kasv on väga hea näitaja. Koguvarade käibevälde- mitme päevaga suudavad varad toota iseendaga samas mahus müügitulu. Heaks (kiireks) peetakse tulemust alla aasta. 2009.a arvutus näitab, et müügitulu suutsid varad tekitada samas mahus käivet 570 päevaga. See on aga aeglane korraldus. 2010.aasta lõpuks on päevade arv vähenenud 170 päeva võrra ehk müügitulu suudeti tekitada samas mahus 401 päevaga, see on juba päris hea tulemus, kuigi ikka veel aeglane korraldus. Aga vähenemine jätkub ka 2011.a
13-14-aastastest lastest (8% võõraste täiskasvanutega). Küberkiusamisega on kokku puutunud 42% 13-14-aastastest ning 11% 6-8-aastastest lastest. Küberkiusamist esineb Eestis teiste Lääne-Euroopa riikidega võrrelduna oluliselt rohkem. · Üldiselt kasutavad alla 11-aastased lapsed internetti vähem kui nende vanemad. · Vaid pool Eesti emadest-isadest vestleb lapsega sageli sellest, mida laps võrgukeskkonnas teeb. Euroopa Liidu keskmine näitaja on 74%. · Eesti lapsed on keskmisest aktiivsemad oma vanematelt internetialase nõu ja abi küsimisel: seda on teinud 40% lastest. EL-is on see näitaja keskmiselt 32%. · Eesti lapsevanemad on võrdlemisi muretud lapsi puudutavate riskide suhtes. Näiteks 33% Eesti lapsevanematest tunneb muret võimaluse pärast, et tema last internetis kiusatakse. EL-is tervikuna on see näitaja 54%. 39% Eesti 617-aastaste
survetugevust. Põhiliseks tugevuse näitajaks loetakse tõmbetugevus, mida kasutatakse riide kvaliteedi iseloomustamiseks. Tõmbetugevus määratakse eraldi lõime ja koe suunas. Kanga tõmbetugevus oleneb kiudude tugevusest, lõnga ja riide ehitusest, viimistlusest jm. Hõõrdetugevus iseloomustab riide kulumiskindlust, millest omakorda oleneb toote kasutamisiga. Suurema kulumiskindlusega on sileda pinnaga riided. Kulumiskindlus oleneb suurel määral kiudaine liigist. Rebimistugevuse näitaja iseloomustab riide struktuuri kvaliteeti. Rebimistugevus oleneb lõngade jämedusest ja kiudaine kvaliteedist. Väiksema rebimistugevusega on jäigad, vähevenivad, väikese tihedusega riided (juhul, kui rebimiskoormus langeb esimesele lõngale). Survetugevus iseloomustab riide struktuuri ühtlust ning lõime- ja koelõnga omadusi. Riide struktuur loetakse heaks juhul, kui lõime- ja koelõngad katkevad üheaegselt. b. Venivus
RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD. ARENENUD JA ARENGUMAAD I kursuse teema: ÜHISKONNA ARENG JA ÜLEILMASTUMINE MAAILMA JAOTUMINE ARENENUD RIIKIDEKS JA ARENGUMAADEKS EHK PÕHJAKS JA LÕUNAKS 2 RIIKIDE ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD SKT riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USDs ÜRO inimarengindeks ehk IAI (HDI) heaolu näitaja, mis koosneb SKTst, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. IAI skaala on 0st üheni (0.0001,000). (vt. tabel Õ lk 33) Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites (esmasektor, töötus, teenindus) Kirjaoskus ehk haridustase Eluiga Imikusuremus Ekspordiimpordi struktuur (arengumaadel ekspordis ülekaalus tooraine ja põllumaj.saadused, arenenud riikides tööstustoodang) Elektrienergia tarbimine elaniku kohta
Tööviljakus=Toodang/Töö hulk Ettevõtte tasandil on enamkasutatav väärtuseline töö tootlikkuse mõõtmine ( nt kogutoodang ühe aastatöötaja kohta või tunni kohta, ühe palgakrooni kohta. Käive töötaja kohta, kasum töötaja kohta) Tööviljakuse mõõtmine Tööviljakuse mõõtmiseks kasutatakse: 1. Tootlikkuse ehk tootluse näitajad(toodang/töötajate arv) 2. Tööjõu erikulu ehk töömahukuse näitajaid(tööjõu kulu/toodang) Tootlikuse näitaja abil saab uurida tööviljakuse muutumise mõju toodangule. Tööjõu erikulu näitaja abil saab uurida tööviljakuse muutumise mõju tööajafondile Tööviljakuse mõjurid Tööjõuressursside efektiivsust mõjutavad: 1. Tootmispotensiaali ehk kõiki tootmist mõjutavate tegurite(ressursid ja nende kontsentratsioon, struktuur, kvaliteet, organisatsioon, tehnoloogia)summa; 2. Ajafond (tööaeg, produktiivaeg) Tööviljakuse mõõtmine(II)
Kui kasumi saamine on iga ettevõtte peamine järk-jäergult saavutatav eesmärk, on pideva likviidsuse tagamine ettevõtte eksisteerimise vältimatu tingimus, põhieesmärgi (maksimaalse kasumi) saamise eeldus (Järve jt 1998, lk 85). Suhtarvude puhul on vaja vastata järgmistele küsimustele (Teearu jt 2005, lk 17): kuidas arvutada, mida see suhtarv mõõdab, millistes näitajates väljendatakse, millest räägivad näitaja kõrged ja madalad väärtused; kuidas vastavat näitajat parendada. Selleks, et hinnata arvutatud suhtarve peab olema eeskuju (benchmark), millega neid võrrelda. Võrdluseks kasutatakse (White 1994, lk 200): sama ettevõtte erinevate ajahetkede suhtarve minevikust (trendianalüüs); etteantud eesmärki (plaani või ülesannet juhile); teise analoogse ettevõtte suhtarve; tegevusvaldkonna keskmisi suhtarve;
agraar-, industriaal-, ja infoühiskond. Traditsiooniline tootmisviis = asju tehakse nii nagu on tehtud sajandeid. Varaagraarne tootmisviis = põlluharimine, loomade kodustamine. Hilisagraarne = taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Industriaalne = kiire tootmine, palju, uued tehnoloogiad ja hea haridus. 5. Majanduslikud näitajad. Sotsiaal-demograafilised näitajad. Sisemajanduse kogutoodang ja rahvatulu ühe inimese kohta. Sots näitaja = arstiabi, haridus. 6. Inimarengu indeks . (Millistest näitajatest koosneb, kuhu kuulub Eesti?) ÜRO poolt arvutatav heaolutaseme näitaja, mis arvestab haridustaset, keskmist eluiga ja SKT-d 1 inimese kohta. Eesti on 41. 7. Kuidas jaotatakse majandussüsteeme? Iseloomusta neid. Käsu-, sega-, tava- ja turumajandus. 8. Majandusvabaduse indeks? Millel tugineb? Mitmendal kohal Eesti? Rootsi? Leedu? Arv, mis iseloomustab majanduse vabadust e seda, kui vähe riigiorganid
Suremus 10 11 Keskmine eluiga 80 a. 55 a. Lapsi naise kohta 1,7 4,8 Üle 65-aastaseid 18,00% 2,60% Kirjaoskajaid 99,80% 76,00% Samal ajal on Tsaadis meestest kirjaoskajaid 40.8% ja naisi, kes kirjutada oskavad kõigest 12.8%. See on väga madal näitaja. Musta Aafrika rahvastiku kesised elutingimused on põhjustatud ebasoodsatest looduslikest teguritest, ajaloolistest sündmustest (koloniseerimine), paljudest levivatest haigustest ja viirustest (malaaria, HIV jms), inimeste rohkusest. Kuna paljud Aafrika riigid jäävad isemajandamisega hätta, tuleb neil loota välisabi peale. Sahara-taguse Aafrika populatsioon on 2007 aasta seisuga 800 miljonit inimest. Ennustuse kohaselt on 2050. aastaks see näitaja küündinud 1,5 miljardi inimeseni
2. Inimarenguindeksi komponentide võrdlus 1) Peruu Joonis . Peruu IAI komponendid Peruu kõrgeim komponent on tervis (0,852) ja madalaim komponent sissetulek (0,634). Peruu kõik näitajad jäävad suurelt alla Austraalia ja Eesti näitajatele. 2) Austraalia Joonis . Austraalia IAI komponendid Austraalia hariduseindeks on väga kõrge (0,981), samuti on ka terviseindeks üsnagi suur (0, 976), mõlemad näitajad ületavad Eesti ja Peruu näitajaid nendes valdkondades. Kõige madalam näitaja on Austraalia puhul aga sissetulek (0,837), mis on taaskord siiski võrreldavate riikide sissetuleku näitajatest üle. 3) Eesti Joonis . Eesti IAI komponendid Eesti kõrgeimaks näitajaks on haridus (0,916), mis jääb alla Austraaliale, kuid on kõrgem kui Peruu haridusindeks. Madalaimaks komponendiks on sissetulek (0,734), mis jällegi jääb alla Austraaliale, kuid ületab Peruud. 3. Rahvastikunäitajate võrdlus
4) Neid ühiskondi, kus valitsevad pigem ellujäämisega seotud väärtused, iseloomustab madal majanduslik ja füüsiline turvatunne ning materiaalsete väärtuste esikohale seadmine. 5) Kui lähtuda vaid Maailma väärtuste uuringu viimase laine andmetest (2010–2012), jagab Eesti Lõuna-Koreaga viimast kohta selles, mis puudutab uhkustunnet oma riigi elanikuks olemise üle. Vaid 21% vastanutest olid väga uhked selle üle, et nad on Eesti elanikud, samal ajal kui Rootsis oli vastav näitaja ligi 40% ning Ameerika Ühendriikides 60%. 6) Lisaks usaldusele on viimastel kümnenditel kasvanud inimeste õnnetunne. Kui 1990. aastal väitis ligikaudu 61% Eesti elanikest, et nad on kõiki asjaolusid arvestades kas väga või pigem õnnelikud, siis 2008. ja 2011. aastal väitis end õnneliku olevat ligikaudu 77% vastajatest. 7) Kui 1990. aastal arvas kaks kolmandikku (76%) uuringus osalejatest, et homoseksuaalsus ei ole kunagi õigustatud, siis 20 aastat hiljem on vastav näitaja 48%
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. EESTI SKP NÄITAJAD SISSETULEKU MEETODIL 2. EESTI JA TAANI SKP MUUTUSTE VÕRDLUS Sissejuhatus Seminaritöö kursuses majanduse alusted on analüüsimaks Eesti SKP-d aastatel 2007-2011. Vaatluse all on alljärgnevad näitajad: palk, tööandjate sotsiaalmaksud ja põhivara kulum. Samuti on võrreldud Eesti ja Taani SKP-d ja toodud tabelid võrdlemaks nende riikide majandust aastatel 2007-2011. Eesti SKP näitajad sissetuleku meetodil Palga näitaja tõusis vaid ajavahemikul 2007-2008, pärast seda langes kuni aastani 2011. Väärtus tõusis aastani 2007, pärast seda langes kuni aastani 2011. Suurim oli aastal 2008,väikseim 2010 .Tööandjate sotsiaalmaksed on otseselt seotud palga näitajaga, kuna sotsiaalmaksed on ettevõtjale riiklikul tasemel seatud kohustus, millest sotsiaalmaksed moodustavad töötaja brutopalgalt 34,4%. Seetõttu on sotsiaalmaksete muutus ja palga näitaja muutus väikeste erinevustega paralleelne.
Valguse murdumine = kui valguskiir liigub ühest keskkonnast teise ja kui suund murdub. C=3x10(astmel 8) m/s- Valguse kiirus Valguse murdumise põhjuseks on valguse kiiruse üleminek ühest keskkonnast teise. Nurki mõõdetakse pinnaristsirgete suhtes!!! Valguse C=l(lambda) x f v=lambda x f N=c/f Murdumisseadus on valguse üleminekul ühest keskkonnast teise on langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhte jääv suurus sinalfa/sinkamma=n n-murdumise näitaja kui keskkond kust valgus tuleb on vaakum, siis on tegemist absoluutse murdumisnäitajaga n=c/v Murdumis näitaja näitab, kui palju on valguse kiirus vaakumis suurem, kui antud aines. Lääts on läbipaistev keha mille pindadeks on kõverpinnad. Kumeral on keskelt lai, nõgusal on keskelt kitsas Kumer lääts koondab valgust, aga nõgus hajutab valgust Fookus on punkt, kus kohtuvad kumer läätse läbinud kiirte pikendused
Makroökonoomika Nimi aprill 2018.a. 1. Kogu rahvastik on 1 miljon inimest, tööealisi elanikke on 700 tuhat, passiivne elanikkond ehk mitteaktiivsed on tööealiste hulgas 100 tuhat, tööga hõivatuid on 500 tuhat, struktuurse tööpuuduse näitaja on 7%, friktsionaalse tööpuuduse näitaja on 3%. Leida kui palju on töötuid, milline on tööpuuduse protsent, kui palju on arvuliselt neid, keda võib nimetada loomulikeks töötuteks? Kui palju on passiivseid elanikke kokku?(2 p). NB! Tööealine rahvastik = aktiivsed (tööga hõivatud+töötud)+passiivsed Aktiivsed = tööealised passiivsed (mitteaktiivsed) = 700-100=600 tuhat Töötud = aktiivsed tööga hõivatud = 600-500=100 tuhat
kohustusi ning kasutatakse valemit: ,(5.1) Alljärgnevate arvutuste jaoks vajalikud andmed on välja toodud aastaaruande bilansist lisas 2. 2010. aasta üldine maksevõime tase: Käibevara: 6 671 411 kr Lühiajalised kohustused: 4 026 461 kr 2009. aasta üldine maksevõime tase: Käibevara: 8 363 221 kr Lühiajalised kohustused: 6 206 039 kr 2009. aasta näitaja 1,35 on rahuldav ja 2010. aasta maksevõime taseme näitaja on 1,66 ehk hea. Kuid üldiselt peetakse maksevõime üldise taseme näitajat 1 ja 2 vahel peetakse optimaalseks. 9 5.2 Likviidsuse tase Likviidsuse tase ehk kiireloomuliste maksete tase on teine maksevõimet iseloomustav näitaja ning näitab ettevõtte maksevõimet paremini kui maksevõime üldine tase.
kohal maailmas ja sellest järeldame, et näitaja on võrreldes teistega kõrge. See arv on väike tänu meditsiini arengule, mis võimaldab ravida isegi raskemaid haigusi. Arenguriikides, kus see võimalus puudub,näiteks Aafrikas, Türgis või Indias, on suremuse protsent suur. 6. Imikusuremus: 6,8 surma/1000 sündinu kohta Tüdrukud: 6,03 surma/1000sündinu kohta Poisid: 7,52 surma/1000 sündinu kohta Keskmiselt lapsi naise kohta: 1,28 last/1 naise kohta Imikusuremuse näitaja on kõrge, võrreldes teiste maailmariikidega, kus meditsiin pole niivõrd arenenud. Arengumaades, näiteks Aafrika riikides, naistel pole head arstiabi kättesaadaval ning nad on sunnitud sünnitama kodustes tingimustes. See paneb ohu alla nii ema, kui ka lapse elu. Kuna Poola on arenenud riik, siis naised saavad sünnitada haiglates, kus arstid on kogu aeg kõrval ning nii ema, kui ka laps saavad tervisehäirete tekkimisel kvalifitseeritud arstiabi.
siis lõhutakse ära lett - ehk siis pankrott. Finantsturg koosneb - lühiajalised (rahaturg) kohustused ja kapitaliturg (pikaajalised). Ettevõtte finantsanalüüs: · Vaadatakse, mis ettevõttes on sündinud, käesolev, ja vaadatakse tulevikku. · Plaani töötamine. Näitajate valimine · Näitajate arvutamine ja interpreteerimine (amortisatsiooni näited tulevad mingi hetk) Üks asi on see mis on paberil ja teine mis on reaalselt) kõige parema näitaja oma jaoks avastamine. Kui näitaja on millekski hea, siis on ta ka millekski halb. Universaalset näitajat ei ole ilmselt olemas. · Tulemuste üldistamine. Tehakse ettepanekud tuleviku jaoks. Neid teeb kas finantsjuht, või kui on tellitud tegija. · Vajalikud andmed: · Bilanss. Möödunud olukorda kajastab. · Kasumiaruanne. Näitab ka mis kunagi sündis. · Rahavoogude aruanne. FA meetodid: Horisontaalne võrdlus perioodis
Väljaränne Eestist kas lahendus või probleem? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema noorte seas. Hoogustus see aga 2010. aastal, kui esines ka ohtralt sisserännet, kuid siiski jäi Eesti miinustesse. Aastal 2009 oli emigreerumise näitaja isegi kolm korda väiksem. Kuid kas see on Eestile probleem või mingil määral hoopis lahendus? Kuidas osutub väljaränne Eestile probleemseks näitajaks? Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Otsustatakse rajada pere hoopis seal, kus on paremad palgad ning lastetoetused. Parimaks näiteks võib tuua Soome, sest sinna toimub peamine ränne, küll palkade pärast, kuid
maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Mida suurem on tulemus (PKK), seda suurem on ettevõtte likviidsus. PKK = käibevarad lühiajalised kohustused Kuid likviidsuse tase sõltub käibevarade koosseisust ehk struktuurist. 2. LÜHIAJALISE VÕLGNEVUSE KATTEKORDAJA (LVKK) see näitab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. Näitaja madal väärtus võib olla signaaliks kreeditoridele, et sel käibevarad . ettevõttel võib tekkida probleeme LVKK = lühiajalised kohustused nende arvete maksmisega. Näitaja liiga kõrge tase viitab aga sellele, et ilmselt on käibevaradesse investeeritud liiga palju ja seetõttu võib
summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: ·tulumaks ·sotsiaalmaks ·maamaks ·hasartmängumaks; ·käibemaks ·tollimaks; ·aktsiisid ·raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: ·müügimaks; ·paadimaks; ·reklaamimaks; ·teede ja tänavate sulgemise maks; ·mootorsõidukimaks; ·loomapidamismaks; ·lõbustusmaks; ·parkimistasu. Üldist maksukoormust kogumajanduses väljendatakse maksutulude protsendina sisemajanduse koguproduktist (SKP). Selle näitaja abil on võimalik Euroopa Liidu liikmesriike võrrelda. Eesti maksusüsteemis on viimase aastakümnendi jooksul tehtud palju muudatusi, mis on mõjutanud maksukoormuse jaotust: ettevõte tulumaksusüsteemi muudatus, tulumaksu määra vähendamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, töötuskindlustusskeemi juurutamine, käibemaksu tõstmine, erandite vähendamine ja erinevate aktsiiside tõstmine. Viimaste aastate muudatused on olnud
81 inimest. See on sarnane näiteks Rootsi, Peruu, Tšiili ja Eesti rahvastikutihedustega. Sellega paikneb Brasiilia maailms pigem tagapool, 183. kohal. Enamik inimesi elab idaosas, Atlandi ookeani rannikul või suhteliselt selle lähedal. Elanikkonna tuum on riigi kagu osas, sellistes linnades nagu Sao Paolo, Brasilia ja Rio de Janeiro. Riigi põhja, lääne ja ka loe osa on täis vihmametsu ja seal paikneb vähem inimesi, see tõmbabki rahvastikutiheduse ruutkilomeetri näitaja alla (joonis 5). Joonis 5 Brasiilia rahvastiku tihedus aastal 2000 Allikas: SEDAC (04.04.2018) 2.1 Linnastumine Brasiilia linnastumine on päris suur, ligi 86.2%, iga aastaga tõuseb see umbes 0.99%. Suurima rahvaarvuga linnaks on hoopiski mitte pealinn Brasilia, rahvaarvuks ~4.155 miljonit, vaid Sao Paolo, kus elab ~21.066 miljonit inimest. Teisel kohal on Rio de Jnaeiro, ~12.092 miljoniga ja
Alkohol on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul terviserikete tekitajate hulgas kolmandal kohal. Alkoholi arvele saab kirjutada suurema osa meie keskel aset leidvatest vigastustest ja mürgistustest. Viimase kümne aastaga on Eestis alkoholi tarbimine kahekordistunud ning muutnud küsitavaks jätkusuutlikkuse. Täiskavanud Eesti inimene tarbib keskmiselt 13,5 liitrit 100 protsendilist alkoholi aastas. Soomes on sarnane näitaja 9,3 ja Norras 4,8 liitrit inimese kohta. Kuid uuringute alusel on 6 liitrit alkoholi maksimum, sealt edasi hakkab liigne alkoholitarbimine ohustama inimeste geene ja jätkusuutlikkust. Eesti on sellest normist lähtudes 2 kordse tarbimisega.. Võib vastu vaielda, et olulise osa meil ostetavast alkoholist tarvitavad "vodkaturistid", tegelikkuses on see näitaja ainult ligikaudu 10% ümber. Alkoholist räägitakse Eestis väga palju, kuna selle tarvitamine on muutunud enesehävituslikuks
Palju lihtsam on laenata firmale oma raha ja siis on seda lihtsam pärast jälle kätte saada.s Selleks, et teada saada, palju on võõrvahendeid on võlakordaja Võlakordaja = kohustused / koguvara Kui ettevõtja näeb, et võõrvahenditega saab rohkem teenida siis ta teeb selle sammu. Aga kas firma on üldse suuteline nende vahendite intresse maksma näitab kapitaliseerituskordaja = kohustused / pikaajalised kohustused + omakapital Rentaablus (kasutootlus ) = kasum / majanduslik näitaja, mille rentaablust uurime Rentaablust võib arvutada mitmesuguseid. Kasumi poole pealt brutokasum, netokasum , müügi rentaablus ärikasum puhaskasum jne. Jälgitakse kasumi suhet konkreetse näitaja suhtes. Varade kasumitootus ROA-d kasutatakse suht palju. Varade keskmine maksumus tuleb mingi keskmine kätte saada. Saadud number peaks olema kõrgem kui deposiidi intressimäär. Omakapitali rentaablus kirjeldab seda raha, mis on omanike poolt ettevõttesse sisse pandud.
EESTI MAJANDUS ÜLEILMASTUVAS MAJANDUSKESKKONNAS 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................... 3 1.EKSPORDI NÄITAJA................................................................................4 2.LISANDVÄÄRTUS................................................................................... 4 3.AUTORI ARVAMUS.................................................................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................. 5 KIRJANDUS............................................................................................... 5 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös on refereeritud Eesti Panga publikatsiooni „Eesti Konkurentsi Võime 2015“ (Eesti majandus 2015:15-20). Analüüs avaldatakse iga aastaselt, mi...
Füüsika Kontrolltöö 2 1. Mida näitab Schrödingeri võrrand? 2. Mikromaailma täpsus piirangud. 3. Millal elektron satub potentsiaali barjääriga kokku? 4. Nimeta kvantarvud ja mis nad endast kujutavad. 5. Mida kujutab endast spinn? 6. Selgita tõrjutus printsiipi? 7. Mis on ioonside keemiline side ja energiatsoon? 8. Selgita, miks metallid on head elektri juhid energia tsoonide kaudu? 9. Mis on keelutsoon? 10. Mis on dielektrik? 11. Selgita doonor ha aktseptor lisandit. + lünkteksti teine pool!!! 1. Võimaldab leida elektroni asukoha ruumis igal ajahetkel. 2. Mida täpsem on üks näitaja/suurus, seda ebatäpsemaks muutub teine näitaja/suurus. (Kui osake püsib mingil energiatasemel vaid ajavahemiku delta t, ei ole selle taseme energia E määratav täpsemalt kui ,,paikneb kusagil energialõigul delta E0h/delta t piires".) 3. Kui elektronil on piisavalt energiat, et barjäärini jõuda aga samas mitte piisavalt palju et üle hüpata. 4....
· haridustase, mida mõõdetakse täiskasvanute kirjaoskuse järgi; · elustandard, mida mõõdetakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurusega isiku kohta Ameerika dollarites (USD). Igal aastal koostatakse nende näitajate põhjal nimekiri ÜRO liikmesriikidest. On olemas ka inimvaesuse indeks, mis näitab riigi vaesusastet. Inimarengu indeks (IAI) Inimarengu indeks on ühiskonna sünteetilist arengutaset väljendav näitaja, mis on loodud globaalsete protsesside käsitlemiseks. Inimarengu indeks leitakse eluea, harituse ja elatustaseme osaindeksite aritmeetilise keskmisena. Iga indikaatori põhjal arvutatakse üks indeks, mille väärtus on 0 ja 1 vahel: Kui Indeksi väärtus < 0,5 - madal inimarengu tase Kui 0,5 >/= Indeksi väärtus
VERTIKAALNE VÕRDLEV ANALÜÜS uurib finantsaruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat (bilansis baasnäitajaks vastavalt vara või kapitali kogusumma, kasumiaruandes netokäive (müügitulu) ning rahavoogude aruandes kasutatakse baasnäitajana põhitegevuse rahavoogusid). TRENDIANALÜÜS iseloomustab järgnevate aastate näitajate dünaamikat baasaasta näitajate suhtes (kasut. Indeksnäitajat) valem: Indeks = indekseeritava aasta näitaja/ baasaasta näitaja x 100 SUHTARVUANALÜÜS on finantsanalüüsi peamine instrument, võimaldades välja tuua analüüsitavate finantsnäitajate seoseid ning võrrelda omavahel erinevaid ettevõtteid (võrreldakse ettevõtte suhtarve eelnevate aastate näitajatega, tegevusharu keskmistega või konkurentide andmetega.) VARA LIKVIIDSUS ettevtte vara vime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks. ETTEVÕTTE LIKVIIDSUS = ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS ettevtte vime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustisi.
kaubatoodang. Puuduseks on hindade mõju, väljundi struktuuri mõju. Tootlikkusnäitaja sisend võib olla: naturaalsetes, väärtuselistes, ajalistes ühikutes. Kombineerides väljundi kahe mõõtmisiviisiga ja sisendi kolme mõõtmisviisiga, on võimalik määratleda kuut tüüpi tootlikkuse näitajaid. Tootlikkusnäitajaga haaratavate sisendite alusel võib eristada: 1) Osa ehk teguritootlikkust, mille puhul leitakse väljundi suhe ühe sisendi korral. Tuntuim osatootlikkuse näitaja on tööviljakus ehk tööjõu tootlikkuse näitaja. Olulised osatootlikkuse näitajad on materjali- ja energiatootlikkus. 2) Tegurirühma tootlikkus, mille puhul leitakse väljundi suhe tegurirühma suhtes. Kasutatakse näiteks põhivara või käibevara tootlikkuse leidmisel. 3) Kogutootlikkus, mille puhul leitakse väljundi ja kõigi sisendite suhe. Kasutatakse kogukulude või varade tootlikkuse leidmiseks.
Miks me näeme üle lõkke vaadates esemeid virvendavana? Õhu keeris Lõkke kohal on õhutemperatuur tunduvalt kuumem ümbritsevast õhust Teadu poolest liigub kuum õhk üles poole,sest see on kergem Tekib õhu keeris Kuna kuuma õhu valguse näitaja erineb külma omast siis vaadeldes läbi selle piirkonna on võimalik tähendada valguse murdumist Kuna tegemist on gaasilise keskkonnaga siis õhu osakeste liikumisel esineb teatud määral kaotilisust ja see omakorda tekitab virvenduse
Keskmine: l n 3,47 Mõõtmiste ajal oli temperatuur 24,5°C 5.Leidke valemiga (1) heli kiirus v (m/s). m v = 347 v= f s 6. Leidke valemiga (4) heli kiirus 0°C juures (v) v 347 m v0 = v0 = 331 1 + 0,002t 1 + 0,002 24.5 = s (Tegelik näitaja v=330 m/s) 7. Leidke valemiga (3) õhu moolsoojuste suhe µv 2 29 10 -3 347 347 = = RT 8,31 297,5 = 1,41 (Tegelik näitaja =1,40) 8. Võrrelge v0 ja saadud väärtusi käsiraamatus toodud suurustega ja andke hinnang leitud heli kiiruse v arvulise suuruse täpsusele. 6. Järeldus. Hinnang töö tulemusele. v
Andmed maaüksuste kohta ning arvutused nende andmete alusel on koondatud tabelisse 1. Joonis 1. Maakasutuse konfiguratsiooni uurimisel kasutatud maaüksuse skeem. Töötulemus: Kompaktsuse koefitsiendi alusel on kõige kompaktsema kujuga katastriüksus nr 4. Üsna sarnased tulemuse said katastriüksused nr 1 ja 5. Sellele järgnes katastriüksus nr 3. Kõige kehvema tulemuse sai katastriüksus nr 2. Kui vaadata lisaks ka väljavenitatuse koefitsienti, siis ka selle näitaja alusel on katastriüksus nr 5 saanud kõige parema tulemuse ning siin on kõige kehvema tulemuse saanud maaüksus nr 2. Kõverjoonelisuse koefitsiendi alusel on kõige parem tulemus samuti katastriüksusel nr 2, katastriüksused nr 4 ja 1 on peaaegu võrdse tulemusega, katastriüksus nr 5 on antud näitaja osas saanud kõige kehvema tulemuse. Keeruka kujuga maaüksuste osas ei ole lihtne anda hinnangut ainult neile peale vaadetes.
Sissehingamise varumaht e inspratoorne varumaht IRM, õhu hulk, mida inimene tavalisele sissehingamisele lisaks on võimeline sisse hingama Väljahingamise varumaht e ekspiratoorne varumaht ERM, õhu hulk, mida inimene on lisaks taval väljahingamisele suuteline välja hingama Kopsude eluline mahtuvus e vitaalkapatsiteet VM, õhu hulk, mida inimene maksimaalse sissehingamise korral on suuteline maksimaalselt välja hingama, meestel kesm 5 l, naistel 3,5- 4 l. VM = IRM + ERM + HM, näitaja, mida alati mõõdetakse. Maksimaalne minutiventilatsioon õhu hulk, mida inimede in suuteline 1 minutiga sisse ja välja hingama. Määratakse 10 sekundiga ja korrutatakse 6-ga hingamise dünaamika näitaja. Väl hingamise näitajad sõltuvad kasvust, kaalust (keha pindalast), soost ja vanusest. Kui ühevanused, siis pikemal inimesel suuremad näitajad. Meestel kõrgemad ku naistel. Vanusega näitajad langevad. Spordis mõjutavad ujumine, sõudmine jt vastupidavusalad. Näidud on
aasta lõpuks oli töötute arv tõusnud 106,7 tuhandeni. Töötute arvu kasv jätkus kuni 2010. aasta II kvartalini, kus töötute arv oli 127,7 tuhat (joonis 1.1). Töötusel on veel mitmeid erinevaid tähtsaid näitajaid. Üks neist on töötuse periood. Kui 2008. aasta IV kvartalis oli 12 või rohkem kuud töötuna olnud 13,9 tuhat inimest, siis 2009. aasta IV kvartaliks oli see arv tõusnud 33,4 tuhandeni. 2010. aasta II kvartalis oli see arv aga juba 58,2 tuhat (joonis 1.2). Teine tähtis näitaja on töötute vanus. Eestis on väga suur töötus noorte seas. 15-24 aastased inimesed kannatasid tööpuuduse suurenemisega kõige rohkem. Kui firmal tuleb valida, milliseid inimesi tal vaja on ning milliseid inimesi mitte, siis kahjuks jäävad noored ning kogemustevaesed noored tihtipeale vanematele ning kogemuslikumatele töötajatele alla. Suurt rolli mängib ka kindlasti haridus, mida noored on omandanud. Haridus viib meid ka viimase tähtsa tööpuuduse näitaja poole, milleks on sugu.
nendest 6 asutust osutas teenust mitmele sihtgrupile. Teenuste lõikes osutas täiskasvanute (v.a psüühiliste erivajadustega täiskasvanud) hooldamisteenust 120, psüühiliste erivajadustega täiskasvanute hoolekandeteenust 28 ja asenduskoduteenust 35 asutust. Eesti sotsiaalse kaitse kogukulutused 1999 2008 Sotsiaalkaitse kogukulutused elaniku kohta Euroopas 2008 aastal Tervena elada jäänud aastad Näitaja, mis ühitab suremuse ja haigestumuse andmed. Näitaja arvutamiseks on vaja andmeid terve ja haige elanikkonna osatähtsuse kohta ning suremuse andmeid vanuseti. Inimene on terve, kui tema organism funktsioneerib terviklikult ja tal ei ole puudeid. Näitajat arvutatakse meeste ja naiste kohta eraldi. Inglise keeles nimetatakse näitajat ka disability-free life expectancy (DFLE): Mehed 2006 2007 2008 2009 Eesti 49.4 49.5 52.7 54.8 Läti 50.5 50.9 51.5 52.6 Leedu 52.4 53.4 54.6 57.0
aastani Kasvutempo prognoos aastani 2025. 2015-2020: 2.11% 2020-2025: 2.05% A) Sündimuse üldkordaja on läinud madalamaks ning tulevikus läheb veelgi. Sündide üldarv on aga tõusuteel. B) Keskmiselt lapsi naise kohta: läinud madalamaks ning tulevikus läheb veelgi. C) Antud regiooni riikidega võrreldes on näitajad kõrged, sest Kesk Aafrika Vabariik on väga vaene maa Minevikus on suremuse üldkordaja tõusnud, kuid prognoosi kohaselt hakkab see näitaja langema. Surmasid on hakanud tulema rohkem. Minevikus oli imikusuremuse näitaja kõrge kuid nüüd on hakanud langema, sest riik areneb. Oodatav eluiga on hakanud nüüd jälle tõusma kuid vanasti langes. Suremuse näitajad võrreldes teiste KeskAafrika riikidega on suuremad. Iive Kesk Aafrika Vabariigis on 21,3 Väljaränne: Sisseränne: 1) Sudaan(50 551) 1) Tsaad(29 690)
Ukrainas ning Soomes. 1. Lühiajalise maksevõime suhtarvud 1.1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio) CR=Käibevara/Lühiajalised kohustused 2011.a. 71 525/62 535= 1.14 2010.a. 63 447/45 691= 1.39 2009.a. 82 729/56 386= 1.47 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja näitab, kui palju oli firmal aruande koostamise hetkel käibevara kokku ühe krooni lühiajaliste kohustuste kohta. Rohkem, kui 1.6 on hea näitaja. Nordeconil on see langev ja 2011 aastaks jõudnud juba piirini, mis tekitab kahtlusi lühiajalise maksevõime kohta. 1.2. Maksevõime kordaja (Quick Ratio) QR=Likviidne vara/Lühiajalised kohustused 2011.a. 47 163/62 535= 0.75 2010.a. 38 144/45 691= 0.83 2009.a. 57 551/56 386= 1.02 Maksevõime tähendab maksukohustuste tähtaegse tasumise võimet. Tänu varasematele parematele aastatele on see näitaja Nordeconil veel normaalse piiri peal, aga viimase kolme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
